lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-21-2043/6

Muud

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja · 20.09.2021

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number
3-21-2043/6
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Muud
Menetlusliik
Erimenetlus
Kuulutamise aeg
20.09.2021
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1165
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
HKMS § 175 lg 3Otsuse avaldamine

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
3-21-2043/9Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium06.10.2021

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (1)

lahend.ee
3-24-1750/5Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja12.06.2024

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU HALDUSKOHUS

Jõhvi kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-21-2043

Määruse kuupäev

20. september 2021

Kohtunik

Maria Lõbus

Kohtuasi

D.D. (D) taotlus kohustada Viru Vanglat (või Justiits-ministeeriumi) esialgse õiguskaitse korras ümber paigutama teda tingimustesse, kus on võimalik avada akent, või paigaldama tema kambrile V-714 lahtikäiv aken

RESOLUTSIOON

1.Jätta esialgse õiguskaitse taotlus läbi vaatamata osas, milles taotleja soovib, et tema kambrile V-714 paigaldataks lahtikäiv aken.
2.Jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata osas, milles taotleja soovib enda ümberpaigutamist avatava aknaga tingimustesse.
3.Asendada avaldatavas määruses taotleja nimi tähemärgiga.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

Muud selgitused

Määrus toimetatakse kätte taotlejale ja Viru Vanglale.

ASJAOLUD

1.

Sarnased lahendid

Muud
  • 13.07.20263-26-2047/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-13408/9Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 03.07.20262-26-8896/7Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja
  • 02.07.20263-26-1962/2Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 02.07.20262-26-9784/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 02.07.20263-26-1973/2Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
Tartu Halduskohtusse saabus 8. septembril 2021 D.D. esialgse õiguskaitse taotlus. D.D. palub esialgse õiguskaitse korras teha Viru Vanglale (või Justiitsministeeriumile) ettekirjutus tema ümberpaigutamiseks avatava aknaga tingimustesse. Taotleja väitel on see vajalik tervislikel põhjustel ning seda on soovitanud ka 28. mail 2021 pulmonoloog T. Kirs. Alternatiivselt taotleb D.D. oma kambrile V-714 avatava akna paigaldamist. Taotluse kohaselt esitas taotleja 6. septembril 2021 Viru Vangla keelduva otsuse nr 6-10/19323-2 peale vaide.
9.septembril 2021 saabus kohtusse taotleja saadetud pulmonoloogi 28. mai 2021. a sissekanne taotleja visiidi kohta.
2.Viru Vangla esitas kohtule 16. septembril 2021 seisukoha D.D.i esialgse õiguskaitse taotluse kohta, paludes see jätta rahuldamata.

KOHTU SEISUKOHT

3.Kohtul on õigus põhjendatud taotluse alusel teha vaidemenetluse ajal määrus taotleja õiguste esialgse kaitse kohta (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 249 lõiked 1, 2 ja 5).

3-21-2043

4.HKMS kommenteeritud väljaandes on selgitatud järgmist (2013. a väljaanne, § 249 kommentaarid – Kaire Pikamäe, lk 688): „Esialgse õiguskaitse taotlus peab lähtuma põhivaidlusest, st see peab teenima sama eesmärki. Esialgse õiguskaitse kohaldamise tulemuseks ei saa olla õiguslikud tagajärjed, mis ei ole põhivaidluse edukuse korral saavutatavad. Esialgne õiguskaitse ei saa kaitsta kaebaja õigusi suuremas määras kui tema kaebuse osas tehtav võimalik positiivne kohtuotsus.“ Sama põhimõtet on väljendanud ka Tartu Ringkonnakohus oma 8. augusti 2017. a määruses asjas nr 3-17-1350 (punkt 9). Taotleja esitas 6. septembril 2021 vaide, milles taotles enda üleviimist tingimustesse, kus on võimalik avada akent. Enda kambrile V-714 avatava akna paigaldamist (akna avatavaks tegemist) ei ole ta vaides taotlenud. Eespool toodud selgitustest lähtuvalt saab taotleja esialgset õiguskaitset taotleda üksnes selle nõude ulatuses, mille ta esitas vaides, sest ainult selle nõude osas on tal võimalik hiljem vajaduse korral kohtusse pöörduda. See tähendab, et taotleja saab esialgse õiguskaitse korras taotleda enda üleviimist tingimustesse, kus on võimalik avada akent. Esialgse õiguskaitse taotlus ei ole aga lubatav osas, milles taotleja soovib, et tema kambrile V-714 paigaldataks avatav aken. Selles osas jätab kohus esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata.
5.Kohus peab vajalikuks osutada, et kohtu hinnangul ei ole taotleja taotlenud vanglale esitatud 3. juuli 2021. a taotluses (digitoimiku leht 19) ega 6. septembri 2021. a vaides (digitoimiku leht 17) enda ümberpaigutamist teise vanglasse, vaid tingimustesse, kus saab avada akent. Kohtu hinnangul ei tähenda taotleja soov saada avatava aknaga kambrisse tingimata seda, et taotleja on soovinud teise vanglasse ümberpaigutamist. Kohus on seisukohal, et D.D.i taotletav esialgse õiguskaitse abinõu jääb vaide nõude piiresse.
6.Taotluse lubatavuse hindamisel arvestab kohus muu hulgas keeldu esitada samadel asjaoludel ja samal alusel korduvat taotlust (HKMS 55 lõige 3). Tartu Halduskohus jättis 23. septembri 2020. a määrusega haldusasjas nr 3-20-1681 rahuldamata D.D.i esialgse õiguskaitse taotluse tema viimiseks tingimustesse, kus on võimalik avada akent. Enne seda jättis Tartu Halduskohus
16.augusti 2019. a määrusega haldusasjas nr 3-19-1502 läbi vaatamata D.D.i esialgse õiguskaitse taotluse tema viimiseks vanglasse, kus elukambril on lahtikäiv aken juba olemas, ning rahuldamata esialgse õiguskaitse taotluse tema kambrile lahtikäiva akna paigaldamiseks. Kohus asus 23. septembri 2020. a määruses seisukohale, et haldusasjas nr 3-20-1681 esitatud esialgse õiguskaitse taotlus ei ole korduv võrreldes haldusasjas nr 3-19-1502 esitatud esialgse õiguskaitse taotlusega. Kohus on ka nüüd seisukohal, et praegust esialgse õiguskaitse taotlust ei saa lugeda korduvaks, kuivõrd taotluse aluseks olevad asjaolud on vähesel määral muutunud. Taotluse kohaselt on taotleja tervislik seisund võrreldes varasemaga halvenenud, taotleja kogeb igapäevaselt astmahooge.
7.Vastavalt riigilõivuseaduse § 60 lõikele 6 tasutakse esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel riigilõivu 15 eurot. Taotleja on tasunud esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel riigilõivu 15 eurot.
8.Esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamiseks peab taotlejal olema esialgse õiguskaitse vajadus. Esialgse õiguskaitse vajadus esineb siis, kui on oht, et esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmine toob taotlejale kaasa pöördumatud või hiljem raskesti kõrvaldatavad tagajärjed.
9.Taotleja ei ole vangistustingimuste osas väitnud muutusi võrreldes varasema ajaga. Ka vangla ei ole osutanud, et taotleja tingimused vanglas oleksid muutunud. Kohus jääb haldusasjas nr 3-19-1502 väljendatud seisukohale, et õigusaktidest ega kohtupraktikast ei tulene kohustust tagada vangla kambris lahtikäiv aken, kui kambris on piisav ventilatsioon. Samuti peab kohus jätkuvalt usutavaks, et taotleja kambris (nagu kõigis Viru Vangla elukambrites) on sundventilatsiooni abil tagatud piisav õhuvahetus ning regulaarselt vahetatavad filtrid takistavad

3-21-2043

tolmu sattumist kambrisse. (Vt Tartu Halduskohtu 16. augusti 2019. a määrus asjas nr 3-19-1502, punktid 6‒7.) Kohus on seisukohal, et kuigi Viru Vangla kambritele ei ole lahtikäivaid aknaid ette nähtud, puudub alus arvata, et ehitise projekteerimisel ei võetud arvesse kambrites normaalse õhuvahetuse tagamise vajadust. Vangla on osutanud, et D.D. viibib kambris üksi, mistõttu ei ole usutav, et ventilatsiooniga tagatud õhu hulgast taotlejale ei piisa.

10.Taotleja hinnangul on esialgse õiguskaitse kohaldamine vajalik tervislikel põhjustel. Kohtul puuduvad eriarstile omased meditsiinilised teadmised, mistõttu saab kohus lähtuda vaid eriarsti antud seisukohtadest taotleja tervisliku seisundi ja ravi kohta. Pulmonoloog soovitas 28. mai 2021. a ravikokkuvõttes taotleja üle viia tingimustesse, kus oleks võimalik avada akent. Kohus selgitab, et pulmonoloogi seisukoht on soovituslik, mitte kohustuslik. Tegemist on eriarsti soovitusega, mitte tema poolt määratud raviviisiga, mis peaks tagama taotlejal diagnoositud haiguste ravi. Kohtuarst-ekspert on 4. detsembri 2020. a ekspertiisiaktis nr 20E-IDI0065 osutanud, et D.D.il on astmahaigena õhupuudushoogude ennetamiseks väga oluline vältida umbses keskkonnas viibimist. Tegemist on soovitusliku nõudega elukvaliteedi parandamiseks. Seejuures on kohtuarst-ekspert selgitanud, et spetsiifilist astmavastast ravi ei saa kompenseerida muudatustega olmetingimustes. Kohtu hinnangul ei saa väita, et avatav aken aitab umbse kambri vastu enam kui kambris olev sundventilatsioon. Taotleja tervisekaardi väljavõttest (digitoimiku leht 44) nähtub, et taotleja suudab sisetingimustes (ilma avatud aknata) tegeleda aktiivselt spordiga, mis ei tekita talle hingamisraskusi. Taotleja terviseandmetest ega meditsiinitöötajate hinnangutest ei nähtu, et avatava aknaga tingimused oleksid taotleja terviseseisundist tulenevalt vältimatult vajalikud.
11.Taotleja tervisliku seisundi muutumisel saab ravijuhiseid anda ainult vangla arst või mõne meditsiiniasutuse erialaarst. Kohtu hinnangul ei saa asja materjalide põhjal teha järeldust, et taotleja tervis on halvenenud seetõttu, et ta ei viibi avatava aknaga kambris. Eluliselt ei ole usutav, et taotleja tervise halvenemine on tingitud ainult kinnise aknaga kambris viibimisest. Taotleja viibib Viru Vanglas, kus talle on tagatud esmane meditsiiniline abi tervise halvenemise korral.
12.Võttes arvesse, et taotleja kambris on sundventilatsiooni abil tagatud piisav õhuvahetus, ei pea kohus tõenäoliseks, et avatava aknaga tingimustesse viimata jätmine põhjustaks taotlejale pöördumatuid või hiljem raskesti kõrvaldatavaid tagajärgi, mida peaks vältima esialgse õiguskaitse korras.
13.Eeltoodust tulenevalt jätab kohus esialgse õiguskaitse vajaduse puudumise tõttu esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata osas, milles taotleja soovib esialgse õiguskaitse korras enda ümberpaigutamist tingimustesse, kus on võimalik avada akent.
14.Taotleja eraelu puutumatuse tagamiseks asendab kohus määruse avaldamisel taotleja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lõige 3 ja § 178 lõige 3).

(allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 02.07.20262-26-6828/9Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
  • 02.07.20262-26-4818/14Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja