lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-21-1780/8

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium · 10.11.2021

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-21-1780/8
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
10.11.2021
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1373
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
RVastS § 6 lg 1Haldusakti andmise või toimingu sooritamise nõueVangS § 28 lg 1Kirjavahetus ja telefonikõnedHKMS § 119 lg 1Määruskaebus menetlusabi määruse pealeHKMS § 121 lg 2Kaebuse tagastamineHKMS § 210 lg 4Määruskaebuse lahendamineHKMS § 45 lg 4Kaebeõiguse piirangudVSKE § 51 lg 2

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
3-21-1780/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja26.08.2021

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Janar Jäätma, Kaire Pikamäe ja Virgo Saarmets

Määruse tegemise aeg ja koht

10.11.2021, Tallinn

Haldusasja number

3-21-1780

Haldusasi

X kaebus Tallinna Vangla tegevuse peale

Menetlusosalised

Kaebaja X Vastustaja Tallinna Vangla

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 26.08.2021 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

X määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Võtta X määruskaebus Tallinna Halduskohtu 26.08.2021 määruse peale haldusasjas nr 3-21-1780 menetlusse.
2.Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 26.08.2021 määruse haldusasjas nr 3-21-1780 resolutsioon muutmata, kuid muuta halduskohtu määruse põhjendusi vastavalt käesoleva määruse põhjendustele.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4 ja § 235 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 21.09.20263-26-2497/4Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 21.09.20263-26-1677/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 15.09.20263-26-1360/4Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 07.09.20263-25-2711/19Riigikohtu halduskolleegium
  • 03.09.20263-26-2004/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 02.09.20263-26-2672/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
X (kaebaja) esitas Tallinna Vanglale 11.06.2021 ja 16.06.2021 pöördumised, milles küsis, millal pannakse teine telefoniaparaat S2 sektori esimesele korrusele.
2.Tallinna Vangla käsitas 06.07.2021 vastuses nr 5-18/21/15504-3 kaebaja pöördumisi selgitustaotlustena. Vajadus paigutada S2 sektori esimesele korrusele teine telefon puudub, kuna S2 sektori esimesele korrusele paigaldatud telefon ei ole sektori lahtiolekuajal kogu aeg hõivatud. S2 sektori esimese korruse kambrites on kinnipeetavaid vähem kui teise korruse kambrites. S2 sektori esimesel korrusel asuvad kinnipeetavad pole halvemas olukorras kui teise korruse kinnipeetavad. Tallinna Vanglas on kõigi avatud sektorite esimestele korrustele paigutatud üks telefon. Tegemist on vangistusseaduse (VangS) § 41 mõttes vangistusega

3-21-1780 kaasneva paratamatu ebameeldivusega. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 6 lg 1 kohaselt võib isik nõuda haldusakti andmist või toimingu sooritamist, kui avaliku võimu kandja on kohustatud haldusakti andma või toimingut sooritama ja see puudutab isiku õigusi.

3.Tallinna Vangla jättis 30.07.2021 vaideotsusega nr 5-15/21/363-2 kaebaja vaide rahuldamata. Kaebaja vaidlustab vastust selgitustaotlusele. Vastus selgitustaotlusele pole haldusakt. Kaebaja pöördumine on õigesti liigitatud selgitustaotlusena. Kaebaja pöördumisele on ilma vigadeta vastatud. Asjaolu, et vaide esitaja leiab, et tema pöördumist oleks tulnud lahendada kui taotlust, ei tingi uue ettekirjutuse tegemist. Kaebajale on ammendavalt vastatud.
4.X esitas halduskohtule kaebuse Tallinna Vangla 30.07.2021 vaideotsuse nr 5-15/21/363-2 tühistamiseks ning Tallinna Vangla kohustamiseks paigutada esimesele korrusele teine telefoniaparaat. Lisaks taotleb kaebaja menetlusabi riigilõivu tasumisest vabastamiseks ja riigi õigusabi.
5.Tallinna Halduskohus tagastas 26.08.2021 määrusega kaebuse (resolutsiooni p 1)ning jättis kaebaja taotlused riigi õigusabi saamiseks ja riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks läbi vaatamata (resolutsiooni p-d 2 ja 3). Nõue kohustada Tallinna Vanglat paigaldama esimesele korrusele teine telefoniaparaat ei ole lubatav, sest kaebaja ei ole vanglale esitanud taotlust teise telefoniaparaadi paigaldamiseks ning sellist taotlust ei ole jäetud rahuldamata. Kaebaja pöördus Tallinna Vangla poole küsimusega, millal pannakse teine telefoniaparaat S2 sektori esimesele korrusele. Tallinna Vangla tõlgendas seda selgitustaotlusena. Märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seaduse (MSVS) § 2 lg 2 kohaselt on selgitustaotlus isiku pöördumine, milles isik taotleb adressaadilt teavet, mis eeldab adressaadi käsutuses oleva teabe analüüsi, sünteesi või lisateabe kogumist või taotleb MSVS §-s 3 sätestatud õigusalase selgituse andmist. Tallinna Vangla vastas selgitustaotlusele 06.07.2021 vastusega nr 5-18/21/15504-3. Kui vastus selgitustaotlusele on puudulik, võib nõuda, et kohus kohustaks Tallinna Vanglat selgitustaotlusele uuesti vastama, kuid kaebaja ei saa nõuda, et Tallinna Vangla teeks midagi enamat kui selgitustaotlusele vastamine. Tallinna Vangla on ka 30.07.2021 vaideotsuses nr 515/21/363-2 selgitanud, et vaidemenetluse käigus on võimalik üksnes kontrollida, kas pöördumisele on vastatud ja kas pöördumine on lahendatud selle sisust lähtuvalt. Tallinna Vangla määratles kaebaja küsimuse õigesti selgitustaotlusena ja andis 06.07.2021 vastuses piisava selgituse selle kohta, miks ei tule S2 sektori esimesele korrusele teist telefoniaparaati. Seega ei ole kaebaja õigusi rikutud selgitustaotlusele vastamata jätmise või ebapiisava vastamisega. Kaebus tuleb seega tagastada HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel. Kui kohustamisnõue ei ole lubatav, ei saa eraldiseisvalt menetleda ka Tallinna Vangla 30.07.2021 vaideotsuse nr 5-15/21/363-2 tühistamise nõuet (HKMS § 45 lg 4). Isegi juhul, kui vangla tõlgendas kaebaja pöördumist ekslikult selgitustaotlusena ja oleks pidanud lahendama selle taotlusena paigaldada S2 sektori esimesele korrusele teine telefoniaparaat, kuuluks kaebus tagastamisele HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel. Kaebaja õiguste riive seisneb selles, et S2 sektori esimesel korrusel on ainult üks telefoniaparaat. Kaebaja on kaebuses selgitanud, et kuna paljud kinnipeetavad soovivad helistada õhtusel ajal, on ajavahemik kell 18.20–19.30 liiga lühike, et kõik kinnipeetavad helistada jõuaksid. Samas ei ole kaebaja esitanud ühtegi konkreetset väidet selle kohta, kui mitmel korral on jäänud temal telefonikõned tegemata, sest helistamiseks ei jäänud piisavalt aega. Võib eeldada, et kaebaja on jäänud helistamise võimalusest ilma mõnel korral, mis on kinnipidamisega kaasnev paratamatu ebamugavus ja seega väheintensiivne õiguse riive. Tallinna Vangla on 06.07.2021 vastuses 2(4)

3-21-1780 selgitanud, et Tallinna Vanglas on kõigi avatud sektorite esimestele korrustele paigutatud ainult üks telefon. Seega ei ole kaebaja sektori esimesel korrusel halvemaid helistamise võimalusi kui mujal võrreldavas alas. VangS § 28 lg 1 kohaselt on kinnipeetaval õigus telefoni kasutamisele, kui selleks on tehnilised tingimused. Telefoni kasutamine toimub vangla sisekorraeeskirjades sätestatud korras. Kuna telefoni kasutamine toimub tehniliste tingimuste olemasolul ja kindla korra järgi, on paratamatu, et mõnikord jääb kinnipeetav helistamise võimalusest ilma. Justiitsministri 30.11.2000 määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ (VSKE) § 51 lg 2 esimene lause sätestab, et kinnipeetavale võimaldatakse telefoni kasutada vähemalt üks kord nädalas. Seega ei ole kaebaja õigusi ülemääraselt riivatud sellega, et ta ei saa helistada igapäevaselt või soovitud päeval. Kaebaja pole ka väitnud, et ta on saanud helistada vähem kui üks kord nädalas. Ebatõenäoline on, et vanglat saaks kohustada S2 sektori esimesele korrusele teist telefoniaparaati paigaldama, sest kehtivast õigusest ei tulene kohustust paigaldada vanglasse rohkem telefone selleks, et kinnipeetavad ei peaks telefoni kasutamiseks järjekorras ootama. Kuna kaebus tagastatakse, jäävad menetlusabi taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks ja riigi õigusabi taotlus läbi vaatamata.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

6.Kaebaja taotleb määruskaebuses halduskohtu määruse tühistamist ning asja teisele kohtunikule lahendada andmist. Kaebaja esitas vanglale taotluse ja teabenõude, millal pannakse teine telefon esimesele korrusele. Halduskohtu määrus on õigusvastane. Kõik kinnipeetavad ei saa ajavahemikult 18.30 – 19.30 telefoniga helistada. Vangla ei arvesta sellega, et lähedased käivad tööl ja lõpetavad oma töö kell 17.00. Kõik soovivad helistada pärast kella 18.00. Helistamiseks on aega üks tund. Helistamise kestus peab olema mitte vähem kui 10 minutit. Määruskaebus tuleb läbi vaadata kohtuistungil.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7.Ringkonnakohus võtab määruskaebuse halduskohtu määruse peale menetlusse (HKMS § 119 lg 1, § 121 lg 4, § 203 lg 1, § 204 lg 1 ja § 207 lg 1). Kaebaja taotlus vaadata määruskaebus läbi kohtuistungil jääb rahuldamata, kuna istungi korraldamiseks puudub vajadus (HKMS § 210 lg 4).
8.VangS § 28 lg 1 annab kinnipeetavale õiguse telefoni kasutamisele, kui selleks on tehnilised tingimused, ning telefoni kasutamine toimub VSKE-s sätestatud korras. Kinnipeetavale võimaldatakse telefoni kasutada vähemalt üks kord nädalas (VSKE § 51 lg 2). Ringkonnakohtu hinnangul on kaebaja pöördumisi vanglale võimalik käsitada taotlustena ja vangla 06.07.2021 vastust taotluse rahuldamata jätmise otsusena. Kaebaja tahteks on olnud tagada talle suurem helistamisvõimalus läbi selle, et sektori esimesel korrusel oleks ühe telefoniaparaadi asemel kaks. Vangla 06.07.2021 vastus on küll pealkirjastatud selgitustaotlusena, kuid selle sisust nähtub, et analüüsitud on seda, kas esineb vajadus paigutada sektori esimesele korrusele ka teine telefon. Vangla sellist vajadust ei näinud. Ka vangla tehtud viide RVastS § 6 lg-le 1 lubab järeldada, et tegemist ei olnud mingi küsimuse selgitamisega, vaid konkreetse taotluse rahuldamisest keeldumisega. Seega ei nõustu ringkonnakohus

3(4)

3-21-1780 halduskohtu seisukohaga, et kaebajal puudub kaebeõigus HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel põhjusel, et kaebaja pole taotlust vanglale esitanud ning vangla pole saanud taotlust lahendada.

9.Küll aga nõustub ringkonnakohus halduskohtu seisukohaga, et kaebus tuli tagastada HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel, kuna praegusel juhul on tegemist väheintensiivse riivega ja asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Kohustamisnõude rahuldamise eelduseks on kaebaja õiguste rikkumine (RVastS § 6 lg 1). Vaidlus puudub asjaolu üle, et S2 sektori esimesel korrusel on telefon, mida kõigil selle sektori esimese korruse kinnipeetavatel on õigus kasutada. Kaebaja pole vanglale esitatud taotluses, halduskohtule esitatud kaebuses ja ringkonnakohtule esitatud määruskaebuses toonud välja konkreetseid juhtumeid, millal ta oleks jäänud ilma võimalusest helistada. Taotluses ja kohtule esitatud avaldustest ei nähtu, et kaebajale pole tagatud võimalus kasutada telefoni vähemalt üks kord nädalas. Kaebaja ei saa esitada kaebust teiste kinnipeetavate õiguste kaitseks helistada vähemalt üks kord nädalas neile sobival ajal. Seega on halduskohus kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel õigesti tagastanud.
10.Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus kaebaja määruskaebuse rahuldamata ja halduskohtu määruse resolutsiooni muutmata, kuid muudab halduskohtu määruse põhjendusi vastavalt käesoleva määruse põhjendustele.
11.Kuna halduskohus tagastas kaebuse õiguspäraselt HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel, ei olnud alust analüüsida, kas kaebajale tuli riigi õigusabi korras määrata advokaat ning kas kaebajal tuli tasuda kaebuse esitamisel riigilõivu.

(allkirjastatud digitaalselt)

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 01.09.20263-26-186/9Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.09.20263-26-1924/8Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja