Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Villem Lapimaa ja Kaire Pikamäe
Määruse tegemise aeg ja koht
24. november 2021, Tallinn
Haldusasja number
3-21-2172
Haldusasi
Politsei- ja Piirivalveameti taotlus anda luba paigutada X kinnipidamiskeskusesse
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 23. septembri 2021. a määrus
Menetlusosalised
Taotleja – Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Ege-Lii Luik Puudutatud isik – X, esindaja v.adv Aleksei Ratnikov
Menetluse alus ringkonnakohtus
X määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Vabastada X käesoleva määruse tõlkimise kulude kandmisest osaliselt. Tõlkida määruse sissejuhatus, resolutsioon ja põhjendused vene keelde pärast seda, kui määruskaebuse esitaja või tema esindaja annab ringkonnakohtule teada, et soovib jätkuvalt saada määruse tõlget.
Jätta X määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 23. septembri 2021. a määrus haldusasjas nr 3-21-2172 muutmata.
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 235 lg-d 1 ja 3, § 265 lg 5).
3-21-2172 esitada rahvusvahelise kaitse taotlus. Tallinna Halduskohus pikendas 23.09.2021 määrusega PPA-le antud luba X kinnipidamiseks kuni 02.10.2021.
3-21-2172 29 nimetatud järelevalvemeetmeid. Isiku KPK-s kinnipidamine ei ole ebaproportsionaalne ning ka mitte vastuolust tema tervise ja turvalisuse kaalutlustega.
3(6)
3-21-2172
3-21-2172 vahetanud nime ja visanud ära oma reisidokumendi, et vältida Euroopa Liidust väljasaatmist. Täiendavalt märkis X, et lendas kaks kuud tagasi lennukiga Ukrainast Poolasse ja kuigi tal õnnestus lennujaamas politsei eest põgeneda, saadi ta kätte ja deporteeriti hiljem Gruusiasse. Puudutatud isiku enda seletustest ja tema kohta tuvastatud asjaoludest saab põhjendatult järeldada, et isik ei pruugiks KPK-st vabastamise korral olla PPA-le kättesaadav rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemiseks, vaid lahkuks võimaluse korral oma tegelikku sihtriiki (Prantsusmaa) või mõnda teise Schengeni konventsiooni liikmesriiki, kus tal on sõpru või tuttavaid, kelle abil ennast ametivõimude eest varjata. Isiku kinnipidamine VRKS § 361 lg 2 p 4 alusel on seetõttu õiguspärane.
3-21-2172 alusel 2,5 aasta pikkuse vangistusega) sissemurdmiste, röövimiste jm kuritegude eest, on alust pidada avalikku korda ohustavaks VRKS § 361 lg 2 p 6 tähenduses. On tõenäoline, et vabaduses viibides võib isik rahaliste vahendite lõppemise korral panna toime uusi süütegusid, et soetada narkootikume või saada varalist kasu. Asjaolu, et isiku kinnipidamisel arvestatakse muu hulgas tema varasemaid tegusid, ei tähenda topeltkaristamist, vaid kinnipidamine on üksnes ennetav korrakaitsemeede. Tegemist ei ole lisaks sedavõrd ammuste karistustega, et oleks põhjust rääkida sellest, et isiku karistamise fakt ei tohiks saata teda kogu elu. Muu hulgas võib viidata, et Belgia kehtestas X-le 8-aastase sissesõidukeelu (09.03.2015–08.03.2023), mille kehtivus ei ole veel lõppenud. Kuna isikuga seotud olulised asjaolud (eelkõige narkosõltuvus) ei ole muutunud, siis on jätkuvalt alust arvata, et isikust lähtub tõeline, vahetu ja piisavalt tõsine oht, mis kahjustaks riigi sisemist rahu ja ühiskondlikku turvalisust (vt ka Riigikohtu 17.04.2020 määrus nr 3-19-1068, p 24). Järelikult on isiku kinnipidamine õiguspärane ka VRKS § 361 lg 2 p 6 alusel.
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.