lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-21-2236/5

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja · 13.10.2021

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
3-21-2236/5
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
13.10.2021
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1664
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
HKMS § 124 lg 1, 2Kaebetähtaja kontrollimineHKMS § 152 lg 1, 3Menetluse lõpetamise alusedVangS § 11 lg 5Ülerahvastatuse keeldHKMS § 110 lg 1Menetlusabi andmineHKMS § 121 lg 2Kaebuse tagastamineHKMS § 155 lg 6Kaebuse läbi vaatamata jätmise ja menetluse lõpetamise kordHKMS § 175Otsuse avaldamineHKMS § 47 lg 2Kohtueelne menetlus

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Ruth Prigoda

Määruse tegemise aeg ja koht

13. oktoober 2021, Tallinn

Haldusasja number

3-21-2236

Haldusasi

Xi kaebus Tallinna Vangla 02.07.2021 vastusele nr 58/21/14459-2 ja 30.07.2021 vaideotsusele nr 515/21/348-2

Menetlusosalised ja nende esindajad

Kaebaja – X Vastustaja (eeldatav) – Tallinna Vangla

Menetlustoiming

Menetluse lõpetamine, lahendamine

menetlusabi

taotluse

RESOLUTSIOON

1.Kuulutada haldusasja nr 3-21-2236 menetlus kinniseks.
2.Lugeda kaebus Tallinna Vangla 02.07.2021 vastuse nr 5-8/21/14459-2 ning 30.07.2021 vaideotsuse nr 5-15/21/348-2 tühistamise nõudes esitatuks kaebetähtaja rikkumisega.
3.Jätta kaebetähtaja ennistamise taotlus rahuldamata.
4.Lõpetada haldusasja menetlus.
5.Jätta riigi õigusabi taotlus rahuldamata.
6.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 17.07.20263-26-2046/9Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 08.07.20263-25-3889/9Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 07.07.20263-26-1939/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 03.07.20263-26-1744/8Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
HKMS § 71 lg 1Seaduses sätestatud menetlustähtaja ennistamine
HKMS § 89 lg 2Menetlusvälise isiku tutvumine toimikuga
RÕS § 6 lg 1Riigi õigusabi saama õigustatud isik
RÕS § 7 lg 1Riigi õigusabi andmisest keeldumise alused
VangS § 37Töökohustus
VangS § 38 lg 1Tööga kindlustamine vanglas
Jätta ülejäänud osas menetlusabi taotlus läbi vaatamata.
7.Määruse avaldamisel Riigi Teatajas asendada kaebaja nimi tähemärgiga ja avaldada määruse põhjendava resolutsioon ning põhjendava osa punktid 5–17. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.

KOHTU PÕHJENDUSED

Menetluse kinniseks kuulutamine

5.Tulenevalt halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi HKMS) § 77 lg-st 1 koosmõjus tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 38 lg 1 punktiga 3 kuulutab kohus menetluse või osa

menetlusest omal algatusel või menetlusosalise taotlusel kinniseks, kui see on ilmselgelt vajalik menetlusosalise, tunnistaja või muu isiku eraelu kaitseks, kui huvi asja avaliku arutelu vastu ei ole eraelu kaitse huvist suurem. Kuna praeguse haldusasja erinevates menetlusdokumentides ja tõendites on läbivalt kajastatud kaebaja terviseandmeid, peab kohus põhjendatuks kuulutada menetluse tema eraelu kaitseks tervikuna kinniseks. Asjas puudub avalik huvi, mis võiks takistada menetluse kinniseks kuulutamist isiku eraelu kaitseks. HKMS § 89 lg 2 kohaselt ei või menetlusväline isik tutvuda kinnises menetluses arutatud asja toimikuga. Kaebetähtaja rikkumise tuvastamine, tähtaja ennistamata jätmine ning menetluse lõpetamine

6.Kohus mõistab kaebust selliselt, et kaebaja soovib Tallinna Vangla 02.07.2021 vastuse ja vaideotsuse1 tühistamist, mille tulemusena otsustaks vangla uuesti tema 01.06.2021 taotluse üle ja määraks ta soovitud tööle (kruve ja seibe sorteerima).
7.HKMS § 124 lg 1 alusel kontrollib kohus eelmenetluses, kas kaebus on esitatud tähtaegselt, ja lahendab kaebetähtaja ennistamise taotluse. Kohus lõpetab määrusega menetluse kaebetähtaja ületamise korral vastavalt HKMS § 124 lg-le 2 ehk kui kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele (vt HKMS § 152 lg 1 punkt 2). Menetluse saab lõpetada ka kaebust menetlusse võtmata (HKMS § 152 lg 3).
8.HKMS § 47 lg 2 näeb ette, et kui isik pidas kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, võib kaebuse selle nõudega esitada 30 päeva jooksul arvates päevast, kui isikule tehti teatavaks kohtueelset menetlust lõpetav lahend, kui seadus ei sätesta teisiti.
8.1.Kaebaja läbis Tallinna Vanglas VangS § 11 lg 5 kohase kohustusliku kohtueelse menetluse, esitades vangla 02.07.2021 vastuse peale vaide 08.07.2021 ning vangla jättis selle 30.07.2021 vaideotsusega rahuldamata. Kohtule esitatud vaideotsuselt nähtub, et kaebaja sai vaideotsuse kätte 02.08.2021. Seega HKMS § 47 lg 2 kohaselt oli viimane päev halduskohtule kaebuse esitamiseks 01.09.2021. Kuna kaebaja pöördus praeguses asjas halduskohtu poole 30.09.2021, on kaebus esitatud kaebetähtaega ületades.
8.2.Ehkki kaebaja viitas kaebuses Tallinna Vangla poolt kohtule kaebaja kirjade edastamata jätmisele, siis vangla 12.10.2021 vastusest nähtuvalt on selline väide alusetu. Kuigi kaebus on selle koha pealt mõnevõrra segane, siis isegi juhul, kui kaebaja pidas silmas, et ta esitas kaebuse varem, kuid see on jäänud kohtule edastamata, siis ei leidnud see asjaolu kinnitust. On usutav, et vanglal puudub põhjus kohtule kaebaja kirju mitte edastada. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on kaebaja halduskohtule 2021. aastal esitanud hulgaliselt kaebuseid, mis kõik on olenenud vangla poolt kohtule kirjade edastamisest. Seega pole usutav ega tõenäoline, et praeguses asjas oleks kaebust sisaldav kiri jäänud vangla poolt kohtule edastamata. Niisiis ei too kaebaja tõendamata väide kaasa järeldust, et kaebetähtaega pole ületatud.
9.HKMS § 71 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. Kohtupraktikas on tähtaja ennistamisel mõjuvateks põhjusteks peetud olulisi ja kestvaid objektiivseid takistusi, mis välistavad kaebeõiguse kasutamise (nt Riigikohtu 21.06.2013 määrus nr 3-3-1-30-13, punkt 12; 19.04.2006 määruse nr 3-3-1-26-06, punkt 12). Üldjuhul on kaebetähtaja ennistamise mõjuvaks põhjuseks peetud nt haigust, ettenägematut liiklustakistust, lähedase surma vms. Tegemist peab olema sündmusega, mille tekkimist ja kulgemist isik ise vahetult mõjutada ei saa. Üksnes erandjuhtudel on tähtaja ennistamist põhjendava asjaoluna tulnud kõne alla ka õiguslikes küsimustes kogenematu isiku

Sisalduvad Tallinna Vangla 12.10.2021 vastuse lisas 1.

eksimus protsessitoimingutes, kuid seejuures on märgitud, et tähtaja ületamine ei saa olla vabandatav, kui isik pole olnud piisavalt hoolikas selleks, et selgitada välja vaidluse algatamise kord, sh tähtajad.

10.Kuigi kaebaja ei ole kaebuses korrektselt sõnastanud kaebetähtaja ennistamise taotlust, nähtub kaebusest, et sisuliselt kaebaja siiski tähtaja ennistamist taotleb, põhjendades kohtusse pöördumisega hilinemist asjaoluga, et ta sai haigusjuhu A10649202 02.08.2021 sissekandest, mille kohaselt arst leidis, et kaebaja võib istumistööd teha, teada alles septembri keskel või lõpus.
11.Kohus leiab, et kaebetähtaeg tuleb jätta ennistamata.
11.1.Tallinna Vangla märkis 12.10.2021 vastuses, et haigusjuhu 02.08.2021 kandest septembri lõpus või keskel teadasaamise väide ei vasta tõele, sest asjakohases osas sai kaebaja enda tervisekaardi väljavõtte vangla meditsiiniosakonna juhatajalt juba koos 11.08.2021 kirjaga nr 7-8/21/18140-2, mille isik sai kätte 12.08.2021.3 Samuti nähtub kaebaja 29.08.2021 allkirjastatud taotlusest, mis registreeriti vanglas 31.08.2021 numbriga 5-8/21/22267-14, et kaebaja oli sel hetkel teadlik arsti 02.08.2021 kandest (nn loast töötada). Järelikult on väär juba ennistamise taotluse faktiline alus, mistõttu tuleb taotlus jätta rahuldamata.
11.2.Isegi, kui ennistamise taotluse faktiline alus oleks õige, ei annaks see alust ennistamiseks. Arstipoolsest 02.08.2021 kandest teadasaamine septembris 2021 ei saanud kaebajal objektiivselt takistada kaebuse esitamist perioodil 02.08.2021-01.09.2021. Samuti ei näe kohus, kuidas oleks seda võimalik käsitleda subjektiivse takistusena kaebuse esitamisel.
12.Kuna kaebus on esitatud kaebetähtaega rikkudes ning tähtaeg ei kuulu ennistamisele, siis lõpetab kohus asja menetluse kaebust menetlusse võtmata (HKMS § 124 lg 2, § 152 lg 1 punkt 2 ja lg 3). Menetluse lõpetamise korral puudub kaebajal õigus pöörduda sama nõudega samal alusel esitatud kaebusega uuesti kohtu poole (HKMS § 155 lg 6, § 43 lg 1 punkt 2). Menetlusabi taotluse lahendamine
13.Kaebaja taotles menetlusabi kohtus esindamiseks ning märkis menetlusabi taotluses ära ka advokaadi õigusabi tasu maksmise. Kohus käsitleb eelnevat riigi õigusabi taotlusena ning jätab taotluse rahuldamata.
14.HKMS § 110 lg 1 punkti 3 alusel võib kohus isiku taotluse alusel määrata, et menetlusabi saaja ei pea maksma tasu menetlusabi korras määratud advokaadi õigusabi eest või ei pea seda tegema kohe või täies ulatuses. Riigi poolt tagatava õigusabi saamise tingimused ja korra sätestab riigi õigusabi seadus (edaspidi RÕS). RÕS § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. RÕS § 7 lg 1 kohaselt riigi õigusabi ei anta, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi (punkt 1); kui taotlejal ei saa olla õigust, mille kaitsmiseks ta õigusabi taotleb (punkt 2); asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguste kaitseks ilmselt vähene (punkt 5).

Tallinna Vangla 12.10.2021 vastuse lisa 2 (tervisekaardi väljavõte). Tallinna Vangla 12.10.2021 vastuse lisad 4 ja 5.

Sisaldub Tallinna Vangla 12.10.2021 vastuse lisas 3.

14.1.Kaebaja on ise võimeline kaitsma oma õigusi (RÕS § 7 lg 1 punkt 1), mis nähtub nii pöördumistest vangla poole, vaidemenetluste läbimisest kui ka arvukatest kaebustest (nt 2021. aastal Tallinna Halduskohtule esitatud 18 kaebust). Ka praeguse asja materjalidest nähtub, et kaebaja suudab ise kohtumenetluses osaleda ja enda õigusi kaitsta, kusjuures vajadusel halduskohus abistab teda nii selgitamis- kui uurimiskohustust täites.
14.2.Riigi õigusabi andmisest keeldumise aluseks on ka RÕS § 7 lg 1 punktid 2 ja 5. Esiteks on kaebaja võimalus oma õiguste kaitseks vähene menetluslikust aspektist, sest isik on kohtusse pöördunud hilinenult ning tähtaja ennistamiseks puudub alus. Teiseks, isegi kui jätta kõrvale asja menetluslik külg, pole kaebaja kaebusel ka sisulist perspektiivi, sh pole kaebajal õigust, mille kaitsmiseks ta õigusabi taotleb. Kaebaja lõppeesmärgiks on, et vangla määraks ta tööle. Kaebaja kaebusega sarnaseid on kohtupraktikas korduvalt tagastatud kaebeõiguse puudumise tõttu HKMS § 121 lg 2 punkti 1 alusel. Kohtupraktikas on korduvalt jõutud järeldusele, et kinnipeetaval puudub subjektiivne õigus nõuda endale meelepärase töö võimaldamist vanglalt. Näiteks on Tartu Halduskohus oma 05.11.2020 määruse nr 3-20-2120 punktis 9 selgitanud, et kuigi kinnipeetavad on üldjuhul VangS § 37 lg-st 1 tulenevalt kohustatud töötama, puudub neil vangistusseadusest või muudest õigusaktidest tulenevalt subjektiivne õigus nõuda enda tööle määramist või valida, millist tööd teha, st nõuda tööd kindlal tegevusalal, majanduslikult tulutoovat tööd jne. VangS § 38 lg 1 kohaselt kindlustab vanglateenistus kinnipeetava tööga üksnes võimaluse korral. Seega ei ole vangla kohustus kinnipeetav tööle määrata absoluutne ning kaebajal ei ole õigust nõuda, et vangla võimaldaks tal teha meelepärast tööd (vt ka Tartu Ringkonnakohtu 20.05.2021 määruse nr 3-20-2295 punkt 1, Tartu Halduskohtu 06.08.2021 määruse asjas nr 3-21-592 punkt 5, 01.12.2020 määruse asjas nr 3-20-2339 punkt 4, 05.08.2020 määruse asjas nr 3-20-1430 punkt 15, 05.02.2018 määruse asjas nr 3-18-211 punkt 3.2). Seda seisukohta ei muuda ka asjaolu, et arst tuvastas 100%-liselt töövõimetu kaebaja võime teha istumistööd. Ka täieliku töövõimega kinnipeetavatel pole õigust nõuda enda tööle määramist ning sarnaselt ei saa vabaduses viibivad töötud nõuda endale riigilt tööd.
14.3.Kuna esinevad RÕS § 7 lg-s 1 sätestatud alused riigi õigusabi andmisest keeldumiseks, puudub kohtul vajadus hinnata kaebaja majanduslikku seisu RÕS § 6 lg 1 alusel, kuna taotlus jääb igal juhul rahuldamata.
15.Kaebaja märkis menetlusabi taotluses veel ära riigilõivu tasumisest vabastamise, muude kohtukulude kandmise ja sissenõudjana täitemenetlusega seotud kulude kandmise. Kohus jätab neis osades menetlusabi taotluse läbi vaatamata. Kuna menetlus lõpetatakse, puudub vajadus riigilõivust vabastamise taotluse lahendamise järele. Teised kaks menetlusabi liiki pole asjassepuutuvad ning kohtule pole nende lahendamise vajadus praeguses asjas äratuntav. Muud selgitused
16.Tallinna Vangla 12.10.2021 vastusest ja selle lisadest nähtub, et kaebajal on pooleli vaidemenetlus tema 29.08.2021 taotluse suhtes tehtud vangla 30.09.2021 vastuse peale, millega järjekordselt otsustati kaebajat mitte tööle rakendada. Pärast vaideotsuse saamist on kaebajal selles asjas võimalus tähtaegselt halduskohtusse pöörduda, kuid nagu kohus riigi õigusabi taotluse lahendamisel selgitas, kuuluks kaebus ilmselt tagastamisele kaebeõiguse puudumise tõttu (HKMS § 121 lg 2 punkt 1). Seega oleks kaebus vangla võimaliku negatiivse vaideotsuse peale edutu.
17.Kaebaja eraelu kaitseks asendab kohus asjas tehtava lahendi avaldamisel tema nime tähemärgiga ning avaldab määruse üksnes osaliselt (HKMS § 175 lg-d 3 ja 4). (allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 02.07.20263-26-186/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1686/4Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja