lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-21-427/5

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Tartu kohtumaja · 03.06.2021

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
3-21-427/5
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
03.06.2021
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1506
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
HKMS § 45 lg 3, 4Kaebeõiguse piirangudHKMS § 47 lg 1, 2Kohtueelne menetlusHMS § 79 lg 2, 3Vaide tagastamineVangS § 11 lg 7Ülerahvastatuse keeldHKMS § 175Otsuse avaldamineHKMS § 2 lg 4Halduskohtumenetluse ülesanne ja üldpõhimõttedHKMS § 44 lg 1KaebeõigusRÕS § 7 lg 1Riigi õigusabi andmisest keeldumise alused

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
3-21-427/8Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium06.07.2021

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtunik Kohtuasi Menetlusosalised

RESOLUTSIOON

Edasikaebamise kord ja muud selgitused

3-21-427 3. juuni 2021 Karin Jõks XX kaebus Tartu Vangla 29.01.2021.a vaide tagastamise otsuse nr 1-11/39-2 õigusvastasuse tuvastamise nõudes Kaebaja - XX Vastustaja - Tartu Vangla

1.Tagastada kaebus.
2.Jätta kaebaja riigi õigusabi taotlus rahuldamata.
3.Asendada määruse avaldamisel kaebaja nimi tähemärgiga X. Määruse resolutsiooni punktide 1 ja 2 peale võib esitada määruskaebuse otse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest. Määrus toimetatakse kätte kaebajale.

Asjaolud

1.Tartu Vangla direktori 12.01.2021.a käskkirjaga nr 1-1/4 muudeti Tartu Vangla kodukorra (edaspidi kodukord) punktide 18.3.2. ja 18.3.3. sõnastust ning täiendati punkti 18.3.4. Muudatused seisnesid kinnipeetavatele raamatukogu teenuse täpsemas kirjeldamises.
2.XX (edaspidi kaebaja) esitas 20.01.2021 määruse punktis 1 nimetatud käskkirjale vaide (nr 1-11/39-1), milles taotles määruse punktis 1 nimetatud käskkirja tühistamist ja õigusvastaseks tunnistamist. Kaebaja põhjendas, et käskkirja sõnastus ei ole piisavalt selge. Käskkiri sisaldab lauset „...teavitatakse kinnipeetavaid vähemalt 1 nädal 1 kuu ette.“. Kaebajale jäi ebaselgeks, kas mõeldud oli „1 nädal“, „1 kuu“ või „1 kuu ja 1 nädal“.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 17.07.20263-26-2046/9Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 08.07.20263-25-3889/9Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 07.07.20263-26-1939/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 03.07.20263-26-1744/8Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
3.Tartu Vangla tagastas 29.01.2021.a otsusega (nr 1-11/39-2, edaspidi vaidlustatud otsus) vaide vaideõiguse puudumise tõttu. Vastustaja asus seisukohale, et kuna abstraktselt ei ole võimalik haldusakti vaidemenetluses vaidlustada ning selge riive kaebaja subjektiivsetele õigustele pole nähtav, puudub kaebajal käskkirja vaidlustamise õigus.
4.Kaebaja esitas 28.02.2021 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles taotles vaidlustatud otsuse õigusvastasuse tuvastamist. Tuvastamiskaebus on vajalik, et Tartu Vangla ei rikuks edaspidi kaebaja õigust sellele, et tema vaideid menetletakse õiguspäraselt. Vangla on kaebajale vaide tagastamisest teatanud 10 päeva pärast vaide esitamist, mitte 7 päeva, nagu näeb ette seadus. Lisaks on vaide tagastamise otsuses

ebapiisavalt ja eksitavalt selgitatud edasikaebamise korda. Kaebaja hinnangul pole vaide tagastamise otsus haldusakt, mille kohta saaks esitada tühistamis- ja kohustamisnõudeid ning mille kohta kehtib kaebetähtaeg 30 päeva. Tegemist on menetlustoiminguga, mida saab vaidlustada tuvastamisnõudega ning vastavalt on kaebetähtaeg 3 aastat. Selline õigusvastane vaiete menetlemine on lubamatu. Kaebaja tõi näiteks veel kaks vaiet, mille tagastamisest teatas vangla õigusvastaselt vastavalt 24 ja 31 päeva pärast ning mille puhul samuti oli vaidlustamise korda selgitatud ebarahuldavalt ja eksitavalt nagu vaidlustatud otsuses. Lisaks ei võimaldatud kaebajal vaides puudusi kõrvaldada. Kaebaja hinnangul on vangla käitumine vaiete menetlemisel süstemaatiliselt õigusvastane ja pahatahtlik. Kaebaja esitas taotluse kaebuses märgitud dokumentide väljanõudmiseks ja talle edastamiseks, et kaebust täiendada, menetlusabi taotlused riigilõivu tasumisest vabastamiseks ja riigi õigusabi korras advokaadi määramiseks ning taotluse kaebaja nime asendamiseks tähemärkidega. Kohtu seisukoht Kaebuse tagastamine

5.Kohus tagastab kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 1 alusel, kuna kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. Kohus mõistab kaebajat nii, et kaebaja soovib vaidlustada eelkõige seda, kuidas vangla tagastab kaebaja vaideid. Kaebaja väited on seotud sellega, et vangla teeb vaide tagastamise otsuseid hilinenult ja otsustes sisalduv vaidlustamisviide on ebaõige. Kaebaja ei ole kaebuses esitanud põhivaidlusega seotud vastuväiteid ehk vastuväiteid raamatukoguteenuse korraldamisele vangla kodukorras, mida reguleeriti Tartu Vangla direktori 12.01.2021. a käskkirjaga nr 1-1/4. HKMS § 44 lg 1 sätestab, et isik võib kaebusega halduskohtusse pöörduda üksnes oma õiguse kaitseks. HKMS § 45 lg 4 kohaselt võib vaideotsuse peale ilma vaide esemeks oleva haldusakti või toimingu vaidlustamiseta esitada kaebuse, kui see rikub kaebaja õigusi, sõltumata vaide esemest. Vaide tagastamisel kaebaja vaiet sisuliselt ei lahendata ja vaide tagastamist vaide lubamatuse tõttu tuleb mõista kui vaidemenetlust lõpetavat menetlustoimingut. HKMS § 45 lg 3 kohaselt või menetlustoimingu peale ilma haldusakti või lõpliku toimingu vaidlustamiseta esitada kaebuse, kui see rikub kaebaja mittemenetluslikke õigusi, sõltumata haldusaktist või lõplikust toimingust, või kui menetlustoimingu õigusvastasus tingiks vältimatult kaebaja õigusi rikkuva haldusakti andmise või lõpliku toimingu tegemise. Tuvastamiskaebuse esitamisele kehtivad täiendavad HKMS § 45 lõikest 2 tulenevad piirangud.
6.Kaebaja heidab vanglale ette seda, vaide tagastamisel tehakse menetlusvigu (otsusega hilinemine) ja otsuses on vormivead (ebaõige vaidlustamisviide). Kaebaja eesmärk tuvastamiskaebusega kohtusse pöördumisel on panna maksma oma õigus korrektsele vaidemenetlusele. HKMS § 47 lg 1 kohaselt võib seadus näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt rahuldatud. Vangistusseaduse (VangS) § 11 lg 5 alusel on kinnipeetaval õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule tingimusel, et kinnipeetav on eelnevalt esitanud vaide vanglateenistusele või Justiitsministeeriumile ning vanglateenistus või Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud. Kohtupraktikas mõistetakse eeltoodut nii, et kaebeõigus tekib kinnipeetaval ainult siis, kui vaie

tagastati õigusvastaselt.

7.Kohtupraktikas ei tunnustata iseseisvat, s.o põhinõudest lahus seisvat õigust vaidemenetlusele (Tartu Ringkonnakohtu 12.09.2017.a otsus kohtuasjas 3-16-1247 p 17 ja selles viidatud kohtupraktika, Riigikohtu otsus asjas 3-3-1-63-13 p 18, 21). Vaidemenetlus on isikule lisavõimalus kaitsta end õigusvastase või ebaotstarbeka haldustegevuse eest ning eesmärgiks on lahendada konflikt ilma kohtusse pöördumata. Kohtule ei nähtu, et vaide tagastamise otsus eraldiseisvalt rikuks kaebaja mittemenetluslikke õigusi. Kaebaja on saanud vaide esitada ja see on leidnud lahenduse. Vaide tagastamine ei takista põhivaidluses kohtusse pöördumist. Kohus hindab pärast kohustuslikku vaidemenetlust kohtule esitatud kaebuse raames, kas kaebaja on nõuetekohaselt läbinud kohustusliku kohtueelse menetluse. Praeguses asjas ei soovi kaebaja põhivaidluse lahendamist ja kaebajal ei ole õigust vaidlustada eraldi võetuna vaidemenetluses tehtud lahendit. Kaebus tuleb kaebeõiguse puudumise tõttu tagastada.
8.Kaebaja heidab vastustajale ette, et vastustaja ei järginud vaide tagastamisel haldusmenetluse seaduse (HMS) § 79 lõikes 3 sätestatud tähtaega. Kohus selgitab, et HMS § 79 lg 3 toodud tähtaeg ei ole kohaldatav, kui vaide esitamise ajal puudub alus vaiet tagastada. Vaidlustatud otsuse puhul oli kaebajal vaide esitamise ajal õigus vaidlustada vangla direktori käskkirja. Vaide lahendajalt ei saa oodata seda, et ta hindaks pärast vaide esmast lubatavaks tunnistamist igapäevaselt, kas vaide esitamise õigus on endiselt säilinud. Vaideõiguse äralangemine võib ilmneda alles siis, kui vaiet hakatakse sisuliselt lahendama. Kui olukord muutub pärast vaide esitamist nii, et vaide esitaja õiguste rikkumine langeb ära, siis kohaldub kohtu hinnangul juba VangS § 11 lg 7 sätestatud 30-päevane tähtaeg. 30-päevast tähtaega ei ole vastustaja rikkunud. Sama kehtib ka 28.01.2021 vaide tagastamise otsuse nr 1-11/678-2 kohta. Vaided on vastu võetud vaidena toimingu sooritamata jätmise peale, vaidemenetluses on kaebaja suuliselt jäänud enda tuvastamisnõuete juurde ning vaided on tagastatud HMS § 79 lg 2 alusel vangla pädevuse puudumise tõttu vaiete lahendamisel.
9.Seoses vaide tagastamise otsuses toodud 30-päevase vaidlustamistähtajaga selgitab kohus, et kaebajale on selgitatud mitte menetlustoimingu vaidlustamise korda, vaid põhivaidluses kohtusse pöördumise korda. HKMS § 47 lg 2 sätestab kohtusse pöördumise tähtaja olukorras, kus eelnevalt tuleb läbida kohustuslik kohtueelne menetlus. Kui isik pidas kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ette nähtud korrast, võib kaebuse selles nõudes esitada 30 päeva jooksul arvates päevast, kui isikule tehti teatavaks kohtueelset menetlust lõpetav lahend. Kuna vangla tegevuse vaidlustamisel on ette nähtud kohustuslik kohtueelne kord, siis kehtib 30päevane kohtusse pöördumise tähtaeg nii olukorras, kus vangla lahendab kinnipeetava vaide sisuliselt ehk vaideotsusega kui ka juhul, kui vangla tagastab vaide otsusega, mida saab käsitleda menetlustoiminguna.
10.Kohtu hinnangul puudub kaebuse asjaoludel vajadus suunata kaebajat esitama nõudeid seonduvalt põhivaidluse esemega, s.t Tartu Vangla direktori 12.01.2021.a käskkirjas nr 1-1/4 sisalduva lausega „...teavitatakse kinnipeetavaid vähemalt 1 nädal 1 kuu ette.“ Esmalt ei näe kohus võimalust, et nimetatud lausega võidakse rikkuda kaebaja subjektiivseid õigusi. Teisalt nähtub vaidlustatud otsusest (tl 13 pöördel), et vangla on möönnud, et tegemist oli ebatäpsusega ja see on praeguseks ajaks kõrvaldatud. Kaebusest ei nähtu ka kaebaja võimalikku tahet käskkirjas sisalduvat vaidlustada.
11.Kokkuvõttes puudub kaebajal kaebuse esitamiseks kaebeõigus ja kohus tagastab kaebuse. Kaebuse tagastamise korral puudub vajadus lahendada kaebaja menetluslikke taotlusi, sh

taotlust riigilõivust vabastamiseks. Riigi õigusabi taotluse lahendamine

12.Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Kaebaja on Tartu Vangla kinnipeetav. Kaebaja vanglasisese isikukonto väljavõttest (tl 7) nähtub, et kaebaja rahalised vahendid on vähesed õigusabi eest tasumiseks. Samas ei ole kaebaja majanduslik seisund ainuke riigi õigusabi saamise tingimus.
13.Kohus jätab taotluse rahuldamata RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel, kuna kaebaja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Kaebaja on iseseisvalt läbinud kohtueelse menetluse ja esitanud käesolevas kohtuasjas arusaadava kaebuse. Kohtu hinnangul on kaebaja võimeline kaitsma oma õigusi iseseisvalt ka edaspidi. Halduskohtumenetluses kehtib uurimispõhimõte (HKMS § 2 lg 4 ja 5). Seetõttu ei ole esmatähtis, et kaebajal oleksid juriidilised teadmised. Halduskohtule esitatavas kaebuses piisab nõude esitamisest ning asjaolude ja kaebaja seisukohtade arusaadavast kirjeldamisest. Halduskohus selgitab vajadusel ka omal initsiatiivil välja asjaolusid ja kogub tõendeid. Vajadusel kohus suunab ja abistab kaebajat. Õigust kohaldab alati kohus, sh selgitab kohus välja kohaldamisele kuuluvad seadusesätted ja võimaliku kohtupraktika. Muud taotlused
14.Kaebaja esitas kaebuses taotluse vastustajalt dokumentide väljanõudmiseks ja talle edastamiseks. Kohus mõistab seda kui taotlust asja materjalidest koopiate väljastamiseks. Vastustaja esitas menetluse käigus vastuse kohtunõudele koos lisadega. Kohus edastab selle kaebajale. Sel juhul ei vaja enam lahendamist kaebaja taotlus ärakirjade saamiseks.
15.Kaebaja taotles enda nime asendamist tähemärkidega. HKMS § 175 lg-st 3 tulenevalt kohtul andmesubjekti taotluse saamise korral kaalumisõigust ei ole, vaid arvutivõrgus avaldatavas kohtulahendis kuuluvad andmed muutmisele. Eeltoodust tulenevalt tuleb kaebaja ees- ja perekonnanimi käesoleva kohtumääruse avaldamisel Riigi Teataja võrguväljaandes asendada tähemärgiga X. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Jõks Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 02.07.20263-26-186/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1686/4Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja