lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-21-527/10

Muud › Muu

HaldusasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu halduskolleegium · 12.05.2021

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-21-527/10
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Muud › Muu
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
12.05.2021
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
943
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
HKMS § 56 lg 1, 3TõendidHKMS § 158 lg 2Otsuse tegemisel lahendatavad küsimusedHKMS § 175Otsuse avaldamineHKMS § 6 lg 2Haldusakt ja toimingHKMS § 61 lg 2Tõendite ja nõude suuruse hindamineHKMS § 62Tõendite esitamise õigeaegsus ning tõendite asjakohasus ja lubatavusTsMS § 244 lg 1EeltõendamismenetlusTsMS § 247 lg 4Eeltõendamismenetluse algatamine

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
3-21-527/7Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja23.03.2021

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Menetluse alus ringkonnakohtus Vaidlustatud lahend Asja läbivaatamine Menetlusosalised

Tartu Ringkonnakohus Madis Ernits, Tiina Pappel ja Tanel Saar 12. mai 2021, Tartu 3-21-527 X taotlus eeltõendamismenetluse algatamiseks X määruskaebus Tartu Halduskohtu 23. märtsi 2021. a määrus Kirjalik menetlus taotleja X puudutatud isik Viru Vangla

RESOLUTSIOON

1.Jätta määruskaebus rahuldamata Tartu Halduskohtu 23. märtsi 2021. a määrus muutmata.
2.Määruse avaldamisel asendada taotleja nimi tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse on lõplik (HKMS § 56 lg 3, TsMS § 247 lg 4).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Viru Vangla kinnipeetav X esitas Tartu Halduskohtule taotluse eeltõendamismenetluse algatamiseks, soovides psühhiaatrilise ekspertiisi korraldamist. Täpsemalt leidis taotleja, et pikaajalise üksikvangistuse kohaldamisega on Viru Vangla kahjustanud taotleja vaimset tervist. Vangla vastu kahju hüvitamise nõude esitamiseks on esmalt vaja välja selgitada taotleja vaimne seisund, kahjustuse ulatus, samuti see, kas taotlejal esineb vaimuhaigus.
2.

Sarnased lahendid

Muud
  • 13.07.20263-26-2047/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-13408/9Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 03.07.20262-26-8896/7Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja
  • 02.07.20263-26-1962/2Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 02.07.20262-26-9784/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 02.07.20263-26-1973/2Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
Tartu Halduskohus jättis taotluse rahuldamata 23. märtsi 2021. a määrusega. Halduskohus selgitas, et Viru Vangla ei nõustunud taotlusega, leides et puudub alus karta, et tõend võiks hävida või olla hiljem raskesti kättesaadav. Kohus nõustus vanglaga selles, et tõendid taotleja seisundi kohta ei lähe kaduma ja nende tõendite kasutamine ei raskene. Taotleja on taotluses leidnud, et ta vajab ekspertiisi (tulevikus) vangla vastu esitatava kahjunõude tarbeks, aga samuti käimasolevates menetlustes kohtuasjades nr 3-19-1803, nr 3-20-1314 ja nr 3-21-433, kuid taotleja pole avaldanud, kuidas ja millega on Viru Vangla tema tervist kahjustanud, et nõuda kahju hüvitamist. Konkreetsed haldusasjad ei ole hüvitamiskaebused. Halduskohus ei pidanud põhjendatuks taotluse käiguta jätmist, kuna sedavõrd ulatuslike puudustega taotluse puhul tähendaks see sisuliselt uue taotluse esitamist.
3.Taotleja esitas Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles palub tühistada halduskohtu määrus. Taotleja selgitab, et enne ekspertiisi teostamist ei saa ta esitada halduskohtule hüvitamiskaebust, sest ei saa täita HKMS-s kaebuse kohta esitatud nõudeid. Samuti on takistatud

taotluse esitamine töövõimetuspensioni saamiseks. Taotleja kavatseb nõuda vanglalt üksikvangistuses hoidmise, mitte tervishoiuteenuse osutamisega tekitatud kahju hüvitamist.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT MÄÄRUSKAEBUSE OSAS

4.Ringkonnakohus on kontrollinud määruskaebuse esitamise lubatavust, tähtaega ning määruskaebuse esitatavatele nõuetele vastavust ning võtab määruskaebuse menetlusse. Halduskohtu määrus vaidlustatud osas puudutab eelkõige taotleja õigusi, mistõttu ei pea ringkonnakohus põhjendatuks kaasata määruskaebuse lahendamisele Viru Vanglat ega anda talle võimalust määruskaebuse kohta seisukoha esitamiseks.
5.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.
6.Määruskaebusest nähtub, et taotleja arvates eeldab halduskohtule Viru Vangla vastu üksikvangistuse kohaldamisega tekitatud tervisekahju nõude esitamine psühhiaatrilise ekspertiisi eelnevat läbiviimist. Ringkonnakohus taotlejaga ei nõustu.
7.Määruskaebuses viidatud HKMS sätetest (§ 37 lg 1, § 38 lg 1 p-d 6-9, § 39 lg 1 ja § 44 lg 1) ei tulene kohustust tõendada tervisekahju tekkimist (s.h vaimsele tervisele kahju tekkimist) kindlat liiki tõendiga, näiteks kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi aktiga. HKMS § 56 lg 1 järgi on tõend igasugune teave, mis on seaduses sätestatud menetlusvormis ja mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks menetlusosaliste nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti muud asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud. Halduskohtumenetluses võivad tõenditeks olla kõik tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-de 251–305 kohaselt tsiviilkohtumenetluses lubatud tõendid ja HKMS-s lubatud tõendid (HKMS § 6 lg 2 ls 1). Ühelgi tõendil ei ole kohtu jaoks ette kindlaks määratud jõudu. Kohus hindab kõiki tõendeid nende kogumis ja vastastikuses seoses (HKMS § 61 lg 2). Seega võib taotleja tõendada tervisekahju tekkimist ka muud liiki tõenditega. Halduskohtule esitatud taotlusest nähtub, et taotleja on oma terviseseisundi tõttu vanglas pöördunud eriarsti poole, kes on taotleja seisundit ka hinnanud. Taotleja tervisekaart eeldatavalt kajastab kõiki kaebaja pöördumisi arstide poole vangistuse ajal, samuti arstide hinnanguid taotleja tervise kohta. Need andmed saavad olla aluseks taotlejale, et hinnata oma terviseseisundit ning otsustada hüvitisenõude esitamine vangla vastu. Kui hiljem esineb vajadus pöörduda halduskohtusse hüvitamiskaebusega, siis otsustab halduskohus kaebuse läbivaatamise käigus, kas esitatud tõendid on piisavad kõigi oluliste asjaolude väljaselgitamiseks või esineb tõepoolest vajadus kohtuliku ekspertiisi määramiseks. Kuid ka viimasel juhul saab pikaajalise üksikvangistuse perioodil taotleja terviseseisundi muutumise hindamise aluseks olla eelkõige sel ajal meditsiinitöötajate poolt dokumenteeritud andmed taotleja kohta.
8.Tõendid esitatakse tavapäraselt kohtuasja menetluses ja nende kogumine eeltõendamismenetluses on erandlik meede. Selle kohaldamise põhjendatud vajadus esineb, kui on oht, et hiljem ei ole võimalik tõendit koguda (HKMS § 56 lg 3, TsMS 244 lg 1). Eeltõendamismenetluses on lubatud tõendi kogumine ka juhul, kui vastustaja sellega nõustub. Praegusel juhul on Viru Vangla vaielnud vastu tõendi kogumisele eeltõendamismenetluses. Ringkonnakohtu hinnangul ei nähtu halduskohtule esitatud taotluses ega määruskaebuses kirjeldatud asjaoludest, et tõendi kogumine kaebaja terviseseisundi kohta oleks hiljem võimatu või raskendatud. Taotleja enda hinnangul on tema tervise kahjustamine olnud pöördumatu. Seega ei eelda taotleja, et tema terviseseisund võiks ajas oluliselt paraneda. Seetõttu pole põhjust arvata sedagi, et ekspertiisi määramata jätmisel ei oleks hiljem võimalik enam tuvastada vangla tegevusega põhjustatud kahju ulatust. Vastavalt ei ole täidetud TsMS § 244 lg-s 1 sätestatud eeldus tõendi kogumiseks eeltõendamismenetluses. HKMS § 158 lg 2 ls 1 näeb ette, et kohus teeb asjaolud kindlaks kohtuotsuse tegemise aja seisuga. Seegi nõue räägib tõendite varase kogumise vastu, kuna kahju hüvitamise nõude esitamise kolmeaastast tähtaega silmas pidades võib asjaolude muutumise korral sel juhul põhiasja menetluses osutuda vajalikuks uue ekspertiisi määramine. See oleks aga vastuolus menetlusökonoomia põhimõttega. Ka ei oleks eeltõendamismenetluses tõendi kogumine sel juhul

kooskõlas HKMS § 62 lg-ga 2, kuna selline tõend vähemalt osaliselt ei aitaks kindlaks teha asja õigeks lahendamiseks olulisi asjaolusid.

9.Kokkuvõtteks nõustub ringkonnakohus halduskohtuga, selles et praegusel juhul ei ole täidetud TsMS § 244 lg 1 sätestatud tingimused tõendi kogumiseks eeltõendamismenetluses. Selle sätte alusel ei ole aga üldse võimalik korraldada tõendi kogumist esitamiseks juba kohtu menetluses oleva kaebuse läbivaatamisel või haldusorganile haldusmenetluses taotluse esitamiseks. Seetõttu ei ole asjakohased kaebaja väited, et ta soovib kasutada ekspertiisiakti haldusasjade nr 3-19-1803, nr 3-20-1314 ja nr 3-21-433 menetlustes ja Sotsiaalkindlustusametilt töövõimetuspensioni taotlemisel.
10.Taotleja isikuandmete kaitseks tuleb avaldatavas kohtulahendis asendada taotleja nimi tähemärgiga vastavalt HKMS § 175 lg-le 3. /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 02.07.20262-26-6828/9Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
  • 02.07.20262-26-4818/14Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja