Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Janar Jäätma, Kaire Pikamäe ja Virgo Saarmets
Määruse tegemise aeg ja koht
21.12.2021, Tallinn
Haldusasja number
3-21-1519
Haldusasi
X kaebus Eesti Töötukassa tegevuse peale
Menetlusosalised
Kaebaja X Vastustaja Eesti Töötukassa, esindaja Madis Kotsar
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 17.09.2021 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
X määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 155 lg 5).
3-21-1519
3-21-1519 Evarti õigust kaebajat kohtumenetluses esindada. E. Evartil võis olla õigus kaebajat kohtus esindada, kuid ta ei ole kohtu hinnangul menetluses esindajana tegutsenud. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on E. Evart 07.07.2021 saatnud kohtule kaebuse lisad 12–21. Kaaskirjas on E. Evart selgitanud, et kaebaja ei saanud neid ise välja saata. Samas ei ole E. Evart end kaebaja esindajaks nimetanud. Ühel korral kaebuse lisade kohtule saatmisest ei piisa, et pidada E. Evartit kaebaja esindajana haldusasjas nr 3-21-1519. Kuna E. Evart ei ole haldusasjas nr 3-21-1519 kaebaja volitatud esindajana osalenud, ei saa kaebaja taotleda kaebuse esitamisega seotud õigusabikulude väljamõistmist esindaja kuludena. HKMS §-de 101–103 kohaselt ei kuulu hüvitamisele kohtueelses menetluses kantud kulud õigusabile. Seega puudub õiguslik alus mõista ETK-lt kaebaja kasuks välja vaidemenetluses kantud õigusabikulud.
3-21-1519 e-kirjad järeldada, et E. Evart oleks käsitatav kohtumenetluses kaebaja esindajana. Kaebaja pole kaebuses E. Evartit enda esindajana nimetanud. E. Evart pole ennast kaebaja esindajana käsitanud ka enda saadetud kahes e-kirjas, vaid üksnes märkinud, et kaebaja ei saanud ise neid dokumente kohtule edastada. Halduskohus on õigesti asunud seisukohale, et asja materjalidest ei nähtunud, et E. Evart oleks tegutsenud kohtumenetluses kaebaja volitatud esindajana: 1) kõik avalduses esitas kaebaja ja ta allkirjastas need; 2) avaldustes puudus teave selle kohta, et kaebajal on esindaja; 3) kaebus sisaldas riigi õigusabi taotlust esindaja määramiseks, mis jäeti rahuldamata ja mille peale esitati määruskaebus ja milles kaebaja märkis, et kaebused koostati tuttava juristi abiga, kuid kellel pole aega kaebajat aidata ja tal on seetõttu tarvis uut esindajat. Kuigi kaebaja on esitanud halduskohtule ka volikirja E. Evartile volituse andmise kohta kaebaja esindamiseks käesolevas haldusasjas, ei ole väidetav esindaja teinud halduskohtus toimunud menetluses menetlustoiminguid kaebaja esindajana. Üksnes abi menetlusdokumentide koostamisel ja kaebaja õigusnõustamine ei muuda E. Evartit kaebaja esindajaks. Esindus tähendab esindaja menetluses osalemist ja esindatava nimel (HKMS § 31 lg 2; Riigikohtu 09.12.2020 otsus nr 3-18-2099, p 32; 01.03.2017 otsus nr 3-3-1-79-16, p 24; 22.10.2012 otsus nr 3-3-1-46-12, p 33). E. Evartit ei saa käsitada ka nõustajatena, sest HKMS ei näe kirjalikus menetluses nõustaja osalemist ette (Riigikohtu 27.06.2018 otsus nr 3-18-306, p 10; 27.01.2014 määrus nr 3-3-1-84-13, p 16).
(allkirjastatud digitaalselt)
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.