lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-21-2666/2

Maksuõigus › MTA taotlus täitmist tagavate toimingute sooritamiseks

HaldusasiJõustunudTallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja · 18.11.2021

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
3-21-2666/2
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Maksuõigus › MTA taotlus täitmist tagavate toimingute sooritamiseks
Menetlusliik
Erimenetlus
Kuulutamise aeg
18.11.2021
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1508
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
MKS § 1361 lg 1, 2HKMS § 264 lg 1, 4Loa andmise otsustamineMKS § 96 lg 5, 6VastutusotsusHKMS § 265 lg 3MäärusMKS § 130 lg 1Maksuhalduri täitetoimingudMKS § 132 lg 2Sundtäitmise aegumistähtaeg

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Tristan Ploom

Määruse tegemise aeg ja koht

18.11.2021, Tallinn

Haldusasja number

3-21-2666

Haldusasi

Maksu- ja Tolliameti taotlus loa andmiseks täitmist tagavate toimingute sooritamiseks

Menetlusosalised

Haldustoiminguks loa taotleja: Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Rauno Õismaa Isik, kelle suhtes haldustoiminguks luba taotletakse: X

Resolutsioon

Rahuldada Maksu- ja Tolliameti taotlus ning anda Maksuja Tolliametile luba taotleda Eesti Vabariigi kasuks (Maksuja Tolliameti kaudu) käsutamise keelumärke seadmist X ja Y ühisomandis olevale kinnisasjale asukohaga xxxxxx (registriosa nr xxxxxxx) selliselt, et ühisomandi käsutamine on keelatud üksnes Xl.

Kohtu selgitused ja edasikaebamise kord

Toimetada määrus kätte Maksu- ja Tolliametile, kellel tuleb kohut viivitamata teavitada käesoleva loa alusel täitetoimingute sooritamisest. Seejärel toimetab kohus määruse kätte Xle. Käesolev määrus jõustub selle kättetoimetamisel taotlejale (HKMS § 265 lg 3). Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse ärakirja kätte toimetamisest.

KOHTU SEISUKOHT

1.HKMS § 264 lg 1 kohaselt annab kohus seadusega sätestatud juhtudel haldustoimingu tegemiseks loa ja pikendab seda. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt taotluse loa saamiseks esitab selleks volitatud haldusorgan kirjalikult koos põhjendusega ning seaduses ettenähtud ja asja otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega. Kohus võib nõuda täiendavate tõendite või seletuste esitamist. lg 4 kohaselt otsustab kohus loa andmise viivitamatult kirjaliku määrusega ainuisikuliselt lihtmenetluses. ei näe ette seletuse küsimist isikult, kelle suhtes sooritatavaks toiminguks loa andmist otsustatakse. Samuti ei tulene seadusest kohustust otsustada asi kohtuistungil. Seega otsustab kohtunik loa andmise ainuisikuliselt, viivituseta ja kohtuistungit pidamata.

Sarnased lahendid

Maksuõigus
  • 25.08.20263-26-2163/7Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 21.08.20263-26-1065/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 12.08.20263-26-365/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.07.20263-26-2188/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.07.20263-26-2175/4Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 29.07.20263-26-2291/2Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
HKMS § 264
MKS § 1361
2.MKS § 1361 lg 1 sätestab, et kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks, võib maksuhalduri juht või tema volitatud ametnik teha halduskohtule taotluse loa saamiseks, et sooritada MKS § 130 lg-s 1 sätestatud täitetoimingud.
3.MKS § 1361 lg-s 1 nimetatud loa andmine eeldab esiteks seda, et maksuhaldur on läbi viimas menetlust, mille eeldatavaks tulemuseks on isiku maksukohustuse kindlaksmääramine ning teiseks peab esinema põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Kohus ei kontrolli seejuures üksikasjalikult seda, kas käimasoleva maksumenetluse tulemusena maksuhalduri poolt eelduslikult tehtav vastutusotsus oleks õiguspärane. Võimaliku vastutusotsuse sisuline kohtulik kontroll on võimalik pärast sellise otsuse tegemist esitatava kaebuse alusel. Taotluse rahuldamiseks ei oleks alust, kui maksuhalduri esitatud andmete põhjal oleks kavandatava vastutusotsuse tegemine ilmselgelt õigusvastane. Halduskohus otsustab maksuhaldurile täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa andmise olukorras, kus tuleb tegutseda ennetavalt ja puuduvad kindlad tõendid isiku käitumise kohta tulevikus. Seega on tegemist prognoosiga, kus maksuhalduril ja halduskohtul tuleb hinnata isiku käitumise võimalikkust ja kahjulike tagajärgede saabumise tõenäosust. Riigikohus on selgitanud, et täitmist tagavateks toiminguteks loa andmise menetluses kontrollitakse eelkõige vastutusotsuse tegemist välistavate asjaolude puudumist või esinemist, mitte ei tuvastata vastutuskohustuse tõendatust. Vastutuse eelduseks on äriühingu juhatuse liikmete poolt oma kohustuste täitmata jätmine tahtlikult või raske hooletuse vormis, mille tõttu on tekkinud maksuvõlg. Vastutusotsuse saab seaduslikule esindajale teha vaid siis, kui maksuvõlg on tekkinud tema õigusvastase käitumise tõttu ehk tuvastada tuleb vastutava isiku õigusvastane tegevus maksusuhtes ja põhjuslik seos juhatuse liikme tegevuse või tegevusetuse ja maksuvõla tekkimise vahel. Süü on individuaalne, st iga isiku süü tuleb tuvastada eraldi (Riigikohtu 02.06.2017 määruse nr 3-3-1-17-17 p 11).
4.MKS § 1361 lg 2 kohaselt peavad taotluses olema märgitud järgmised andmed: 1) põhjendus, millest nähtub võimaliku maksukohustuse sissenõudmise oluline raskenemine või võimatus; 2) võimaliku rahalise nõude või kohustuse hinnanguline suurus; 3) andmed tagatise kohta, mille esitamisel maksuhaldur lõpetab täitetoimingud; 4) üks või mitu MKS § 130 lg-s 1 või täitemenetluse seadustikus sätestatud täitetoimingutest ning põhjendus, miks maksuhaldur peab valitud toimingu tegemist vajalikuks.
5.Kohtupraktikas on tunnustatud, et vastutusmenetlus võib alata ka halduskohtule loa taotluse esitamisega. Vastutusmenetluse raames kuulatakse juhatuse liikmed ära ning selgitatakse välja nende täpne roll maksukohustuse tekkimises ja maksuvõla tasumata jätmises (Riigikohtu 02.06.2017 määruse nr 3-3-1-17-17 p 12).
6.MTA on selgitanud, et X kui äriühingu juhatuse liikme kohustuste rikkumine seisneb selles, et Xs viis maksuvõla tekkimise perioodil (XXX OÜ maksuvõlg põhivõla osas koosneb maksustamisperioodil oktoober 2018 kuni aprill 2019 äriühingu enda poolt deklareeritud, kuid tasumata jäetud maksukohustustest) äriühingust raha välja nii sularahamaksetena kui ka ülekannetena oma isiklikule arvelduskontole. Seejuures toimus laekumisi äriühingu kontole tagasi oluliselt väiksemas summas, kui oli tehtud väljamakseid. Nimetatud perioodil oli juhatuse ainuliikmeks X, ta oli XXX OÜ internetipanga ja pangakaardi kasutaja ning alates 15.03.2010 XXX OÜ e-maksuametis raamatupidaja õigusi. Seega osales Xs äriühingu juhtimises aktiivselt ning tegi teadlikult äriühingu pangakontolt väljamakseid ajal, mil äriühingul oli maksuvõlgnevus. Kohus nõustub MTA-ga, et on

põhjendatud kahtlus, et X on maksukorralduse seadusest ja maksuseadustest tulenevaid kohustusi rikkunud süüliselt. Kui X oleks äriühingust välja viidud raha (110 420 eurot) kasutanud ettevõtluse eesmärkidel ning äriühingu deklareeritud maksude tasumiseks, ei oleks XXX OÜ-l tekkinud ka maksuvõlga. Seega on lähtuvalt MTA põhjendustest kohtu hinnangul olemas põhjuslik seos X õigusvastase tegevuse ja maksuvõla tekkimise vahel. Seega on maksumenetluse tõenäoliseks tulemuseks vastutusotsusega rahalise kohustuse määramine (MKS § 1361 lg 1).

7.Äriühingu seaduslik esindaja vastutab äriühingu maksuvõla eest vaid juhul, kui maksukohustuslane ise ei ole suuteline seda tasuma (MKS § 96 lg 5). Maksuhaldur on põhjendanud, et äriühingu suhtes ei ole maksuvõla sissenõudmine tulemusi. Äriühingu pangakonto arestimise tulemusel ei ole maksuvõla katteks midagi laekunud. Äriühing ise on maksuvõla katteks tasunud 12 474,49 eurot (sh 7686,89 eurot tänaseks kehtetuks tunnistatud tasumisgraafiku alusel). Äriühingu käibemaksu tagastusnõuete arvelt on maksuvõlga õnnestunud vähendada 65,43 eurot. Viimane laekumine maksuvõla katteks toimus juulis 2019. E-kinnistusraamatu, Ehitisregistri ja Transpordiameti liiklusregistri andmetel ei kuulu XXX OÜ-le kinnistuid, ehitisi, sõidukeid ega väikelaevu. Samuti puudub äriühingul teadaolevalt muu register- või vallasvara, millele sissenõude pööramisega oleks võimalik maksuvõlga sisse nõuda. XXX OÜ deklareeris viimati käivet ja töötasu väljamakseid aprillis 2019. Viimane majandusaasta aruanne on esitatud samuti 2019. aasta kohta. Seega ei ole maksuvõla sissenõudmine äriühingu majandustegevuse tulemusel tekkiva tulu arvelt võimalik. Seega on kohtu hinnangul olemas alus vastutusotsusega nõude esitamiseks äriühingu juhatuse liikmele Xle.
8.Halduskohtule esitatavas taotluses tuleb märkida põhjendus, millest nähtub võimaliku maksukohustuse sissenõudmise oluline raskenemine või võimatus (MKS § 1361 lg 2 p 1). MTA on põhjendanud, et puudub kindlus selles, et Xl oleks piisav sissetulek võimaliku maksukohustuse täitmiseks. Samuti ilmestab MTA hinnangul X varasem käitumine tema suhtumist maksukohustuste täitmisse. Olukorras, kus isik on äriühingu maksuvõlgnevuse tekkimise ajal viinud äriühingust teadmata eesmärkidel välja suuri summasid, võib eeldada, et isiku eesmärk on maksukohustuste täitmise vältimine ning ei ole välistatud, et sarnaselt võib ta toimida ka vastutusotsusega määratava maksusumma puhul.
9.MTA on põhjendanud täitetoimingute valikut ning kohus on seisukohal, et käsutamise keelumärke seadmine kinnisasjale on kohane. MTA on põhjendanud, et Xle kuuluvad haagised on tõenäoliselt väheväärtuslikud ning ei ole piisav tagatis maksusumma täitmisel. Xl puuduvad muud sobivamad varad, mis tagaksid võimaliku vastutusotsusega määravata maksusumma rahuldamise. Riigikohtu halduskolleegium on 12.01.2018 määruses nr 3-17-1141 (p-d 12 ja 13) selgitanud käsutamise keelumärke seadmise võimalikkust ühisvaras olevale kinnisasjale. Riigikohus selgitas, et kuigi rahalise nõude korral on üldjuhul sobivaim hagi tagamise abinõu kohtulik hüpoteek, mitte keelumärke seadmine, ei saa ühisvara korral seada kinnistule kohtulikku hüpoteeki, kui selleks puudub teise abikaasa nõusolek (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi määrus asjas nr 3-1-1-117-16, p 43; Riigikohtu tsiviilkolleegiumi määrus asjas nr 3-2-1-62-16, p 15). Riigikohus on varem korduvalt leidnud, et MKS § 1361 lg 1 võimaldab maksuhalduril esitada ka selline taotlus, mille kohaselt seataks keelumärge kinnisasjale nii, et kinnisasja käsutamine keelatakse üksnes maksukohustuslasel (Riigikohtu üldkogu määrused asjades nr 3-3-1-15-12, p 46 ja 3-3-1-82- 12, p 49). Seejuures võib keelumärkel olla mõju mittevõlgnikust abikaasa õigusele ühisomandit käsutada, kuid sellist piirangut on kohtupraktikas loetud ajutiseks ning menetlusosaliste õigustatud huve arvestades mõistlikuks. Tsiviilkolleegium on selgitanud, et "ühisomandi korral ei ole selle osad kindlaks määratud ning abikaasad saavad ühisomandisse kuuluvat kinnisasja valitseda ja käsutada vaid tervikuna ühise tahte väljendamise kaudu. Seetõttu takistab ühe abikaasa kahjuks kinnistusraamatusse kantud keelumärge

abikaasadel kinnisasja tervikuna käsutamist, kuna ühel abikaasadest ei ole selle käsutamise õigust". Praeguses asjas ei saaks puudutatud isiku abikaasa ka ilma keelumärke seadmiseta kinnisasja üksinda käsutada, kuna selleks on vaja puudutatud isiku nõusolekut. Sellest tulenevalt ei ole keelumärke seadmine ühe abikaasa suhtes teise abikaasa omandiõiguse ebaproportsionaalne piirang (vt ka Riigikohtu tsiviilkolleegiumi määrus asjas nr 3-2-1-62-16, p 17). Tuginedes eelviidatud lahendis toodud Riigikohtu selgitustele, leiab kohus, et käsutamise keelumärke seadmine X ja Y ühisomandis olevale kinnisasjale selliselt, et käsutamine on keelatud üksnes maksukohuslasel, on lubatav ning proportsionaalne ning ei kahjusta ülemääraselt ei maksukohuslase ega puudutatud menetlusvälise isiku õigusi.

10.Maksuvõla osas ei esine MKS § 96 lg-s 6 nimetatud aluseid, mis välistab vastutusotsuse tegemise: maksuvõlg on tekkinud, maksuvõla sissenõudmine ei ole aegunud (MKS § 132 lg 2) ja maksuvõlga ei ole kustutatud. Samuti ei esine muid maksukohustuse lõppemise aluseid (äriühingu õigusvõime ei ole lõppenud). MKS §-s 98 sätestatud maksusumma määramise aegumistähtaeg ei ole möödunud (MKS § 96 lg 5).
11.Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus MTA taotluse ning annab loa taotleda Eesti Vabariigi kasuks (Maksu- ja Tolliameti kaudu) käsutamise keelumärke seadmist X ja Y ühisomandis olevale kinnisasjale asukohaga xxxxxxxx (registriosa nr xxxxxx) selliselt, et ühisomandi käsutamine on keelatud üksnes Xl.
12.Tulenevalt MKS § 1361 lg-st 3 lõpetab maksuhaldur täitetoimingu, kui maksukohustuslane on esitanud tagatise võimaliku rahalise nõude või kohustuse tasumise tagamiseks. Kui X soovib tagatissumma kanda deposiiti, siis on kantava deposiidi väärtuseks 51 058,93 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt) Tristan Ploom

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 28.07.20263-25-2629/7Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 21.07.20263-25-2793/8Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja