Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Oliver Kask ja Virgo Saarmets
Määruse tegemise aeg ja koht
15. september 2021, Tallinn
Haldusasja number
3-21-1120
Haldusasi
X kaebus Tallinna Haridusameti juhataja 10.05.2021 käskkirja nr T-7-1/21/196 tühistamiseks osas, millega kaebaja elukohajärgseks kooliks määrati Kadrioru Saksa Gümnaasium ning Tallinna Haridusameti kohustamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – X, seaduslik esindaja C, volitatud esindaja v.adv Indrek Lillo Vastustaja – Tallinna linn, volitatud esindaja Svetlana Kadel-Gleeson
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 6. juuli 2021. a määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
X määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Rahuldada X määruskaebus osaliselt ja tühistada Tallinna Halduskohtu 6. juuli 2021. a määruse haldusasjas nr 3-21-1120 resolutsiooni punkt 3.
Teha tühistatud osas uus määrus, millega mõista Tallinna linnalt kaebaja kasuks välja menetluskulude katteks 1848 (üks tuhat kaheksasada nelikümmend kaheksa) eurot. Jätta muus osas määruskaebus rahuldamata.
Mõista Tallinna linnalt kaebaja kasuks välja määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulude katteks 490 (nelisada üheksakümmend) eurot.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 155 lg 5, § 235 lg-d 1 ja 3).
1.X seaduslik esindaja esitas 01.03.2021 Tallinna Haridusametile taotluse määrata oma lapse X elukohajärgseks kooliks Tallinna 21. Kool.
2.Tallinna Haridusameti juhataja 10.05.2021 käskkirjaga nr T-7-1/21/196 määrati X elukohajärgseks kooliks Kadrioru Saksa Gümnaasium.
3.X esitas 25.05.2021 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Haridusameti juhataja 10.05.2021 käskkirja nr T-7-1/21/196 tühistamiseks osas, millega kaebaja elukohajärgseks kooliks määrati Kadrioru Saksa Gümnaasium ning Tallinna Haridusameti kohustamiseks määrata kaebaja elukohajärgseks kooliks Tallinna 21. Kool või alternatiivselt kohustada Tallinna Haridusametit vaatama kaebaja 01.03.2021 kooli määramise avaldus uuesti läbi.
Tallinna Halduskohus võttis 03.06.2021 määrusega kaebuse menetlusse.
5.Tallinna linn teatas 29.06.2021 vastuses kohtunõudele, et Tallinna Haridusameti juhataja 10.06.2021 käskkirjaga nr T-7-1/21/248 määrati kaebaja elukohajärgseks kooliks Tallinna 21. Kool ning kaebaja seaduslik esindaja on õppekoha vastuvõtmist kinnitanud. Vastustaja palus jätta kaebuse läbi vaatamata, kuna kaebuses taotletud eesmärk on täidetud.
6.X palus 30.06.2021 vastuses kohtunõudele jätkata haldusasja menetlust HKMS § 152 lg 2 alusel või alternatiivselt jätta HKMS § 108 lg 6 alusel menetluskulud vastustaja kanda ning mõista vastustajalt kaebaja kasuks välja menetluskulud 3388 eurot. Menetluse jätkamine on vajalik kaebaja õiguste kaitseks. Kaebaja on seoses halduskohtumenetlusega teinud kulutusi õigusabile ja tal on põhjendatud huvi, et tehtud kulutused talle hüvitataks. Praegusel juhul ei ole teada, mis oli tegelik põhjus kaebuses nõutud haldusakti andmiseks. Käskkirjas, millega määrati kaebaja elukohajärgseks kooliks Tallinna 21. Kool, on haldusakti andmise põhjusena märgitud, et koolikohast loobumise tõttu tekkis koolis vaba koht. See väide on paljasõnaline ja tõendamata ega ole usutav. Vastustaja ei ole täitnud kohtu nõuet esitada nimekiri nende laste andmetega, kelle elukohajärgseks kooliks määrati Tallinna 21. Kool. Kaebajal on põhjendatud kahtlus, et vastustaja kohaldas põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse (PGS) § 10 lg-st 1 tulenevaid kriteeriume valesti. Kaebaja õiguste kaitseks on vajalik tuvastada, kas kaebaja kaebus oleks rahuldatud või mitte. Selleks on oluline võrrelda nende laste, kelle elukohajärgseks kooliks määrati Tallinna 21. Kool, andmeid kaebaja andmetega. Andmete võrdlemiseks on vajalik menetlust jätkata. Juhul, kui kohus leiab, et menetluse jätkamine ei ole põhjendatud, tuleks kaebaja menetluskulud HKMS § 108 lg 6 alusel jätta vastustaja kanda.
7.Tallinna Halduskohus lõpetas 06.07.2021 määrusega haldusasja nr 3-21-1120 menetluse, tagastas asjas tasutud riigilõivu 15 eurot ning mõistis vastustajalt kaebaja kasuks välja menetluskulud 1512 eurot. Kaebuse esitamise eesmärgiks oli kohustada vastustajat määrama kaebaja elukohajärgseks kooliks Tallinna 21. Kool. Tallinna Haridusameti juhataja 10.06.2021 käskkirjaga määrati kaebaja elukohajärgseks kooliks Tallinna 21. Kool. Uue haldusakti andmisega tunnistas vastustaja varasema 10.05.2021 haldusakti kehtetuks (HKMS § 152 lg 1 p 4). Haldusakti kehtetuks tunnistamisel ei ole menetluse lõpetamise seisukohast tähtsust, millisel faktilisel või õiguslikul põhjusel vastustaja seda tegi. Seega ei oma tähendust kaebaja väide, et ei ole selge vastustaja poolt kaebajale koolikoha andmise põhjus. Kaebaja saavutas eesmärgi, milleks ta kohtusse pöördus. Tema õiguste võimalik rikkumine lõppes soodustava haldusakti andmisega. Seega puudub vajadus menetluse jätkamiseks ja kohustamisnõude lahendamiseks.
2(6)
3-21-1120 Tuvastamiskaebuse menetlemine ei ole kaebaja õiguste kaitseks vajalik. Kaebaja menetluskulud kuuluvad väljamõistmisele HKMS § 108 lg 6 alusel. Seega ei saa see olla aluseks menetluse jätkamisele. Kaebaja soov saada hinnang vastustaja käitumisele – kas vastustaja tegevus oli õigusvastane ‒ ei ole piisav tuvastamiskaebuse menetlemiseks. Kaebaja ei ole selgitanud, kuidas tema õigused saavad tulevikus kahjustatud või et tuvastamiskaebus on vajalik kahju hüvitamise nõude esitamiseks. Seega kuulub menetlus lõpetamisele. Vastustaja kannab menetluskulud, sest vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamine on tingitud kaebuse esitamisest (HKMS § 108 lg 6). Kohus mõistab välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud (HKMS § 109 lg 6). Kaebaja taotletud menetluskulude suurust tuleb vähendada. Kohtupraktikas kinnitamist leidnud seisukohtade kohaselt ei ole materjalidega tutvumine jms toimingud eraldiseisvatena hüvitatavad, vaid peavad seonduma mingi konkreetse väljundiga, milleks on reeglina kas kohtule esitatav menetlusdokument või kohtuistung. Seega ei ole põhjendatud menetluskulude hüvitamine osas, mis seondub menetlusdokumentide tutvumisega ning kliendiga suhtlemisega. Seega ei ole hüvitatavad menetluskulud selle iseloomuga toimingute eest 25.05.2021, 28.05.2021, 31.05.2021, 03.06.2021, 30.06.2021. Arusaamatu on 04.06.2021 määruskaebuse koostamise aja arvestamine, kui määruskaebust ei esitatud. Arvestades asja mahukust ja keerukust, on põhjendatud ajakulu õigusabile 9 tundi (8 h kaebus, 1 h vastus kohtunõudele 30.06.2021). Väljamõistetavaks õigusteenuse kuluks on 1512 eurot.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
8.X palub 22.07.2021 määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 06.07.2021 määrus ja teha asjas uus määrus, millega jätkata haldusasja menetlust või alternatiivselt tühistada määrus osas, millega kohus jättis vastustajalt kaebaja kasuks välja mõistmata menetluskulu 1876 eurot. Kaebaja palub jätta määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud vastustaja kanda. Menetluse lõpetamine oli ekslik. Menetluse jätkamine on vajalik kaebaja õiguste kaitseks. Kaebaja on teinud seoses halduskohtumenetlusega kulutusi õigusabile ja tal on huvi, et tehtud kulutused talle hüvitataks. Kaebaja menetluskulude taotlus jäi rahuldamata 1876 euro ulatuses. Et need menetluskulud kaebajale hüvitataks, peaks ta esitama vastustaja vastu kahjunõude. Kahjunõude esitamiseks on vaja tuvastada, kas vastustaja tegevus haldusakti andmisel oli õigusvastane või mitte. Kaebajal on põhjendatud kahtlus, et vastustaja on rikkunud PGS § 10 lg 1 kriteeriumit, mille kohaselt tuleb elukohajärgse kooli määramisel esmajärjekorras arvestada elukoha läheduse kriteeriumit. Asja õigemaks lahendamiseks on oluline võrrelda laste, kelle elukohajärgseks kooliks määrati Tallinna 21. Kool, elukohaandmeid kaebaja andmetega. Kaebaja taotles andmete väljanõudmist vastustajalt. Halduskohus nõudis need 03.06.2021 määrusega välja, kuid vastustaja ei ole kohtunõuet täitnud. Kuna kohtumenetlus ei ole lõppenud ja halduskohtu 03.06.2021 määrust ei ole tühistatud, tuleb kohtunõue täita. Kaebaja palub ringkonnakohtul andmed vastustajalt välja nõuda. Kaebaja ei nõustu halduskohtuga selles, et kaebaja kantud õigusabikulud on osaliselt põhjendamatud. 25.05.2021, 28.05.2021, 31.05.2021, 03.06.2021 ja 30.06.2021 toimingud on kõik seotud kaebajale õigusteenuse osutamisega (advokatuuriseaduse (AdvS) § 40 lg 1, § 44 lg 1 p 2). Ka 04.06.2021 toiming on põhjendatud – määruskaebust esialgse õiguskaitse määruse peale küll ei esitatud, sest vastustaja andis uue käskkirja, kuid esindaja tegi määruskaebuse koostamisel palju tööd, sh otsis ja töötas läbi asjakohast kohtupraktikat ning erialakirjandust. Praegune vaidlus on õiguslikult väga keerukas ja praktikas on seoses PGS § 10 lg-ga 1 palju vaidlusi. Menetluskulude põhjendatuse hindamisel omab tähtsust ka see, et kaebaja on laps ja 3(6)
3-21-1120 vastustaja haldusorgan. Kaebaja on tunduvalt nõrgem pool. Seoses 30.06.2021 vastuse koostamise ajakuluga märgib kaebaja veel, et kohtupraktika kohaselt kulub 1 lk menetlusdokumendi koostamisele keskmiselt 50 minutit. 30.06.2021 vastus on 6 lk pikk. Seega kulub selle koostamiseks keskmiselt 5 tundi. Kaebajal on 30.06.2021 menetlusdokumendi koostamiseks kulunud 3 tundi ja 10 minutit, s.t vähem kui keskmiselt, mistõttu on kulu kogu ulatuses põhjendatud ja vajalik. Kaebaja esitas 19.08.2021 menetluskulude nimekirja ning palub HKMS § 108 lg 1 alusel vastustajalt välja mõista kaebaja määruskaebemenetluses kantud menetluskulud 742 eurot. Kaebaja palub märkida menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni nõude kohase täitmiseni.
9.Tallinna linn palub 17.08.2021 vastuses jätta määruskaebus rahuldamata ja menetluskulud kaebaja kanda. Kuna kaebaja alustab õppeaasta algul põhihariduse omandamist soovitud koolis, on kaebuse eesmärk täidetud. Elukohajärgse kooli määramise protsessi käigus 2021/2022. õppeaastaks loobusid veebikeskkonnas enne 10.06.2021 mõned lapsevanemad õppekohast Tallinna 21. Koolis, mistõttu oli vastustajal võimalik määrata kaebaja elukohajärgseks kooliks Tallinna 21. Kool. See on märgitud ka Tallinna Haridusameti juhataja 10.06.2021 käskkirja nr T-7-1/21/248 preambulas: „Tallinna Haridusameti põhimääruse § 8 lg 2 p 2 ja Tallinna Linnavalitsuse 21. detsembri 2011 määruse nr 132 „Elukohajärgse kooli määramise tingimused ja kord“ alusel ning lapsevanema sooviavaldusest lähtudes ja arvestades asjaolu, et soovitud koolis tekkis loobumise arvelt vaba koht.“ Vastustaja nõustub halduskohtu seisukohaga, et kaebajale menetluskulude hüvitamata jätmine 1876 euro ulatuses on põhjendatud.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
10.HKMS § 152 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse, kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või toiming tehtud. HKMS § 152 lg 2 sätestab, et kohus ei lõpeta menetlust sama paragrahvi lõike 1 punkti 4 alusel, vaid jätkab menetlust haldusakti õigusvastasuse või haldusakti andmata või toimingu tegemata jätmise õigusvastasuse tuvastamiseks, kui see on vajalik kaebaja õiguste kaitseks ja kaebaja seda taotleb.
11.Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohus õigesti menetluse lõpetamisel tuginenud HKMS § 152 lg 1 p-le 4. Kaebaja on Tallinna Haridusameti juhataja 10.06.2021 käskkirja nr T-7-1/21/248 andmisega saavutanud tühistamis- ja kohustamiskaebusega taotletava eesmärgi – kaebaja elukohajärgseks kooliks määrati Tallinna 21. Kool ja kaebaja on koha vastuvõtmist kinnitanud.
12.Kaebaja ei ole määruskaebuses rahul sellega, et halduskohus ei jätkanud menetlust õigusvastasuse tuvastamise nõudes. Riigikohus on 28.10.2020 määruse nr 3-20-580 p-s 12 selgitanud, et õigusvastasuse tuvastamise nõudele üleminek HKMS § 152 lg 2 alusel teenib ressursside otstarbeka kasutamise eesmärki olukorras, kus kohus ja menetlusosalised on kohtuasja menetluse käigus olulise osa vaidluse lahendamiseks vajalikust tööst ära teinud. Samuti on säte abiks kaebajale, kes on valinud oma õiguste kaitseks õigel ajal õige õiguskaitsevahendi, kuid kelle esitatud nõuet pole temast sõltumatult muutunud asjaolude tõttu 4(6)
3-21-1120 enam võimalik rahuldada. Eelnevat arvestades ei laiene nn jätkutuvastuskaebuse esitamisele HKMS § 45 lg-s 2 sätestatud kaebeõiguse piirang. Tuvastamiskaebuse esitamine eeldab siiski, et kaebaja kaitseb seeläbi oma õigusi (HKMS § 44 lg 1). See on võimalik näiteks olukorras, kus kaebaja soovib esitada vaidlustatud haldusaktiga tekitatud kahju hüvitamise nõude või kui tuvastamiskaebuse rahuldamine aitaks isikul muul moel tulevikus tõhusalt enda õigusi kaitsta.
13.Praegusel juhul ei ole tuvastamiskaebusele üleminek kaebaja õiguste kaitseks vajalik. Kaebaja ei ole veenvalt näidanud, kuidas aitab tuvastamiskaebusele üleminek kaasa tema õiguste kaitsele. Kohtult hinnangu saamine vastustaja käitumisele ei ole tuvastamiskaebusele üleminekuks piisav ning kohtuotsuse resolutsioonis toimingu õigusvastasuse tuvastamine ei aitaks kaebajal oma õigusi paremini kaitsta. Selleks, et lubada jätkutuvastuskaebuse esitamist kahju hüvitamise eesmärgil, peab hiljem taotletav kahju olema seotud sama alusega, mis esialgne kaebus. Praegusel juhul ei ole see nii. Kaebaja ei väida kahju tekkimist vaidlustatud käskkirjast tulenevalt, vaid peab kahjuks haldusasjas hüvitamata jäänud õigusabikulusid. Halduskohtumenetluses kantud menetluskulude jaotamine ja väljamõistmine on ammendavalt reguleeritud halduskohtumenetluse seadustikus (Riigikohtu 16.12.2010 otsus nr 3-3-1-83-10, p 19). HKMS § 109 lg 7 kohaselt ei või menetlusosaline esitada teise menetlusosalise vastu, kellelt kohus on menetluskulud välja mõistnud, nõuet kulude hüvitamiseks kahju hüvitamise nõudena või muul sellesarnasel viisil. Menetluse lõpetamisele hinnangu andmisel ei oma tähendust kaebaja väide, et 10.06.2021 käskkirja nr T-7-1/21/249 andmise põhjendus on paljasõnaline ja tegelik põhjus käskkirja andmiseks ei ole teada. Seega ei ole menetluse jätkamine HKMS § 152 lg 2 alusel põhjendatud. Eelneva tõttu puudub ka alus määruskaebuse p-s 2 toodud taotluse (kohustada Tallinna Haridusametit täitma Tallinna Halduskohtu 03.06.2021 määruse resolutsiooni p-i 7) lahendamiseks.
14.Kaebaja palub alternatiivselt halduskohtu 06.07.2021 määrus tühistada osas, millega kohus jättis vastustajalt kaebaja kasuks välja mõistmata menetluskulud 1876 eurot. Kuna kaebaja vaidlustab menetluskulusid üksnes menetluskulude väljamõistmise ulatuse osas, ei kontrolli ringkonnakohus seda, kas halduskohus jaotas menetluskulud HKMS § 108 lg 6 alusel õiguspäraselt. Vastustaja ei ole menetluskulude jaotust määruskaebe korras vaidlustanud ning on vastuses määruskaebusele nõustunud halduskohtu seisukohaga, et menetluskulude hüvitamine 1512 euro ulatuses on põhjendatud.
15.Halduskohus leidis asja mahtu ja keerukust arvestades, et põhjendatud ajakulu õigusabile on kokku 9 tundi (8 tundi kaebuse ja 1 tund 30.06.2021 kohtunõudele vastuse koostamine) ning väljamõistatavaks õigusteenuse kuluks on 1512 eurot. Kaebaja arvates olid vajalikud ja põhjendatud ka 25.05.2021, 28.05.2021, 31.05.2021, 03.06.2021, 04.06.2021 ja 30.06.2021 tehtud toimingud ning palub täiendavalt välja mõista menetluskulu 1876 eurot.
16.HKMS § 109 lg 6 kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Kõrgema astme kohtul on alust korrigeerida väljamõistetud esindajakulude ulatust üksnes juhul, kui madalama astme kohus on teinud ilmselge diskretsioonivea (nt Riigikohtu 02.05.2017 otsus nr 3-2-1-134-16, p 56). Menetluskulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel on oluline, et kulude väljamõistmine vastaspoolelt oleks põhjendatud sisuliselt. Menetluskulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel peab kohus eelkõige arvestama läbitöötamist vajavate materjalide mahukust ja vaidlusaluste õigusküsimuste keerukust, samuti menetluse kestust (nt Riigikohtu 03.05.2017 otsus nr 3-3-1-80-16, p 35; 15.12.2014 otsus nr 3-3-1-67-14, p 32.1). Kohtul ei tule väljamõistetavate esindajakulude suuruse määratlemisel üksikasjalikult hinnata, milline ajahulk võis esindajal kuluda ühe või teise menetlusdokumendi koostamiseks. Esindajakulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel tuleb üksikute menetlusdokumentide analüüsimise asemel võtta arvesse hoopis läbitöötamist vajavate materjalide mahukust ja asja keerukust, samuti menetluse kestust ja 5(6)
3-21-1120 kaalul olevaid huvisid (nt Riigikohtu 03.05.2017 otsus nr 3-3-1-80-16, p 35). Seega on vajalike ja põhjendatud menetluskulude suurus eeskätt hinnanguline, mitte arvestuslik, ning kulude suurus tervikuna ei tohiks olla vaidluse iseloomu ja tähtsust arvestades ilmselgelt ülepaisutatud (vt Tallinna Ringkonnakohtu 21.06.2018 otsus nr 3-18-752, p 19; 13.11.2018 otsus nr 3-181570, p 17). Asja keerukuse hindamisel on kohtul ulatuslik hindamisruum (Riigikohtu 24.11.2005 otsus nr 3-3-1-55-05, p 9).
17.Ringkonnakohus leiab, et halduskohus on osaliselt eksinud toimingute vajalikkuse hindamisel. Erinevalt halduskohtust leiab ringkonnakohus, et vajalikud on ka 25.05.2021, 28.05.2021, 31.05.2021, 03.06.2021 ja 30.06.2021 toimingud. Määruskaebuse esitaja on õigesti välja toonud, et õigusteenuse osutamine eeldab menetluse käiguga kursis olemist ja seega ka kohtumääruste jm kohtudokumentidega ning vastustaja seisukohtadega tutvumist (AdvS § 40 lg 1). Samuti hõlmab see esindaja ja kliendi vahelist suhtlust (AdvS § 44 lg 1 p 2). Nimetatud toimingutele kulutatud aeg on põhjendatud. Samas nõustub ringkonnakohus halduskohtuga selles, et hüvitatav ei ole 04.06.2021 toiming, kuna määruskaebust halduskohtu 03.06.2021 määrusele ei esitatud. Kokkuvõtlikult saab ringkonnakohtu hinnangul menetluskulude taotlust esindajakulude osas pidada põhjendatuks halduskohtu poolt välja mõistetud 1512 eurole lisaks 336 euro ulatuses. Seega kokku tuleb esindajakuluna kaebaja kasuks välja mõista 1848 eurot (sh käibemaks).
18.Eelneva põhjal rahuldab ringkonnakohus määruskaebuse osaliselt. Ringkonnakohus tühistab halduskohtu 06.07.2021 määruse resolutsiooni p-i 3 ja teeb selles osas uue määruse, millega mõistab Tallinna linnalt kaebaja kasuks välja menetluskulud 1848 eurot, mis tuleb kanda tema seadusliku esindaja C arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXXXXXX.
19.Kaebaja taotleb määruskaebuse menetluses kantud õigusabikulude 742 eurot (sh käibemaks) väljamõistmist. Advokaadibüroo Lillo & Partnerid 30.07.2021 arve nr 961-2021 ja menetluskulude nimekiri kajastab õigustoimingute kirjeldusi kokku 4 tunni ja 25 minuti ulatuses tunnitasu maksumusega 168 eurot (sh käibemaks). Menetluskulude kandmine ja nende seos praeguse haldusasja menetlemisega on nõuetekohaselt tõendatud. Ringkonnakohus leiab, et tehtud toimingud on vajalikud, kuid määruskaebuse menetluses vaidluse all olevate küsimuste (vaidlus menetluse lõpetamise ja menetluskulude põhjendatuse üle) keerukust ja mahtu arvestades on määruskaebuse koostamisele kulunud aeg (kokku 3 tundi ja 30 minutit) üle paisutatud. Ringkonnakohtu hinnangul ei saanud määruskaebuse koostamisele kuluda rohkem kui 2 tundi. Eelneva põhjal mõistab ringkonnakohus HKMS § 108 lg 1 alusel kaebaja poolt määruskaebuse menetluses kantud esindajakulude katteks vastustajalt välja 490 eurot (sh käibemaks) ja kanda tuleb see kaebaja seadusliku esindaja C arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXX. Muus osas jäävad määruskaebuse esitaja menetluskulud HKMS § 109 lg 6 alusel tema enda kanda. Vastustaja võimalikud menetluskulud jäävad HKMS § 109 lg 1 alusel tema enda kanda.
20.Rahuldamata jääb määruskaebuse esitaja taotlus märkida, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude suuruse kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni nõude kohase täitmiseni. Viivise väljamõistmine menetluskuludelt on võimalik tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 177 lg 4 kohaselt, kuid HKMS sellist võimalust ette ei näe (vt Riigikohtu 25.11.2019 otsus nr 3-171930, p 17.3; 06.06.2019 otsus nr 3-17-842, p 37; 03.11.2016 otsus nr 3-3-1-37-16, p 26).
(allkirjastatud digitaalselt) 6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.