Majandushaldusõigus › Tegevusload ja registreerimine

3-20-1750

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 12.11.2021. Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

2(8)

3-20-1750

3-20-1750 2) tegevuskoht ehk (kontori)ruum peab olema toimiv ja vastama ettevõtte suurusele, tegevusele ja olemusele; 3) tegevuskohas peab teostama RahaPTS nõuete täitmise tagamiseks vajalikke toiminguid või sealt tuleb osutada RahaPTS nõuete täitmiseks teenust; 4) tegevuskohas peavad töötama RahaPTS nõuete täitmise eest vastutavad isikud; 5) tegevuskohas peab olema ligipääs RahaPTS-st tulenevatele kohustuslikele andmetele, protseduurireeglitele, riskihinnangutele, sisekontrollieeskirjadele ja muudele võimalikele täiendavatele dokumentidele; 6) tegevuskohas peab RAB-l olema võimalik teostada kohapealset kontrolli; 7) tegevuskohas antakse tarbijatele teavet pakutavate teenuste ja tingimuste kohta; 8) tegevuskohas peab kontaktisik täitma oma ülesandeid. RahaPTS-st ega teistest õigusaktidest ei tulene selliseid eelmärgitud nõudeid. RahaPTS § 71 lg 1 p 4 kehtestab üksnes nõude, et tegevuskoht peab olema Eestis, kuid ei sea sellele tegevuskohale erinõudeid. Vastustaja on püüdnud RahaPTS-st virtuaalvääringu teenuse osutajale tulenevaid nõudeid siduda kunstlikult tegevuskohana märgitud kontoripinna omadustega, leides, et 55 äriühingut ei saa tegevuskohana märkida sama büroopinda. Vastustaja ei ole põhjendanud, et konkreetses kontoriruumis ei saa RahaPTS-st tulenevaid nõudeid täita ükski äriühing. Etteheide on seotud üksnes äriühingute paljususega. RahaPTS ei sisusta äriühingu asu- ja tegevuskoha mõistet. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 29 lg 11 kohaselt on eraõigusliku juriidilise isiku asukoht ühingulepinguga või põhikirjaga määratud koht Eestis, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Vastavalt TsÜS § 29 lg-le 2 on juriidilise isiku tegevuskoht tema püsiva ja kestva majandustegevuse või muu põhikirjalise tegevuse koht. RahaPTS 20.03.2020 jõustunud redaktsiooni seletuskirja järgi on finantsvaldkonna ettevõtja tegevuskoht see, kus täidetakse rahapesu valdkonna õigusaktides ettenähtud peamisi juhtimis- ja kontrollifunktsioone ning kus toimub finantsteenuste osutamine, sh tagatakse ettevõtja tegevuseks vajalike funktsioonide jätkuvus. Kontaktisik RahaPTS § 17 lg 2 mõttes peab asuma Eestis, sest vastasel juhul ei ole tal võimalik täita RahaPTS § 17 lg-st 7 tulenevaid kohustusi. Erinevalt asukohast ei ole tegevuskoht määratud õiguslikult, vaid faktiliselt, mistõttu need ei pruugi kokku langeda. Tegevuskohaks võib olla ka juriidilisele isikule kuuluv majandusüksus ehk ettevõtte asukoht või mu reaalse tegevuse koht, mis siiski ei asu ühingu registrijärgsel aadressil. Eelnevast tulenevalt ei ole seadusandja eesmärgiks olnud tegevuskoha nõude kaudu sedavõrd kaugele minevate tingimuste kehtestamine, nagu leiab RAB. Seaduse sõnastus võimaldab ettevõtjale küllaltki suurt paindlikkust oma tegevuse korraldamisel. Virtuaalvääringu teenuse osutamine toimub virtuaalkeskkonnas asuva platvormi vahendusel. Seetõttu pole otstarbekas kehtestada teenuse osutajale nõudeid büroo ruumide arvule, suurusele, varustatusele jne. Pole välistatud, et teenuse osutamine toimubki üksnes virtuaalsete kanalite kaudu. Virtuaalvääringu teenuse pakkujate uuringu kohaselt aktsepteerivad vaid 8% turul tegutsevatest ettevõtetest teenuse osutamisel sularaha. Seega puudub vajadust rentida suuri büroopindu, sest klientide teenindamist kontoris ei toimu. Asjakohased ei ole vastustaja viited võimalikele tarbijaõiguste rikkumistele. Välistatud ei ole, et ettevõtte töökohad, arvutid jms võivad ruumiliselt paikneda erinevates kohtades. Etteheide, et ühel äripinnal ei saa tegutseda 55 ettevõtet, on liiga abstraktne. Vastustaja ei ole selgitanud, mille vastu kaebajad eksivad. Vastustaja esitatud argumentidest ei saa teha tõsikindlaid järeldusi, et kaebajad ei suuda täita RahaPTS nõudeid. Tegevusloa väljastamisel ei saanud vastustaja tugineda tulevikus aset leida võivatele rikkumistele.

4(8)

3-20-1750 Vastustaja leiab, et pole eluliselt usutav, et kaebajad soovivad teenust pakkuda ühes tegevuskohas, ühe juhatuse, ühe ärimudeli ja ühe reaalse töökohaga ning selle käigus järgitakse kõiki nõudeid. Sisuliselt pakutakse tegevuskoha teenust. Sellise vastustaja järeldusega võib nõustuda. Juhatuse liikmed on kõigil äriühingutel samad. Pole usutav, et reaalset majandustegevust suudaksid korraldada kõigi 46 äriühingu osas kaks füüsilist isikut, täites seejuures kõiki RahaPTS-st tulenevaid kohustusi. Kaebajate ainuosanikuks on Wasp Consult OÜ, mille veebiaadressina on äriregistris märgitud wasp.ee. Nimetatud veebilehte haldab WASP Projekt OÜ, mille ainuosanikuks on samuti Wasp Consult OÜ ja juhatuse liikmeks HR. Veebilehel wasp.ee pakutakse muu hulgas aadressiteenust ja virtuaalkontori teenust. Juriidiliseks aadressiks on Rännaku pst 12. Ei ole välistatud, et sama ärimudelit kasutatakse ka kaebajate puhul ning need äriühingud ongi asutatud edasimüümise eesmärgil või siis pakutakse teenuse osutamiseks valmis juriidilist keha. Kui ka nõustuda vastustajaga, et selline ärimudel kätkeb endas rahapesu riski, ei ole äriühingute asutamine (sh tegevuslubade hankimine) edasimüümise eesmärgil keelatud. Virtuaalvääringu teenuse pakkujad peavad vastama seaduse nõuetele igal ajahetkel. RahaPTS kuritarvitused tuleb tuvastada tegelikus kontrollimenetluses. Õiguspärane ei ole tugineda hüpoteetilisele ohule tegevusloa väljastamisel. See on vastuolus põhiseaduse (PS) §-st 10 tuleneva seaduslikkuse põhimõttega. Seetõttu tuleb vaidlustatud haldusakti tühistada. Kohus ei saa võtta vastu otsust kohustada vastustajat kaebajatele tegevusload väljastama või neid muutma. Kohtul puudub teave selle kohta, kas eksisteerib selline olukord, et vastustaja ei saa juhtumi asjaolude tõttu haldusakti andmisest asja uuel otsustamisel ühelgi tingimisel keelduda. Vastustajat tuleb kohustada kaebajate taotluste üle uuesti otsustama. Õige pole kaebajate seisukoht, et eksisteerib MSÜS § 20 lg 4 olukord, kus tegevusload tuleb lugeda antuks vaikimisi. See kehtib olukordades, kus haldusorgan on tegevusloa taotluse saamisel selle lahendamiseks etteantud tähtaja vältel tegevusetu. RAB oli kaebajate taotlusi lahendades aktiivne. Kaebajatele on antud teade menetlustähtaegade pikendamisest RahaPTS § 71 alusel.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

3-20-1750 Halduskohtu hinnang, et virtuaalvääringu teenust võib pakkuda mistahes asukohast, ei ole kooskõlas RahaPTS § 72 lg 1 p-ga 4. Sõltumata asjaolust, et teenust pakutakse peamiselt virtuaalselt, sätestab seadus tegevuskoha nõude. Ettevõte peab teenust pakkuma kohast, kus täidetakse RahaPTS-i nõudeid ning tegevuskoht peab võimaldama järelevalve tegemist. Vastustaja on põhjendanud, miks konkreetse virtuaalvääringu teenuse pakkujate arvu juures ei ole konkreetsest tegevuskohast võimalik pakkuda teenust nõudeid rikkumata. Vastustaja ei ole tuginenud tulevikus aset leida võivatele rikkumistele. Tegevusluba kui majandustegevuse vabadust piirav meede on vajalik, et kontrollida teatud sektoris tegutseda soovivate isikute sobivust, kehtestada sektoris tegutsemiseks täiendavaid nõudeid ning teatud juhtudel täpsustada tingimused ja kord, kuidas on teenuse pakkumine lubatud. Seega on juba tegevuslubade väljastamise ja muutmisega seotud menetlused kohased kontrollmenetlused, mille käigus tuvastada isikute vastavus või mittevastavus seaduses sätestatud kontrollieseme asjaoludele.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6(8)

3-20-1750

3-20-1750

(allkirjastatud digitaalselt)

8(8)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.