lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-16-2401/9

Võlaõigus › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Kentmanni kohtumaja · 15.12.2016

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtuasja number
2-16-2401/9
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
15.12.2016
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1498
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
KÜS § 7 lg 3, 4TsMS § 174 lg 1Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaVÕS § 69 lg 1Solidaarvõlgnike omavahelised suhtedKÜS § 151 lg 1KÜS § 5 lg 1KÜS § 51TsMS § 162Menetluskulude jaotus hagimenetlusesTsMS § 230 lg 1Tõendamise ja tõendite esitamise kohustusTsMS § 231 lg 2Tõendamisest vabastamise alusedTsMS § 442 lg 7

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-16-2401

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Maire Lukk

Otsuse avaldamise aeg ja koht

15. detsember 2016, Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number Tsiviilasi

2-16-2401

Tsiviilasja hind

523,74 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja Xxxx(isikukood xxxx, elukoht xxxx), lepinguline esindaja Irina Kuzmina (Keskväljak 1a, 41531 Jõhvi, e-post [email protected]) Kostja OÜ Xxxx(registrikood xxxx, asukoht xxxx), seaduslik esindaja Xxxx(e-post xxxx)

Asja läbivaatamine

Lihtmenetluses menetlusosaliste ärakuulamiseta

Xxxxhagi OÜ Xxxxvastu võla saamiseks

RESOLUTSIOON

1.Jätta Xxxxhagi OÜ Xxxxvastu võla saamiseks rahuldamata. Menetluskulude jaotus
2.Jätta menetluskulud 100% ulatuses Xxxxkanda.
3.Jätta OÜ Xxxxmenetluskulud nende puudumise tõttu Xxxxvälja mõistmata. Edasikaebamise kord Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul alates kirjeldava ja põhjendava osaga täiendatud kohtuotsuse kättetoimetamisest. Kohus täiendab otsust lõikes 41 sätestatu kohaselt, kui menetlusosaline teatab kümne päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Apellatsioonkaebuse esitamise soovi ei pea põhjendama. Kui menetlusosaline ei ole kohtule käesoleva paragrahvi lõikes 41 sätestatud tähtaja jooksul teatanud soovist kirjeldava ja põhjendava osata otsuse peale apellatsioonkaebust esitada, loetakse, et ta on apellatsioonkaebuse esitamise õigusest loobunud ( lg 42). Käesolev kohtuotsus on kirjeldava ja põhjendava osaga. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 20.07.20262-26-113859/3Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 16.07.20262-26-10708/6Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-12320/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 14.07.20262-25-121675/9Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
Otsuse sisu
TsMS § 444 lg 2Otsuse kirjeldava ja põhjendava osa lihtsustamine ning ärajätmine
TsMS § 4441 lg 42
TsMS § 448 lg 41Täiendav otsus
TsMS § 5 lg 1Menetluse toimumine poolte esitatu alusel
VÕS § 6Hea usu põhimõte
VÕS § 65 lg 1Solidaarvõlgnikud
VÕS § 76 lg 1Kohustuse täitmine
TsMS § 448
TsMS § 4441

2-16-2401 põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud

1.20.04.2015 ostis hageja kostjalt korteriomandi asukohaga xxxx (tl 5-11). Nimetatud korteriomandit kasutas hageja eelnevalt alates 28.11.2013 kostjaga sõlmitud üürilepingu alusel. Hageja nõue ja põhjendused
2.Hageja palub kostjalt välja mõista põhinõude 345,63 eurot, viivise 89,80 eurot ja menetluskulud. Hageja juhindub oma nõudmises VÕS § 6, § 7, § 76 lg 1, § 101 lg 1, § 108 lg 1, § 113 lg 1, KÜS § 7 lg 4.
3.Hageja märgib, et: • korteri müügilepingu sõlmimisel kinnitas kostja, et korteril puudub võlgnevus; • üürilepingu kehtivuse ajal hageja majandamiskulude arveid ei näinud; • peale korteri omandamist hakkas korteriühistu esitama arveid otse hagejale ning neile oli lisatud võlgnevus; • korteriühistu nõuab võla tasumist hagejalt; • seisuga 01.11.2015 oli võlgnevus koos viivistega 418,20 eurot, sh põhivõlg 345,63 eurot ja viivised 73,20 eurot; • kuna hageja ostis korteriomandi vastavalt poolte kokkuleppele võlgnevuseta, on hagejal õigus nõuda kostjalt kohustuste täitmist. Kostja vastuväited
4.Kostja vaidleb hagile vastu ja palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
5.Kostja märgib, et: • kostja nõustub sellega, et korteriühistu võib võlga nõuda nii võõrandajalt kui omandajalt; • hageja esindaja ei ole kursis, mida tähendab võõrandaja ja omandaja solidaarvastutus; • hageja teostab põhjendamatult korteriühistu õigust, nõudes võla tasumist enda kontole; • kuna hageja ei ole võlga korteriühistule tasunud, siis ei ole hagejale korteriühistu nõue üle läinud; • lepingu sõlmimisel oli kostja heauskselt arvamusel, et korteril ei ole võlga ning kinnitas seda lepingus; • käesolevaks ajaks on kostja võlgnevuse korteriühistu ees tasunud; • kuna kostja ei ole rikkunud hageja ees raha maksmise kohustust, ei ole hagejal õigus nõuda ka viivist. Kohtu põhjendused
6.Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras menetlusse võtmise määruses. Kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Menetlusosalised ärakuulamist ei taotlenud.
7.Kohus lahendab antud asja lihtsustatud kirjeldava osaga juhindudes TsMS § 442 lg 7 ja § 444 lg 1. Lihtsustatud kirjeldava osa täiendamist ei saa nõuda, mistahes asjaoludel. TsMS § 444 lg 2

2-16-2401 alusel, kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.

8.Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike materjalidega ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi ei ole põhjendatud ja rahuldamisele ei kuulu alljärgnevatel põhjendustel.
9.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
10.Kohus juhindub antud asjas lahendamisel korteriühistuseadusest (KÜS) ja võlaõigusseadusest (VÕS). KÜS § 5 lg 1 järgi korteriühistu liikmeks on kõik ühe või mitme korteriomanditeks jagatud kinnisasja korteriomanikud, kui korteriühistu moodustamise otsus on tehtud käesolevas seaduses sätestatud korras. KÜS § 51 kohaselt korteriühistu olemasolul lähevad korteriomandi võõrandamisel või pärimisel korteriomandi võõrandajale või pärandajale kuuluvad korteriühistu liikme õigused ja kohustused üle korteriomandi omandajale korteriomandi ülemineku hetkest. KÜS § 7 lg 3 kohaselt korteriomandi võõrandamisel või pärimisel on korteriomandi omandaja kohustatud korteriühistule tasuma korteriomandi võõrandaja või pärandaja poolt tasumata jäänud majandamiskulude ja muude maksete eest. KÜS § 151 lg 1 alusel majandamiskulud käesoleva seaduse tähenduses on korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, sealhulgas energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. VÕS § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 65 lg 1 kohaselt kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. VÕS § 69 lg 1 kohaselt omavahelises suhtes peavad solidaarvõlgnikud kohustuse täitma võrdsetes osades, kui seadusest, lepingust või kohustuse olemusest ei tulene teisiti.
11.Kohtule esitatud tõenditega on tõendatud, et 20.04.2015 ostis hageja kostjalt korteriomandi asukohaga Xxxx. Müügilepingu punktis 1.2.10 kinnitas kostja, et talle teadaolevalt maksevõlgnevused puuduvad (tl 5-11). Nimetatud korteriomandit kasutas hageja eelnevalt alates 28.11.2013 kostjaga sõlmitud üürilepingu alusel ning kostja esitas hagejale tasumiseks majandamiskulude arved (tl 12-25). 30.09.2015 KÜ Xxxxpoolt hagejale esitatud arvelt nähtub, et seisuga 30.09.2015 on võlg 419,07 eurot, sh viivised 65,64 eurot (tl 26).
12.Riigikohus on 15.06.2011 otsuse 3-2-1-48-11 punktis 12 leidnud, et KÜS § 7 lg 3 loob korteriomandi võõrandaja ja omandaja solidaarse kohustuse, st viidatud sätte alusel võib KÜ nõuda korteriomandi võõrandamise korral võõrandaja tasumata jäänud maksete tasumist nii võõrandajalt kui ka omandajalt. Kõnealuse sätte eesmärgiks ei ole vabastada korteriomandi võõrandajat tema omanikuks oleku ajal tekkinud võlgnevuse tasumisest, vaid lihtsustada KÜ nõude maksmapanekut olukorras, kus korteriomandi omanik on vahetunud.
13.Kohus leiab, et hagis kirjeldatud asjaoludel saaks hageja nõue tugineda VÕS § 69 lg-le 2, so kostja kui solidaarvõlgniku vastu esitatud tagasinõue. Tagasinõude rahuldamiseks tuleks hagejal tõendada, et ta on korteriühistule tasunud selle võla, mida hageja kostjalt tagasinõude korras nõuab. Kohus selgitas seda hagejale 19.02.2016 käiguta jätmise määruses ja märkis, et kui hageja ei ole korteriühistule võlga tasunud, ei ole hagejal alust selle tasumist kostjalt tagasinõude korras endale nõuda. Lisaks tuli hagejal tõendada, et see võlg (põhinõue 345,63 eurot ja viivis) on tekkinud enne

2-16-2401 kui hageja korteri omandas ehk et kostja selle võla eest solidaarvõlgnikuna vastutab. Hageja kohtumääruses toodud puudusi ei kõrvaldanud ja oma nõuet ei tõendanud. Kostja on kohtule teatanud, et on ise vastava võla korteriühistule tasunud (tl 56).

14.Kohus on seisukohal, et puudub alus hagi rahuldamiseks. Tõendatud ei ole, et hageja oleks korteriühistule tasunud selle võla, mida hageja kostjalt solidaarvõlgnikuna tagasi nõuab ning et see võlg oleks tekkinud enne korteriomandi omandamist. Hagejal puudub õigus nõuda kostjalt võla tasumist endale olukorras, kus ta ise ei ole seda korteriühistule tasunud. Hageja põhinõue jääb rahuldamata. Kuna põhinõue jääb rahuldamata, puudub alus rahuldada viivisenõuet. Ei ole tõendatud, et kostja oleks rikkunud hageja ees raha maksmise kohustust. Eeltoodust tulenevalt jääb hagi tervikuna rahuldamata. Menetluskulud
15.Kooskõlas TsMS § 162 lõigetega 1 ja 2 jätab menetluskulud 100% ulatuses hageja kanda.
16.TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.
17.Nähtuvalt toimiku materjalidest ei ole kostjat esindanud menetluses lepinguline esindaja. Kostja on esitanud vastuse seadusliku esindaja kaudu. Kohtu hinnangul puudub seetõttu vajadus küsida kostjalt menetluskulude nimekirja. Toimikust nähtuvalt ei ole kostjale hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud. Eelneva tõttu jätab kohus hagejalt kostja kasuks menetluskulud välja mõistmata. /allkirjastatud digitaalselt/ Maire Lukk kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja