lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-21-1992/5

Muud

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja · 09.09.2021

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number
3-21-1992/5
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Muud
Menetlusliik
Erimenetlus
Kuulutamise aeg
09.09.2021
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1556
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
HKMS § 249 lg 1, 3Esialgne õiguskaitseVangS § 6 lg 1Vangistuse täideviimise eesmärkVangS § 65 lg 6Distsiplinaarkaristuse täideviimine kartserisse paigutamise korralVangS § 67Kinnipeetavale keelatud aine tarvitamise kontrollimineHKMS § 175 lg 3Otsuse avaldamineHKMS § 252 lg 7Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamineHKMS § 77Kohtumenetluse avalikkus ja tagamineHKMS § 89 lg 2Menetlusvälise isiku tutvumine toimikuga

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU HALDUSKOHUS

Jõhvi kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-21-1992

Määruse kuupäev

9. september 2021

Kohtunik

Maria Lõbus

Kohtuasi

„X“ (X) esialgse õiguskaitse taotlus Viru Vangla 30. augusti 2021. a käskkirja nr 6-3/725-1 täitmise ja kehtivuse peatamiseks

RESOLUTSIOON

1.Võtta asja materjalide juurde haldusasjas nr 3-20-506 esitatud Viru Vangla 31. detsembri 2019. a käskkiri nr 6-2/822-1.
2.Jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.
3.Kuulutada haldusasja nr 3-21-1992 menetlus kinniseks.
4.Asendada määruse avaldamisel taotleja nimi tähemärgiga.

Edasikaebamise kord Määruse resolutsiooni punkti 2 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Muud selgitused

Määrus toimetatakse kätte taotlejale ja Viru Vanglale.

ASJAOLUD

Sarnased lahendid

Muud
  • 13.07.20263-26-2047/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-13408/9Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 03.07.20262-26-8896/7Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja
  • 02.07.20263-26-1962/2Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 02.07.20262-26-9784/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 02.07.20263-26-1973/2Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
TVTS § 12 lg 6Õigus töövõimetoetusele
VangS § 63 lg 1Distsiplinaarkaristused
1.Viru Vangla tunnistas 30. augusti 2021. a käskkirjaga nr 6-3/725-1 (digitoimiku lehed (dtl) 33–36) „X“ süüdi vangistusseaduse (VangS) § 67 punkti 1 ja § 37 lõike 1 rikkumises ning määras talle selle eest distsiplinaarkaristuseks 25 ööpäevaks kartserisse paigutamise. Käskkirja kohaselt ei allunud „X“ 30. juulil 2021 Viru Vangla II üksuse vanemvalvuri U. Võhma korraldustele asuda tööle. Kinnipeetav ei viidanud keeldumisel terviseprobleemidele ega soovinud meditsiinitöötajat.
2.Tartu Halduskohtusse saabus 1. septembril 2021 Viru Vangla kinnipeetava „X“ i esialgse õiguskaitse taotlus Viru Vangla 30. augusti 2021. a käskkirja nr 6-3/725-1 täitmise ja kehtivuse peatamiseks kuni kohtuotsuse jõustumiseni. Taotleja on seisukohal, et vaidlusalune käskkiri on ebaproportsionaalne ning õigusvastane, kuna tal on tuvastatud vaimse tervise probleemid, mille puhul on üksikvangistuse kohaldamine vastunäidustatud. Õigusvastase käskkirja alusel kartserisse paigutamine toob kaasa tema õiguste ja vabaduste pikaajalise rikkumise, mida ei ole võimalik hiljem taastada. Kaebuse rahuldamise korral on tema õiguste kaitse kohtuotsusega võimatu. Taotlusele juurde lisatud 1. oktoobri 2020. a töövõime hindamise eksperthinnangust nähtub, et taotlejal on puuduv töövõime kehtivusega üks aasta (dtl 11‒25). Taotleja on seisukohal, et tal puudub töökohustus.

3-21-1992

3.Kohus küsis 1. septembri 2021. a määrusega Viru Vanglalt seisukohta esialgse õiguskaitse taotluse kohta ning muid taotluse lahendamiseks vajalikke dokumente. Muu hulgas palus kohus teatada, kas Viru Vangla 30. augusti 2021. a käskkirjaga määratud distsiplinaarkaristus on täitmisele pööratud.
4.Viru Vangla esitas 7. septembril 2021 taotleja 31. augustil 2021. a registreeritud vaide nr 6-12/328-1 ning muud distsiplinaarmenetlusega seotud dokumendid ning seisukoha „X“ i esialgse õiguskaitse taotluse kohta. Vangla on seisukohal, et taotlus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks ei ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata. Vangla selgitas, et taotleja ei soovinud tööst keeldumisel tervishoiutöötaja poolt ülevaatamist, seega läks tõendamiskoormis terviseprobleemi olemasolu kohta vangile endale. Vangla hinnangul ei ole põhjust kahelda ka ametniku ettekandes kirjapandus, et „X“ keeldus korraldust täitmast lihtsalt väites, et ta ei taha. Vangla on seisukohal, et Töötukassa otsusega tuvastatud puuduv töövõime ei vabasta taotlejat vanglas töötamise kohustusest. Vangla koristustöö on kerge töö, mis ei nõua erioskusi ega põhjusta tavapärasest olmeriskist suuremat ohtu. Vangide töötamine vanglas on oluline taasühiskonnastav eesmärk VangS § 6 lõike 1 tähenduses. Samuti on ametnike korralduste täitmine oluline vangla julgeoleku tagamise seisukohalt ning korralduse mittetäitmist on kohtupraktikas peetud raskeks rikkumiseks. Distsiplinaarmenetluse materjalidest ei ole näha, et menetluses oleks tehtud ilmselgeid vigu või et karistus oleks ebaproportsionaalne. Vangla teatas, et Viru Vangla 30. augusti 2021. a käskkirjaga määratud distsiplinaarkaristus on täitmisele pööratud 3. septembril 2021.

KOHTU SEISUKOHT

5.Taotleja on palunud peatada Viru Vangla 30. augusti 2021. a käskkirja nr 6-3/725-1 kehtivuse ja täitmise (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 251 lõike 1 punkt 1). Taotleja on esitanud käskkirjale 30. augustil 2021 vaide, mistõttu on esialgse õiguskaitse taotlus kohtule esitamiseks lubatav.
6.Vastavalt riigilõivuseaduse § 60 lõikele 6 tasutakse esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel riigilõivu 15 eurot. Taotleja on tasunud esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel riigilõivu 15 eurot.
7.HKMS § 249 lõike 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. HKMS § 249 lõike 3 kohaselt arvestab kohus esialgse õiguskaitse määruse tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi. HKMS § 249 lõikest 2 lähtudes on esialgse õiguskaitse taotluse esitamine lubatud ka vaidemenetluse ajal.
8.Kohus leiab, et taotlejal on esialgse õiguskaitse vajadus. Kartserisse paigutamine piirab täiendavalt taotleja õigusi ja vabadusi ning seda ei ole hiljem võimalik tagasi pöörata. Kui taotleja esitab kaebuse vaidlustatud käskkirja tühistamise nõudes, siis kaebuse rahuldamine ei muuda vahepeal kohaldatud piiranguid olematuks. Esialgse õiguskaitse vajaduse olemasolu ei tähenda siiski veel seda, et taotlus tuleks rahuldada.

3-21-1992

9.Taotluse lahendamiseks tuleb kohtul kaaluda võimaliku tulevase kaebuse eduväljavaateid, esialgse õiguskaitse kohaldamise või kohaldamata jätmise tagajärgi ning avalikku huvi.
10.Kohus on seisukohal, et esitatud väidete ja materjalide pinnalt ei saa pidada vanglale esitatud vaiet ega võimalikku esitatavat kaebust edukaks.
11.Tähtajatu Viru Vangla 31. detsembri 2019. a käskkirjaga nr 6-2/822-1 on taotleja määratud majandustöödele (kohus võtab selle käskkirja haldusasja nr 3-20-506 materjalide hulgast praeguse asja juurde). Vaidlusaluse 30. augusti 2021. a käskkirjaga nr 6-3/725-1 otsustatud kartserikaristus on määratud tööle asumise korralduse täitmata jätmise eest. Kinnipeetav on kohustatud täitma vanglateenistuse ametnike seaduslikke korraldusi (VangS § 67 punkt 1). Riigikohtu halduskolleegium on leidnud, et kinnipeetaval on õigus keelduda tööle asumise korralduse täitmisest, kui tööle asumisega asetaks kinnipeetav ohtu oma tervise (30. mai 2012. a otsus asjas nr 3-3-1-14-12, punkt 10 ja 22. jaanuari 2015. a otsus asjas nr 3-3-1-53-14, punkt 13). Taotleja põhjendab tööle asumise korralduse täitmata jätmist enda töövõimetusega, viidates seejuures, et ta on tunnistatud Töötukassa poolt töövõimetuks. Tartu Ringkonnakohus on 24. aprilli 2020. a määruse punktis 11 haldusasjas nr 3-19-2221 sedastanud järgmist: „Töövõimetoetuse seaduse (TVTS) § 1 lõike 1 kohaselt on nimetatud seaduse eesmärgiks pikaajalise tervisekahjustuse tõttu vähenenud töövõimega isikute töötamise ja töölesaamise toetamine ning neile seaduses sätestatud tingimustel ja ulatuses sissetuleku tagamine. Eesmärk tagada töövõimetoetuse maksmisega isikule sissetulek on sätestatud ka TVTS §-s 11. TVTS § 12 lõike 6 kohaselt ei ole töövõimetoetusele õigust isikul, kes kannab karistust vanglas või kes viibib vahi all. Viidatud sätetest järeldub, et töövõimetoetuse seadus ei ole mõeldud reguleerima kinnipidamisasutustes viibivate isikute tööle määramist ja tööst vabastamise aluseid ning neile sissetuleku tagamist tervislikust seisundist tuleneva töövõimetuse korral. Töövõimetoetuse seaduse alusel määratud puuduv töövõime ei välista isiku töötamist kinnipidamisasutuses ning seal kergemate tööde tegemist.“ Need seisukohad on asjakohased ka praeguses asjas ning nendest tulenevalt ei välista Eesti Töötukassa töövõime hindamise ekspertotsusega taotlejal puuduva töövõime tuvastamine vanglas koristajana töötamist. Taotleja ei avaldanud soovi enda läbivaatamiseks vangla meediku poolt pärast tööle asumise korralduse saamist. Läbivaatusest keeldumisega loobus taotleja ühtlasi töövõimelisuse puudumise kohta tõendi saamisest ja sellega tööst keeldumise õiguspärase aluse esinemise tõendamise võimalusest. Taotleja ei ole viidanud ka sellele, et hilisemate arstlike läbivaatuste tulemusena oleks tuvastatud tema töövõime puudumine tagasiulatuvalt juba tööleasumisest keeldumise ajal. Ainuüksi vaimse tervise probleemide esinemine ja ravi määramine ei tähenda tingimata seda, et taotleja pole võimeline tegema kergemaid koristustöid.
12.VangS § 63 lõike 1 punkti 4 kohaselt võib distsiplinaarkaristusena kinnipeetava paigutada kartserisse kuni 45 ööpäevaks. Kohtu hinnangul ei saa praegusel juhul asuda seisukohale, et taotlejale määratud 25 ööpäeva kartserikaristust oleks ilmselgelt ebaproportsionaalne. Tööle asumise korralduse täitmata jätmist peetakse kohtupraktikas raskeks rikkumiseks. Taotlejal oli 30. augusti 2021. a käskkirja andmise ajal seitse kehtivat distsiplinaarkaristust, sh allumatuse ja töökohustuse eiramise eest. Seega on taotleja süstemaatiline korrarikkuja. Taotleja viited tema vaimse tervise probleemidele on jäänud äärmiselt üldsõnaliseks. Taotleja pole absoluutselt konkreetsemalt selgitanud, kuidas tema tervislik seisund peaks välistama kartserikaristuse määramise ja kandmise. Taotleja ei ole esitanud kohtule mitte ühtegi tõendit selle kohta, et meditsiinilistel põhjustel oleks talle üksikvangistus vastunäidustatud. Töötukassa töövõime hindamise ekspertotsus ei kinnita seda, et taotleja ei ole tervislikel põhjustel

3-21-1992 võimeline kandma üksikvangistust. Juhul kui taotlejal peaks siiski esinema terviseprobleeme kartserikaristuse kandmise ajal, siis on tal võimalik abi saamiseks kutsuda enda juurde meditsiinitöötaja.

13.Samuti leiab kohus, et 30. augusti 2021. a käskkirja tühistamiseks ei anna alust ka taotleja viide sellele, et distsiplinaarmenetluse viis läbi ja distsiplinaarkaristuse määras sama isik. Kohtupraktikas ei ole peetud õigusvastaseks seda, kui distsiplinaarmenetluse läbiviija ja distsiplinaarkaristuse määraja on sama isik (vt nt Tartu Ringkonnakohtu 23. jaanuari 2018. a otsus asjas nr 3-17-750, punkt 26 ja 29. märtsi 2018. a otsus asjas nr 3-17-137, punkt 21).
14.Kuna Viru Vangla 30. augusti 2021. a käskkirja kehtetuks tunnistamist vaidemenetluses või tühistamist kohtumenetluses ei saa pidada tõenäoliseks, tuleb praegusel juhul kaalukamaks pidada avalikku huvi kohaldada taotleja suhtes distsiplinaarkaristust, suunamaks teda õiguskuulekale teele. Kohtul tuleb seejuures arvestada ka seda, et vangla saab distsiplinaarkaristuse täitmisele pöörata üksnes piiratud aja jooksul (VangS § 65 lõige 6). Taotleja huvid kartserikaristuse täitmisele pööramise korral on kaitstud seeläbi, et vangla kindlustab tema tervise kaitse ja tagab taotleja tervisliku seisundi jälgimise ning vajaduse korral katkestab kartserirežiimi. Kui karistuse määramine peaks siiski osutuma õigusvastaseks, on taotlejal võimalus taotleda alusetult kartseris viibimise eest kahju hüvitamist.

Eeltoodust tulenevalt jätab kohus „X“ i esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.

16.Esialgse õiguskaitse küsimuses tehtud määruse peale võib menetlusosaline esitada määruskaebuse kõrgemalseisvale kohtule, kusjuures määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määrus ei ole edasi kaevatav (HKMS § 252 lõige 7).
17.Tulenevalt HKMS § 77 lõikest 1 koosmõjus tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 38 lõike 1 punktiga 3 kuulutab kohus menetluse või osa menetlusest omal algatusel või menetlusosalise taotlusel kinniseks, kui see on ilmselgelt vajalik menetlusosalise, tunnistaja või muu isiku eraelu kaitseks, kui huvi asja avaliku arutelu vastu ei ole eraelu kaitse huvist suurem. Kuna praegune haldusasi sisaldab dokumente, milles on kajastatud taotleja terviseandmeid, peab kohus põhjendatuks kuulutada menetluse taotleja eraelu kaitseks tervikuna kinniseks. Asjas puudub avalik huvi, mis võiks takistada menetluse kinniseks kuulutamist isiku eraelu kaitseks. HKMS § 89 lõike 2 kohaselt ei või menetlusväline isik tutvuda kinnises menetluses arutatud asja toimikuga.
18.Taotleja eraelu kaitseks asendab kohus määruse avaldamisel taotleja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lõige 3 ja § 178 lõige 3).

(allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 02.07.20262-26-6828/9Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
  • 02.07.20262-26-4818/14Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja