lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-18-648/42

Majandushaldusõigus › Muu majandushaldusõigus

HaldusasiJõustunudTallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja · 17.12.2021

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
3-18-648/42
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Majandushaldusõigus › Muu majandushaldusõigus
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
17.12.2021
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1275
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
HKMS § 108 lg 6, 8Menetluskulude jaotusHKMS § 151 lg 1, 2Kaebuse läbi vaatamata jätmise alusedHKMS § 121 lg 1Kaebuse tagastamineHKMS § 124 lg 2Kaebetähtaja kontrollimineHKMS § 152 lg 1Menetluse lõpetamise alusedHKMS § 268 lg 1Kaebeõigus hankeasjas

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Maret Hallikma

Määruse tegemise aeg ja koht

17.12.2021, Tallinn

Haldusasja number

3-18-648

Haldusasi

AS Eesti Keskkonnateenused kaebus AS Väätsa Prügila nõukogu ja juhatuse otsustele.

Menetlusosalised ja nende esindajad

Kaebaja – AS Eesti Keskkonnateenused Vastustaja – AS Väätsa Prügila Kolmas isik – OÜ R-S Valdus

Menetlustoiming

Menetluse lõpetamine

RESOLUTSIOON

1.Lõpetada haldusasja nr 3-18-648 menetlus.
2.Menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda. Edasikaebamise kord

Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.AS Eesti Keskkonnateenused esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse järgmiste nõuetega: 1) tühistada AS-i Väätsa Prügila juhatuse ja nõukogu otsused, millega otsustati AS Väätsa Prügila ja OÜ R-S Valdus vahelise 21.12.2016 lepingu sõlmimine; 2) tühistada AS-i Väätsa Prügila ja OÜ R-S Valdus vahel 21.12.2016 sõlmitud leping või tuvastada lepingu tühisus.
2.Kohus võttis 03.07.2018 määrusega kaebuse menetlusse, tunnistas vastustajaks AS Väätsa Prügila ja kaasas kolmanda isikuna OÜ R-S Valdus.

Sarnased lahendid

Majandushaldusõigus
  • 17.08.20263-26-2032/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 05.08.20263-25-560/36Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 05.08.20263-22-2368/31Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 16.07.20263-26-1953/8Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-956/9Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-25-1049/13
3.Vaidlusaluseks tehinguks käesolevas asjas on AS-i Väätsa Prügila ja OÜ R-S Valdus vahel 21.12.2016 sõlmitud võlaõiguslik leping AS-le Väätsa Prügila kuuluva nelja kinnistu võõrandamiseks OÜ-le R-S Valdus. Need kinnistud moodustasid tervikliku maa-ala, millel asusid prügila ladestusala, prügila käitamiseks vajalikud hooned ja ehitised ning juurdesõidutee prügila territooriumile.
4.Lepingu sõlmimise järgselt esitas OÜ R-S Valdus (Ragn-Sells AS-i tütarettevõtja) Konkurentsiametile 02.03.2018 koondumise teate. Konkurentsiamet keelas 21.09.2018 otsusega nr 55/2018-058 konkurentsiseaduse § 22 lg 3 ja § 27 lg 2 p 2 alusel OÜ R-S Valdus ja AS Väätsa Prügila osa koondumise, kuna see kahjustaks oluliselt konkurentsi jäätmete kogumisel ja vedamisel ning jäätmete lõppkäitlemisel prügilates ja kuna Ragn-Sells poolt pakutud kohustused ei hoia ära koondumisest tulenevat konkurentsi kahjustumist.
5.OÜ R-S Valdus esitas Konkurentsiameti otsuse tühistamiseks Tallinna Halduskohtule 22.10.2018 kaebuse (haldusasi nr 3-18-2010). Selles asjas oli vastustajaks Konkurentsiamet ja kaasatud kolmandateks isikuteks AS Väätsa Prügila ja AS Eesti Keskkonnateenused. Tallinna Halduskohus jättis 09.11.2020 otsusega OÜ R-S Valdus kaebuse rahuldamata. OÜ R-S Valdus esitas Tallinna Halduskohtu otsusele apellatsioonkaebuse. Haldusasjas nr 3-18-2010 on Tallinna Ringkonnakohus 22.11.2021 määrusega menetluse lõpetanud seoses kaebusest loobumisega. Tallinna Ringkonnakohtu määrus on jõustunud.
6.Kuivõrd 21.12.2016 sõlmitud võlaõiguslepingule ei olnud järgnenud asjaõiguslepingu sõlmimist, esitas OÜ R-S Valdus 08.04.2020 Harju Maakohtule hagiavalduse nõusoleku andmisele kohustamiseks asjaõiguslepingu sõlmimiseks ja kannete tegemiseks, nõusolekute asendamiseks ning müügilepingu eseme väljaandmiseks (tsiviilasi 2-20-5285). Selles kohtuasjas on menetlus lõpetatud Tallinna Ringkonnakohtu 29.10.2021 määrusega, millega kinnitati kompromiss. Kompromisskokkuleppe kohaselt otsustasid pooled 21.12.2016 sõlmitud võlaõigusliku lepingu tühistada. Tallinna Ringkonnakohtu 29.10.2021 määrus on jõustunud.
7.Seoses käesoleva haldusasjaga seotud menetluste (haldusasi nr 3-18-2010 ja tsiviilasi 2-20-5285) ja ka 21.12.2016 võlaõigusliku lepingu lõppemisega küsis Tallinna Halduskohus menetlusosaliste seisukohti menetluse võimaliku lõpetamise osas.
7.1.Kaebaja, AS Eesti Keskkonnateenused leiab, et haldusasja menetlus tuleb lõpetada HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel, st põhjusel, et kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud. Kaebuses vaidlustatud haldusaktiks on käesoleval juhul 21.12.2016 leping, mis on kompromissi korras lõpetatud. Kaebaja menetluskulud tuleb vastustajalt välja mõista.
7.2.Vastustaja, AS Väätsa Prügila leiab, et kaebus tuli juba enne vaidlusaluse 21.12.2016 lepingu tsiviilasjas 2-20-5285 kompromissiga lõpetamist jätta läbi vaatamata HKMS § 151 lg 2 p 1 alusel (kaebuse rahuldamisega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki) või alternatiivselt lõpetada kaebuse menetlus HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel. Vastustaja selgitab, et seejuures ei olnud kaebuse eesmärgi saavutamine tingitud kaebuse esitamisest. Isegi kui nõustuda kaebajaga, et menetlus tuleks hoopis lõpetada HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel alles 21.12.2016 lepingu kompromissi korras lõpetamise tõttu, tuleks kaebaja ja vastustaja menetluskulud jätta ikkagi kaebaja kanda, sest antud juhul ei olnud 21.12.2016 lepingu kompromissi korras lõpetamine kuidagi seotud käesolevas asjas kaebuse esitamisega. Kaebaja ja kolmas isik lõpetasid selliselt hoopis omavahelise tsiviilvaidluse lepingu täidetavuse ja sealt tulenevate õiguste üle.
7.3.Kolmas isik, OÜ R-S Valdus on seisukohal, et kaebus tuleks jätta läbi vaatamata HKMS § 151 lg 1 p 1 ja § 121 lg 1 p 1 alusel ainuüksi seetõttu, et vaidlus ei kuulu halduskohtu pädevusse. Alternatiivselt tuleb kaebus jätta läbi vaatamata HKMS § 151 lg 2 p 1 ja 121 lg 2 p 1 alusel seoses kaebeõiguse ilmse puudumisega. Asjaolu, et 21.12.2016. a võlaõiguslik leping on lõppenud tsiviilasjas nr 2-20-5285 kinnitatud kompromissiga, kinnitab seejuures kaebeõiguse ilmselget puudumist. Kaebajal oli endaga seotud isiku kaudu võimalik osaleda 2021. a septembris läbi viidud AS-i Väätsa Prügila aktsiate avalikul enampakkumisel. Seega on kaebaja saanud teda huvitava vara omandamisel osaleda. Teise alternatiivina tuleb kaebus jätta HKMS § 121 lg 1 p 4 ja HKMS § 151 lg 1 p 1 alusel läbi vaatamata seoses sellega, et kui kohus nõustub kaebaja käsitlusega lepingust kui teenuste kontsessioonist, siis ei ole kaebaja kinni pidanud kohustuslikust kohtueelsest (VAKO) menetlusest ning menetlust ei oleks saanud HKMS § 268 lg 1 kohaselt alustadagi, juba algatatud menetlus tuleb aga lõpetada. Kolmanda alternatiivina tuleb menetlus lõpetada HKMS § 124 lg 2 alusel seoses kaebetähtaja ületamisega. Menetluskulud peaks hüvitama kaebaja.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

8.Leian, et menetlus tuleb lõpetada HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel, st põhjusel, et kaebuse esitamise põhjustanud 21.12.2016 võlaõiguslik leping on lõppenud. Siinjuures rõhutan, et minu hinnangul tuleb HKMS § 152 lg 1 p-s 4 viidatud haldusakti tühistamisena käsitada just kompromissi sõlmimist

tsiviilasjas 2-20-5285, millega leping lõpetati, sest kuni kompormissi sõlmimiseni eksisteeris võimalus, et võlaõiguslikule lepingule võib ikkagi järgneda tehingu lõpuleviimine ja asjaõiguslepingu sõlmimine. Konkurentsiamet oli teinud koondumise osas küll keelduva otsuse, kuid vaidlus selles asjas oli pooleli haldusasjas nr 3-18-2010, kus menetlus lõpetati kaebusest loobumise tõttu alles peale kompromisslepingu sõlmimist.

9.Vastuseks kolmanda isiku seisukohale selgitan järgnevat:
9.1.Halduskohtu pädevuse küsimust olen analüüsinud juba 03.07.2018 määruses, millega võtsin kaebuse menetlusse (määruse p 25). Jään nende seisukohtade juurde ja ei pea vajalikuks neid üle korrata. Samuti ei näe ma menetluse lõpetamiseks põhjust kaebetähtaja ületamise tõttu, kuivõrd asjas puuduvad selged tõendid selle kohta, et kaebaja oleks saanud lepingust teada varasemalt, kui seda on kaebuses viidatud. Isegi juhul, kui tühistamiskaebus tuleks lugeda esitatuks tähtaega rikkudes, on kaebaja esitanud alternatiivse tuvastamisnõude, mille puhul näeb seadus ette kolmeaastase kaebetähtaja.
9.2.Ka ei nõustu ma kolmanda isiku seisukohaga kaebeõiguse puudumise osas, sest kaebeõigust kontrollitakse kaebuse esitamise seisuga ning kohtumenetluse ajal muutunud asjaolud ei võta üldjuhul kaebeõigust. Seega ei saa asjaolu, et 21.12.2016 leping on tänaseks lõpetatud mõjutada kaebaja kaebeõigust kaebuse esitamise hetkel. Ma ei jaga ka kolmanda isiku seisukohta menetluse lõpetamise osas kohtueelsest menetlusest kinni pidamata jätmise tõttu, sest küsimus, milline iseloom oli 21.12.2016 sõlmitud võlaõiguslikul lepingul, on asja sisulise arutamise küsimus, mida ei saa lahendada käesoleva määrusega.
10.Olen seisukohal, et käesoleval juhul on mõistlik jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
10.1.HKMS § 108 lg 6 kohaselt kannab vastustaja menetluskulud, kui kohus lõpetab menetluse HKMS § 152 lg 1 punkti 4 alusel, välja arvatud juhul, kui kaebuses vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamine või kaebuses nõutud haldusakti andmine või toimingu tegemine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest.
10.2.HKMS § 108 lg 6 eesmärk on hüvitada kaebajale vastustaja õigusvastase tegevuse tagajärjel tekkinud menetluskulud (TlnRnKo 3-20-583, p 15). HKMS § 108 lg 6 kohaldamisel tuleb hinnata sisuliselt, millistel asjaoludel haldusakt kehtetuks tunnistatakse. Vastustaja ei pea kandma kaebaja menetluskulusid, kui kohtumenetluse ajal kaebuse eesmärgi saavutamine ei olnud seotud kaebuse esitamisega (tegemist ei olnud sisuliselt kaebuse õigeksvõtmisega), vaid selle tingis näiteks oluliste asjaolude muutumine pärast kaebusega halduskohtusse pöördumist.
10.3.Jagan vastustaja seisukohta, et 21.12.2016 lepingu kompromissi korras lõpetamist ei saa seostada käesolevas asjas kaebuse esitamisega. Kaebaja ja kolmas isik lõpetasid kompromissiga omavahelise vaidluse tsiviilasjas nr 2-20-5285 lepingu täidetavuse ja sealt tulenevate õiguste üle. Kaebaja ei olnud selles asjas menetlusosaline. Seega tuleb kaebaja menetluskulud jätta tema enda kanda.
10.4.Kuivõrd haldusasja lõpetamise aluseks on HKMS § 152 lg 1 p 4, ei kuulu vastustaja menetluskulud HKMS § 108 lõikest 6 tulenevalt kaebajalt väljamõistmisele. Vastustaja menetluskulud jäävad seega vastustaja enda kanda.
10.5.HKMS § 108 lg 8 kohaselt tuleb ka kolmanda isiku menetluskulud jätta kolmanda isiku enda kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Maret Hallikma

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 03.07.20263-25-145/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1071/4Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja