lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-21-1778/7

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium · 14.12.2021

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-21-1778/7
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
14.12.2021
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1184
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
HKMS § 111 lg 3Menetlusabi andmise tingimusedHKMS § 104 lg 1Riigilõivu tasumine ja tagastamineHKMS § 2 lg 4Halduskohtumenetluse ülesanne ja üldpõhimõttedHKMS § 203 lg 1Määruskaebuse esitamineHKMS § 204 lg 1Määruskaebuse esitamise kordHKMS § 205 lg 1Nõuded määruskaebuseleHKMS § 207 lg 1Määruskaebuse menetlusse võtmise kordHKMS § 210 lg 1

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
3-21-1778/18Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja10.01.2022

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtunik

Monika Laatsit

Määruse tegemise aeg ja koht

14.12.2021, Tallinn

Haldusasja number

3-21-1778

Haldusasi

X kaebus Tallinna Vangla 02.07.2021 vastuse nr 58/21/14462-2 ja 26.07.2021 vaideotsuse nr 5-15/21/3532

Menetlusosalised

Kaebaja – X Vastustaja – Tallinna Vangla

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 01.09.2021 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

X määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Võtta menetlusse X määruskaebus Tallinna Halduskohtu 01.09.2021 määruse resolutsiooni p 1 peale haldusasjas nr 3-21-1778.
2.Võtta haldusasja materjalide juurde X vabakasutuskonto väljavõte ajavahemiku 02.04.–02.08.2021 kohta.
3.Jätta X määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 01.09.2021 määruse resolutsiooni p 1 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määrus on lõplik (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 119 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.09.20263-26-1360/4Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 07.09.20263-25-2711/19Riigikohtu halduskolleegium
  • 01.09.20263-26-1736/7Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 28.08.20263-26-2082/15Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
  • 28.08.20263-26-2356/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 27.08.20263-26-2195/5Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
Määruskaebuse lahendamine
VangS § 20 lg 1Kinnipeetava ümberpaigutamine avavanglasse
1.
X (kaebaja) esitas Tallinna Vanglale 01.06.2021 taotluse (korratud 28.06.2021), milles palus alustada menetlust tema avavanglasse ümberpaigutamiseks.
2.Tallinna Vangla jättis 02.07.2021 otsusega nr 5-8/21/14462-1 kaebaja taotluse rahuldamata. Kaebaja ei vasta justiitsministri 25.03.2008 määruse nr 9 „Täitmisplaan“ v.r. § 17 lg-tes 1 ja 2 sätestatud tingimustele. Kaebajale määrati 12 aasta pikkune vanglakaristus (08.06.2020–08.06.2022). Tingimisi enne tähtaega vabanemise võimalus avaneb tal järgmisena 26.08.2021. Kaebaja on riskihindamise kohaselt hinnatud avalikkusele kõrgohtlikuks (risk ühiskonnas), üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus on 23% ja vägivaldse teo toimepanemise tõenäosus 45%. Vangla ei toeta seetõttu tema tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Ühtlasi ei ole võimalik kaebajat paigutada avavanglasse täitmisplaani § 17 lg 1 p 3 alusel. Samuti on kaebajal läbimata alkoholisõltuvuse vastu planeeritud tegevus ning puudub piisav alus oletada, et ta ei pane toime uut õiguserikkumist (täitmisplaani § 17 lg 1 p 2 ja lg 2 p 2). Kaebaja ei ole olnud viimase aasta jooksul piisavalt õiguskuulekas.

3-21-1778 Tal on viis kehtivat distsiplinaarkaristust, millest neli puudutavad ebaviisakate või ähvardavate väljendite kasutamist vanglateenistuse ametnikega ja üks vanglateenistuse ametniku töö häirimist.

3.Kaebaja esitas 02.07.2021 otsuse peale vaide, mille Tallinna Vangla jättis 26.07.2021 vaideotsusega nr 5-15/21/353-2 rahuldamata. Kaebaja võib nõuda, et vangla hindaks, kas ta vastab avavanglasse paigutamise tingimustele, ning tingimuste täitmisel kaaluks tema ümberpaigutamist. Kuna kaebaja ei vasta avavanglasse ümberpaigutamise tingimustele, ei pea vangla kaaluma, kas kaebaja avavanglasse ümber paigutada.
4.Kaebaja esitas Tallinna Halduskohtule 03.08.2021 kaebuse (saadetud 02.08.2021), milles palus tühistada 26.07.2021 vaideotsus ja teha Tallinna Vanglale ettekirjutus alustada tema avavanglasse ümberpaigutamise menetlust. Kaebusele oli lisatud menetlusabi taotlus kaebuselt tasutavast riigilõivust vabastamiseks.
5.Tallinna Halduskohus jättis 01.09.2021 määrusega menetlusabi taotluse rahuldamata (resolutsiooni p 1) ning kaebuse käiguta, andes kaebajale ühtlasi 15 päeva riigilõivu tasumiseks (resolutsiooni p 2). Isikut ei vabastata kaebuselt tasutavast riigilõivust, kui tema menetluses osalemine on ebamõistlik ja asjast tulenev võimalik kasu oleks ebamõistlikult väike võrreldes kohtumenetluse eeldatavate kuludega (HKMS § 111 lg 3). Kaebuse rahuldamine on vähetõenäoline. Praegusel juhul on kaebuse eduväljavaated minimaalsed. Tallinna Vangla 02.07.2021 vastuses nr 5-8/21/14462-2 ja 26.07.2021 vaideotsuses nr 5-15/21/353-2 on piisava põhjalikkusega selgitatud, miks kaebajat ei saa avavanglasse ümber paigutada. Kehtivast õigusest ei tulene kinnipeetavatele õigust nõuda meelepärast paigutust. Perspektiivituid kaebusi võib küll esitada, kuid sellistel puhkudel ei ole põhjendatud vabastada kaebuse esitajat riigilõivust.
6.Kaebaja palub määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 01.09.2021 määruse p 1, vabastada ta kaebuselt tasutavast riigilõivust, võtta kaebus menetlusse, kuid tagastada see teisele halduskohtule. Kohtunik ei olnud erapooletu, sest ta ei pidanud vajalikuks küsida vanglalt välja tema taotlust ja muid dokumente. Riigilõivu tasumine ei muudaks kohtuniku hinnangut kaebuse perspektiivikuse kohta. Seetõttu keeldub kaebaja selle tasumisest.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7.Määruskaebuse võib HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse võtta. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 203 lg 1, § 119 lg 1), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 sätestatud minimaalsetele nõuetele. Kaebaja eesmärk on vabaneda kaebuselt riigilõivu tasumise kohustusest. Selleks tuleb taotleda halduskohtu 01.09.2021 määruse resolutsiooni p 1 tühistamist ja uue määruse tegemist, millega menetlusabi taotlus rahuldada, ning saata asi ettevalmistava menetluse jätkamiseks tagasi halduskohtule (HKMS § 205 lg 1 p 3). Ringkonnakohus tõlgendab HKMS § 2 lg 4 alusel kaebaja tahet esitada vastav taotlus. Ringkonnakohus selgitab täiendavalt, et kaebuse lubatavust, sh kohtualluvust, kontrollib ja kaebuse võtab menetlusse asja läbivaatav kohus. Menetlusse võtmise määrus ei ole määrus, mille puhul ringkonnakohus saaks ise teha uue määruse. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9). HKMS § 210 lg 1 alusel lahendab määruskaebuse üks ringkonnakohtunik.

Määruskaebuses esitatud väited ei anna alust halduskohtu määruse tühistamiseks.

9.Kaebaja kahekordne keskmine sissetulek neljal kuul enne kaebuse esitamist, s.o ajavahemikul 02.04.–02.08.2021, on väiksem kui kaebuselt tasutav riigilõiv 15 eurot (HKMS 2(3)

3-21-1778 § 112 lg 1 p 1). Ringkonnakohus võtab kaebaja vabakasutuskonto väljavõtte asja materjalide juurde. Kaebaja majanduslik seisund ei ole siiski ainus asjaolu, mida halduskohtul tuleb menetlusabi taotluse lahendamisel hinnata. Riigilõivu tasumise kohustuse eesmärk on vähendada põhjendamatute kaebuste esitamist. Nõnda peab riigilõivu riigi kanda jätmine olema põhjendatud. Menetlusabi andmine eeldab, et kavandatav menetluses osalemine on isiku jaoks edukas ja mõistlik (HKMS § 111 lg-d 1–3). Seega ei anta menetlusabi vähese perspektiiviga vaidluste pidamiseks. Halduskohus põhjendaski menetlusabi taotluse rahuldamata jätmist kaebuse väheste edulootustega.

10.Vangistusseaduse (VangS) § 20 lg 1 sätestab, et kui kinnipeetava individuaalsest täitmiskavast selgub, et karistuse kandmine kinnises vanglas ei ole otstarbekas, kinnipeetava poolt reaalselt ärakandmisele kuuluva vangistuse tähtaeg ei ületa ühte aastat või ärakandmata vangistus ei ületa 18 kuud ning kinnipeetava suhtes on piisavalt alust oletada, et ta ei pane toime uusi õiguserikkumisi, võib kinnipeetava tema nõusolekul ümber paigutada avavanglasse. Täpsemad tingimused, millele kinnipeetav peab avavanglasse ümberpaigutamiseks vastama, on kirjas täitmisplaani §-s 17. Tingimuste täitmisel tuleb vanglal kaaluda kinnipeetava ümberpaigutamist (vt Riigikohtu 09.05.2006 otsus nr 3-3-1-6-06, p 27).
11.Tallinna Vangla 02.07.2021 vastusest ja 02.07.2021 vaideotsusest nähtuvalt ei vasta kaebaja täitmisplaani v.r. § 17 lg-tes 1 ja 2 sätestatud tingimustele. Kaebaja on riskihindamise tulemusel hinnatud kõrgohtlikuks, ta polnud läbinud alkoholisõltuvuse vastu planeeritud tegevusi, vangla ei toetanud tema tingimisi ennetähtaegset vabanemist (lõige 1). Vangla polnud ka veendunud, et kaebaja käitub edaspidi õiguskuulekalt ega pane toime uusi õigusrikkumisi (lõige 2). Tallinna Vangla 02.07.2021 vastusest nähtuvalt on kaebajat karistatud neljal korral ebaviisakate ja ähvardavate väljendite kasutamise eest ja ühe korra vanglateenistuse ametniku töö häirimise eest. Üldiselt võib eeldada, et isiku käitumine minevikus võib anda piisava aluse arvata, et ta võib panna rikkumisi toime ka tulevikus. Kuigi kaebaja ei ole toime pannud täitmisplaani § 17 lg 2 p 1 esimeses lauseosas nimetatud distsipliinirikkumisi, on „uued õigusrikkumised“ laiem mõiste. Vastupidine tõlgendus ei oleks kooskõlas VangS § 20 lg 1 ja täitmisplaani eesmärgiga. Avavanglasse paigutamine on vangla kaalutlusotsus, mis eeldab usaldust kinnipeetava vastu. Igasuguste õigusrikkumiste toimepanemine vähendab sellist usaldust. Kaebaja ei vasta seega täitmisplaani § 17 lg-tes 1 ja 2 nimetatud tingimustele ning vanglal puudus alus kaaluda tema avavanglasse ümberpaigutamist. Esitatud põhjenduste alusel ei saa järeldada, et vangla oleks kaebaja avavanglasse paigutamise üle otsustamisel ilmselgelt õigusvastaselt tegutsenud. Kaebaja ei ole otsuses ja vaideotsuses toodud seisukohti määruskaebuses ümber lükanud. Seega ei saa kaebuse edulootusi pidada suureks ning menetluskulude riigi kanda jätmine ei ole põhjendatud.
12.Halduskohus küsis enne taotluse lahendamist vanglalt välja kaebaja taotluse, selle kohta tehtud otsuse ning vaideotsuse. Seega ei ole õige kaebaja etteheide, et need dokumendid jäeti vanglalt välja küsimata. Ühtlasi andis halduskohus kaebuse eduväljavaadetele hinnangu. See, et kaebajat riigilõivu tasumisest ei vabastatud ja kaebajale see hinnang ei meeldi, ei tähenda, et halduskohus oleks olnud erapoolik.
13.Eelneva põhjal jääb X määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 01.09.2021 määruse resolutsiooni p 1 muutmata. (allkirjastatud digitaalselt)

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 27.08.20263-26-195/13Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 27.08.20263-26-1915/14Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium