lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-20-1581/19

Sotsiaalõigus › Muu sotsiaalõigus

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja · 10.06.2021

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number
3-20-1581/19
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Sotsiaalõigus › Muu sotsiaalõigus
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
10.06.2021
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1533
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
PGS § 22 lg 1, 2HKMS § 116 lg 5, 6Menetlusabi taotluse lahendamineTTTS § 6 lg 2, 5HaS § 11HKMS § 182 lg 1Nõuded apellatsioonkaebuseleHKMS § 184 lg 3Vastuapellatsioonkaebuse esitamineMääruse § 4TTTS § 26 lg 3

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
3-20-1581/11Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium03.02.2021

Lahendi tekst

Riigi Teataja

3-20-1581

TARTU HALDUSKOHUS

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number Otsuse kuupäev ja koht Kohtunik Kohtuasi

3-20-1581 10. juuni 2021, Jõhvi Ülle Polluks Andrei Maslennikovi kaebus Eesti Töötukassa 17.08.2020 otsuse nr TA20-0114811 tühistamiseks (töötuna arvelevõtmisest keeldumine) ja kohustava ettekirjutuse tegemiseks

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja Andrei Maslennikov Vastustaja Eesti Töötukassa

RESOLUTSIOON

1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätte menetluskulud poolte endi kanda

EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED

Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 12. juuli (k.a) 2021. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses ( lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist ( lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse ( lg 6).

Sarnased lahendid

Sotsiaalõigus
  • 06.07.20263-26-2000/2Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 06.07.20263-26-898/4Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 02.07.20263-26-202/23Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 02.07.20263-25-4678/14Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 02.07.20263-26-113/18Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 02.07.20263-22-2592/52Riigikohtu halduskolleegium
HKMS § 182
HKMS § 116
HKMS § 116

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Tallinna Halduskohtusse saabus 24.08.2020 Anderei Maslennikovi poolt esitatud kaebus, milles ta taotleb Eesti Töötukassa 17.08.2020 otsuse nr TA20-0114811 tühistamist ja Eesti Töötukassale kohustava ettekirjutuse tegemist vaadata tema taotlus uuesti läbi. Kaebaja nõustus asja läbivaatamisega kirjalikus menetluses.

3-20-1581

2.Tallinna Halduskohus edastas 26.08.20202 määrusega A. Maslennikovi kaebuse kohtualluvuse järgi lahendamiseks Tartu Halduskohtule. Määruse kohaselt vaidlusalune otsus oli väljastatud Eesti Töötukassa Ida-Virumaa osakonnas, Narva linnas. Seega kohtualluvuse järgi kuulub haldusasi läbivaatamisele Tartu Halduskohtus. Tartu Halduskohus võttis 24.03.2021 määrusega kaebuse menetlusse. Vastustaja vastas 13.04.2021 kaebusele.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

3.Kaebaja esitas 12.08.2020 Eesti Töötukassa iseteenindusportaali e-töötukassa kaudu https://www.tootukassa.ee/tkauth/login esitas teotluse töötuna arvelevõtmiseks, mille peale vastuataja väljastas keelduv ja puudulik haldusakt. Kaebajal on teada, et avalduse esitamise ajal ta on Narva Soldino Gümnaasiumis statsionaarses õppes alates 01.09.2018.a, samuti on teada, et TTTS § 6 lg 5 p 6 tervikuna sõnastatud järgmiselt „isikut ei võeta töötuna arvele, kui ta õpib õppeasutuses statsionaarses õppes või täiskoormusega õppes, välja arvatud juhul, kui täiskoormusega või kutseõppes statsionaarses õppes õppiv isik on viimase 12 kuu jooksul olnud vähemalt 180 päeva hõivatud TTTS § 26 lõike 3 punktides 1–2 nimetatud tegevusega. TTTS § 26 lg 3 p 1-2 kohaselt nemetud tegevus on ka töötamine Eestis töövõtu-, käsundus- või muu teenuse osutamiseks sõlmitud võlaõigusliku lepingu alusel. Kaebaja töötas käsunduslepingu alusel alates 31.12.2019.a kuni 04.06.2019.a, st 181 päeva. Vastustaja Eesti Töötukassa keeldus 17.08.2020 otsusega nr TA20-0114811 kaebaja töötuna arvelevõtmisest, kuna vastutaja arvamuse kohaselt puudub tal õigus töötuna arvelevõtmiseks, kuna Tööturuteenuste ja -toetuste seaduse (edaspidi TTTS) § 6 lg 5 p 6 kohaselt ei võeta isikut töötuna arvele, kui ta õpib õppeasutuses statsionaarses õppevormis. Samuti vastutaja osutab, et eesti hariduse infosüsteemi poolt 09.01.2020.a esitatud andmetel õpib kaebaja avalduse esitamise ajal Narva Soldino Gümnaasiumis statsionaarses õppes alates 09.09.2018.a ja seetõttu puudub taotlejal õigus töötuna arvelevõtmiseks. Kaebaja taotleb tühistada vastutaja haldusakt, nimelt 17.08.2020.a nr TA20-0114811 töötuna arvelevõtmisest keeldumine otsus; kohustada vastutajat uuesti võta haldusmenetlusele kaebaja taotluse töötuna arvelevõtmiseks, arvestades dokumendid, mis on listatud antud kaebuse juurde; kohustada vastutajat hüvitada kaebalele kõik menetluskulud seoses esitutud kaebusega halduskohtusse: riigilõiv 15 eurot ja muu menetluskulud, mis tekivad mentluse käigus.
4.Vastustaja ei nõustunud kaebusega ja vaidles sellele vastu.

KOHTU SEISUKOHT

5.Kohus, tutvunud toimiku materjalidega ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata.
6.Pooled vaidlevad selle üle, kas vastustaja keeldus õiguspäraselt kaebaja töötuna arvelevõtmisest TTTS § 6 lg 5 p 6 alusel. 16. TTTS § 6 lg 5 p 6 kohaselt ei võeta isikut töötuna arvele, kui ta õpib õppeasutuses statsionaarses õppes või täiskoormusega õppes, välja arvatud juhul, kui täiskoormusega või kutseõppes statsionaarses õppes õppiv isik on viimase 12 kuu jooksul olnud vähemalt 180 päeva hõivatud TTTS § 26 lg 3 punktides 1-2 nimetatud tegevusega või viibib akadeemilisel puhkusel. TTTS § 26 lg 3 punktis 2 nimetatud tegevus on töötamine Eestis töövõtu-, käsundus- või muu teenuse osutamiseks sõlmitud võlaõigusliku lepingu alusel ja teenuse osutamine või kauba müümine ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seaduse tähenduses.

3-20-1581

7.Kaebaja tugineb sellele, et ta oli viimase 12 kuu jooksul enne töötuna arvele võtmise taotlemist hõivatud käsunduslepingu alusel töötamisega 31.12.2019.a kuni 04.06.2019.a, st 181 päeva.
8.Vaidlus puudub selles, et kaebaja oli Narva Soldino Gümnaasiumis statsionaarses õppes alates 01.09.2018.
9.Kaebaja on esitanud kohtule 21.11.2019 sõlmitud käsunduslepingu tähtajaga 1.12.20194.06.2020 ja märkinud, et töötamine oli registreeritud töötamise registris.
10.Vastustaja ei ole käsunduslepingu alusel töötamise fakti kahtluse alla seadnud. Seega on tõendatud, et kaebaja töötas käsunduslepingu alusel vähemalt 180 päeva enne 12.08.2020 taotluse esitamist töötuna arvele võtmiseks.
11.Vaidlus seisneb selles, keda TTTS § 6 lg 5 p 6 puudutab. Sätte esimene pool sätestab üldreegli, mille kohaselt ei võeta isikut töötuna arvele, kui ta õpib õppeasutuses statsionaarses või täiskoormusega õppes. Sätte teises pooles on ette nähtud erand, mille kohaselt võetakse töötuna arvele täiskoormusega või kutseõppes statsionaarses õppes õppiv isik, kes on on viimase 12 kuu jooksul olnud vähemalt 180 päeva hõivatud käsunduslepingu alusel töötamisega. Seega tuleb tuvastada, kas kaebaja on täiskoormusega või kutseõppes statsionaarses õppes õppiv isik, kellele erand laieneb.
12.Kohus leiab, et vastustaja on õigesti leidnud, et kaebaja ei ole täiskoormusega õppiv isik ega kutseõppes statsionaarses õppes õppiv isik. Eesti Vabariigi haridusseaduse (HaS) § 4 lg 8 kohaselt määratakse haridusasutuses kasutatavad õppevormid seadusega või haridusasutuse põhikirja või põhimäärusega. Haridus on ülesannete alusel liigitatud üldhariduseks, kutsehariduseks ja huvihariduseks (HaS § 11-13). Kaebaja õpib Narva Kesklinna Gümnaasiumis. Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse (PGS) § 2 lg 1 kohaselt on gümnaasium üldhariduskool. PGS § 22 lg 1 sätestab, et koolis võib toimuda statsionaarne või mittestatsionaarne õpe või nii statsionaarne kui ka mittestatsionaarne õpe. PGS § 22 lg 2 sätestab, et statsionaarne õpe on koolikohustuslikele isikutele või õpilastele, kelle 4(4) jaoks õppimine on põhitegevus, suunatud õpe, kus kooli poolt juhendatud tegevusel on suurem osakaal kui iseseisval õppimisel.
13.Narva Soldino Gümnaasiumi põhimääruse (Vastu võetud 29.12.2010 nr 1696 RT IV, 14.09.2017, 9 jõustumine 01.01.2011. Määrus kehtestati põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 66 lõike 2 ja Narva Linnavolikogu 29.06.2000 määrusega nr 36/16 kinnitatud Narva linna põhimääruse punkti 10.2.2 alapunkti 2 alusel) § 5 kohaselt on nimetatud kool põhi- ja keskhariduse omandamiseks õpilastele. Määruse § 4 kohaselt on kool Narva linna haridusasutus, mille kõrgemalseisvaks ametiasutuseks on Narva Linnavalitsuse Kultuuriosakond. Kool juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi haridusseadusest, põhikooli- ja gümnaasiumiseadusest, käesolevast põhimäärusest ning muudest õigus- ja haldusaktidest.
14.Seega on kaebaja üldhariduskoolis statsionaarses õppes õppiv isik. TTTS § 6 lg 5 p 6 sätestatud erand mainib ainult täiskoormusega või kutseõppes statsionaarses õppes õppivast isikust. Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses ei ole kasutatud mõistet „täiskoormusega õpe“ ja sellist mõistet ei ole kasutatud ka Narva Soldino Gümnaasiumi põhimääruses.
15.Kõrgharidusseaduse § 14 lg 1 kohaselt saab kõrgharidustaseme õppes õppida täisvõi osakoormusega. Täiskoormusega õpe on seega kõrgharidust puudutav mõiste. Kaebaja ei õpi kõrgkoolis, mistõttu ei saa ta olla isik, kes õpib täiskoormusega. Kutseõppeasutuse seaduse §

3-20-1581 28 lg 1 kohaselt toimub õpe kutseõppeasutuses statsionaarse või mittestatsionaarse õppe vormis.

16.Kaebaja ei ole isik, kes õpib kutseõppes statsionaarses õppes, sest Narva Soldino Gümnaasium ei ole selle põhimäärusest tulenevalt kutseõppeasutus, vaid üldharidusasutus.
17.TTTS-i, töötuskindlustuse seaduse ning riiklike peretoetuste seaduse muutmise seaduse eelnõu 517 SE seletuskirja kohaselt ei võeta üldjuhul töötuna arvele statsionaarses õppes (üldhariduskoolis või kutseõppes) ja täiskoormusega õppivat inimest. Töötuna arvelevõtmise erisuse kohaselt võib arvele võtta täiskoormusega õppes ning kutseõppes statsionaarses õppes õppiva inimese, kui ta on viimase 12 kuu jooksul vähemalt 180 päeva töötanud. Eelnõu seletuskirjas on seaduse mõjude all eraldi välja toodud, et seadus taastab olukorra, kus kutseõppe õpilased, kelle põhitegevus on õppimine, saavad teatud juhtudel siiski töötuna arvel olla. Seega ei olnud seadusandja eesmärk võimaldada nende isikute töötuna arvelevõtmist, kes õpivad üldhariduskoolis statsionaarses õppes. PGS § 22 lg-st 2 tulenevalt on põhikooli- ja gümnaasiumiõpilaste põhitegevus õppimine, mistõttu ei pea riik tagama neile võimalust töötuna arvelevõtmiseks.
18.Kaebaja on esitanud vastuväite sellele, et vastustaja ei võimaldanud tal tõendeid juurde esitada ja tegi koheselt keelduva otsuse. TTTS § 6 lg 22 sätestab, et Eesti Töötukassal on õigus nõuda töötuna arvelevõtmist taotlevalt isikult koos avaldusega täiendavate dokumentide esitamist, mis tõendavad TTTS § 6 lg 5 punktides 2–7 ja 9–11 loetletud asjaolusid või nende puudumist. Seega oli vastustajal õigus, mitte kohustus kaebajale täiendavate dokumentide esitamiseks tähtaeg anda.
19.Vaidlustatud otsuse põhjendustest nähtub, et vastustaja oli Eesti hariduse infosüsteemi põhjal tuvastanud, et kaebaja õpib Narva Soldino Gümnaasiumis statsionaarses õppes. Kuna TTTS § 6 lg 5 p-s 6 sätestatud erand ei laiene üldhariduskoolis statsionaarses õppes õppijale, oli vastustajal piisavalt andmeid, et teha kohe keelduv otsus ja kaebajale täiendava tähtaja määramine käsunduslepingu esitamiseks ei oleks taotluse lahendust muutnud.
20.Tähtsust ei oma ka see, et vastustaja nimetas kaebaja taotlust 12.08.2020 avalduseks, sest avalduse ja taotluse eristamine ei oma töötuna arvelevõtmise otsustamisel sisulist tähtsust.
21.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Eesti Töötukassa 17.08.2020 otsus nr TA20-0114811 on õiguspärane ja selle tühistamiseks puudub alus. Kuna otsus on õiguspärane, puudub alus ka Eesti Töötukassa kohustamiseks vaadata kaebaja töötuna arvelevõtmise taotlus uuesti läbi. Seega jääb kaebus rahuldamata.
22.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Otsus on tehtud kaebaja kahjuks. Vastustaja ei ole taotlenud menetluskulu väljamõistmist kaebajalt. Seega menetluskulude jaotamise küsimust ei tõusetu ning menetluskulud jäävad poolte endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 29.06.20263-25-2311/19Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 27.06.20263-26-1342/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium