Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Kaire Pikamäe, Maret Altnurme ja Villem Lapimaa
Otsuse tegemise aeg ja koht
02.11.2021, Tallinn
Haldusasja number
3-20-1177
Haldusasi
EsSky OÜ kaebus MTÜ Eesti Liikluskindlustuse Fond 14.04.2020 hüvitamisotsuse nr 1, 15.04.2020 makseteatise nr X01200283 ning 03.06.2020 vaideotsuse tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – EsSky OÜ, esindaja vandeadvokaat Stig Hendrikson Vastustaja – MTÜ Eesti Liikluskindlustuse Fond, esindaja Jüri Aava
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 26.02.2021 otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
MTÜ Eesti Liikluskindlustuse Fond apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 02.12.2021. Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva ( lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses ( lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus
3-20-1177 kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
2(6)
3-20-1177 Esitatud videoga on tõendatud, et vaidlusalune sõiduk riivas kaamerat ja põhjustas kahju. Kaebajal on võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 ja § 1050 lg 1 järgi kohustus tõendada, et ta ei ole kahju tekitamises süüdi.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
3-20-1177 sõiduki järelhaagis jõuab osaliselt kaamerast mööduda, enne kui seda riivab. Oluline on mõlema videolindi kuupäev ja kellaaeg, mis koostoimes näitavad, et kahju tekitas just kaebaja sõiduk. Olerex AS-l puudus vajadus andmetega vassida, sest kahjuhüvitis oleks LKindlS § 46 lg 1 alusel saadud ka siis, kui kahju põhjustaja oleks jäänud tuvastamata. Tsiviilmenetluse põhimõtete kohaselt jaguneb tõendamiskoormus haldusmenetlusest teisiti. Kahju tekitaja ei vastuta kahju tekitamise eest, kui ta tõendab, et ei ole kahju tekitamises süüdi (VÕS § 1050 lg 1). Kahju tekitamise puhul rakendub süü presumptsioon. Kaebaja pole asjakohaseid tõendeid esitanud. Piisav pole sõidukijuhi väide, et tema ei põhjustanud kahju, vaid magas parklas.
4(6)
3-20-1177 haldusaktile omased vorminõuded, kättetoimetamisel järgitakse HMS-i, ette on nähtud vaidemenetlus). Selline eristamine ei ole juhuslik, vaid seadusandja tahe. LKindlS eelnõu seletuskirja (lk 66 jj) kohaselt tähendab LKindlS § 61 lg 3 seda, et LKF poolt tehtavad kahju hüvitamise otsused ei ole haldusaktid. Lg 4 järgi vaidlustatakse fondi kahju hüvitamise otsused ja tagasinõuded TsMS-s sätestatud korras ning selline lahendus valiti, kuna vastasel korral tekiksid kahjustatud isikul erinevad võimalused vaidluste lahendamiseks sõltuvalt sellest, kas talle tekitab kahju tavalise liikluskindlustuse lepinguga sõiduk või sundkindlustusega sõiduk. Esimesel juhul saaks ta pöörduda otsuse vaidlustamiseks (tasuta) kohtueelsesse vaidluste lahendamise süsteemi või hagiga maakohtusse, sundkindlustuse puhul oleks ainus võimalus pöörduda halduskohtusse. Selline kahe paralleelse võimaluse sätestamine ei tagaks kahjustatud isikute õiguste sarnast kaitset ning tooks kaasa vaidluste lahendamisel kujuneva praktika ebaühtluse (lk 67‒68). LKindlS § 65 lg-s 1 nimetatud makseteatise puhul on aga tegemist haldusaktiga HMS § 51 mõttes ning see peab vastama HMS § 55 lg 4 nõuetele. Kättetoimetamisele laienevad HMS § 25‒32 ning vastavalt HMS §-le 75 saab teatisele esitada vaide (lk 71‒72).
3-20-1177 Kahjuteatise ebaõigsust ei saa järeldada sellest, et see esitati 1,5 kuud peale sündmust. Videod kajastavad toimunut täpselt sündmuse hetkel. Halduskohus tugines otsuses veel kaebaja 15.01.2021 seisukoha p-dele 2.1.2 ja 2.1.3. Kaebaja väidab seal, et videotel on näha mingi harukarbi laadne detail, mida kaebaja sõidukil ei ole, samuti olevat erinevad tuulesuunajate kujud. Kaebaja väited on põhjendamatud. Videol 1, millele kaebaja tugineb, on selgelt näha nii sõiduki number kui ka sõidukit juhtinud isiku nimi. Kaebaja ei väida, et need oleksid valed. Esitatud foto on jällegi nii hägune, et sellest ei ole võimalik midagi järeldada. Samuti pole videote järgi võimalik tuvastada väidetavaid vastuolusid seoses poolhaagise tendi olukorraga. Video 2 filmib kokkupõrke hetkel väga lähedalt, mistõttu on pilt tume ja ebamäärane. Kahju tekitamist ei saa välistada vaid põhjusel, et video 2 salvestis võiks kaebaja hinnangul enne kokkupõrke hetke olla pikem. Vastustaja märgib õigesti, et kaebaja pole tõendanud, et ta ei ole kahju tekitamises süüdi.
(allkirjastatud digitaalselt)
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.