3-21-603 Lääneranna vallalt Arno Peksar kasuks kahjuhüvitis summas 2750 eurot väljamõistmiseks
Haldusasi Menetlusosalised
Kaebaja – Arno Peksar, esindaja vandeadvokaat Kaimo Räppo Vastustaja – Lääneranna vald, esindaja Rait Maruste
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Võtta asja materjalide juurde Lääneranna vallavolikogu 19.03.2021 istungi protokoll.
2.Jätta kaebus rahuldamata.
3.Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 12.08.2021.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.12.11.2020 otsusega nr 216 valis Lääneranna Vallavolikogu (vallavolikogu) Lääneranna vallavanemaks Arno Peksari (kaebaja).
2.11.03.2021 toimus volikogu istung, kus 11 volinikku esitasid kaebajale umbusalduse avaldamise avalduse. Nimetatud istung kuulutati kinniseks.
3.Pärast 11.03.2021 istungit edastas volikogu esimees 12.03.2021 koheselt kutsed uuele volikogu istungile, mis pidi toimuma 19.03.2021 kell 14.00. Kutse kohaselt oli koosoleku päevakorras kaebajale 11.03.2021 esitatud umbusalduse avaldamise avalduse läbivaatamine ja otsustamine ning uue vallavanema valimine. Sama päevakord avaldati ka valla kodulehel.
4.15.03.2021 teatasid neli volikogu liiget, et nad ei saa 19.03.2021 toimuvale volikogu istungile ilmuda. 17.03.2021 ja 18.03.2021 edastasid samasisulise teate veel viis volikogu liiget. Lääneranna Vallavolikogus on 21 liiget, st mitteilmumisest teatas 9 liiget, st rohkem kui 1/3 volikogu liikmetest.
5.Vallavolikogu 19.03.2021 otsusega nr 248 otsustati avaldada umbusaldust kaebajale ning otsusega nr 249 valiti uueks vallavanemaks Andres Hirvela.
1(7)
6.Kaebaja esitas Tallinna Halduskohtule 19.03.2021 kaebuse Lääneranna vallavolikogu 19.03.2021 otsuse nr 248 „Umbusalduse avaldamine Lääneranna vallavanem Arno Peksarile“ ja 19.03.2021 otsuse nr 249 „Lääneranna vallavanema valimine“ tühistamiseks.
7.Tallinna Halduskohus võttis 25.03.2021 määrusega kaebuse menetlusse ja kaasas kolmanda isikuna menetlusse Andres Hirvela.
8.7.06.2021 esitas kaebaja kaebuse muutmise taotluse ning palus muuta kaebuse resolutsioonis toodud nõuet ning palus esialgselt esitatud vallavolikogu otsuste tühistamise nõuete asemel mõista Lääneranna vallalt (vastustaja) välja kahju hüvitis summas 2750 eurot.
9.Vastustaja ei vaielnud oma 28.06.2021 menetlusdokumendis kaebuse muutmise taotlusele vastu, kuid leidis, et nõue on põhjendamatu.
10.01.07.2021 kohtumäärusega lubas kohus kaebajal kaebuse nõuet muuta ning võttis kaebuses esitatud nõude asemel menetlusse nõude mõista Lääneranna vallalt Arno Peksar kasuks välja kahjuhüvitis summas 2750 eurot. Samuti kõrvaldas kohus menetlusest kolmanda isiku, Andres Hirvela.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
Kaebaja seisukoht
11.Kaebaja leiab, et vallavolikogu otsuste nr 248 ja 249 vastuvõtmisel on rikutud oluliselt õigusaktidest tulenevaid nõudeid ja kohustusi ning kaebaja õigusi. Otsused on õigusvastased. Õigusvastaste otsuste tulemusena jäi kaebaja oma ametikohast ning sellega kaasnenud tasust ilma. Kaebaja põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised. 11.1 11.03.2021 istung kuulutati kinniseks volikogu esimehe poolt. Kohaliku omavalitsuse tegevus on avalik, sh volikogu istungid on kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 44 lg 4 järgi avalikud. Sama sätte järgi võib volikogu kuulutada kinniseks istungi vaid teatud küsimuste arutamise osas juhul, kui selle poolt hääletab vähemalt kaks korda enam volikogu liikmeid, kui vastu või alternatiivselt kui küsimust puudutavate andmete avalikustamine on seadusega keelatud või piiratud. Selle istungi kinniseks kuulutamise osas ei järginud volikogu esimees ühtegi seadusest tulenevat nõuet. Kinniseks kuulutati kogu istung, mis on vastuolus KOKS § 44 lg-ga 4. Teiseks tegi esimees seda enne istungit ilma, et selle üle oleks keegi volikogu liikmetest saanud hääletada. Info selle kohta, et istung on kinnine edastati koos päevakorraga. Istungil korraldas volikogu esimees küll hääletuse, aga vajalikke hääli istungi kinniseks kuulutamiseks kokku ei saanud. Sellele vaatamata kuulutas volikogu esimees istungi kinniseks. 11.2 Pärast 11.03.2021 istungit edastas volikogu esimees 12.03.2021 koheselt kutsed uuele volikogu istungile, mis pidi toimuma juba 19.03.2021 kell 14.00. Kutse kohaselt on päevakorras kaebajale umbusaluse avaldamise avalduse läbivaatamine ja otsustamine ning uue vallavanema valimine. Vastavalt Lääneranna vallavolikogu töökorra § 5 lg-le 2 toimub volikogu istung üldjuhul kuu teisel neljapäeval algusega kell 14.00. Seekord pidas volikogu esimees vajalikuks kutsuda volikogu koosolek kokku vaid nädal pärast eelmist koosolekut. Mingit põhjust ei esitatud. Lääneranna vallavolikogu töökorra § 5 lg 3 järgi tuleb hiljemalt kutsega koos teha volikogu liikmetele kättesaadavaks istungil arutamisele tulevad otsuste projektid. Kaebajale teadaolevalt ei edastatud 19.03.2021 otsuste projekte ühelegi volikogu liikmele koos kutsega ega hiljem. 11.3 15.03.2021 teatasid neli volikogu liiget, et nad ei saa 19.03.2021 toimuvale volikogu istungile ilmuda. 17.03.2021 ja 18.03.2021 edastasid samasisulise teate veel viis volikogu liiget. Lääneranna vallavolikogus on 21 liiget, st mitteilmumisest teatas 9 liiget, st rohkem kui 1/3 volikogu liikmetest. Lääneranna vallavolikogu töökorra § 5 lg 9 sätestab, et kui mitteilmumisest on ette teatanud vähemalt 1/3 volikogu liikmetest teatab vallavolikogu esimees istungi mittetoimumisest ja määrab uue istungi aja. Seega oli volikogu esimees kohustatud teatama istungi mittetoimumisest ja määrama uue istungi aja. Selle asemel korraldas volikogu esimees 2(7)
ikkagi 19.03.2021 istungi ning selle päevakorras olevate punktide hääletuse, rikkudes seeläbi töökorra § 5 lõiget 9. 11.4 Umbusaldusavalduse põhjused ja otsuste aluseks olevad põhjendused on ainetud ja otsitud. Põhjendused on üldsõnalised ja kaebaja ei saa nendest aru. Kaebajale ei tehta ühtegi konkreetset etteheidet, mis oleks seotud kaebaja konkreetse tegevusega. 11.5 Kahjunõude esitamise raames saab kohus tuvastada ka toimingute ja otsuste õigusvastasuse. Kui vastustaja oleks järginud õigusaktides sätestatud reegleid, oleks kaebaja saanud jätkata vallavanemana vähemalt ühe kalendrikuu võrra kauem. Vastustaja õigusvastaste otsuste tõttu ei saanud kaebaja jätkata ning kaebajale tekkis sellest tulenevalt kahju. Kaebaja palub vastustajalt välja mõista kahjuhüvitis summas 2750 eurot, milline summa vastab kaebaja vallavanema ametikohal ühe kalendrikuu ettenähtud tasu suurusele. Kuna 11.03.2021 ei olnud võimalik nõuetekohaselt avalikku istungit pidada, oleks vastustaja pidanud lükkama istungi edasi kuni on võimalik tagada istungi nõuetekohane pidamine, sh istungi avalikkus. Kuna 19.03.2021 ei olnud võimalik istungit pidada, oleks vastustaja pidanud lükkama istungi edasi. 2021 märtsi kuu istungi oleks saanud pidada veel 26.03.2021, uus istung oleks saanud toimuda 08.04.2021. Vastustaja seisukoht
12.Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta kaebus rahuldamata. Vastustaja põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised. 12.1 Märtsikuu istungi kokkukutsumise planeerimisel korraldas volikogu esimees volikogu liikmete seas küsitluse koosoleku vormi kokkuleppimiseks. Enamus arvamust avaldanud volikogu liikmeid eelistas istung korraldada füüsilise kohaloleku vormis. Volikogu istungi kutsete väljasaatmise ajaks (04.02.2021) oli koroonaviiruse levik kiires kasvutrendis ning pandeemia tõkestamiseks ja kontaktide vähendamiseks anti valla kodulehel eelinfo teatena volikogu kinnisest istungist. Viis päeva hiljem, 09.03.2021 andis Vabariigi Valitsus korralduse, millega rakendati koroonaviirise tõkestamiseks täiendavaid meetmeid alates 11.03.2021. Piirangud kehtestati muu hulgas avalike koosolekute pidamiseks, kõik avalikud siseruumid pidid olema külastajate jaoks suletud. Olukorda arvestades otsustas volikogu esimees kuulutada volikogu istungi kinniseks. Elektroonilise istungi läbiviimiseks puudus valmidus. 12.2 Kutses märgitud istungi kinnisuse võimalus oli informatiivse tähendusega, et istungist huvitatud isikud arvestaksid kinnisuse võimalusega. Avatud/kinnisus tuli hääletamise teel otsustada istungi rakendamisel. Volikogu esimees pani koosoleku rakendamisel küsimuse hääletamisele ning kinnisust toetas volikogu enamik (8 poolthäält ja 6 vastu). Hääletuse tulemusel teatas volikogu esimees istungi kinnisusest ning palus kõrvalistel isikutel istungi ruumist eemalduda. KOKS § 44 lg 4 teise lause kohaselt istungit kinniseks kuulutatud ei ole. Istungi protokolli lugedes on võimalik tutvuda istungil arutatuga ning istungi avalikkuse põhimõtet on järgitud. 12.3 12.03.2021 saatis volikogu sekretär volikogu liikmetele välja kutsed 19.03.2021 toimuva volikogu istungi toimumise kohta. Päevakorras oli vallavanema umbusaldamine ja vallavanema valimine. Kutses anti teada, et istung on online jälgitav, mida see ka oli. Volikogu esimees järgis 19.03.2021 istungi kokkukutsumisel KOKS sätteid. Asjaolul, et koos kutsega ei saadetud välja otsuse projekte ei oma umbusalduse menetluse mõttes olulist tähendust. Tegemist on volikogu sisesuhte korraldamisega. 12.4 Lääneranna vallavolikogu töökorra § 5 lg 9 on ebaõnnestunud norm. Normi sisu on lahti kirjutamata, selle kasutamise olukorrad ja reeglid määratlemata. Norm võimaldab volikogu tegevust lõpmatult paralüseerida. Volikogu töökord ei tohi kitsendada seadust. Normi muutmine on volikogu menetluses. 12.5 Volikogu esimees kutsus 19.03.2021 kokku volikogu, et lahendada kiireloomulisena umbusaldamise ja valimise küsimused. Vastustaja leiab, et vaidlusalused otsused on õiguspärased 3(7)
ning nende vastu võtmisel on järgitud KOKS vastavaid sätteid. Umbusalduse avaldamisel vallavanemale järgivad volikogu liikmed oma sisetunnet ja veendumust, kas vallavanemat saab usaldada või mitte. Vallavanema umbusalduse läbiviimisel ja otsuse vastuvõtmisel on järgitud KOKS § 45 lg 5 tulenevat nõuet, millega tagati umbusalduse otsuse hääletamisel volikogu koosseisu häälteenamus. 12.6 Vastustaja leiab, et kaebus ei ole põhjendatud, kuid on humanitaarsetel kaalutlustel valmis maksma kaebajale ühe kuupalgalise toetuse juhul, kui kohus peaks nii otsustama.
KOHTU PÕHJENDUSED
13.Poolte vahel on vaidlus selles, kas Lääneranna vallavolikogu 19.03.2021 otsus nr 248 „Umbusalduse avaldamine Lääneranna vallavanem Arno Peksarile“ ja otsus nr 249 „Lääneranna vallavanema valimine“, on õiguspärased. Nimetatud otsuste õiguspärasusest sõltub kaebaja poolt esitatud kahju hüvitamise nõude põhjendatus, kuivõrd kaebaja leiab, et juhul, kui vallavolikogu otsused kaebajale umbusalduse algatamise ja umbusalduse avaldamise kohta oleksid tehtud õigusaktide nõudeid järgides, siis oleks tal olnud võimalik töötada vallavanemana veel üks kuu ning saada selle eest tasu 2750 eurot.
14.Kaebaja leiab kokkuvõtvalt, et 19.03.2021 istungit ei oleks tohtinud üldse toimudagi, sest vastavalt Lääneranna vallavolikogu töökorra § 5 lg-le 9 oleks volikogu esimees pidanud jätma istungi ära. Lisaks eeltoodule ei saanud 19.03.2021 istungil otsustada vallavanemale umbusalduse avaldamist ka seetõttu, et eelneval 11.03.2021 istungil ei algatatud nõuetekohaselt vallavanema umbusaldamist (KOKS § 44 lg-d 11 ja 2). Nimetatud istung kuulutati kinniseks õigusvastaselt ning istungit jälgima tulnud inimesed saadeti istungilt õigusvastaselt välja. Alljärgnevalt analüüsib kohus esmalt kaebaja poolt vaidlustatud otsuste õiguspärasust ning lahendab seejärel kahju hüvitamise nõude.
15.Umbusaldusmenetlust volikogus reguleerib KOKS § 46. Vähemalt neljandik volikogu koosseisust võib algatada umbusalduse avaldamise vallavanemale (KOKS § 46 lg 1). Umbusaluse algatamine toimub volikogu istungil. Umbusalduse algatajate esindaja esineb ettekandega ja annab umbusaldusavalduse istungi juhatajale üle (KOKS § 46 lg 11). Umbusalduse avaldamise küsimus lülitatakse volikogu järgmise istungi päevakorda (KOKS § 46 lg 2). Umbusalduse avaldamine vabastab vallavanema kohustustest ja ametist. Vallavanemale umbusalduse avaldamise korral valib volikogu samal istungil uue vallavanema või määrab ühe valitsuse liikmetest vallavanema asendajaks kuni uue vallavanema valimiseni.
16.Kohus märgib esmalt, et ei saa sekkuda kohaliku omavalitsuse poliitilisse otsustusprotsessi ning umbusalduse avaldamise otsuse kohtulik kontroll saab piirduda üksnes umbusalduse avaldamise algatamist ja volikogus otsuse tegemist reguleerivate menetlusnormide järgimise kontrollimisega. Menetlus- ja vormivead saavad tingida otsuse tühistamise üksnes juhul, kui need rikkumised võisid mõjutada asja otsustamist (HMS § 58 ja riigivastutuse seaduse § 3 lg 3 p 1). Kui sarnane otsus oleks vastu võetud ka ilma menetlusreegleid rikkumata, ei ole haldusakti tühistamine põhjendatud. 11.03.2021 volikogu otsused
17.Lääneranna vallavolikogu 11.03.2021 istungi protokolli kohaselt luges Meelis Malk enne volikogu päevakorras olnud küsimuste arutamise algust ette 11 volikogu liikme poolt allkirjastatud vallavanemale umbusalduse algatamise avalduse.
18.Kohaliku omavalitsuse tegevus on avalik (KOKS § 3 lg 6; § 44 lg 4), sh on volikogu istungid avalikud. KOKS § 44 lg 4 lubab volikogul kuulutada istungi küsimuse arutelu osas kinniseks, kui selle poolt hääletab vähemalt kaks korda enam volikogu liikmeid kui vastu või kui küsimust puudutavate andmete avalikustamine on seadusega keelatud või piiratud. Kohtu hinnangul ei tulene nimetatud sättest keeldu kuulutada istung kinniseks kõigi volikogu päevakorras olevate küsimuste arutamiseks. Vastustaja on kohtumenetluses selgitanud ning kaebaja ei ole vastu 4(7)
vaielnud, et istungi kinniseks kuulutamine ei toimunud KOKS § 44 lg 4 teises lauseosas sätestatud alusel.
19.Kohus ei nõustu kaebajaga, et 11.03.2021 istungi kinniseks kuulutamine otsustati volikogu poolt juba enne istungit ning ilma, et selle üle oleks saanud ükski volikogu liige sisuliselt hääletada. Tõsi on, et valla kodulehel avaldatud informatsiooni kohaselt on 11.03.2021 istungi puhul tegemist kinnise istungiga. Kohus leiab, et nimetatud informatsioon on olnud eksitav, kuivõrd volikogu otsustas istungi kinniseks kuulutamise alles 11.03.2021 istungil. Volikogu istungi kinniseks kuulutamist toetas 8 volikogu liiget ja vastu oli 6 liiget. Seega otsustati istungi kinniseks kuulutamine 11.03.2021 istungil, mitte enne istungit. Istungi kinniseks kuulutamisel lähtuti hääletamisel osalenud volikogu liikmete enamuse otsusest.
20.Kohtule on volikogu 11.03.2021 koosoleku protokolli ja vastustaja poolt kohtule esitatud seletuse põhjal arusaadav, et istungi kinniseks kuulutamine oli tingitud asjaolust, et kõnesoleval perioodil oli Eestis ulatuslikult levimas koroonaviirus, millise leviku tõkestamiseks seadis Vabariigi Valitsus oma 19.08.2020 korraldusega nr 282 „COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks vajalikud meetmed ja piirangud“ muu hulgas piiranguid avalike koosolekute läbiviimisele (vt kõnesoleva 11.03.2021 jõustunud redaktsiooni § 13). 09.03.2021 võttis Vabariigi Valitsus vastu korralduse, millega rakendati koroonaviiruse leviku tõkestamiseks täiendavaid meetmeid alates 11.03.2021. Muu hulgas kehtestati piirangud avalike koosolekute pidamiseks. Organisatsiooni sisese töö tegemisel tuli järgida koroonaviiruse tõrje kõiki nõudeid. Kuigi Vabariigi Valitsus ei keelanud istungite pidamist, paluti ka kohalikel omavalitsustel juhinduda oma töös valitsuse seatud meetmete eesmärgist ja juhinduda avalikele üritustele seatud piirangutest. Arvestades eeltoodut ning üldteada asjaolu, et koroonaviiruse leviku tõkestamisele aitab kõige tõhusamalt kaasa isikutevaheliste kontaktide vähendamine, ei saa kohtu hinnangul volikogu esimehe tegevust istungi kinniseks kuulutamisel pidada õigusvastaseks sõltumata sellest, et täidetud ei olnud KOKS § 44 lg-s 4 sätestatud kvoorumi nõue.
21.Kohus leiab ka, et kuigi KOKS § 44 lg 4 ja Lääneranna vallavolikogu töökorra § 6 lg 1 annavad üldjuhul valla elanikele õiguse volikogu istungitel viibida ja neid jälgida, on viidatud õigusnormid siiski sätestatud eeskätt avalikes huvides ning nende ülesandeks on reguleerida volikogu istungite läbiviimise korda. Istungit jälgima tulnud isikutel ei ole istungil õigust sekkuda ega sõna võtta, v.a juhul kui istungi juhataja seda võimaldab (vt töökorra § 6 lg 6). Seega asjaolu, et volikogu istung oli kinnine ning kolmandatel isikutel ei olnud olnud võimalik viibida volikogu 11.03.2021 istungil ei saanud ka sisuliselt mõjutada sellel istungil vastu võetud otsustusi (sh umbusalduse algatamist vallavanema suhtes). Seega ei mõjuta asjaolu, et volikogu istungi kinniseks kuulutamisel ei olnud täidetud KOKS § 44 lg 4 esimeses lauses toodud kvoorumi nõuet, otsuste sisulist õiguspärasust. Umbusalduse avaldamise algatamise otsustamist ei mõjuta see, kas avaldus vallavanemale umbusalduse avaldamiseks esitati avalikul või kinnisel volikogu istungil. Umbusalduse algatamiseks peab olema sellega nõustunud vähemalt neljandik volikogu liimetest (KOKS § 46 lg 1), mis on määrav kriteerium otsuse õiguspärasuse hindamisel. Kuivõrd nimetatud nõue oli täidetud, siis ei mõjutanud umbusalduse avaldamise otsustamist küsimus sellest, kas volikogu istung, kus vastava avaldus esitati, oli kinnine või avalik ning kas istungi kinniseks kuulutamisel järgiti seaduse nõudeid. Pole põhjust arvata, et avalikul volikogu istungil oleks jäetud umbusaldus algatamata. Seega on umbusalduse algatamine kaebaja suhtes toimunud õiguspäraselt. 19.03.2021 volikogu otsused
22.KOKS § 46 lg-te 11 ja 2 järgi toimub umbusalduse algatamine volikogu istungil ning umbusalduse avaldamise küsimus lülitatakse volikogu järgmise istungi päevakorda. Praegusel juhul oli küsimuse arutamine lülitatud volikogu 19.03.2021 istungi päevakorda, mille toimumise osas saatis volikogu esimees kutsed välja 12.03.2021. Umbusalduse avaldamine kaebajale ja uue vallavanema valimine olid ainsad nimetatud päeval volikogu päevakorras olnud küsimused. Sama päevakord avaldati ka valla kodulehel. Kuivõrd kohus asus seisukohale, et vallavanemale umbusalduse algatamine volikogu 11.03.2021 istungil toimus õiguspäraselt, siis oli 19.03.2021 istungil umbusalduse avaldamise küsimuse arutamine lubatav.
5(7)
23.Lääneranna vallavolikogu töökorra § 5 lg 2 kohaselt toimub volikogu istung üldjuhul kuu teisel neljapäeval algusega kell 14.00. Kohus leiab, et sättest tulenevalt ei ole keelatud volikogu istungeid korraldada ka sagedamini. Mõistet „üldjuhul“ tulebki sisustada viisil, et keelatud ei ole korraldada volikogu istungeid sagedamini või harvemini, kui see on välja toodud Lääneranna vallavolikogu töökorra § 5 lg-s 2.
24.Lääneranna vallavolikogu töökorra § 5 lg 3 järgi tuleb volikogu istungi kokkukutsumise kutsel näidata istungi kokkukutsumise aeg ja koht ning päevakord. Kutse peab olema volikogu liikmetele teatavaks tehtud vähemalt seitse päeva enne volikogu istungit. Hiljemalt kutsega koos tehakse volikogu liikmetele kättesaadavaks istungil arutamisele tulevad määruste ja otsuste projektid. 19.03.2021 istungi kutse oli saadetud välja õigeaegselt ning kutsel näidatud ära arutamisele tulevad küsimused, milleks olid vallavanemale 11.03.2021 esitatud umbusalduse avaldamise avalduse läbivaatamine ja otsustamine ning juhul kui umbusaldus teostub, siis vallavanema valimine. Kohtu hinnangul on kutse põhjal aru saadav, millise küsimuse arutelu on volikogu päevakorras ning milliste otsuste vastu võtmiseks volikogu koguneb. Kutsest on aru saadav, et juhul, kui volikogu otsustab avaldada vallavanemale umbusaldust, siis toimub uue vallavanema valimine. See tähendab, et eraldi dokumendina vormistatud otsuse projekti volikogu liikmetele saatmata jätmine ei kujuta praeguses asjas töökorra rikkumist. Umbusalduse avaldamise lõpptulemus ei saanud olla kutse väljasaatmise hetkel teada.
25.Puudub vaidlus selles, et 15.03.2021 teatasid 4 volikogu liiget, et nad ei saa 19.03.2021 toimuvale volikogu istungile ilmuda. 17.03.2021 ja 18.03.2021 teatasid veel 5 volikogu liiget mitteilmumisest. Lääneranna vallavolikogu töökorra § 5 lg 9 sätestab, et kui mitteilmumisest on ette teatanud vähemalt 1/3 volikogu liikmetest, teatab volikogu esimees istungi mittetoimumisest ja määrab uue istungi aja. Lääneranna vallavolikogus on 21 liiget. Kuivõrd mitteilmumisest teatas 9 liiget, moodustab see rohkem, kui 1/3 volikogu liikmete arvust, mis tähendab, et tulenevalt volikogu töökorra § 5 lõikest 9 pidi volikogu esimees teatama volikogu istungi mittetoimumisest ja määrama uue istungi.
26.Kohus nõustub vastustajaga, et vallavanemal peab olema volikogu usaldus ning vallavanema umbusaldamine võib olla poliitiline otsus. See tähendab, et võimalikud menetlusvead volikogu istungi kokkukutsumise korra rikkumisel saavad tingida otsuse tühistamise vaid juhul, kui need rikkumised võisid mõjutada asja otsustamist (HMS § 58 ja riigivastutuse seaduse § 3 lg 3 p 1). KOKS § 22 lg 1 p 15 järgi on vallavanema ja linnapea valimine volikogu ainupädevuses, p 18 järgi on volikogu ainupädevuses umbusalduse avaldamine vallavanemale või linnapeale. KOKS § 45 lg 5 kohaselt tehakse volikogu otsused üldjuhul poolthäälte enamusega. Erandina on vallavanema ja linnapea valimiseks või umbusalduse avaldamiseks valla- või linnapeale vajalik volikogu koosseisu häälteenamus. Nagu nähtub volikogu 19.03.2021 istungi protokollist (file:///Downloads/Volikogu_protokoll_nr%2041_190321.pdf), siis osales volikogu istungil 12 volikogu liiget, kellest umbusalduse avaldamise poolt hääletas 11 volikogu liiget ning üks liige oli vastu. Lääneranna vallavolikogus on kokku 21 liiget. Seega eeldas umbusalduse avaldamine, et umbusalduse avaldamise poolt oleks hääletanud 11 volikogu liiget. Istungi protokollist tulenevalt hääletas umbusalduse avaldamise poolt 11 volikogu liiget, mis on volikogu koosseisu häälteenamus. Juhul, kui otsuse vastu võtmise vastu oleks hääletanud 9 volikogu liiget, kes volikogu istungil ei osalenud, siis oleks otsus vallavanemale umbusalduse avaldamiseks võetud ikkagi vastu volikogu koosseisu häälteenamusega, st otsuse poolt oleks olnud 11 liiget, vastu 10. Seega ei mõjutanud Lääneranna vallavolikogu töökorra § 5 lg 9 rikkumine käesolevas asjas umbusaldusmenetluse tulemust. Sama kehtib ka otsuse suhtes, millega valiti uus vallavanem. Ka nimetatud otsuse suhtes kehtib tulenevalt KOKS § 22 lg 1 p-st 15 ja 18 ning § 45 lg-st 5 volikogu koosseisu häälteenamuse nõue. Kuivõrd uue vallavanema valimise poolt hääletas 11 volikogu liiget, mis on volikogu koosseisu häälteenamus, siis ei saanud võimalikud rikkumised koosoleku kokkukutsumisel mõjutada asja tulemust. Kuivõrd menetlusosalised ei ole kohtule Lääneranna vallavolikogu 19.03.2021 istungi protokolli esitanud, kuid kohus tutvus dokumendiga Lääneranna 6(7)
valla kodulehel, siis võtab kohus dokumendi asja materjalide juurde. Kuna tegemist on avaliku dokumendiga, mille osas puudub kohtul kahtlus, et dokumendi sisu on pooltele teada, siis ei kahjusta dokumendi asja materjalide juurde võtmine praeguses menetlusstaadiumis poolte menetluslikke õigusi.
27.Eeltoodust tulenevalt, kuigi kohus tuvastas Lääneranna vallavolikogu töökorra § 5 lõike 9 rikkumise, ei saanud rikkumine mõjutada umbusaldusmenetluse tulemust ega uue vallavanema valimist ning otsused ei ole õigusvastased.
28.Kuna Lääneranna vallavolikogu 19.03.2021 otsused nr 248 ja 249 ei ole õigusvastased, siis puudub alus ka kahju hüvitise välja mõistmiseks kaebajale. Seega jääb kaebus kogu ulatuses rahuldamata.
MENETLUSKULUD
29.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Otsus tehakse kaebaja kahjuks, mistõttu jäävad menetluskulud kaebaja kanda. Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud, mistõttu jäävad vastustaja menetluskulud tema enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Nurm kohtunik
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.