3-21-1648/6 - Muud - Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

6.Tallinna Vangla esitas 26.07.2021 vastuse kohtunõudele. Tallinna Vangla kinnitas, et 07.07.2021 vastuse peale esitatud vaie on menetlemisel. Tallinna Vangla on seisukohal, et esialgse õiguskaitse taotlus tuleb jätta rahuldamata. Vangla selgitab, et taotleja on küll üksinda lukustatud kambris, kuid teda ei hoita täielikus isolatsioonis − ta saab suhelda vanglateenistujatega (kaplanitega, vanglaametnikega, meedikutega, juristidega, juhtkonnaga) ja soovi korral oma lähedastega. Taotlejal võimaldatakse käia igapäevastel jalutuskäikudel ning ta saab soovi korral jalutusboksis või kambris kehakultuuriga tegeleda. Ta saab kambris raadiot kuulata ja lugeda raamatuid ning ajalehti. Kaebaja tervist jälgivad regulaarselt meedikud ja ta saab vajalikku ravi. Kinnipeetavaga tegeleb regulaarselt ka psühholoog. Taotleja õiguste riive ei ole käesoleval juhul suurema kaaluga kui kolmandate isikute ja vangla üldise julgeoleku tagamise vajadus. Vangla on eeltoodut Tallinna Halduskohtule selgitanud ka 12.07.2021 vastuses nr 1-11/21/17928-2. Tallinna Halduskohus nõustus 14.07.2021 määruses haldusasjas nr 3-21-1515 vanglaga, et taotleja on ohtlik, täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine on põhjendatud ja esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamisele ei kuulu. Käesolevaks ajaks ei ole asjaolud muutunud ega täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise vajadus ära langenud. Vangistust reguleerivad õigusaktid ei reguleeri kambriukse ava (uksesilma) katmisega seonduvat. Kambril on uksesilm selleks, et vanglaametnikel oleks võimalik teostada visuaalse järelevalvet kambris toimuva üle. Kate eemaldatakse vaid lühiajaliseks kontrolliks. Uksesilma katmine kannab lisaks kambris viibivate isikute privaatsuse tagamisele (üksuses liikuvatele isikutele on vaade kambrisse piiratud) ka vangla üldise julgeoleku tagamise eesmärki. Uksesilma katmata jätmine loob kambris viibivale kinnipeetavale soodsa pinnase kambris õigusrikkumiste toime panemiseks, kuivõrd kinnipeetavatel on igal ajahetkel ülevaade väljaspool kambrit toimuvast, mis annab võimaluse keelatud tegevusega vahele jäämist vältida. Taotlejale võib mitte meeldida, et kambriukse vaateava on suletud asendis, kuid tal puudub subjektiivne õigus nõuda vaateava avatuna hoidmiseks. Meditsiinilisi näidustusi, mis keelaks vaateava suletuna hoida, X ei esine. Arst ei ole vastavasisulist ettekirjutust vanglale teinud. Taotleja on ka varasemalt vangla tegevust kambriukse vaateava sulgemisega seonduvalt vaidlustanud ja taotlenud esialgset õiguskaitset. Tallinna Halduskohus jättis 12.07.2021 kohtumäärusega haldusasjas nr 3-20-2230 esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Kohus märkis, et asjas ei ole äratuntav kaebajale kohtumenetluse kestel sellise kahjuliku tagajärje saabumine, mis õigustaks esialgse õiguskaitse korras kaebuse sisulist rahuldamist enne kohtuotsuse jõustumist.

10.Taotleja on põhjendanud esialgse õiguskaitse vajadust sellega, et tal on raske psüühikahäire ja kui tema taotlust ei rahuldata, siis ta võib oma vaimse seisundi tõttu muutuda ohtlikuks vanglaametnikele. Esialgse õiguskaitse vajadus on olemas, kui esineb oht, et taotleja enda õigused saavad enne kaebust lahendava kohtuotsuse tegemist pöördumatult kahjustada. Praegusel juhul peaks selline oht esinema juba vaidemenetluse ajal. Kohtul puudub alus arvata, et kui taotleja esialgset õigustkaitset ei saa, siis see ohustab tema vaimset tervist ja heaolu juba vaidemenetluse ajal. Tallinna Vangla meditsiiniosakonna juhataja Dagmar Rüütli 09.07.2021 õiendi kohaselt on taotleja alates Tallinna Vanglasse saabumisest käinud sageli psühhiaatri vastuvõtul (keskmiselt kord kuus) ning ka kliinilise psühholoogi vastuvõtul (5 korral). Taotleja ei ole ühelgi vastuvõtul väljendanud probleeme, mida võiks selgelt seostada üksinda kambris olemisega. Isegi vastupidi – 18.05.2021 kliinilise psühholoogi vastuvõtul on kinnipeetav avaldanud soovi üksi kambris olla, kuna kardab, et kellegagi koos olles võib konflikt tekkida (Tallinna Vangla 26.07.2021 vastuse lisa 5). Seega leiab kohus, et kui taotleja vaimse tervise seisund oleks selline, et ta vajab võimalust rohkem väljaspool kambrit viibida ja kambrist uksesilma kaudu välja näha, oleks vastav arsti ettekirjutus vanglale juba tehtud. Taotleja on 07.06.2021 vanglale esitatud pöördumisest märkinud üksnes seda, et kambriukse vaateava suletud olekus hoidmine ärritab teda. Kinnipidamisega kaasneb paratamatult mitmeid ärritavaid asjaolusid, mistõttu üksnes sellest ei piisa, et eeldada esialgse õiguskaitse vajadust. Taotlejale on tagatud jalutamisvõimalus värkes õhus vähemalt 1 tund päevas, mis on VangS § 55 lg-ga 2 kooskõlas. Taotleja ei ole viidanud inimväärikust alandavatele tingimustele kambris (nt ruumipuudus, halvad olmetingimused), mille tasakaalustamiseks oleks vaja rohkem kui 1 tund päevas väljaspool kambrit viibida. Seega ei ole kohus veendunud, et taotlejal on esialgse õiguskaitse vajadus.