Haldusasja number Otsuse kuupÀev Kohtunik Haldusasi
Menetlusosalised
Asja lÀbivaatamine
3-20-1116 20. september 2021 Maria LĂ”bus MTĂ Eesti Mitmekultuuriline Assotsiatsioon kaebus Integratsiooni Sihtasutuse 12. mĂ€rtsi 2020. a kĂ€skkirja nr 5.2-1/2020/25 ja 8. mai 2020. a vaideotsuse nr 5.3/2020/18-1 tĂŒhistamiseks Kaebaja â MTĂ Eesti Mitmekultuuriline Assotsiatsioon esindaja vandeadvokaat Aldo Vassar Vastustaja â Integratsiooni Sihtasutus esindaja vandeadvokaat Villy Lopman Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.JĂ€tta kaebus rahuldamata.
2.JĂ€tta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Kohtuotsuse peale vĂ”ib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 pĂ€eva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates. Viimane pĂ€ev apellatsioonkaebuse esitamiseks on 20. oktoober 2021. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele vĂ”ib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 pĂ€eva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kĂ€ttetoimetamisest arvates vĂ”i ĂŒlejÀÀnud apellatsioonitĂ€htaja jooksul, kui see on pikem kui 14 pĂ€eva (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses mĂ€rkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nĂ”us asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lĂ”ike 1 punkt 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustĂ€htaja kulgemist (HKMS § 116 lĂ”ige 5) ning apellatsioonitĂ€htaja jĂ€rgimiseks peab
3-20-1116 menetlusabi taotleja tegema tÀhtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkÔige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lÔige 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KĂIK
1.Integratsiooni Sihtasutus (vastustaja) otsustas 2. aprilli 2019. a kĂ€skkirjaga nr 5.2/2019_1 mÀÀrata MTĂ-le Eesti Mitmekultuuriline Assotsiatsioon (kaebaja) toetuse summas 69 000 eurot aastateks 2019â2021 (toetuse summa kalendriaastas 23 000 eurot) taotlusvoorus âRahvusvĂ€hemuste katusorganisatsioonide tegevustoetusâ. KĂ€skkirjast nĂ€htuvalt tuli toetuse kasutamise vahearuanne esimese kalendriaasta kohta esitada hiljemalt teise kalendriaasta
10.jaanuariks.
2.Vastustaja otsustas 12. mĂ€rtsi 2020. a kĂ€skkirjaga nr 5.2-1/2020/25 kaebajalt tagasi nĂ”uda esimese kalendriaasta toetuse summas 23 000 eurot. Vastustaja viitas sellele, et kaebaja ei ole esitanud esimese kalendriaasta vahearuandes kĂ”iki nĂ”utavaid dokumente ning seetĂ”ttu ei saa vastustaja olla kindel, et 2019. aastaks planeeritud tegevused on reaalselt ellu viidud ja aruandesse mĂ€rgitud kulutused tekkinud ja tasutud. Vastustaja mĂ€rkis, et nĂ”uab toetuse tagasi kultuuriministri 31. detsembri 2018. a mÀÀruse nr 24 âRahvusvĂ€hemuste katusorganisatsioonide toetamise tingimused ja kordâ (edaspidi mÀÀrus nr 24) § 19 lĂ”ike 1 punktide 1, 2, 3, 5, 6 ja 7 alusel.
3.Kaebaja esitas vastustaja 12. mÀrtsi 2020. a kÀskkirja peale vaide, mille vastustaja jÀttis 8. mai 2020. a vaideotsusega nr 5.3/2020/18-1 rahuldamata.
4.Kaebaja esitas 9. juunil 2020 Tallinna Halduskohtule kaebuse vastustaja 12. mĂ€rtsi 2020. a kĂ€skkirja ja 8. mai 2020. a vaideotsuse tĂŒhistamiseks. Tallinna Halduskohus andis 12. juuni 2020. a mÀÀrusega haldusasja vastavalt kohtualluvusele ĂŒle Tartu Halduskohtule. Toimik saabus Tartu Halduskohtusse 3. juulil 2020.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
5.Kaebaja on seisukohal, et vastustaja 12. mĂ€rtsi 2020. a kĂ€skkiri ja 8. mai 2020. a vaideotsus on Ă”igusvastased ja tuleb tĂŒhistada. Kaebaja mĂ€rkis, et kumbki haldusakt ei ole proportsionaalne, vĂ”ttes arvesse rahvusvĂ€hemuste katusorganisatsioonide tegevustoetuse eesmĂ€rki. Kaebaja möönab, et tema poolt esitatud dokumentides esines mĂ”ningaid puuduseid, kuid arvestades esitatud dokumentide hulka ning toetuse eesmĂ€rki, tuleb toetuse tagastamise nĂ”uet lugeda ebaproportsionaalseks meetmeks. Kuna mÀÀruse nr 24 § 23 lĂ”ike 5 ja § 19 alusel on toetuse tagastamise nĂ”ude puhul tegemist kaalutlusotsusega, siis peaks see vastama haldusmenetluse seaduse (HMS) § 3 lĂ”ikes 2 toodud proportsionaalsuse nĂ”udele. Sellest tulenevalt oleks vastustaja vĂ”inud kohaldada ka muid meetmeid, jĂ€ttes kĂ”ige drastilisema meetme (toetuse tagastamise) kĂ”rvale. Vastustaja oleks pidanud kaalutlusotsuse tegemisel arvestama asjaoluga, et kaebaja puhul on tegemist mittetulundusĂŒhinguga, mille soov on aidata kaasa rahvusvĂ€hemuste organisatsioonide jĂ€tkusuutlikule toimimisele Eestis. Tegemist on ĂŒhiskondlikes huvides töötava organisatsiooniga, mis vastas toetuse andmise nĂ”uetele ja eeldustele. JĂ€relikult ka ĂŒhiskonna ja avalikkuse huvides oleks proportsionaalse otsuse tegemine â nt ettekirjutus, mille sisuks on toetuse osaline tagastamine vms.
3-20-1116
6.Vastustaja on seisukohal, et kaebus tuleb jÀtta rahuldamata. Vastustaja mÀrkis, et on
12.mĂ€rtsi 2020. a kĂ€skkirjas ja 8. mai 2020. a vaideotsuses toonud esile kĂ”ik kaebaja rikkumised ja toetuse tagasinĂ”udmise alused. Kaebaja ei esitanud vastustajale tĂ€htaegselt nĂ”uetekohast vahearuannet. Kuigi vastustaja juhtis korduvalt kaebaja tĂ€helepanu konkreetsetele puudustele, siis kaebaja neid puudusi ei kĂ”rvaldanud. 12. mĂ€rtsi 2020. a kĂ€skkirja koostamise seisuga esinesid jĂ€tkuvalt puudused nii vahearuande sisuaruande kui ka finantsaruande osas. Finantsaruandes on puudu osade aruandes kajastatud kulude dokumendid, osa andmeid on vastuolulised ning osad arved ei seondu ilmselgelt toetatavate tegevustega. Kaebaja on jĂ€tnud vastuolus mÀÀruse nr 24 § 20 punktiga 5 esitamata pangakonto vĂ€ljavĂ”tte, mille alusel saaks vastustaja veenduda, et kĂ”ik aruandes nimetatud kulud on ka tegelikkuses kantud ning et need on kantud aruandes kajastatud ulatuses. Sisuaruandes ei ole kaebaja andnud ka pĂ€rast sellekohast kĂŒsimist selgitusi allseltsidelt ostetud ĂŒrituste toimumise kuupĂ€evade ja kohtade kohta ega esitanud ĂŒrituste lĂŒhikirjeldusi. Seejuures pole tĂ”endatud, et kaebaja oleks eksponeerinud ĂŒritustel Kultuuriministeeriumi ja toetuse andja logodega trĂŒkiseid. Eelnevast tulenevalt ei olnud vastustajal vahearuande puudulikkuse tĂ”ttu vĂ”imalik teha tĂ”sikindlat jĂ€reldust selles osas, kas kaebaja on 2019. aastaks planeeritud tegevused reaalselt ellu viinud ning kas aruandesse mĂ€rgitud kulutused on reaalselt tekkinud ja tasutud. Kaebaja korduvate ja oluliste kohustuste rikkumiste tĂ”ttu esines kĂ€skkirja tegemise ajal kuus erinevat toetuse tagasinĂ”udmise alust. Kaebaja heidab vastustajale ette seda, et 12. mĂ€rtsi 2020. a kĂ€skkiri ei ole proportsionaalne. Samas ei ole kaebaja kaebuses pĂ”hjendanud seda, mis on need Ă”igused, mida kĂ€skkiri riivab ebaproportsionaalsel mÀÀral, milles tĂ€pselt seisneb ĂŒlemÀÀrane riive ning mis pĂ”hjustel on vĂ€idetav Ă”iguste riive praegusel juhul sedavĂ”rd intensiivne ja erakordselt Ă”igustamatu, et peaks tooma kaasa raskeima tagajĂ€rje ehk kĂ€skkirja Ă”igusvastasuse. Vastustaja ei ole teinud 12. mĂ€rtsi 2020. a kĂ€skkirja andmisel ĂŒhtegi kaalutlusviga. Kaebaja on heitnud vastustajale kaebuses ette vaid seda, et vastustaja ei ole vĂ€idetavalt arvestanud toetuse eesmĂ€rgiga ning asjaoluga, et kaebaja on ĂŒhiskondlikes huvides töötav organisatsioon. Vastustaja ei nĂ”ustu kaebaja kĂ€sitlusega. Vastustaja on kaalunud otsuse tegemisel igakĂŒlgselt kaebaja rikkumiste olulisust, toetuse tagasinĂ”udmise vajadust ning sellega kaasnevaid mĂ”jusid kaebaja Ă”igustele ja huvidele. Vastavad pĂ”hjendused on esitatud nii 12. mĂ€rtsi 2020. a kĂ€skkirjas kui ka 8. mai 2020. a vaideotsuses. Muu hulgas on vastustaja kaalunud kaebaja esitatud toetuse osalise tagasinĂ”udmise ettepanekut. Toetuse tagasinĂ”udmise otsuse tegemisel on mÀÀravaks saanud asjaolu, et tĂ”endatud ei ole toetatavate tegevuste elluviimine ega ka kaebaja poolt kulude reaalne kandmine. Vastustajal ei ole vĂ”imalik tuvastada, et kaebaja oleks kasutanud toetust selle eesmĂ€rgi kohaselt. Kuna toetust finantseeritakse riigieelarvest, siis on avalikuks huviks muu hulgas ka see, et toetust kasutataks lĂ€bipaistvalt ja sihipĂ€raselt ettenĂ€htud tegevusteks ning toetuse kasutamine oleks kontrollitav. Kui pole tĂ”endatud toetuse kasutuse eesmĂ€rgipĂ€rasus, siis ei oma tĂ€hendust kaebaja pĂ”hikirjalised eesmĂ€rgid vĂ”i toetuse enda eesmĂ€rk. Toetuse ja kaebaja tegevuse ĂŒldine eesmĂ€rk ei asenda toetuse kasutamise Ă”igsuse kontrollimisel vajalikke tĂ”endeid. Aruandluskohustust ja ka teisi mÀÀruse nr 24 nĂ”udeid rikkuva organisatsiooni rahaline toetamine lĂ€heks vastuollu toetuse eesmĂ€rgiga. Vastustaja ei nĂ”udnud toetust tagasi esimese meetmena, vaid andis kaebajale korduvalt tĂ€htaegu ja vĂ”imalusi vahearuandes sisalduvate puuduste kĂ”rvaldamiseks. Vaatamata sellele ei kĂ”rvaldanud kaebaja talle teada olevaid puudusi. Samuti ei toonud ta esile mĂ”juvaid pĂ”hjusi puuduste kĂ”rvaldamata jĂ€tmiseks.
3-20-1116
KOHTU PĂHJENDUSED JA SEISUKOHT
7.Praeguses asjas on vaidluse all vastustaja 12. mÀrtsi 2020. a kÀskkirja, millega nÔuti tervikuna tagasi kaebajale esimeseks kalendriaastaks mÀÀratud toetus summas 23 000 eurot, ja 8. mai 2020. a vaideotsuse ÔiguspÀrasus.
8.HMS § 54 kohaselt on haldusakt ÔiguspÀrane, kui ta on antud pÀdeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva Ôiguse alusel ja sellega kooskÔlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminÔuetele.
9.MÀÀruse nr 24 § 18 lĂ”ike 1 ja vastustaja 2. aprilli 2019. a kĂ€skkirja kohaselt tuli kaebajal esitada toetuse kasutamise vahearuanne esimese kalendriaasta kohta hiljemalt teise kalendriaasta 10. jaanuariks, st praegusel juhul 10. jaanuariks 2020. Kaebaja esitas selleks ajaks kĂŒll vahearuande, kuid vastustaja leidis, et see ei olnud nĂ”uetekohane ning puudu olid kohustuslikud lisad. Vastustaja andis kaebajale korduvalt uusi tĂ€htaegu (viimane tĂ€htpĂ€ev oli 11. mĂ€rts 2020) nĂ”uetekohase vahearuande esitamiseks, juhtides ka tĂ€helepanu sellele, millised puudused aruandes esinesid ja millised dokumendid olid puudu. Kaebaja esitas talle antud tĂ€htaegade jooksul selgitusi ja dokumente, kuid vastustaja leiab, et kaebaja ei ole esitanud kĂ”iki nĂ”utud ja vajalikke andmeid ja dokumente.
10.Vastustaja on 12. mĂ€rtsi 2020. a kĂ€skkirjas selgitanud, et kaebaja ei ole esitanud ammendavaid vastuseid kĂŒsimustele, muu hulgas ei ole esitatud panga kinnitusega kontovĂ€ljavĂ”tet ning liikmesorganisatsioonidelt teenusena ostetud ĂŒrituste lĂŒhikirjeldusi ja toimumise kuupĂ€evi ja kohti. Vastustaja mĂ€rkis, et ta ei saa olla kindel, et 2019. aastaks planeeritud tegevused on reaalselt ellu viidud ning aruandesse mĂ€rgitud kulutused tekkinud ja tasutud.
11.Vastuseks kaebaja vaidele on vastustaja 8. mai 2020. a vaideotsuses oma 12. mĂ€rtsi 2020. a kĂ€skkirjas esitatud pĂ”hjendusi tĂ€psustanud. Vastustaja mĂ€rkis, et ka veel vaideotsuse tegemise seisuga olid kaebajal kĂ”rvaldamata jĂ€rgmised puudused: â esitamata oli tĂ”end selle kohta, et kaebaja on töötasudelt arvestatud maksud tasaarveldanud Maksu- ja Tolliameti ettemaksukontol; â esitamata oli O. Tesla töötasude deklareerimisega seotud tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioon (TSD); â esitamata olid trĂŒkitud plakatite nĂ€idised; â kantseleikulu tĂ€psustamata ja maksedokumendid esitamata; â inventarikulu ja ĂŒritustega seotud kulude kohta puudu maksedokumendid; â meediakulude kohta on esitatud kokkulepe, mis on sĂ”lmitud kaebaja ja A. Vassilenko vahel summas 95 eurot, sellest 20 eurot on tasutud J. Latveli kontole. Ei selgu, kuidas on J. Latvel seotud teenuse ostuga. Kui on, siis on esitamata leping temaga, TSD ja maksude maksedokument; â Dagestani Spordiklubi Kaspy arve eest on tasutud A. Apolinsky pangakontole, mitte klubi omale; â allseltsidelt ostetud ĂŒrituste toimumise kuupĂ€evad ja kohad ning ĂŒrituste lĂŒhikirjeldused on esile toomata; â esitamata on kaebaja pangakonto vĂ€ljavĂ”te 2019. a kohta, mille on pank ametlikult kinnitanud.
3-20-1116
12.Kaebaja ei ole kohtule esitatud kaebuses vastu vaielnud vaideotsuses esile toodud puudustele. Vastupidi, kaebaja on kaebuses tunnistanud, et tema esitatud dokumentides esines puuduseid. Seega ei ole poolte vahel vaidlust selles, et vaideotsuses nimetatud selgitused, andmed ja dokumendid olid kaebaja poolt esitamata.
13.Vastustaja leidis 12. mÀrtsi 2020. a kÀskkirjas ja 8. mai 2020. a vaideotsuses, et viidatud puuduste tÔttu esinevad mÀÀruse nr 24 § 19 lÔike 1 punktides 1, 2, 3, 5, 6 ja 7 nimetatud alused toetuse tagasinÔudmiseks. Kaebaja ei ole sellele vastu vaielnud, et esinevad nimetatud alused toetuse tagasinÔudmiseks.
14.Kaebaja on kaebuses osutanud sellele, et arvestades esitatud dokumentide hulka ja rahvusvĂ€hemuste katusorganisatsioonide tegevustoetuse eesmĂ€rki, tuleb toetuse tagasinĂ”udmist lugeda ebaproportsionaalseks. Kaebaja mĂ€rkis, et kuna toetuse tagastamise nĂ”ude puhul on tegemist kaalutlusotsusega, siis peab see vastama HMS § 3 lĂ”ikes 2 toodud proportsionaalsuse nĂ”udele. Kaebaja leidis, et vastustaja oleks pidanud kaalutlusotsuse tegemisel arvestama asjaoluga, et kaebaja puhul on tegemist ĂŒhiskondlikes huvides töötava mittetulundusĂŒhinguga, mille soov on aidata kaasa rahvusvĂ€hemuste organisatsioonide jĂ€tkusuutlikule toimimisele Eestis ning mis vastas toetuse andmise nĂ”uetele ja eeldustele. Kaebaja viitas, et proportsionaalne otsus oleks olnud nĂ€iteks toetuse osaline tagasinĂ”udmine vms.
15.Kaebaja on Ă”igesti osutanud sellele, et mÀÀruse nr 24 § 19 lĂ”ike 1 ja § 23 punkti 5 kohaselt on toetuse tagasinĂ”udmise otsus kaalutlusotsus. HMS § 4 lĂ”ike 1 jĂ€rgi on kaalutlusĂ”igus (diskretsioon) haldusorganile seadusega antud volitus kaaluda otsustuse tegemist vĂ”i valida erinevate otsustuste vahel. HMS § 4 lĂ”ike 2 kohaselt tuleb kaalutlusĂ”igust teostada kooskĂ”las volituse piiride, kaalutlusĂ”iguse eesmĂ€rgi ning Ă”iguse ĂŒldpĂ”himĂ”tetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes pĂ”hjendatud huve.
16.HKMS § 158 lĂ”ige 3 sĂ€testab: âKaalutlusĂ”iguse alusel antud haldusakti vĂ”i tehtud toimingu Ă”iguspĂ€rasust hinnates kontrollib kohus ka kaalutlusĂ”iguse piiride ja eesmĂ€rgi ning muude kaalutlusreeglite jĂ€rgimist haldusorgani poolt. Kohus ei hinda eraldivĂ”etuna kaalutlusotsuse otstarbekust. Kohus ei teosta haldusakti vĂ”i toimingu Ă”iguspĂ€rasust kontrollides kaalutlusĂ”igust haldusorgani eest.â Arvestades vĂ”imude lahususe pĂ”himĂ”tet (pĂ”hiseaduse § 4), ei tohi kohus asuda haldusorgani asemel poolte huve kaaluma, vaid tal tuleb ĂŒksnes kontrollida kaalumise Ă”iguspĂ€rasust (Riigikohtu halduskolleegiumi 19. detsembri 2019. a otsus asjas nr 3-17-1329, punkt 19).
17.Vastustaja 12. mĂ€rtsi 2020. a kĂ€skkirja pĂ”hjendused on kĂŒllaltki napid, kuid selles on siiski esitatud pĂ”himotiivid, mida vastustaja on tĂ€psustanud 8. mai 2020. a vaideotsuses. Kaebajale olid seega enne kohtusse pöördumist vastustaja kaalutlused teada.
18.Vastustaja on 8. mai 2020. a vaideotsuses konkreetselt lahti kirjutanud, millised puudused kaebaja vahearuandes esinesid (vt praeguse otsuse punkt 11). 12. mĂ€rtsi 2020. a kĂ€skkirjast nĂ€htuvalt on vastustaja eriti rĂ”hutamist vÀÀrivateks ja seega olulisteks puudusteks pidanud seda, et kaebaja pole esitanud enda pangakonto vĂ€ljavĂ”tet 2019. a kohta ega ka liikmesorganisatsioonidelt ostetud ĂŒrituste toimumise kuupĂ€evasid, kohti ja ĂŒrituste lĂŒhikirjeldusi. Vastustaja on 8. mai 2020. a vaideotsuses kaalunud varianti nĂ”uda toetus ĂŒksnes osaliselt tagasi, kuid jĂ”udnud jĂ€reldusele, et nĂ”utud andmete ja dokumentide esitamata jĂ€tmise tĂ”ttu ei ole vĂ”imalik veenduda, et 2019. aastaks planeeritud tegevused on reaalselt ellu viidud
3-20-1116 ning aruandes mĂ€rgitud kulutused tekkinud ja tasutud. Vastustaja mĂ€rkis, et sellises olukorras oleks toetuse ainult osaline tagasinĂ”udmine vastuolus mÀÀruse nr 24 eesmĂ€rgiga. Vastustaja leidis, et kui tegevused on ellu viidud plaanipĂ€raselt ja saadud toetust on kasutatud sihipĂ€raselt, on tegevuste ja kulude tĂ”endamine nĂ”utud dokumentidega lihtne. Vastustaja on 8. mai 2020. a vaideotsuses analĂŒĂŒsinud kaebaja esile toodud vĂ€idetavaid takistusi dokumentide esitamisel ning leidnud, et piisavalt hoolsa tegutsemise korral oli dokumentide esitamine siiski vĂ”imalik. Vastustaja on arvesse vĂ”tnud ka seda, et kaebajal vĂ”imaldati puudusi kĂ”rvaldada kahe kuu jooksul, kuid sellest hoolimata ta vajalikke andmeid ja dokumente ei esitanud. Vastustaja on lĂ€htunud sellest, et tal ei ole kohustust finantseerida kaebaja tegevust, kui kaebaja ei tĂ€ida nĂ”uetekohaselt aruandluskohustust. Vastustaja osutas ka sellele, et kaebajale olid toetuse saamise ja kasutamise tingimused teada juba toetuse taotlemisel ning tal tuli arvestada, et tingimuste mittetĂ€itmise korral nĂ”utakse toetus tagasi.
19.Kohtule ei nĂ€htu, et vastustaja oleks rikkunud kaalutlusreegleid. Vastustaja on otsust tehes arvesse vĂ”tnud asjakohased ja olulised asjaolud ning kaalunud toetuse tervikuna tagasinĂ”udmise proportsionaalsust. Vastustaja on leidnud, et kaebaja toime pandud aruandluskohustuse rikkumise ulatus ja iseloom on selline, et vastustajal ei ole vĂ”imalik usaldusvÀÀrselt veenduda, et tegevused, milleks kaebajale toetus mÀÀrati, on tegelikult ellu viidud ja nendega seotud kulutused pĂ€riselt kantud. AinuĂŒksi esitatud dokumentide hulk ei saa olla mÀÀrav, vaid oluline on, et esitataks asjakohased, nĂ”uetelevastavad ja piisavad dokumendid. Vastustaja on leidnud, et kaebaja ei ole seda teinud. Vastustaja on kaalutlusotsust tehes arvestanud toetuse eesmĂ€rgiga ja avaliku huviga. Riigilt saadud raha vĂ”ib kasutada ainult nendeks tegevusteks, milleks toetus mÀÀrati, ning toetuse saajal tuleb seda nĂ”uetekohaselt tĂ”endada. Kui toetuse saaja seda ei tĂ”enda, on avalikes huvides toetus tagasi nĂ”uda. Kaebaja ei ole nĂ”uetekohaselt tĂ”endanud, et ta on toetust kasutanud kooskĂ”las toetuse mÀÀramise ja enda organisatsiooni tegutsemise eesmĂ€rkidega. See, et kaebaja vastas toetuse andmise tingimustele, pole praegusel juhul asjassepuutuv. Toetuse tagasinĂ”udmise on tinginud asjaolu, et kaebaja ei tĂ€itnud nĂ”uetekohaselt vahearuande esitamise kohustust. Kaebajale oli teada, et lisaks sellele, et ta peab vastama toetuse andmise tingimustele, tuleb tal ka tĂ€ies mahus anda aru toetuse kasutamise kohta. Toetust taotledes nĂ”ustus kaebaja toetuse kasutamise tingimustega, sh aruandluskohustusega ja kohustusega maksta toetus vastavate aluste esinemise korral tagasi. KokkuvĂ”tlikult leiab kohus, et kaebaja ei ole esile toonud asjaolusid, mis viitaksid sellele, et toetuse tervikuna tagasinĂ”udmine on ebaproportsionaalne.
20.Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et vastustaja 12. mĂ€rtsi 2020. a kĂ€skkiri ja 8. mai 2020. a vaideotsus on Ă”iguspĂ€rased ning nende tĂŒhistamiseks puuduvad alused. Kohus jĂ€tab kaebuse rahuldamata.
21.HKMS § 108 lĂ”ike 1 esimese lause kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kaebus jÀÀb tervikuna rahuldamata, on menetluskulude kandmise kohustus kaebajal. Vastustaja on palunud kaebajalt vĂ€lja mĂ”ista Ă”igusabikulud summas 2559 eurot. Kohus leiab, et vastustaja Ă”igusabikulude vĂ€ljamĂ”istmine kaebajalt ei ole pĂ”hjendatud. Tegemist on vaidlusega, mis ei vĂ€lju vastustaja igapĂ€evase pĂ”hitegevuse raamest (vastustaja pĂ”hikirja jĂ€rgi on ĂŒheks tema tegevusvaldkonnaks toetuste jagamisega seonduv). Riigikohtu halduskolleegium on selgitanud, et haldusorganil ei ole kĂŒll keelatud kasutada halduskohtumenetluses vĂ€list Ă”igusabi, kuid kohtuasi peab olema ĂŒldjuhul haldusorgani igapĂ€evase pĂ”hitegevuse raamidest vĂ€ljuv, et oleks Ă”igustatud kantud haldusvĂ€lise Ă”igusabi teenuse kulude vĂ€ljamĂ”istmine kaebajalt. Vastustaja avalik-Ă”iguslike ĂŒlesannete tĂ€itmisest tekkinud vaidlusi ei ole alust pidada vastustaja pĂ”hitegevuse raamidest vĂ€ljuvaks. Haldusorgan
3-20-1116 peab olema kohtus ise suuteline oma tegevust Ă”igustama. Haldusorganil on vĂ”imalik otsustada, kas tema jaoks on mĂ”istlikum kasutada vĂ€list Ă”igusabi vĂ”i nĂ€iteks luua kohtuvaidlustes osalemise vĂ”imekuse suurendamiseks uus ametikoht, kuid sellest otsusest ei saa sĂ”ltuda kaebaja kohustus hĂŒvitada vastustajale Ă”igusabikulud. SeetĂ”ttu jÀÀvad vastustaja Ă”igusabikulud HKMS § 109 lĂ”ike 6 alusel tema enda kanda. (Vrd Riigikohtu halduskolleegiumi 12. detsembri 2017. a otsus asjas nr 3-11-1355, punkt 55.)
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. FĂŒĂŒsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonĂŒmiseeritud. Andmed on informatiivsed.