Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi
Menetlusosalised
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine
3-19-1408 17. juuni 2021 Eesistuja Ivo Pilving, liikmed Viive Ligi ja Heiki Loot Kaspar Kaljuvee, Marten Leiteni, Inga Leinemanni, Aivar Leinemanni, Larissa Korsakova, Juri Aboltõni, Veiko Pärna, Ken Leinuse, Kelli-Kristhel Malsi, Roman Sukristiki ja Svetlana Šilko-Sukristiki kaebus Tallinna Kommunaalameti antud projekteerimistingimuste ja Tallinna Linnaplaneerimise Ameti antud ehitusloa tühistamiseks Kaebajad Kaspar Kaljuvee, Marten Leiten, Inga Leinemann, Aivar Leinemann, Larissa Korsakova, Juri Aboltõn, Veiko Pärn, Ken Leinus, Kelli-Kristhel Mals, Roman Sukristik ja Svetlana Šilko-Sukristik, esindaja vandeadvokaat Kaarel Berg Vastustaja Tallinna linn, esindaja Uve Jürgens Kolmas isik Telia Eesti AS Tallinna Ringkonnakohtu 6. novembri 2020. a määrus Inga Leinemanni, Aivar Leinemanni, Larissa Korsakova, Juri Aboltõni, Veiko Pärna, Ken Leinuse, Kelli-Kristhel Malsi, Roman Sukristiki ja Svetlana Šilko-Sukristiki määruskaebus Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada määruskaebus.
2.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 6. novembri 2020. a määruse resolutsiooni punktid 2 ja 3. Jätta jõusse Tallinna Halduskohtu 2. septembri 2020. a määruse punkt 6.
3.Mõista Tallinna linnalt kaebajate kasuks välja kassatsiooniastme menetluskulud 500 eurot. Nimetatud summa tuleb vastustajal tasuda L-Man Capital OÜ arveldusarvele nr EE051010220279428225.
1.Tallinna Kommunaalamet väljastas 28. aprillil 2016 Telia Eesti AS taotlusel projekteerimistingimused kuuekümne meetri kõrguse sõrestikmasti, piirdeaia, elektri maakaabelliini, liitumiskilbi ja juurdepääsutee kavandamiseks. Tallinna Linnaplaneerimise Amet väljastas 7. mail 2018 ehitusloa mobiilsidemasti ning piirdeaia ja väravate rajamiseks.
2.M. Leiten ja K. Kaljuvee esitasid 24. juulil 2019 halduskohtule kaebuse, milles palusid projekteerimistingimused ja ehitusloa tühistada. Kaebajad selgitasid, et elavad kavandatava masti lähistel. Mast mõjutab visuaalselt tervet linnaosa ega sobi ümbritsevasse keskkonda. Mastile on võimalik leida samal kinnistul teine asukoht, kus see mõjutaks vähem linnaruumi ja koormaks vähem
3-19-1408 ümbritsevate kinnistute omanikke. Mastile võidakse paigutada 5G saatjad, mille mõju inimtervisele alles uuritakse. Kaebajatel ei võimaldatud haldusmenetluses masti rajamises kaasa rääkida.
3.Tallinna Halduskohus jättis kaebuse 1. ja 14. augusti 2019. a määrustega käiguta. Kohus leidis, et kaebus on esitatud eeskätt avalike huvide kaitseks (masti sobivus linnakeskkonda). Kaebajad pole selgitanud, millega on rikutud nende subjektiivseid õigusi. Kaebajad ei ole tõendanud väidet, et mast võib vähendada nende kinnistute väärtust. Väide 5G võrgu saatjate paigaldamise kohta on spekulatiivne. Ehitusluba ei anna õigust paigaldada mastile tervist kahjustavaid seadmeid.
4.I. Leinemann, A. Leinemann, L. Korsakova, J. Aboltõn, V. Pärn, K. Leinus, K-K. Mals, R. Sukristik ja S. Šilko-Sukristik esitasid 2. septembril 2019 halduskohtule kaebuse (haldusasi nr 3-19-1675), milles palusid samuti projekteerimistingimused ja ehitusloa tühistada. Kaebajatele kuuluvad kavandatava masti vahetusse lähedusse jäävad kinnistud. Mast asub kõigest 11 m kaugusel I. ja A. Leinemanni kinnistust ning 18 m kaugusel nende elamust. Vaidlustatud otsused rikuvad kaebajate elukeskkonda, omandiõigust (põhiseaduse (PS) § 32) ja õigust tervise kaitsele (PS § 28). Kaebajaid haldusmenetlusse ei kaasatud. Otsused on põhjendamata. Vastustaja pole kaalunud erinevaid huve. Mobiilsidemasti rajamine on vastuolus linna ja linnaosa üldplaneeringutega. Mobiilsidemastist lähtuv elektromagnetkiirgus võib ohustada kaebajate ja nende pereliikmete tervist. Kaebajad lisasid Tallinna Tehnikaülikooli professori H. Hinrikuse arvamuse, mille järgi pole mobiilsidemasti ohutus inimtervisele tõestatud, sh juhul, kui kiirguse tase vastab kehtivatele piirnormidele. Piirkonnas elavad enamasti lastega pered ning hea mobiililevi on olemas. Masti püstitamine sellesse asukohta pole ettevaatuspõhimõtet arvestades mõistlik. Tervisemõju kinnitab ka Tööinspektsiooni 2017. a juhis „Töötervishoid ja tööohutus elektromagnetväljadega kokkupuutel“ ja arvukad avalikult kättesaadavad allikad. Kuuekümne meetri kõrgune mobiilsidemast ei sobi väikeelamute piirkonda. See halvendab elukeskkonda ja vähendab oluliselt kaebajate kinnisasjade väärtust. Seda kinnitab riiklikult tunnustatud eksperdi Virgo Laansoo koostatud hinnang I. ja A. Leinemanni kinnistu kohta. Selle järgi põhjustab mobiilsidemast tugeva visuaalse reostuse ning vähendab vara likviidsust ka põhjusel, et enamik inimesi ei soovi elada elektriliinide ega muude elektromagnetkiirgust tekitavate rajatiste vahetus läheduses. Kinnistu väärtus väheneks mobiilsidemasti tõttu 20% võrra (146 000 eurot). Kuna ülejäänud kaebajate kinnistud asuvad samuti masti vahetus läheduses ning on sarnase hoonestusega, saab eksperdi järeldusest lähtuda ka nende omandiõiguse riive ulatust hinnates. Mobiilsidemast kahjustab lisaks ka naaberkinnistu insolatsioonitingimusi.
5.Tallinna Halduskohus võttis I. ja A. Leinemanni, L. Korsakova, J. Aboltõni, V. Pärna, K. Leinuse, K-K. Malsi, R. Sukristiki ja S. Šilko-Sukristiki kaebuse menetlusse.
6.K. Kaljuvee ja M. Leiten esitasid kohtule puuduste kõrvaldamise avalduse. Kaebajad lisasid V. Laansoo koostatud hinnangud selle kohta, kuidas mõjutab masti rajamine nende kinnistute väärtust (3% võrra, s.o K. Kaljuvee kinnistu puhul 6000 eurot ja M. Leiteni kinnistu puhul 9000 eurot). Seda, et mast ohustab kaebajate ja nende pereliikmete tervist, kinnitab prof H. Hinrikuse arvamus.
7.Tallinna Halduskohus võttis K. Kaljuvee ja M. Leiteni kaebuse menetlusse ning liitis kohtuasjad. Haldusasja numbriks sai 3-19-1408.
8.Vastustaja esitas taotluse lõpetada kohtumenetlus, kuna vaidlustatud projekteerimistingimused ja ehitusluba tunnistati kehtetuks.
2(6)
3-19-1408
9.Tallinna Halduskohus lõpetas 2. septembri 2020. a määrusega haldusasja menetluse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 152 lg 1 p 4 alusel. Kohus mõistis vastustajalt nii K. Kaljuvee kui ka M. Leiteni kasuks välja kinnisvaraeksperdilt tellitud hinnangu kulu 320 eurot (resolutsiooni punktid 4 ja 5). Kohus mõistis vastustajalt ülejäänud kaebajate kasuks välja kinnisvaraeksperdi hinnangu kulu 900 eurot ja tervisemõju hinnangu kulu 2640 eurot (resolutsiooni punkt 6). Kohus mõistis vastustajalt kaebajate kasuks välja õigusabikulu 4524 eurot (resolutsiooni punkt 7). Kohus selgitas, et menetlusosalistel on kohustus tõendada asjaolusid, millele nende väited tuginevad (HKMS § 59 lg 1). Kaebajad väitsid nii oma kinnisvara väärtuse vähenemist kui ka rajatise tervistkahjustavat mõju. Seega olid tõendite kogumiseks tehtud kulutused tervikuna põhjendatud.
10.Vastustaja esitas määruskaebuse, milles palus tühistada halduskohtu määruse osas, milles talt mõisteti kaebajate kasuks välja tõendite kogumise kulud. Kaebajad ei esitanud kahjunõudeid, mistõttu ei olnud põhjalikud kinnisvarahinnangud vajalikud. Põhjendamaks väidet, et rajatis kahjustab ebamõistlikult kaebajate õigusi, oleks piisanud sellest, et mast kavandatakse püstitada nende kinnisasjade vahetusse lähedusse. Kinnisvara ekspertiisile seati kaks eesmärki: hinnata kinnistu turuväärtust ja rajatava mobiilsidemasti mõju sellele. Asjakohaseks saab pidada üksnes teisel eesmärgil antud hinnangut, kui sedagi. Põhjendatud kulu sellele osale hinnangust ei ületa 10% hinnangu maksumusest. Küsitav on, kas eraldi oli vaja hinnata K. Kaljuvee ja M. Leiteni kinnisvara, kuna tegu on naaberkinnistutega ja eksperdi järeldused on peaaegu identsed. Tervisemõju hinnang ei olnud vajalik. Mobiilsidemast ei kujuta iseenesest ohtu inimeste tervisele. Kuigi ehitusluba andes tuleb arvestada ka ehitise kasutamisega kaasnevat mõju, võis vastustaja eeldada, et Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet annab sagedusloa vaid juhul, kui sellega ei ohustata inimeste tervist ja keskkonda. Eksperdi hinnangu järgi tuleks mobiilside üldse ära keelata ning ehitada ei saaks ühtegi mobiilsidemasti, kuna mobiilsidega kaasnev kiirgus on kahjulik.
11.Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 6. novembri 2020. a määrusega määruskaebuse osaliselt ja tühistas halduskohtu määruse resolutsiooni punkti 6. Kuigi kaebajad ei esitanud hüvitamiskaebust, tuli neil tõendada väidet, et rajatava masti tõttu väheneb nende kinnisvara väärtus. Projekteerimistingimuste ja ehitusloa andmine on kaalutlusotsused, mida tehes tuleb arvestada naabrite õigustega, sh nende omandiõigusega. Kinnisvaraeksperdi hinnang võimaldab hinnata riive intensiivsust. Tõendamata väidet on halduskohus pidanud spekulatiivseks (1. ja 14. augusti 2019. a määrused). Põhjendatud olid nii K. Kaljuvee kui ka M. Leiteni korteriomandite hindamise kulud, kuna tegu oli arhitektuuriliselt erinevate elamutega. Hinnangud ei olnud ebamõistlikult kallid. Hindamaks kinnisvara turuväärtust olukorras, kus selle lähedusse püstitatakse kuuekümne meetri kõrgune mobiilsidemast, tuli hinnata vara hetkeväärtust. Täies ulatuses pole aga põhjendatud I. ja A. Leinemanni kinnistu hindamisakti kulu 900 eurot. Mõnevõrra suuremat kulu õigustab see, et tegu oli üksikelamuga, kuid sedavõrd suur hinnavahe teiste hinnangutega võrreldes pole põhjendatud. M. Leiteni korteri pindala on ligikaudu poole suurem K. Kaljuvee omast, kuid hindamisakti hind on sama. Teiste kinnisvara hindamisega tegelevate ettevõtete hinnakirja järgi saab järeldada, et hindamisakti kulu on liiga kõrge. Põhjendatud on 500 euro suurune kulu. Tervisemõju eksperdihinnangu kulu ei olnud vajalik. Andmed mõju kohta, mida mobiilsidemastid avaldavad inimeste tervisele, on kättesaadavad ka avalikest allikatest. Näiteks on veebis kättesaadavad Maailma Terviseorganisatsiooni
(WHO)
materjalid (https://www.who.int/healthtopics/electromagnetic-fields#tab=tab_1), samuti rahvusvahelise mitteioniseeriva kiirguse eest kaitsmise komisjoni (ICNIRP) suunised (https://www.icnirp.org/en/publications/index.html). Ka kaebuses on viidatud erinevatele tasuta kättesaadavatele allikatele. Eksperdihinnang on üldine ega
3(6)
3-19-1408 sisalda järeldusi konkreetse masti kohta, v.a hinnangu p-d 5.2 ja 5.3 ning kokkuvõtte p-d 3 ja 4. Sellisena ei olnud hinnang vajalik. Kuna kulu ei olnud vajalik, ei tule kontrollida selle põhjendatust.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
12.I. Leinemann, A. Leinemann, L. Korsakova, J. Aboltõn, V. Pärn, K. Leinus, K-K. Mals, R. Sukristik ja S. Šilko-Sukristik esitasid Riigikohtule määruskaebuse, milles palusid tühistada ringkonnakohtu määruse osas, millega kohus jättis kaebajate menetluskulud vastustajalt osaliselt välja mõistmata. Kaebajad paluvad jätta jõusse halduskohtu määruse. Kaebajad leiavad, et ringkonnakohus eksis menetlusnormide vastu, kui ei andnud neile võimalust esitada määruskaebusele vastus. Kuna I. ja A. Leinemanni kinnisasi on K. Kaljuvee ja M. Leiteni omadest suurem ning tegu on individuaalelamuga, oli hindamine keerukam ja aeganõudvam. Võrreldavaid tehinguid oli vaidlusaluse hinnangu puhul 12, teiste hinnangute puhul 5 ja 8. K. Kaljuvee ja M. Leiteni korteriomandid on võrdlemisi sarnased, mis vähendas hindaja ajakulu. Riiklikult tunnustatud ekspertide nimekirjas on Harjumaal vaid neli eksperti, seega oli valik väike. Asjakohatu on võrdlus teiste kinnisvara hindamisega tegelevate, ent samasuguse tunnustuseta ettevõtete hinnakirjaga. Riigikohus tugines otsuses nr 3-15-2232/93 hinnangule, mis maksis 508 eurot 80 senti ja oli koostatud 2006. aastal (vt otsuse p-d 3 ja 14.1). Kuna praeguse kaebuse esitamise ajaks on toimunud üldine hinnatõus, ei ole hinnangu maksumus ülemäära kõrge. Tervisemõju hinnang oli vajalik tõend. Kaebajatel tuli tõendada oma väidet, et konkreetne mast võib nende tervist ohustada. Selle tõendamiseks ei saanud kaebajad tugineda üksnes avalikele allikatele, vaid pidid tellima arvamuse asjatundjalt. Projekteerimistingimuste ega ehitusloa materjalidest ei selgunud, millised seadmed mastile paigaldatakse. Ringkonnakohtu viidatud allikad on valdavalt ingliskeelsed, mistõttu oleks kaebajatel tulnud need tõlkida ja kanda tõlkekulud. Riigikohus leidis otsuses nr 3-15-2232/93, et tervisemõju kohta esitatud väide ei ole asjakohane. Praeguses asjas esitati kaebus aga enne Riigikohtu otsust. Seejuures jättis halduskohus K. Kaljuvee ja M. Leiteni kaebuse käiguta, märkides, et nende väited on spekulatiivsed ja tõendamata.
Vastustaja esitas vastuse, milles palus määruskaebuse rahuldamata jätta.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
14.Määruskaebus tuleb rahuldada ja ringkonnakohtu määruse resolutsiooni punktid 2 ja 3 tühistada kohtumenetluse normi olulise rikkumise tõttu (HKMS § 230 lg 1).
15.Kaebajad heidavad ringkonnakohtule ette seda, et kohus ei pidanud vajalikuks küsida kaebajatelt vastustaja määruskaebusele vastust. Ringkonnakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja lahendas selle sama määrusega. Kohus pidas määruskaebuse lahendamiseks piisavaks kaebajate 18. ja 28. augustil 2020 halduskohtule esitatud avaldustes väljendatud seisukohti. 18. augusti avaldus oli menetluskulude väljamõistmise taotlus.
28.augusti avalduses esitasid kaebajad lühikese vastuväite vastustaja seisukohale, et kinnisvarahinnangud ja tervisemõju uuring ei olnud vajalikud tõendid.
16.Menetlusosalistel on õigus avaldada olulistes küsimustes oma seisukoht ning vaielda vastu teiste menetlusosaliste taotlustele ja põhjendustele (HKMS § 2 lg 6 ja § 27 lg 1 p 7). Määruskaebuse läbivaatamisele kohaldatakse apellatsioonimenetluse sätteid, mh tuleb ringkonnakohtul anda vastaspoolele võimalus määruskaebusele vastata (HKMS § 188 lg 1 p-d 1 ja 2 ning § 207 lg 1). Seega rikkus ringkonnakohus määruskaebust menetledes kohtumenetluse norme. See, et kaebajatel oli 4(6)
3-19-1408 esimese astme menetluses võimalus samas küsimuses arvamust avaldada, ringkonnakohtu viga ei kompenseeri. Kui kaebajad oleksid saanud võimaluse esitada määruskaebusele vastus, oleksid nad saanud vajaduse ja soovi korral varem esitatud põhjendusi muuta või täiendada.
17.Praegusel juhul tuleb vastustajal kanda kaebajate menetluskulud HKMS § 108 lg 6 alusel. Menetluskulude hulka kuuluvad dokumentaalse tõendi saamise kulud (HKMS § 102 p 2), mille väljamõistmise üle otsustades tuleb kohtul hinnata kulu vajalikkust ja põhjendatust (HKMS § 109 lg 6). Kulu vajalikkuse üle otsustades tuleb arvestada menetlusosalise kohustusega tõendada neid asjaolusid, millele tema väited tuginevad (HKMS § 59 lg 1).
18.Kolleegium käsitleb esmalt tervisemõju analüüsi kulu (I), seejärel kinnisvarahinnangu kulu (II). Viimaks lahendab kolleegium menetlusosaliste taotlused (III). I
19.Prof Hinrikuse (PhD, DSc) koostatud dokumendile „Eksperdiarvamus kavandatava elektroonilise side võrgu rajatise, Tallinn, Haabersti LO, Vabaõhumuuseumi tee 63 tervisemõju kohta läheduses paiknevate elamute elanikele“ tuginesid kaebajad selleks, et põhjendada oma väidet, mille järgi kavandatav ehitis ohustab nende ja nende perede tervist.
20.Kolleegium ei nõustu ringkonnakohtuga, et eksperdiarvamus ei olnud praegusel juhul vajalik tõend ning kaebajad oleksid võinud tugineda avalikult kättesaadavatele allikatele. Esiteks on kaebajad õigesti märkinud, et ingliskeelsete allikate kasutamisega oleks kaasnenud tõlkekulu (HKMS § 80 lg 1 ja § 81 lg 1). Teiseks ei ole ringkonnakohus selgitanud, kas tema viidatud avalikud allikad annavad tuge kaebajate väitele, et ka kehtivatest piirnormidest allapoole jääv kiirgus võib nende ja nende pereliikmete tervist kahjustada. Isegi kui see nii oleks, koondab eksperdiarvamus avalikult kättesaadava info, samuti asjakohaste, sh värskemate teadusuuringute tulemused, mis ei pruugi rahvusvaheliste organisatsioonide juhistes kajastatud olla. Eksperdiarvamuse küsimine võimaldas saada hinnangu, kus oli arvestatud konkreetse mobiilsidemasti teadaolevaid parameetreid ja asukohta. Esitatud tõendi koostas pädev eriteadmistega isik ja selles on viidatud arvukatele teaduslikele allikatele. Tõele ei vasta vastustaja väide, et eksperdiarvamuse kohaselt tuleks mobiilsideteenuse osutamine sootuks keelata. Ekspert väidab üksnes seda, et vältida tuleks kiirgustaseme meelevaldset tõstmist elamupiirkonnas.
21.Oluline ei ole see, et kolleegium ei pidanud teises kohtuasjas esitatud tõendite põhjal põhjendatuks väidet, mille kohaselt mobiilsidemast võib ohustada naaberkinnistul elava isiku tervist (vt otsus nr 3-15-2232/93, p 8.1). See ei võta menetlusosalistelt õigust esitada praeguses kohtuasjas oma väiteid kinnitavaid asjakohaseid tõendeid.
22.Eeltoodu põhjal leiab kolleegium, et 2640 euro suurune kulu tervisemõju uuringule oli vajalik ja põhjendatud. II
23.Pooled vaidlevad summa üle, mille määruskaebuse esitajad tasusid Lahe Kinnisvara Hindamine OÜ koostatud eksperdihinnangu eest. Hinnangus selgitati I. ja A. Leinemanni kinnistu turuväärtust ja mobiilsidemasti mõju sellele. Hinnangu kinnitas kutseline hindaja V. Laansoo (tase 7), kes on riiklikult tunnustatud ekspert. Määruskaebuse esitajad tuginesid sellele tõendile, kui väitsid, et mobiilsidemast vähendaks oluliselt nende kinnistute väärtust. Ringkonnakohus pidas tõendit vajalikuks, kuid leidis, et 900 euro suurune kulu on ülemäära suur.
5(6)
3-19-1408
24.Vastustaja peab asjakohaseks üksnes eksperdile esitatud küsimust, mil määral mõjutaks mobiilsidemast kinnistute väärtust, mitte aga küsimust, milline on kinnistute hetkeväärtus. Kolleegium nõustub ringkonnakohtuga selles, et esimesele küsimusele ei saa vastata ilma teisele küsimusele vastust andmata. Nagu esitatud hinnangutestki näha, mõjutaks masti püstitamine erinevate kinnisasjade väärtust erineval määral. See, kui palju naabruses paiknev mobiilsidemast kinnisasja väärtust mõjutab, sõltub mitmetest kinnisasja iseloomustavatest näitajatest.
25.Kaebajate esitatud eksperdiarvamus on dokumentaalne tõend tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 272 lg 1 tähenduses. Kaebajad tuginesid tõendile tehtud kulutusi põhjendades sellele, et tõendi koostamisel osales riiklikult tunnustatud ekspert V. Laansoo. Riiklikult tunnustatud ekspertide nimekirja kantakse isik, kes vastab kohtuekspertiisiseaduse (KES) §-des 6 ja 12 sätestatud nõuetele ning on andnud ametivande (KES § 17). Kinnisvara väärtuse kohta tellitud dokumentaalset tõendit ei pea tingimata koostama riiklikult tunnustatud ekspert. Ühelgi tõendil, sh riiklikult tunnustatud eksperdi koostatud arvamusel, ei ole kohtu jaoks ette kindlaks määratud jõudu (HKMS § 61 lg 2). Kaebajatele ei ole siiski põhjust ette heita seda, et nad soovisid oma väite tõendamiseks esitatud tõendit kvaliteetsemaks muuta ja kasutasid selleks tunnustatud eksperdi abi.
26.Määruskaebuse esitajad tuginesid ka sellele, et I. ja A. Leinemanni kinnistu on individuaalelamuga kinnisasi, mille turuväärtusele ja selle võimalikule vähenemisele hinnangu andmine on töömahukam kui korteriomandite puhul. Kaebajad ei ole seejuures tuginenud üksnes objektide pinna erinevustele. Menetluskulu põhjendatuse üle otsustamiseks ei pea kohus selgitama täpselt välja tõendi hankimise protsessi üksikasju. Kohtul tuleb anda menetlusosaliste selgituste ja muude talle teadaolevate asjaolude põhjal üldine hinnang selle kohta, kas kulutused on adekvaatsed. Kolleegium leiab, et halduskohtu seisukoht, mille järgi hinnangu saamiseks tehtud kulutused olid vajalikud ja põhjendatud, on tehtud menetlusnorme järgides ning ringkonnakohtul polnud alust halduskohtu määrust selles osas tühistada.
27.Kolleegium märgib, et kaebajate viide Riigikohtu otsusele nr 3-15-2232/93 on ekslik. Selle otsuse p-s 3 on viidatud kahele tõendile: (1) 2006. aastast pärit hindamisaktile ja (2) avaliku arvamuse uuringule selle kohta, kas ja millistel tingimustel oleksid inimesed valmis soetama eluruumi mobiilsidemasti lähedusse. 508 eurot ja 80 senti tasuti avaliku arvamuse uuringu eest, mida ei koostatud mitte 2006., vaid 2016. aastal. III
28.Kolleegium tühistab ringkonnakohtu määruse resolutsiooni punktid 2 ja 3, millega ringkonnakohus tühistas halduskohtu määruse punkti 6 ja jättis tõendite kogumise kulud osaliselt määruskaebuse esitajate kanda. Kolleegium jätab jõusse halduskohtu määruse resolutsiooni punkti 6 (HKMS § 234 ja § 230 lg 5 p 4). Halduskohus mõistis määruse resolutsiooni punktiga 6 vastustajalt määruskaebuse esitajate kasuks välja tõendite kogumise kulu 900 eurot, mis tuleb kanda OÜ L-Man Investments arveldusarvele nr EE911010220066323012, ja 2640 eurot, mis tuleb kanda L-Man Capital OÜ arveldusarvele nr EE051010220279428225.
29.Määruskaebuse esitajad paluvad mõista vastustajalt välja kassatsiooniastmes kantud õigusabikulud 870 eurot. Menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks kohtulahend tehti (HKMS § 108 lg 1). Kolleegium leiab, et menetluskulude üle peetavas vaidluses ei ole õigusabikulud taotletud suuruses põhjendatud ning mõistab vastustajalt määruskaebuse esitajate kasuks välja 500 eurot (HKMS § 109 lg 6). Määruskaebuse esitajate taotluse kohaselt tuleb menetluskulud kanda L-Man Capital OÜ arveldusarvele. (allkirjastatud digitaalselt) 6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.