P. Dussmann Eesti OÜ kaebus riigihangete vaidlustuskomisjoni 22.07.2021 otsuse nr 137-21/235781 tühistamiseks, Tallinna Tööstushariduskeskuse 07.07.2021 otsuste tühistamiseks kaebaja kvalifitseerimata jätmise ja Baltic Restaurants Estonia AS-i pakkumuse edukaks tunnistamise osas, Tallinna Tööstushariduskeskuse ja Baltic Restaurants Estonia AS-i vahel sõlmitud 19.07.2021 hankelepingu tühisuse tuvastamiseks
Vaidlustatud lahend
Riigihangete vaidlustuskomisjoni 22.07.2021 otsus nr 13721/235781
Menetlusosalised
Kaebaja (vaidlustaja) – P. Dussmann Eesti OÜ, volitatud esindaja vandeadvokaat Ott Saame Vastustaja (hankija) – Tallinna Tööstushariduskeskus, seaduslik esindaja Paul Alekand Kolmas isik (pakkuja) – Baltic Restaurants Estonia AS, volitatud esindaja vandeadvokaat Sandor Elias
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata P. Dussmann Eesti OÜ taotlus täiendavate tõendite (riigihangete registri logifailid) kogumiseks.
2.Jätta P. Dussmann Eesti OÜ kaebus riigihangete vaidlustuskomisjoni 22.07.2021 otsuse nr 137-21/235781 tühistamise nõudes ning Tallinna Tööstushariduskeskuse ja Baltic Restaurants Estonia AS-i vahel sõlmitud 19.07.2021 hankelepingu tühisuse tuvastamise nõudes rahuldamata.
Jätta P. Dussmann Eesti OÜ kaebus Tallinna Tööstushariduskeskuse 07.07.2021 otsuste tühistamise nõudes läbi vaatamata.
4.Mõista P. Dussmann Eesti OÜ-lt Baltic Restaurants Estonia AS-i kasuks välja menetluskulu summas 2037 (kaks tuhat kolmkümmend seitse) eurot.
5.Tühistada Tallinna Halduskohtu 04.08.2021 määrusega kohaldatud esialgne õiguskaitse.
3-21-1770
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 10 päeva jooksul otsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates, s.o hiljemalt 06.09.2021 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 278 lg 1). Hankeasjas ei saa esitada vastuapellatsioonkaebust (HKMS § 278 lg 3). Esialgse õiguskaitse tühistamine jõustub koos kohtuotsusega (HKMS § 253 lg 3).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tallinna Tööstushariduskeskus (vastustaja) avaldas 19.04.2021 riigihangete registris sotsiaalja eriteenuste erimenetlusena läbiviidava riigihanke „Tallinna Tööstushariduskeskusele toitlustus- ja puhvetiteenuse hankimine“ (viitenumber 235781) hanketeate ja tegi kättesaadavaks muud riigihanke alusdokumendid (RHAD).
2.Pakkumuste esitamise tähtpäevaks esitasid oma pakkumuse P. Dussmann Eesti OÜ (kaebaja) ja Baltic Restaurants Estonia AS (kolmas isik). Vastustaja tunnistas 25.05.2021 otsustega mõlemad pakkumused vastavaks, kaebaja pakkumuse edukaks, kvalifitseeris kaebaja ja jättis ta kõrvaldamata.
3.Kolmas isik esitas riigihangete vaidlustuskomisjonile (VAKO) vaidlustuse vastustaja 25.05.2021 otsuste peale. VAKO rahuldas 18.06.2021 otsusega nr 101-21/235781 vaidlustuse osaliselt ning tunnistas vastustaja 25.05.2021 otsused kehtetuks kaebaja kõrvaldamata jätmise ja kvalifitseerimise osas. Muus osas jäi vaidlustus rahuldamata.
4.Vastustaja otsustas 07.07.2021 otsustega tunnistada mõlemad pakkumused vastavaks, jätta pakkujad menetlusest kõrvaldamata, kvalifitseerida kolmanda isiku, jätta kaebaja kvalifitseerimata (ta hankest kõrvaldada) ja tunnistada kolmanda isiku pakkumuse edukaks.
Vastustaja sõlmis 19.07.2021 kolmanda isikuga hankelepingu.
6.Kaebaja esitas 21.07.2021 VAKO-le vaidlustuse vastustaja 07.07.2021 otsuste peale osas, millega ta jäeti kvalifitseerimata ja tunnistati edukaks kolmanda isiku pakkumus.
7.VAKO jättis 22.07.2021 otsusega nr 137-21/235781 vaidlustuse läbi vaatamata. Põhjendused:
7.1.Vaidlustus on esitatud pärast hankelepingu sõlmimist ja pärast 10-päevase vaidlustamise tähtaja möödumist (riigihangete seaduse (RHS) § 189 lg 1). Kuna riigihanke eeldatav maksumus jäi allapoole rahvusvahelist piirmäära, kohaldus 10-päevane ooteaeg (RHS § 126 lg 10, § 120 lg 2 teine lause). Praegusel juhul oli 10-päevase ooteaja viimane päev 18.07.2021, sest pakkumuse edukaks tunnistamise otsus tehti pakkujatele teatavaks 08.07.2021, seega võis vastustaja sõlmida 19.07.2021 eduka pakkujaga hankelepingu.
7.2.Vastavalt Riigikohtu praktikale tuleb majandus- ja kutsetegevuses eeldada, et isik kontrollib e-posti vähemalt kord päevas. Seega saab majandus- ja kutsetegevuses lugeda e-kirja kättesaaduks hiljemalt järgmisel päeval pärast e-kirja saabumist saaja või tema valitud teenusepakkuja serverisse (Riigikohtu otsus asjas nr 3-2-1-123-07, p 12). Kuna vastustaja tegi oma 07.07.2021 otsused kaebajale teatavaks 08.07.2021, siis tuleb lugeda, et kaebaja sai neist otsustest teadlikuks hiljemalt 09.07.2021. Järelikult kümnes päev nende otsuste vaidlustamiseks oli 19.07.2021. Vaidlustus esitati alles 21.07.2021, st tähtaega rikkudes. Väide, et kaebaja sai 07.07.2021 otsustest teada alles 12.07.2021, on kas ebaõige või asjakohatu. Vaidlustuse 2(9)
3-21-1770
esitamise tähtaeg ei hakka kulgema päevast, mil vaidlustaja otsuse sisuga tegelikult tutvus või selle sisust aru sai, vaid päevast, mil vaidlustajal oli esimene võimalus saada teada oma õiguste rikkumisest või huvide kahjustumisest. Kaebajal oli võimalus saada teada oma õiguste rikkumisest hiljemalt 09.07.2021. Kui ta jättis vastustaja otsustega reaalse tutvumise hilisemaks, siis oli see tema enda risk. Ka on kaebaja risk, kui keegi tema ettevõttes ei kontrollinud mitme päeva vältel e-posti aadressi [email protected], millele vastustaja enda otsuste lingi saatis ja mille kaebaja oli ise hanke juurde registreerudes oma kontaktaadressina ära nimetanud.
8.Kaebaja esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, mille kohus võttis menetlusse nõuetes tühistada VAKO 22.07.2021 otsus ja vastustaja 07.07.2021 otsused osaliselt ning tuvastada vastustaja ja kolmanda isiku vahel 19.07.2021 sõlmitud hankelepingu tühisus. Põhjendused:
8.1.Ooteaja üks eesmärke on tagada teistele huvitatud isikutele võimalus vaidlustada hankija otsust oma õiguste kaitseks enne hankelepingu sõlmimist. Õiguskaitse ei ole piisav, kui hankijal on õigus sõlmida hankeleping ka vaid üks päev enne õiguskaitsevahendi esitamiseks sätestatud mõistliku tähtaja möödumist. Isegi kui lugeda, et vastustaja edastas teate 07.07.2021 otsuste kohta 08.07.2021, tuleb ooteajale kohaldada tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 136 lg-id 1 ja 8 koos § 137 lg-ga 1, mis tähendab, et kaebajal oli õigus esitada vaidlustus hiljemalt 19.07.2021. Seega tuleb 19.07.2021 sõlmitud hankeleping lugeda tühiseks (RHS § 120 lg 4).
8.2.Vastustaja ei teinud oma 07.07.2021 otsust kaebajale koheselt teatavaks. Kaebaja muutis 05.07.2021 riigihangete registris ära selle hanke juures kaebaja vastutava isikuna registreeritud E. L. e-posti aadressi seoses tema puhkusega ja registreeris vastutava isiku uueks aadressiks [email protected]. Register ei võimaldanud ära muuta kaebaja vastutavat isikut E. L. kaebaja teise töötaja M. A. vastu, küll aga oli võimalik vahetada e-posti aadressi. Tõenäoliselt registri koodi vea tõttu saatis register hoolimata e-posti aadressi muudatusest vastustaja poolt edastatud e-kirja vanale e-posti aadressile [email protected] ja aadressile [email protected] mingit teadet ei saatnud. Aadressile [email protected] saadetud e-kirju E. L. puhkuse tõttu ei kontrollitud. Kaebaja ei pea kandma riski, et register ei saada süsteemi vea tõttu hankega seotud teateid ja dokumente aktuaalsele e-posti aadressile. Kaebaja sai vastustaja 07.07.2021 otsustest teada alles 12.07.2021, kui asendaja M. A. kontrollis omal algatusel, st ilma mingit teadet saamata, registrist riigihanke staatust ja vastustaja poolt üleslaetud dokumente. Seega oli kaebajal õigus esitada vaidlustust kuni 22.07.2021, mis tähendab, et vaidlustus esitati tähtaegselt.
8.3.RHS § 189 lg-s 1 ja § 120 lg-s 2 sätestatud ooteaja kulgemise algus on seotud ajahetkega, mil menetlusosaline sai teada oma õiguste rikkumisest või pidi sellest teada saama. RHS § 47 lg 1 sätestab hankija teate kirjalikku taasesitamist võimaldava vormi nõude. Seega on hankijal kohustus teavitada pakkujaid ja pakkujatel ei lasu kohustust ise omaalgatuslikult registrist või mujalt uurida, kas hankija on vahepeal mõne olulise otsuse teinud. Vastustajal olnuks võimalik saata otsused pakkujatele e-kirja teel.
8.4.Vastustaja otsused ei ole õiguspärased. Vastustaja ei ole kaebaja ja kolmanda isiku kvalifitseerimisel kontrollinud RHAD p-s 4.4 kehtestatud nõude täitmist. Vastustaja jättis pärast VAKO otsuse tegemist pakkujatelt täiendavad selgitused ja tõendid küsimata. Kolmanda isiku esitatud tõenditest nähtuvalt ei vastanud ka kolmas isik RHAD-i nõuetele ja ta tulnuks jätta kvalifitseerimata.
Vastustaja palus jätta kaebuse läbi vaatamata või rahuldamata. Põhjendused:
9.1.Kohus ei saa kehtivat hankelepingut ega selle aluseks olevat haldusakti tühistada (HKMS § 267 lg-d 3-4). 19.07.2021 sõlmitud hankeleping kehtib. Vastustaja saatis 07.07.2021 otsuste 3(9)
3-21-1770
kohta teated välja 08.07.2021. Vastustaja ise ei saanud registris näha ega määrata, millisele kaebaja e-posti aadressile teade jõuab, vaid üksnes määrata, et kaebajale saadetakse teade. Seega algas ooteaeg 08.07.2021 ja lõppes 18.07.2021 ning 19.07.2021 võis hankelepingu sõlmida. Kaebaja väide, et e-posti aadressi ei olnud registri vea tõttu võimalik vahetada, ei ole tõendatud ega usutav. See ei muuda ka asjaolu, et teade edastati.
9.2.Vaidlustus esitati ka 10-päevast tähtaega rikkudes. Arusaamatu on, miks kaebaja venitas vaidlustuse esitamisega sedavõrd kaua. Ka 12.07.2021 järel oli kaebajal terve töönädal aega vaidlustust esitada.
9.3.Vastustaja 07.07.2021 otsused on õiguspärased. VAKO tuvastas juba 18.06.2021 otsuses, et kaebaja ei vastanud kvalifitseerimistingimustele. Kuna VAKO otsus on RHS § 200 lg 6 järgi täitmiseks kohustuslik, sai ja pidi vastustaja sellest lähtuma.
10.Kolmas isik palus jätta kaebuse läbi vaatamata või rahuldamata. Põhjendused:
10.1.Hankeleping sõlmiti ooteaega järgides ja on kehtiv. Teadete edastamine toimub RHS-i kohaselt riigihangete registri kaudu, mitte e-kirja teel vms vormis. Teade otsuste kohta edastati läbi registri 08.07.2021. Seejuures ei saanud vastustaja muuta ega isegi näha e-posti aadressi, millele kaebaja teated suunanud oli. Ainus tegevus, mis oli vastustaja kontrolli all, oli 08.07.2021 teate saatmine. Kaebaja ei ole tõendanud, millal ta püüdis registris e-posti aadressi muuta. Samas oli e-posti ümbersuunamine ja selle toimimise kontroll kaebaja hoolsuskohustuseks. Vajadusel oli võimalik kasutada registri kasutajatoe abi. Seejuures olid teade ja vastustaja 07.07.2021 otsused kaebajale registris kättesaadavad olenemata e-posti aadressist. Järelikult ei omagi mingit tähtsust kaebaja tõendamata väide e-posti aadressi vahetamise kohta. RHS § 120 lg 1 seab ooteaja alguse sõltuvusse teate esitamisest, mitte teatega tutvumisest. Vastupidine oleks mõeldamatu, kuna ooteaeg peab kõigi riigihankes osalejate suhtes lõppema üheaegselt, ent teatega tutvuda võivad pakkujad erinevatel aegadel. Seega algas 10-päevane ooteaeg 09.07.2021 ja lõppes 18.07.2021 ning 19.07.2021 hankelepingu sõlmimisel on järgitud ooteaega. TsÜS § 136 lg 8 ooteajale ei kohaldu ja ooteaja lõpu saabumine puhkepäeval ei pikenda ooteaja pikkust. Sellisel juhul tulnuks vaidlustus esitada ooteaja viimasele päevale eelneval tööpäeval tööaja sees. Hankija ei pea ooteaja järel ootama veel ka 10-päevase vaidlustamistähtaja möödumist. On kaebaja risk, kui ta esitab vaidlustuse viimasel hetkel. Seejuures oli kaebajal vaidlustuse esitamiseks tegelikult aega isegi enda väidete järgi terve töönädal. Kuna vaidlustuse esitamise ajaks oli sõlmitud kehtiv hankeleping, jättis VAKO õigesti vaidlustuse läbi vaatamata.
10.2.Kaebaja ei järginud ka 10-päevast vaidlustamistähtaega. 07.07.2021 otsuste kohta jõudis teade e-posti aadressile [email protected] 08.07.2021. Kaebaja ei ole tõendanud ja kaebaja kui pakkuja hoolsuskohustuse eiramine oleks, kui registri e-posti ümbersuunamine ei toiminud ja keegi puhkuste ajal e-posti ei lugenud. 08.07.2021 teadet pidi kaebaja lugema hiljemalt 09.07.2021, mis tähendab, et 21.07.2021 esitatud vaidlustus on hilinenud.
10.3.VAKO on 18.06.2021 otsuses tuvastanud, et kaebaja ei vasta kvalifitseerimistingimusele. VAKO otsus on jõustunud ja nii vastustajale kui kohtule siduv (RHS § 200 lg 6). Seejuures ei ole kaebaja esitanud ühtegi tõendit, et tema kvalifitseerimata jätmine oli õigusvastane. Seega on vastustaja 07.07.2021 otsused õiguspärased. Kaebaja ei vaidlustanud VAKO-s kolmanda isiku kvalifitseerimise otsust ja selle vaidlustamine ei ole enam võimalik.
4(9)
3-21-1770
KOHTU PÕHJENDUSED
Kaebuse nõuded
11.HKMS § 267 lg 1 järgi võib kaebuse hankeasjas esitada RHS § 185 lg-tes 2–4 või 6 sätestatud otsuse, dokumendi või hankelepingu peale, samuti VAKO otsuse peale. HKMS § 268 lg 1 järgi võib pakkuja, taotleja või riigihankes osalemisest huvitatud ettevõtja esitada oma õiguste kaitseks kaebuse hankija tegevuse peale, kui ta on läbinud menetluse VAKO-s, välja arvatud riigisaladuse ja salastatud välisteabega seotud hankeasjas.
12.Kaebaja taotles VAKO-le esitatud vaidlustuses vastustaja 07.07.2021 otsuste kehtetuks tunnistamist osas, millega jäeti kaebaja kvalifitseerimata ja tunnistati edukaks kolmanda isiku pakkumus. Kohtule esitatud kaebuses taotles kaebaja VAKO 22.07.2021 otsuse kehtetuks tunnistamist. Kohus tõlgendas 04.08.2021 määruses kaebaja nõudeid ning luges kaebuse esitatuks nõuetes tühistada VAKO 22.07.2021 otsus ja vastustaja 07.07.2021 otsused kaebaja kvalifitseerimata jätmise ja kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise osas, samuti tuvastada 19.07.2021 hankelepingu tühisus. Kaebaja ei ole kohtu tõlgendatud nõuetele vastu vaielnud.
13.Arvestades kohustusliku kohtueelse vaidlustusmenetluse nõuet, ei saa kaebaja enam vaidlustada kolmanda isiku kvalifitseerimise otsuse õiguspärasust (HKMS § 268 lg 4). Kõik sellekohased põhjendused on asjakohatud ja tuleks jätta asja sisulisel lahendamisel tähelepanuta.
14.Kaebaja ei ole VAKO-s taotlenud ka hankelepingu tühisuse tuvastamist. Kohus leiab, et hankelepingu osas kohustusliku kohtueelse menetluse nõue ei kehti, sest RHS § 185 ei võimalda esitada VAKO-le vaidlustust hankelepingu tühisuse tuvastamise nõudega ooteaja rikkumise põhjendusel. Järelikult sai selle nõudega otse kohtu poole pöörduda. Sama on leidnud Tartu Ringkonnakohus 24.08.2018 määruses asjas nr 3-18-1144 (p 27). Tõendite kogumise taotlus
15.HKMS § 59 lg 1 järgi peab menetlusosaline tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema väited, kui seadusest ei tulene teisiti, samuti kohtu nõudmisel neid asjaolusid, mille puhul võib eeldada, et just temal on vastavatele tõenditele juurdepääs. Kui tõendite esitamine ei ole võimalik, tuleb näidata põhjused, miks neid esitada ei saa, ja teatada, kus tõendid asuvad või võivad asuda. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 236 lg 2 sätestab, et kui tõendit esitada sooviv menetlusosaline ei saa tõendit ise esitada, võib ta taotleda kohtult tõendite kogumist. TsMS § 236 lg 2 kehtib HKMS § 56 lg-st 2 tulenevalt ka halduskohtumenetluses.
16.Kaebaja taotles, et kohus nõuaks riigihangete registrilt välja logifailid, mis tõendaksid, millal kaebaja muutis riigihanke juures vastutava isiku e-posti aadressi, kas ja millal edastati teade 07.07.2021 otsuste kohta e-posti aadressile [email protected], millal laadis kaebaja 07.07.2021 otsused registrist alla või tutvus nendega.
17.Kohus leiab, et kaebaja taotlus ei ole põhjendanud. Kaebaja ei ole põhjendanud, miks tal endal ei olnud võimalik neid logifaile registrilt küsida ja kohtule esitada. Kohtu ülesandeks ei ole otsida kaebaja asemel tema paljasõnaliste väidete kinnituseks tõendeid. Oma väidete tõendamise kohustus on eelkõige menetlusosalisel endal. Kohus kogub tõendeid vaid juhul, kui tõendite esitamine on menetlusosalise jaoks võimatu või äärmiselt keeruline. Kaebaja teadis kaebuse esitamisel, miks jättis VAKO tema vaidlustuse läbi vaatamata ja mille üle hakkab
5(9)
3-21-1770
kohtus vaidlus toimuma. Seega pidi ta ka aru saama, millised tema väited võivad vajada asja läbivaatamisel tõendamist. Seda enam, et kaebajat esindab menetluses õigusteadmistega isik. Kaebajal olnuks võimalik pöörduda teabenõudega riigihangete registri vastutava töötleja Rahandusministeeriumi (RHS § 181 lg 5) poole. Teabenõudele tuleb reeglina vastata hiljemalt 5 tööpäeva jooksul (avaliku teabe seaduse § 18 lg 1), järelikult olnuks kaebajal võimalik teabenõude vastusega saadud logifailid esitada kohtule juba koos kaebusega või vähemalt täiendavate seisukohtade esitamise ajaks. Kuna kaebaja ei ole seda teinud ega ole ka põhjendanud selle tegemata jätmist, siis ei pea kohus põhjendatuks kaebaja tõendite kogumise taotlust rahuldada.
18.Lisaks leiab kohus, et kaebaja taotletud tõendite kogumise järele puudub praeguses asja vajadus (HKMS § 62 lg 2). Kohus selgitab oma seisukohta allpool. Vaidlustuse esitamise tähtaeg
19.VAKO jättis kaebaja vaidlustuse läbi vaatamata, sest see oli esitatud tähtaega rikkudes ja pärast hankelepingu sõlmimist.
20.RHS § 189 lg 1 järgi peab vaidlustus olema laekunud VAKO-le 10 päeva jooksul alates päevast, kui vaidlustaja sai teada või pidi teada saama oma õiguste rikkumisest või huvide kahjustamisest, välja arvatud sama paragrahvi lg-tes 2–5 nimetatud juhul, kuid mitte pärast hankelepingu sõlmimist. RHS § 120 lg 2 järgi ei või hankija anda nõustumust hankelepingu sõlmimiseks enne 14 päeva möödumist sama seaduse § 104 lg-s 8 nimetatud eduka pakkuja kõrvaldamata jätmise ja kvalifitseerimise otsuse kohta teate esitamisest (ooteaeg). Riigihangetes, mille eeldatav maksumus on väiksem kui rahvusvaheline piirmäär, kohaldab hankija kümnepäevast ooteaega. Sama paragrahvi lg 4 järgi on enne ooteaja möödumist sõlmitud hankeleping tühine.
21.RHS § 189 lg-st 1 tuleneb, et vaidlustus on igal juhul mittetähtaegne, kui see on esitatud pärast hankelepingu sõlmimist. Sellisel juhul ei ole oluline, millal vaidlustaja sai või pidi teada saama oma õiguste rikkumisest. Asjaoludest nähtuvalt sõlmisid vastustaja ja kolmas isik hankelepingu 19.07.2021 ning kaebaja esitas vaidlustuse 21.07.2021, st pärast hankelepingu sõlmimist. Seejuures oli kaebaja teadlik hankelepingu sõlmimisest, sest on sellele on vaidlustuses viidanud.
22.Kaebust saaks sisuliselt läbi vaadata vaid juhul, kui sõlmitud hankeleping oleks ooteaja nõude rikkumise tõttu tühine. Kohtu hinnangul on hankeleping sõlmitud ooteaja regulatsiooni järgides ja on kehtiv. Menetlusosalised ei vaidle asjaolu üle, et vaidlusaluse riigihanke eeldatav maksumus jäi alla rahvusvahelist piirmäära, seega kohaldus 10-päevane ooteaeg. RHS §-st 120 nähtuvalt hakkas ooteaeg kulgema vastustaja otsuste kohta teate esitamisest, mitte kaebaja poolt selle teatega tutvumisest. Vastupidine ei oleks ka mõeldav, sest see, millal pakkujad suvatsevad hankija esitatud teadetega tutvuda, ei ole hankija kontrolli all ja hankijal puuduks sellises olukorras teave, kas hankelepingu saaks kehtivalt sõlmida või mitte. Samuti ei oleks vastupidine regulatsioon mõistlik, sest võimaldaks pahatahtlikel pakkujatel hankemenetluse lõpuleviimist venitada ja seeläbi takistada riigihangete läbiviimist mõistliku aja jooksul (RHS § 3 p 5). Seega peavad ettevõtjad ise olema hoolsad hankemenetluses hankija saadetud teadete vastuvõtmisel ja oma e-posti kontrollimisel.
23.VAKO on kontrollinud registriandmetest, et vastustaja edastas teate oma 07.07.2021 otsuste kohta pakkujatele 08.07.2021 (kaebajale aadressile [email protected]). Seega hakkas ooteaeg kulgema alates 09.07.2021 ja lõppes 18.07.2021. Hankeleping sõlmiti 19.07.2021, s.o pärast ooteaja lõppu, mis tähendab, et hankeleping ei ole tühine.
6(9)
3-21-1770
24.Kohus ei nõustu kaebaja seisukohaga, et kuna 18.07.2021 oli pühapäev, siis lõppes ooteaeg sellele järgneval tööpäeval ehk 19.07.2021 ja hankelepingut ei saanud sõlmida enne 20.07.2021. RHS sellist tõlgendust ei toeta, vaid sätestab konkreetse 10-päevase tähtaja. Samuti ei tee RHS viidet TsÜS § 136 lg-le 8 ega haldusmenetluse seaduse § 33 lg-le 3 ega kehtesta nendega sarnast regulatsiooni. RHS ei keelanud vastustajal sõlmida hankelepingut kohe pärast ooteaja möödumist ega kohustanud teda jääma ära ootama ooteajast hiljem laekuda võivaid vaidlustusi. Teades, et ooteaja lõpp saabub puhkepäeval, on vaidlustaja enda risk, kui ta esitab vaidlustuse sedavõrd hilja, et VAKO ei jõua enne hankelepingu sõlmimist vaidlustuse nõuetelevastavust kontrollida (RHS § 192 lg 1) ja hankijat vaidlustuse esitamisest teavitada (RHS § 194 lg-d 2 ja 3). Vaidlustajal on küll õigus esitada vaidlustus 10 kalendripäeva jooksul oma õiguste rikkumisest teada saamisest, kuid seejuures tuleb vaidlustajal arvestada ka hankelepingu sõlmimise eeldatava ajaga. Seega kehtib vaidlustuse esitamisel kaks tähtaega. Kuna kaebajal oli õigusteadmistega esindaja, pidanuks kaebaja oskama nende mõlema tähtajaga vaidlustuse esitamisel arvestada. Vastustaja ei ole käitunud 19.07.2021 hankelepingut sõlmides õigusvastaselt.
25.Lisaks nõustub kohus VAKO-ga selles, et vaidlustus on esitatud RHS § 189 lg-s 1 sätestatud 10-päevast tähtaega rikkudes. RHS § 189 lg-st 1 nähtuvalt algab vaidlustamise tähtaeg päevast, mil vaidlustaja sai või pidi teada saama oma õiguste rikkumisest. Kohus nõustub VAKO-ga, et kuna vastustaja saatis teate oma 07.07.2021 otsuste kohta 08.07.2021, pidi kaebaja pidi saama vastustaja otsustest teada hiljemalt 09.07.2021. Majandus- ja kutsetegevuses tuleb eeldada, et isik kontrollib e-posti vähemalt kord päevas. Seega saab majandus- ja kutsetegevuses lugeda e-kirja kättesaaduks hiljemalt järgmisel päeval pärast e-kirja saabumist saaja või tema valitud teenusepakkuja serverisse. Kaebaja ei ole väitnud, et vastustaja teade ei oleks jõudnud tema e-posti aadressile [email protected] 08.07.2021. Seega tulnuks vaidlustus esitada hiljemalt 19.07.2021. Vaidlustus esitati 21.07.2021, seega tähtaega rikkudes.
26.RHAD p-st 5.1 nähtuvalt otsustas vastustaja viia hankemenetluse läbi e-riigihangete keskkonnas e-hankena. Vastustaja on pidanud selle all silmas riigihangete registrit RHS § 181 tähenduses, mida kasutatakse mh riigihangete elektrooniliseks menetlemiseks (RHS § 181 lg 1 p 3). RHS § 45 lg-st 1 tulenevalt pidi vaidlusaluse hanke juures kogu hankija ja ettevõtja vaheline teabevahetus toimuma elektrooniliselt. Antud juhul tähendas elektrooniline suhtlemine teavituste saatmist registri kaudu. Ka registri kaudu edastatav teave on kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, seega ei tähenda RHS § 47 lg-s 1 sätestatu seda, et vastustaja pidanuks saatma teavitusi täiendavalt veel e-posti või kirja teel. Praegusel juhul ei ole vaidluse all, et ka registri kaudu saadetud teade saabus pakkujateni e-posti teel.
27.Kaebaja selgitused riigihanke juurde registreeritud vastutava isiku E. L. puhkuse ja registris e-posti aadressi vahetuse kohta ei ole asja lahendamisel määravad ega ka asjakohased. Esiteks ei ole kaebaja tõendanud oma väiteid tema töötaja puhkuse kohta, e-posti aadressi muutmise ja selle aja kohta ning registritõrke kohta teavituste edastamisel. Kuid isegi kui lugeda need väited tõendatuks, ei lükka need antud juhul edasi aega, mil kaebaja pidanuks oma õiguste väidetavast rikkumisest teada saama.
28.Vaidluse all ei ole, et vastustaja 08.07.2021 teade saadeti registri kaudu kaebajale aadressile [email protected] ja et tegemist on kaebaja e-posti aadressiga. Seega jõudis teade kaebaja mõjusfääri õigeaegselt ja kaebajal oli võimalik sellega reaalselt tutvuda. Kaebaja töötajate puhkused, puhkusel olevate töötajate asendamised, erinevate e-posti aadresside kasutamine ja puhkusel ajal e-posti lugemata jätmine on kaebaja töökorralduslikud probleemid, millega seotud riski saab kanda vaid kaebaja ise, mitte vastustaja. Ainult kaebajast endast sõltus see, et ta ei lugenud tema enda e-posti aadressile saadetud kirju. Seega oli viivitus teatega tutvumisel 7(9)
3-21-1770
tingitud kaebajast endast ega põhjenda vaidlustamise tähtaja kulgema hakkamise edasi lükkamist.
29.Arvestada tuleb ka sellega, et kuigi kaebaja tutvus enda väitel vastustaja 07.07.2021 otsustega alles 12.07.2021, oli tähtaegse vaidlustuse esitamine veel mõistlikult võimalik. Kaebaja vaidlustus sisaldab õiguslikke põhjendusi kokku vaid kahel leheküljel. Samuti olid põhjendused sarnased eelmises vaidlustusmenetluses esitatutega. Seega oli võimalik sellist vaidlustust koostada ja esitada ka hiljemalt 16.07.2021 (st 4 tööpäeva jooksul). Saades teada, et vastustaja tegi otsused juba 07.07.2021, pidanuks kaebaja arvestama, et vaidlustuse esitamisega viivitades võib ta lasta vaidlustamise tähtaja mööda või võib hankija vahepeal sõlmida hankelepingu. Järelikult oli kaebajal võimalik ette näha, et vaidlustamise tähtaeg võib peagi mööduda, ja tal ka oli tegelikult võimalik vaidlustust tähtaegselt esitada. Otsus
30.Eeltoodud põhjendustel nõustub kohus VAKO-ga, et kaebaja esitas vaidlustuse RHS § 189 lg-s 1 sätestatud tähtaega rikkudes ja pärast hankelepingu sõlmimist, kusjuures sõlmitud hankeleping ei ole tühine. Kuna RHS ei võimalda VAKO-l vaidlustuse esitamise tähtaega ennistada, siis puudus VAKO-l võimalus tähtaega rikkudes esitatud vaidlustust läbi vaadata ja see tuli jätta RHS § 197 lg 1 p 8 alusel läbi vaatamata. Järelikult on VAKO 22.07.2021 otsus õiguspärane ja selle tühistamiseks puudub alus. Kaebaja vastav tühistamisnõue tuleb jätta rahuldamata.
31.Kohus põhjendas eespool ka seda, miks ei ole hankeleping tühine. Järelikult tuleb kaebus hankelepingu tühisuse tuvastamise nõudes jätta rahuldamata.
32.Kohus viitas eespool HKMS § 268 lg-le 1, mis sätestab hankeasjades kohustusliku kohtueelse menetluse nõude. Kohustusliku kohtueelse menetluse läbimine tähendab seda, et VAKO-le on esitatud nõuetekohane vaidlustus ja see on sisuliselt läbi vaadatud või jäetud õigusvastaselt läbi vaatamata (vt HKMS § 47 lg 1). Kuna kaebaja esitatud vaidlustus oli mittetähtaegne, ei vastanud see nõuetele. VAKO jättis õiguspäraselt kaebaja vaidlustuse läbi vaatamata. Järelikult ei ole kaebaja läbinud vastustaja 07.07.2021 otsuste osas kohustuslikku kohtueelset menetlust ja kohtul puudub võimalus kaebust vastustaja 07.07.2021 otsuste peale sisuliselt läbi vaadata. Kaebus tuleb jätta selles osas läbi vaatamata (HKMS § 151 lg 1 p 1, § 121 lg 1 p 4).
33.Kohus rahuldas 04.08.2021 määrusega kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse ning keelas vastustajal sõlmida riigihankes uut hankelepingut. Kuna kohus jätab kaebuse osaliselt rahuldamata ja osaliselt läbi vaatamata, siis tuleb kohaldatud esialgne õiguskaitse tühistada (HKMS § 253 lg 3). Kohus selgitab, et esialgse õiguskaitse tühistamine jõustub koos kohtuotsusega. Menetluskulude jaotus
34.Kohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, seega jäävad menetluskulud kaebaja kanda (HKMS § 108 lg 1).
35.Vastustaja ei ole taotlenud tema menetluskulude väljamõistmist kaebajalt ega ole esitanud kohtule tähtaegselt tema menetluskulusid tõendavaid dokumente. Sel põhjusel jäävad tema võimalikud menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1).
36.Kolmas isik taotles menetluskulude välja mõistmist summas 2037 eurot. Menetluskulu tõendamiseks on esitatud Advokaadibüroo Triniti OÜ 18.08.2021 arve nr 20213099 summas 2037 eurot (sisaldab käibemaksu) ja selle spetsifikatsioon. Neilt nähtub, et menetluskulu on 8(9)
3-21-1770
seotud praeguses asjas osutatud õigusabiga. Kulu suurust ei saa pidada asja mahtu ja keerukust arvestades põhjendamatuks (HKMS § 109 lg 6). Seetõttu tuleb kolmanda isiku taotlus rahuldada ja tema menetluskulu kaebajalt välja mõista.
/allkirjastatud digitaalselt/
9(9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.