A.P. kaebus Tallinna Linnavaraameti 17.11.2020 käskkirja nr 1.-1/316 tühistamiseks ja Tallinna Linnavaraameti kohustamiseks uuesti otsustama, kas Laulu tn 24, Laulu tn 24a , Laulu tn 26 ja Ilmarise tänav T2 kinnisasjade vahele jääv reformimata riigimaa ligikaudse suurusega 102 m2 jagada või jätta jagamata ning anda võimalus maa omandamiseks vastavalt kas mitmele või ühele taotlejale
Menetlusosalised
Kaebaja – A.P., esindaja advokaat Erki Siht Vastustaja – Tallinna linn, esindaja Inken Logberg Kolmas isik I – A.V., esindaja Marge Rebane
Asja läbivaatamine
Kolmas isik II – K.L. Kohtuistung 05.04.2021. a.
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 03.06.2021 a.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.28.03.2000 omandas A.P. (kaebaja) kinnistu registriosa numbriga 1944001, sihtotstarbega elamumaa, asukohaga Harju maakond, Tallinn, Nõmme linnaosa, Laulu tn 24.
2.05.05.2020 edastas Tallinna Linnaplaneerimise Amet (TLP) kaebajale e- kirjaga teatise, milles teavitas, et ametile on esitatud projekteerimistingimuste taotlus koos eskiisiga Laulu tn 24a kinnistule üksikelamu püstitamiseks ning vastavalt ehitusseaduse (EhS) § 31 lg-le 3 edastatakse kaebajale eskiis arvamuse avaldamiseks. 30.05.2020 kirjaga edastas TLP kaebajale Laulu tn 24a kinnistu projekteerimistingimuste eelnõu 28.05.2020 nr 4-1/1636, koos uue eskiisiga. Kaebaja kinnitas kirja kättesaamist ja vastas TLP-le „Teadmiseks võetud“. 28.05 2020 eelnõust nähtuvalt oli kaebaja naaberkinnistu omanik, A.V. (kolmas isik I) esitanud 24.04.2020 TLP-le taotluse projekteerimistingimuste saamiseks ehitise püstitamiseks Laulu tn 24a kinnistule. Eelnõu tekstis 1(11)
oli märgitud, et „Laulu tn 26a kinnistule juurdepääs toimub läbi reformimata maa. Kuna seda juurdepääsu kasutab ainult Laulu tn 24a, siis tuleks omanikul juurdepääsu tee riba erastada. Reformimata maa erastamiseks on vajalik omanikul esitada Tallinna Linnavaraametile taotlus.“.
3.Tallinna Linnavaraamet (TLVA) algatas Laulu tn 24a kinnisasja omanikuks oleva kolmanda isiku I avalduse alusel Laulu tn 24, Laulu tn 24a, Laulu tn 26 ja Ilmarise tänav T2 kinnisasjade vahele jääva reformimata riigimaa erastamise menetluse maareformi seaduse (MaaRS) § 22 lõigete 12 ja 13 alusel ja koostas 05.06.2020 reformimata riigimaa asendiplaani. 16.07.2020 väljastas TLVA Vabariigi Valitsuse 22.02.2007 määrusega nr 50 kinnitatud „Kinnisasjaga liitmiseks sobiva maa erastamise korra“ (edaspidi kord) § 6 lõike 1 alusel piirinaabritele kirjad, millega teavitati, et on algatatud Laulu tn 24a kinnisasjaga liitmiseks sobiva reformimata riigimaa erastamise menetlus maa liitmiseks Laulu tn 24a kinnisasjaga. 16.07.2020 esitas kaebajal TLVAle reformimata riigimaa erastamisele vastuväited. Kaebaja väidete kohaselt ei ole kaebajat kunagi varasemalt teavitatud, et tegemist on reformimata riigimaaga ja varasema teadmise korral oleks ta juba varasemalt pöördunud TLVA poole maa-ala erastamiseks ja liitmiseks Laulu tn 24 kinnisasjaga. Kaebaja palus algatada reformimata riigimaa erastamise menetlus maa liitmiseks Laulu tn 24 kinnisasjaga. Lisaks teavitas kaebaja, et Laulu tn 24 kinnistu üldpindala on 479 m2, mis on väiksem naaberkinnistutest. Kaebaja selgitas, et tagamaks Laulu tn 26 ja Laulu tn 24 kinnistutel elavatele perekondadele rahu ja privaatsust, ei ole reformimata riigimaa juurdepääsuks Laulu tn 24a kinnisasjale vajalik.
4.17.07.2020 edastas TLVA kaebajale vastuse, milles selgitas kinnisasjaga liitmiseks sobiva maa erastamise menetlust ja korda.
5.17.07.2020 esitas kaebaja TLVA-le avalduse MaaRS § 22 lõike 13 alusel, sooviga erastada reformimata riigimaa tervikuna, maa liitmiseks Laulu tn 24 kinnisasjaga.
6.28.07.2020 esitas Laulu tn 26 kinnisasja omanik K.L. (kolmas isik II) TLVA-le Laulu tn 24a kinnisasjaga liitmiseks sobiva maa erastamise menetlusele vastuväited ning teatas, et on vastu reformimata riigimaa erastamisele Laulu tn 24a sissesõidutee rajamise eesmärgil. Kolmas isik II selgitas, et Laulu tn 24a kinnistule on võimalik juurde pääseda Vanemuise tänava ja Ilmarise tänava vahel paikneva tee kaudu ja et sissesõidutee rajamine Laulu tn 24 ja Laulu tn 26 kinnistute vahelt häiriks tekkiva müra tõttu mõlema kinnistu elanikke.
7.10.08.2020 edastas TLVA Laulu 26 kinnisasja omanikule vastuse, milles selgitas kinnisasjaga liitmiseks sobiva maa erastamise menetlust ja korda.
8.11.08.2020 esitas kolmas isik II TLVA-le avalduse MaaRS § 22 lõike 13 alusel, sooviga erastada reformimata riigimaa tervikuna, maa liitmiseks Laulu tn 26 kinnisasjaga.
9.Juhindudes korra § 6 lõikest 4 tegi TLVA 11.08.2020 kõigile avalduse esitanud kinnisasjade omanikele ettepaneku sõlmida kinnisasjaga liitmiseks sobiva maa jagamise kokkulepe. Kokkulepe paluti edastada hiljemalt 17.09.2020. Kokkulepet nimetatud kuupäevaks ei sõlmitud.
10.17.11.2020 käskkirjaga nr 1.-1/316 kinnitati 05.06.2020 koostatud ja TLP 29.10.2020 kooskõlastatud Laulu tn 24, Laulu tn 24a, Laulu tn 26 ja Ilmarise tänav T2 kinnisasjadega piirneva erastatava maa piiride kulgemise ettepanek, mille kohaselt liidetakse maatükk ligikaudse suurusega 102 m2 Laulu tn 24a kinnisasja koosseisu.
11.Kaebaja esitas 18.12.2020 Tallinna Halduskohtule kaebuse, mille kohus võttis 23.12.2020 määrusega menetlusse nõudes tühistada Tallinna Linnavaraameti 17.11.2020 käskkiri nr 1.-1/316 ja kohustada Tallinna Linnavaraametit uuesti otsustama, kas Laulu tn 24, Laulu tn 24a, Laulu tn 26 ja Ilmarise tänav T2 kinnisasjade vahele jääv reformimata riigimaa ligikaudse suurusega 102 m2 jagada või jätta jagamata ning anda võimalus maa omandamiseks vastavalt kas mitmele või ühele taotlejale.
2(11)
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
Kaebaja seisukoht
12.Kaebaja leiab, et vaidlustatud käskkiri on õigusvastane, kuna käskkirja koostamisel ei ole vastustaja lähtunud maakorralduse- ja planeeringu nõuetest ning on teostanud kaalutlusõigust ebaõigesti. Rikutud on ka menetlus- ja motiveerimisnorme. 12.1 Vastustaja ei ole käskkirja välja andes vähimalgi määral arvestanud Nõmme linnaosa eripärade ja planeeringuga, sh üldplaneeringuga. Nõmme arengukavas (algatatud Tallinna Linnavolikogu 29.11.2012 otsusega nr 168) on sätestatud, et Nõmme on ainulaadne metsa- ja aedlinnamiljööga rohelist väärtustav Tallinna linnaosa. Nõmme linnaosa ehitusmääruse (kinnitatud Tallinna Linnavolikogu 28.10.2004 määrusega nr 36) § 4 lg 10 järgi on elamukruntide metsaindeks vähemalt 0,25, suurematel kruntidel proportsionaalselt suurem ja kõrghaljastuseta kruntidel tuleks tagada selleks kasvutingimused vähemalt 25% ulatuses krundi pindalast. Ehitusmääruse § 4 lg 14 kohaselt tuleb hoonestamisel ja hoonestatud kruntide kasutamisel ning tee-ehitusel säilitada olemasolev väärtuslik kõrghaljastus ning arvestada hoonestusviisile vastava kvaliteetse tänavaäärse kõrghaljastuse loomise vajadusega. Ehitusmääruse lisa 1 järgi asuvad Laulu tn 24, Laulu tn 24a, Laulu tn 26 ja Ilmarise tänav T2 kinnisasjade vahele jääv reformimata riigimaa II- s ehituspiirkonnas ning lisa 2 järgi miljööväärtuslikul alal. Nõmme Linnaosa üldplaneeringus, mis peaks olema aluseks projekteerimis- ja ehitustegevusele Nõmme linnaosas, põhilisteks ülesanneteks on linnaosa säilimine metsalinnana, hinnatud elamupiirkonna ja puhkealana ja rohelise võrgustiku toimimist tagavate tingimuste seadmine, sealhulgas parkide- ja haljastute kasutuse täpsustamine ning puhke- ja virgutusalade määramine. Neid eesmärke ei ole käskkirjas arvesse võetud. 12.2 Iseseisva kasutusvõimaluseta maa jagamisel ning kaalutlusõiguse teostamisel tuleks seega igal juhul arvestada Nõmme linnaosa eripära. Reformimata riigimaa kaebajale kuuluva Laulu tn 24 kinnisasjaga liites suureneks miljööväärtuslik haljasala ja kõrghaljastus täiendava 102 m2 võrra, kuna kaebajal (või ka Laulu tn 26 omanikul) puudub igasugune vajadus muuta reformimata riigimaad sõiduteeks. Samal ajal, kui Laulu tn 24a omaniku esitatud 27.04.2020 eskiisprojekti järgi kaetakse kogu reformimata riigimaa teekividega, ehk vaidlusalusest maatükist saab kivist sõidutee. Juurdepääsu soovitakse kohas, kus tegemist on tugeva aluspõhjata ja katteta loodusliku pinnasteega. Transpordivahendite kasutamine ning kivist sõidutee rajamine lõhub pinnast, kahjustab taimestikku ning lähistel asuvate mändide juuri. 12.3 Arvestades, et asfalteeritud juurdepääsutee Laulu tn 24a kinnisasjale on täielikult tagatud Ilmarise T3 tee kaudu on veel ühe täiendava 102 m2 pindalaga kivist sõidutee rajamine Nõmme linnaossa ilmselgelt ebavajalik ning vastuolus Nõmme Linnaosa planeeringu üldpõhimõtetega. Vaidlusaluses käskkirjas ei ole neid põhimõtteid isegi mitte mainitud, rääkimata sellest, et nendega oleks kaalumisel arvestatud. Ainuüksi seetõttu on käskkiri õigusvastane. Olukorras, kus täiendava tee rajamine vajalik ei ole, puudub igasugune vajadus muuta looduslikku pinnasteed kivisillutisega sõiduteeks. 12.4 Käskkirja andmisel oleks tulnud arvestada ka kaebajale kuuluva Laulu tn 24 kinnistu üldpinna suurust 479 m2, st on väiksem Laulu tn 24a üldpindalast, mis on 695 m2. Ehitusmääruse § 4 lg 3 kohaselt ei ole hoonestamata krundile, mille üldpindala on väiksem, kui 600 m2 üldjuhul lubatud uut elamut püstitada. Maa liitmisel kaebaja maaga oleks see nõue peaaegu täidetud, Laulu tn 24a krundi pindala aga ületab juba praegu märkimisväärselt miinimumpindala suurust, mis tähendab, et täiendava maa-ala lisamine Laulu tn 24a kinnistule ei ole vajalik. 12.5 Kuna Laulu tn 24a kinnisasjale on juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt tagatud, rikub käskkirjas väljendatud otsustus ka Nõmme linnaosa üldplaneeringust tulenevaid põhimõtteid tagada privaatsus võimalikult suures ulatuses. Sõidutee rajamine vaidlusalusele maatükile rikub 3(11)
kaebaja privaatsusvajadust ja omandiõigust. Selline riive oleks põhjendatud, kui muid võimalusi Laulu tn 24a kinnistu omanikule juurdepääsuks ei eksisteeriks. Kaebaja privaatsuse rikkumist ei ole käskkirja andmisel sisuliselt arvestatud. Käskkirja jõustumisel oleks kaebaja kinnistu piiratud sõiduteega mitmelt poolt. Pärast riigimaa ümberehitamist sõiduteeks võib eeldada teekasutuse kasvu olulisel määral, arvestades, et varem oli Laulu 24a puhul tegemist sisuliselt mahajäetud kinnistuga ning juurdepääsuteed praktiliselt ei kasutatud. 12.6 Korralduse väljastamisel ei ole arvestatud maakorralduse nõudeid. Käskkirja pikkus on vaid kolm lehekülge, millest valdava osa moodustab menetluse kirjeldus. Kaalutlusi on pool lehekülge. Korralduses toodud kaalutlused ei kaalu üles maakorraldusnõuete ja kaebaja õiguste rikkumist. MaaRS-s § 313 lg-st 5 ega määruse § 6 lg-st 6 ei tulene, et otsustamisel tuleks arvesse võtta „ajaloolist juurdepääsuõigust“. Tava ei tekita juurdepääsu määramise nõudeõigust, kui muu vajalik juurdepääs on olemas. Ei ole ka asjakohane põhjendus, et riigimaa all asuvad vee- ja kanalisatsioonitrassid. Kui trassid kaetakse sillutiskiviga, oleks parandustööde tegemine seotud ulatuslike kulutustega. Kui jätta trasside peale haljasala ja anda maatükk kaebaja omandisse, oleks ligipääs oluliselt lihtsam. Trasside paiknemine ei anna samuti alust maa liitmiseks Laulu tn 24a kinnistuga. 12.7 Puudub igasugune alus väiteks, nagu oleksid naaberkinnisasjade omanikud vaikimis riigimaa kolmanda isiku I omandisse andmisega nõustunud. Kaebaja on vaid peale TLVA kirja saamist teatanud, et võtab selle teadmiseks. Asjaolu, et kolmas isik I esitas taotluse esimesena, ei anna talle subjektiivset õigust olla omandamisel eelisseisundis. Ei kaebaja ega Laulu tn 26 kinnisasja omanik olnud teadlikud, et vaidlusalune juurdepääsutee kuulub riigi omandisse, mille omandamiseks on õigustatud kõik piirnevate kinnisasjade omanikud. 12.8 Teisi sellise arusaamatu kujuga kinnisasju piirkonnas ei eksisteeri. Käskkirjaga ei ole täidetud lihtsate ja selgete piiride loomise nõue. Välditud ei ole kinnisasja kiildumist ja ribasust. Ei ole täidetud loodusvarade säästliku kasutamise ega terve elukeskkonna tagamise põhimõtet. 12.9 Vastustaja on rikkunud ka võrdse kohtlemise põhimõtet eelistades alles äsja Laulu 24a kinnistu omandanud isiku huve kaebaja ja teiste aastakümneid Nõmmel elanud isikute huvidele. Kaasomanike huvide arvestamisel ja kaalumisel omab tähtsust ka see, kuidas kaasomanikud kinnisasjaga nii ajalooliselt kui ka emotsionaalselt seotud on. 12.10 Kaebaja ei ole minetanud õigust 17.11.2020 käskkirja vaidlustada seoses projekteerimistingimuste vaidlustamata jätmisega. Projekteerimistingimused on eelhaldusaktiks ehitusloa andmise menetluses. Alles eelhaldusakti ja lõpliku haldusakti tulemusena võib selguda, kas isiku õigusi rikutakse. Projekteerimistingimustes oli sõnaselgelt kirjas, et selleks, et juurdepääsuõigus saaks tekkida, tuleb see maareformi käigus alles omandada, mis eeldab täiesti uut haldusmenetlust. Seega ei saanud kolmandal isikul I tekkida õiguspärast ootust, et reformimata riigimaa hakkab kuuluma just temale. Kaebajal ei saanud ka tekkida arusaama, et projekteerimistingimuste vaidlustamata jätmisel on ta lõplikult minetanud võimaluse reformimata riigimaa omandamiseks. Vastustaja seisukoht
13.Vastustaja ei nõustu kaebusega ja vaidleb sellele täies ulatuses vastu. 13.1 Seaduse tekstist tuleneb, et kinnisasjaga liitmiseks sobiva maatüki erastamise võimalikkuse määramisel tuleb linnavalitsusel lähtuda eelkõige planeeringu- ja maakorralduse nõuetest. 13.2 Laulu tn 24 kinnisasjaga liitmiseks sobiva maa erastamise otsustamise aluseks on Tallinna linna poolt Laulu tn 24a kinnisasjale väljastatud projekteerimistingimused PT nr 2011802118020/04688, mille eelnõu esitati koos eelkirjeldatud juurdepääsu lahendusega arvamuse andmiseks nii Laulu tn 24 kui ka Laulu tn 26 kinnisasjade omanikele (04.05.2020 ja 28.05.2020 kirjad). TLPA on TLVA-t teavitanud, et kuna vastuväiteid ei esitatud, siis järelikult nõustusid Laulu tn 24 ja Laulu tn 26 kinnisasjade omanikud olemasoleva juurdepääsu tavapärase 4(11)
kasutamise jätkumisega ning TLPA andis projekteerimistingimused PT nr 2011802/04688. Planeerimisseaduse (PlanS) § 125 lõige 5 sätestab, et projekteerimistingimused on võrdsustatud detailplaneeringuga. EhS kohaselt pädeva organi poolt kinnitatud projekteerimistingimused on muu hulgas kindlaks määranud juurdepääsutee asukoha, mis jääb reformimata riigimaale. Juhul, kui puuduks kehtiv maareformi regulatsioon, tuleks Laulu tn 24a kinnistu omanikul pöörduda riigi ehk Maa-ameti poole ja taotleda teeservituudi seadmist. Kehtivate projekteerimistingimuste alusel, mis määrab muuhulgas ära juurdepääsu kinnisasjale, on Laulu tn 24a kinnistu omanikul tekkinud õigustatud ootus kasutada hetkel riigi omandis olevat maatükki, et pääseda oma krundile sõltuvalt riigi tehtavast valikust, kas erastamise või servituudi seadmise läbi. 13.3 Kaebaja, jättes vaidlustamata projekteerimistingimustes esitatud ruumilise lahenduse, on andnud nõusoleku, et vaidlusalune maatükk, mis tagab juurdepääsu Laulu tn 24a kinnistule tuleks liita nimetatud kinnisasjaga. Kaebaja ei ole projekteerimistingimusi vaidlustanud haldusmenetluses ettenähtud tähtaja jooksul, mistõttu on nimetatud haldusakt aluseks teiste seotud ja puudutatud haldusaktide vastuvõtmisele. 13.4 Vastustaja on seisukohal, et vaidlustatud käskkirja aluseks olevad asjaolud ei ole ära langenud, käskkiri on piisavalt motiveeritud ning vastab vorminõuetele. Kaebajale on edastatud kõik haldusmenetluse materjalid ja antud võimalus esitada seisukoht ja vastuväiteid. 13.5 Eeltoodust tulenevalt puudub alus ka väitel, et naaberkinnistute omanike kohtlemisel pole vastustaja lähtunud võrdse kohtlemise põhimõttest või arvestanud avaliku huviga Nõmme üldplaneeringuga sätestatud tingimuste tagamisel. Tallinna linna poolt kinnitatud projekteerimistingimuste PT nr 2011802/04688 koostamise alused tulenevad ja peavad vastama Nõmme üldplaneeringuga piirkonnale kehtestatud nõuetele. Kolmanda isiku I seisukoht
14.Kolmas isik I ei nõustu kaebusega ja vaidleb sellele vastu. 14.1 Kolmas isik I taotles Laulu tn 24a kinnistule projekteerimistingimusi elamu püstitamiseks. Vastustaja väljastas projekteerimistingimused. Vastustaja kaasas menetlusse kohased puudutatud isikud ning esitas projekteerimistingimuste eelnõu koos juurdepääsu lahendusega arvamuse andmiseks kõigile puudutatud isikutele, st nii kaebajale kui ka Laulu tn 26 omanikule, kes projekteerimistingimustele vaiet ei esitanud. Vastustaja on menetlenud käskkirja väljastamist õiguspäraselt ja vastavuses õigusaktides sätestatud nõuetega ja väljastanud käskkirja pika ning põhjaliku otsustusprotsessi tulemina, mis nähtub käskkirja ja projekteerimistingimuste tekstist. Käskkiri on enne väljastamist läbinud kõik seadusest tulenevad menetlusetapid ja kõik puudutatud isikud on olnud kaasatud. 14.2 Kolmandale isikule I tulenes õigus taotleda reformimata maa liitmist enda kinnisasjaga seadusest ja kolmas isik I kasutas vastavat õigust kooskõlas seadusega. Kinnisasjaga liitmiseks sobiva maa erastamise võimalikkuse määramisel tuleb linnavalitsusel lähtuda eelkõige ja peamiselt planeeringu ja maakorralduse nõuetest (MaaRS § 313 lg 4) ning vastustaja on seetõttu teostanud kaalutlusõigust õigesti. Samuti tuleb arvestada juba välja kujunenud olukorda ja iga külgneva kinnisasja omaniku mõistlikke huve. Vastustaja on seda teinud, põhjendades oma otsust projekteerimistingimustes ja käskkirjas. Projekteerimistingimustes (kaebuse lisa 5) on välja toodud, et Laulu tn 26a kinnistule juurdepääs toimub läbi reformimata maa. 14.3 Kaebaja kaebeõigus on lõppenud. Kuna projekteerimistingimused on jõustunud, on käskkiri üksnes selle akti alusel välja antud järelm, millise väljaandmise kohustus tuleneb projekteerimistingimustest. Kaebaja sai projekteerimistingimused kätte 30.05.2020, kuid ei ole neid vaidlustanud. Seega on kaebaja oma tegevusetusega minetanud kaebeõiguse ning on seega andnud nõusoleku, et vaidlusalune maatükk tagab juurdepääsu Laulu tn 24a kinnisasjale ning tuleks seega nimetatud kinnisasjaga liita. Projekteerimistingimustest tulenevalt tekkis kaebajal 5(11)
õiguspärane ootus käskkirja andmisele sellisel kujul nagu seda tehti ehk sellele, et reformimata maa tema kinnistu kõrval oleks võimalik liita tema kinnistuga. 14.4 Vaidlusalune kinnistu ei asu miljööväärtuslikul pinnal, mistõttu tuleb tähelepanuta jätta kõik kaebaja vastavasisulised vastuväited. 14.5 Kaebaja poolt väidetud sõidutee ja suurte autode osas märgib kolmas isik I, et tegemist on kaebaja poolse olulise üle paisutamisega. Kõnealuse tee puhul on tegemist krundi juurdepääsu- ja sissesõiduteega sõiduautodele, mis iga krundi juurde kuulub ja on selle osaks. Ka ei ole õige, et juurdepääsu rajamine kõnealusele kinnistule muudaks oluliselt selle ilmet. Vaidlusalune ala jääb väljapoole miljööväärtuslikke alasid. 14.6 Käskkiri ei ole ehitusloaks tee rajamisele vaidlusalusele kinnistule. Projekteerimistingimused ja käskkiri on küll eeldusteks ehitusloa saamisele, kuid ei anna kolmandale isikule I õigust ehitada oma äranägemise järgi tee või katta kogu krunt kivikattega. Kolmas isik I arvestab tee rajamisel rohelusega ja selle täitmist kontrollib kohalik omavalitsus. Maapinnas paiknevad trassid ning seda on nagunii korduvalt läbi kaevatud. Kaitstavat taimestikku maa-alal ei ole. 14.7 Ainus võimalik ligipääs Laulu tn 24a kinnistule on läbi vaidlusaluse maatüki. Just Vanemuise tänava poolt T3 tee kaudu sissepääsu rajamine võiks oluliselt riivata ümberkaudsete inimeste privaatsust, kuna Vanemuise tänava osa on tupiktänav ja sellel ei oleks mõeldav liikluskoormuse suurenemine. Ühtlasi eeldaks see sealtkaudu juurdepääsu rajamist ning puude ja põõsaste likvideerimist tänavast kuni kinnistuni. Ehitada tuleks uus mahasõit. Laulu tn poolt saab aga kasutada olemasolevat teed, mida on projekteerimistingimustes ka arvestatud. 14.8 Vaidlusalune riigimaa osa on olnud Laulu 24a juurdepääs vähemalt 1950-ndatest aastatest. Samuti on kõik trassid riigimaal. Projekteerimistingimustes on seda kõike arvesse võetud. Ehitise püstitamine projekteerimistingimustes näidatud tingimustel ei ole vastuolus Tallinna üldplaneeringuga ja järgib Nõmme linnaosa üldplaneeringus toodud põhimõtteid. 14.9 Arusaamatuks jäävad kaebaja väited seoses kinnistute suurusega. Ehitusmäärus ega ükski analoogne õigusakt ei ole kohaldatavad tagasiulatuvalt. Kaebajale ei ole tehtud ettekirjutust hoone lammutamiseks või esitatud nõuet krundi suuruse hoonestusega kooskõlla viimiseks. Ehitusmäärus käsitleb uusi ehitisi, mida alles hakatakse ehitama. Seega kaebaja väide, nagu oleks tema krundi suurus väiksem kaasaegse ehitusmäärusega nõutavast, ei ole kuidagi rikkuv või diskrimineeriv. 14.10 Kaebaja enamik väiteid, mis puudutavad maakorraldust ja keskkonnakaitset on väga üldist laadi ega ole käsitletavad veenvate argumentidena. Kolmas isik I ei ole soovinud riigimaa omandamisel eelisseisu. 14.11 Jääb arusaamatuks, kuidas on omavalitsus eelistanud kolmanda isiku I huve ning millega on need väited põhjendatud. Kaebaja ega keegi teine ei taotlenud endale maa erastamist, mistõttu ei ole võimalik tugineda ebavõrdsele kohtlemisele. Kaebaja väidetest tervikuna jääb mulje, et kaebaja jaoks ilmnes üllatuslikult, et Laulu tn kruntide vahel asub reformimata riigimaa. Maainfo on aga avalik ning kõigil on võrdsed võimalused sellega tutvuda. Kui kaebaja või keegi teine oleks soovinud maatükki omandada, oli neil võimalik seda taotleda. 14.12 Käskkiri on antud projekteerimistingimuste alusel ning on seega käsitletav ka projekteerimistingimuste jätkuna. Kolmandal isikul I on tekkinud õiguspärane ootus käskkirja kehtima jäämisele ning ta on asunud käskkirjas märgitut ellu viima ja tegema kulutusi, sh tellinud projekteerimistingimuste alusel ehitusprojekti. Projekteerimistingimused saavutasid õigusjõu peale vaide esitamise tähtaja lõppemist. Kaebaja on minetanud kaebeõiguse, jättes projekteerimistingimused vaidlustamata. Kolmanda isiku II seisukoht 6(11)
15.Kolmas isik leiab, et käskkiri on õigusvastane ning maa erastamine kolmandale isikule I ei ole põhjendatud. Õige oleks maa erastada liitmiseks Laulu tn 26 kinnisasjaga, kuivõrd Laulu tn 24a kinnistule on olemas alternatiivne juurdepääs ning vaidlusaluse maatüki liitmine Laulu tn 24a maatükiga ei ole põhjendatud. Olukorras, kus maa liidetaks Laulu tn 26 kinnisasjaga, ei oleks põhjendatud anda Laulu 24a kinnisasja omanikule juurdepääsu läbi praeguse reformimata maa Laulu tn 24a kinnisasjale, kuivõrd selline juurdepääs ei ole vajalik.
KOHTU PÕHJENDUSED
16.Kohus leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.
17.MaaRS § 20 lg 1 esimese lause kohaselt kuulub erastamisele maa, mida maareformi seaduse alusel ei tagastata, ei jäeta riigi omandisse ega anta munitsipaalomandisse. MaaRS § 22 lg 13 sätestab, et kui era-, munitsipaal- või riigi omandis oleva kinnisasjaga piirneval maal ei ole võimalik moodustada iseseisvalt kasutatavat kinnisasja (edaspidi kinnisasjaga liitmiseks sobiv maa) ning planeeringu ja maakorralduse nõuetest tulenevalt on otstarbekas see maa liita piirneva kinnisasjaga, on piirneva kinnisasja omanikul õigus taotleda selle maa omandamist liitmiseks oma kinnisasjaga. Kinnisasjaga liitmiseks sobiva maa omandamine toimub käesoleva seaduse VI1 osas sätestatud alustel. MaaRS § 312 lg 1 järgi käsitatakse kinnisasjaga liitmiseks sobiva maana üldjuhul riba-, siilu- või kiilukujulist või muud ebakorrapärase kujuga või selle väiksusest tingitud iseseisva kasutusvõimaluseta maatükki, millele üldjuhul puudub juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt ning mis on üldjuhul looduses tekkinud maareformi läbiviimise käigus või järel peamiselt eri aegadel kasutusel olnud erinevast plaani- või kaardimaterjalist või erinevatest mõõdistusviisidest tingitud vigade tõttu. Kinnisasjaga liitmiseks sobiva maana võib käsitada ka kinnisasja ja teise isiku omandis või valduses oleva avalikult kasutatava tee ja kinnisasja vahelist maatükki, kui seda ei ole tee omaniku või valdaja arvates otstarbekas arvata teemaa hulka. Sama definitsiooni on korratud ka korra § 1 lg-s 2.
18.Käesolevas asjas ei ole poolte vahel vaidlust selles, et Laulu tn 24, Laulu tn 24a, Laulu tn 26 ja Ilmarise tänav T2 kinnisasjadega piirnev maa, mille osas tehti vaidlusalune piiride kulgemise ettepanek, on käsitletav maatükina, mis vastab MaaRS § 322 lg-s 1 sätestatud kinnisasjaga liitmiseks sobiva maa tunnustele.
19.MaaRS § 23 lg 1 esimese lause kohaselt erastatakse maa vastavuses planeeringu- ja maakorralduse nõuetega. Maa erastamiseks moodustatakse katastriüksus plaani- ja kaardimaterjali alusel. Kinnisasjaga liitmiseks sobiva maa plaani koostamiseks kannab linna- või vallavalitsus väljaselgitatud kinnisasjaga liitmiseks sobiva maa piirid katastrikaardi väljatrükile, millelt nähtuvad selgelt piirnevate katastriüksuste (kinnistute) piirid ja katastritunnused. Kinnisasjaga liitmiseks sobiva maa piirid määratakse otstarbekust ning planeeringu ja maakorralduse nõudeid arvestades (korra 3 lg 5). Pärast maa erastamise võimalikkuse väljaselgitamist väljastab linna- või vallavalitsus kinnisasjaga liitmiseks sobiva maa asendiplaani kõikidele piirnevate kinnisasjade omanikele, kelle omandis oleva kinnisasjaga on otstarbekas ning planeeringu- ja maakorralduse nõuetest lähtudes võimalik piirnevat maad või selle osa liita (korra § 6 lg 1).
20.MaaRS § 313 lg 4 kohaselt selgitab kohalik omavalitsus välja, kelle omandis oleva kinnisasjaga on otstarbekas ning planeeringu ja maakorralduse nõuetest lähtudes võimalik piirnevat maad või selle osa liita, lg 5 näeb ette, et kui kinnisasjaga liitmiseks sobivat maad soovivad omandada mitme piirneva kinnisasja omanikud ning nad valla- või linnavalitsuse määratud tähtaja jooksul kokkulepet ei saavuta, otsustab valla- või linnavalitsus, kas lähtuvalt planeeringu- ja maakorralduse nõuetest on otstarbekas maa jagada või jätta jagamata ning anda võimalus maa omandamiseks vastavalt kas ühele või mitmele taotlejale.
21.Puudub vaidlus, et TLVA väljastas 16.07.2020 korra § 6 lg 1 alusel piirnevatele Laulu tn 24 ja Laulu tn 26 kinnisasjade omanikele kirjad, millega teavitati, et on algatatud Laulu tn 24a kinnisasjaga liitmiseks reformimata riigimaa erastamise menetlus eesmärgiga liita maa Laulu tn 24a kinnisasjaga juurdepääsuteena. Koos kirjaga edastati ka TLVA 05.06.2020 koostatud 7(11)
liitmiseks sobiva maa-ala asendiplaan, millel liitmiseks taotletav maa-ala oli tähistatud punasega (Laulu tn 24a erastamise toimik). Kirjas selgitati, et menetluse algatamine tulenes asjaolust, et Ilmarise tänav T2, Laulu tn 26, Laulu tn 24a ja Laulu tn 24 kinnisasjade vahele jääb reformimata riigimaa ligikaudse suurusega 102 m2, mis on kasutuses juurdepääsuteena Laulu tn 24a kinnisasjale. Puudub vaidlus ka selles, et liitmiseks sobiva maa erastamise ettepanekule esitasid vastuväited nii kaebaja kui ka kolmas isik II, kes mõlemad olid vastu maa erastamisele kolmandale isikule I. 17.07.2020 esitas kaebaja TLVA-le avalduse MaaRS § 22 lõike 13 alusel sooviga erastada reformimata riigimaa selle liitmiseks Laulu tn 24 kinnisasjaga. 11.08.2020 esitas kolmas isik II TLVA-le avalduse MaaRS § 22 lõike 13 alusel sooviga erastada reformimata riigimaa selle liitmiseks Laulu tn 26 kinnisasjaga. Puudub vaidlus ka selles, et piirnevate kinnisasjade omanikele edastati 12.08.2020 ettepanek kirjaliku kokkuleppe sõlmimiseks maa jagamiseks, kuid TLVA poolt antud tähtajaks kokkulepet ei sõlmitud. Vaidlustatud käskkirjaga kinnitati TLVA 05.06.2020 koostatud liitmiseks sobiva maa piiride kulgemise ettepanek, mille kohaselt liidetakse maatükk ligikaudse suurusega 102 m2 Laulu tn 24a koosseisu. Maatüki väliste piiride paiknemise ega liitmiseks sobiva maa kogupindala osas ei ole poolte vahel samuti vaidlust. Vaidlus puudub ka selles, et maatükki ei ole otstarbekas jagada. Iga menetlusosaline taotles maatüki erastamist oma kinnisasjaga liitmiseks. Seega ongi poolte vahel vaidlus üksnes selles, millise kinnisasjaga tuleks liitmiseks sobiv maa menetluse tulemusena liita. Kaebaja leiab, et maatükk tuleks liita Laulu 24 kinnisasjaga, kolmas isik I leiab, et see tuleks liita Laulu 24a kinnisasjaga, nagu on otsustatud vaidlustatud käskkirjas ning kolmas isik II leiab, et maatükk tuleb liita Laulu tn 26 kinnisasjaga.
22.MaaRS § 313 lg 5 nimetatud valla- või linnavalitsuse otsus on kaalutlusotsus. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 158 lg 3 sätestab, et kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti õiguspärasust hinnates kontrollib kohus kaalutlusõiguse piiride ja eesmärgi ning muude kaalutlusreeglite järgimist haldusorgani poolt, kohus ei hinda eraldivõetuna kaalutlusotsuse otstarbekust ja ei teosta haldusakti või toimingu õiguspärasust kontrollides kaalutlusõigust haldusorgani eest. Seega tuleb kohtul vaidluse lahendamiseks hinnata, kas vastustaja on vaidlustatud otsuste tegemisel lähtunud seaduses ette nähtud asjaoludest ehk planeeringu ja maakorralduse nõuetest ning kas vastustaja on teostanud kaalutlusõigust õigesti.
23.Vastustaja põhjendused, miks otsustati vaidlusalune maatükk liita Laulu tn 24a kinnisasjaga nähtuva 17.11.2020 käskkirja põhjendustest. Peamiseks põhjenduseks on asjaolu, et Laulu tn 24 ja 26 kinnisasjade vahele jääv reformimata maatükk on alates elamukruntide moodustamisest ja katastriüksuste registreerimisest olnud ajalooliselt väljakujunenud maakasutusest tulenevalt Laulu tn 24a juurdepääsuteeks ning selle tee all kulgevad ka Laulu tn 24a kinnisasja teenindavad vee- ja kanalisatsioonitrassid. Maatükki ei ole põhjendatud tükeldada ja õiguslik ootus on selle liitmiseks Laulu tn 24a krundiga. Käskkirjas on märgitud, et tulenevalt ajalooliselt väljakujunenud maakasutusest, mille kohaselt on veel reformimata maa olnud läbi aja juurdepääsuks Laulu tn 24a kinnisasjale, on Laulu tn 24a kinnisasjale väljastatud projekteerimistingimused PT nr 2011802/04688, mis edastati ka Laulu tn 24 ja 26 kinnisasjade omanikele, kes vastuväiteid ei esitanud. Kohus leiab, et käskkirja põhjenduste alusel on haldusorgani kaalutlused aru saadavad ning jälgitavad. Haldusorgan on välja toonud, millistest kaalutlustest tulenevalt on otstarbekas liita maatükk Laulu tn 24a koosseisu ning miks eelistatakse nimetatud kinnisasja omaniku huve naaberkinnisasjade omanike huvidele. Seega ei ole käskkirja andmisel rikutud motiveerimise kohustust. Asjaolu, et haldusorgani motiivid on toodud vaid poolel leheküljel ei muuda käskkirja iseenesest motiveerimatuks. Oluline on põhjenduste sisu, mitte nende esitamise mahukus. Seega ei nõustu kohus kaebajaga, et käskkiri ei ole nõuetekohaselt motiveeritud.
24.Kohus ei nõustu kaebajaga ka selles, et käskkirja andmisel on eelistatud kolmanda isiku I avaldust põhjusel, et kolmas isik I esitas avalduse esimesena. Sellist väidet ei tõenda asjas esitatud tõendid. Ka kaebaja on nimetatud väidet esitades jäänud paljasõnaliseks ega ole oma seisukohta põhistanud. Nagu kohus eelpool kirjeldas, siis oli kõigil piirnevate kinnisasjade omanikel võimalik 8(11)
erastamise menetluses osaleda. Seda on ka tehtud ning otsustus erastada maa liitmiseks kolmanda isiku I kinnisasjaga on tehtud asjas sisulist tähtsust omavate asjaolude kaalumisele, mitte aga erastamise avalduse esitamise ajalisele järjekorrale tuginedes. Vastustaja poolt kohtule esitatud Laulu 24a erastamise toimikust nähtuvalt on kõik piirinaabrid menetlusse nõuetekohaselt kaasatud ning erastamise läbi viimine on toimunud korra ja MaaRS nõudeid järgides.
25.Kohus ei jaga kolmanda isiku I seisukohta, mille kohaselt tuleb juba ainuüksi asjaolust, et TLPA väljastas projekteerimistingimused PT nr 2011802/04688 (kaebuse lisa 5 eelnõu, vastustaja 16.03.2021 vastuse lisa 1), vaidlusalune maatükk liita Laulu tn 24a kinnisasjaga. Kaebaja ja vastustaja poolt kohtule edastatud projekteerimistingimustes sisaldub, et „Laulu tn 26a kinnistule juurdepääs toimub läbi reformimata maa. Kuna seda juurdepääsu kasutab ainult Laulu 24a, siis tuleks omanikul juurdepääsu tee riba erastada. Reformimata maa erastamiseks on vajalik omanikul esitada Tallinna Linnavaraametile taotlus“. Nimetatud lauset tuleb käsitleda kui soovituslikku lahendust, mis ei tekita iseenesest kellelegi õigusi ja kohustusi. Kolmandal isikul I ei olnud nimetatud tingimusest tulenevalt kohustust esitada reformimata riigimaa erastamise avaldust, kuivõrd seadusest tulenevalt ei pea juurdepääsuks vajalik tee olema kinnisasja omaniku omandis, kelle maatükile see juurdepääsu tagab. Seega on õige kaebaja seisukoht, mille kohaselt ei minetanud kaebaja liitmiseks sobiva maa erastamise õigust tulenevalt asjaolust, et ta ei vaidlustanud projekteerimistingimusi. Kaebajal on õigus ka selles, et liitmiseks sobiva maa erastamise menetlus on eraldi seisev menetlus, kus on õigus osaleda kõigil piirnevate kinnisasjade omanikel. Olukorras, kus kolmas isik I ei oleks avaldust esitanud, ei oleks saanud maatükki talle ka erastada. Sellisel juhul tuleks Laulu 24a kinnistu omanikul pöörduda riigi, ehk Maa-ameti poole ja taotleda teeservituudi seadmist. Kehtiva õiguse kohaselt on võimalik juurdepääs oma kinnisasjale ka üle teisele isikule kuuluva maatüki läbi kinnisasja omaniku kasuks seatava servituudi vms. Erastamiseavalduse esitamine oli kolmanda isiku I vaba valik. Seega ei tulenenud projekteerimistingimustest, mis nägid ette juurdepääsu Laulu tn 24a kinnisasjale läbi vaidlusaluse reformimata riigimaa, veel maatüki erastamise kohustust kolmandale isikule I.
26.Olenemata eelpool toodust on kohus seisukohal, et projekteerimistingimustel on käesoleva vaidluse lahendamisel oluline tähendus, kuivõrd need näevad ette juurdepääsu Laulu tn 24a kinnisasjale vaidlusalusel riigimaal paikneva tee kaudu. PlanS § 125 lg 5 kohaselt on projekteerimistingimused võrdsustatud detailplaneeringuga, lg 6 sätestab, et kohalik omavalitsus määrab lg-s 5 sätestatud juhul ehitusseadustiku § 26 lõikes 4 sätestatud tingimused. EhS § 26 lg 4 kohaselt määratakse projekteerimistingimustega muu hulgas arhitektuursed, ehituslikud ja kujunduslikud tingimused (p 6) ning haljastuse, heakorra ja liikluskorralduse põhimõtted. See tähendab, et projekteerimistingimustega määratakse siduvalt kindlaks need alused, millest tuleb lähtuda ehitusprojekti koostamisel ning praegugi on projekteerimistingimustes toodud tingimused, millest kavandatava elamu asukohavalikul tuleb lähtuda, sh näidatud juurdepääsu asukoht kavandatavale elamule avalikult kasutatavalt teelt.
27.Projekteerimistingimustes sisaldub haldusorgani seisukoht, et tulenevalt Tallinna üldplaneeringust, mille kohaselt jääb Laulu tn 24a kinnistu nii väikeelamute juhtotstarbega alale kui ka Nõmme linnaosa üldplaneeringust, kus Laulu tn 24a kinnistu jääb pereelamute juhtotstarbega alale, võib kinnistule püstitada üksikelamu. Projekteerimistingimuste andmise aluseks olevad tingimused lähtuvad muu hulgas väljakujunenud hoonestuslaadist ja kruntide struktuurist. Projekteerimistingimustes viidatakse eskiislahendusele, mille seletuskirja esimese lause kohaselt on väljakujunenud ligipääs krundile Laulu tn 24 ja Laulu tn 26 vahele paigutatud ligipääsasuteelt. Projekti lisaks on asendiplaan, millelt nähtub samuti juurdepääs Laulu tn 24a püstitatavale elamule läbi vaidlusaluse reformimata riigimaa, mis on kavandatav katta sillutiskiviga. Seega nägid projekteerimistingimused üheselt ette, et juurdepääs Laulu tn 24a kinnisasjale toimub läbi vaidlusaluse reformimata riigimaa. Projekteerimistingimused on juurdepääsu asukoha määramisel siduvad ning projekteerimistingimustes toodud lahendusest tuleb juurdepääsu määramisel tulevikus ka lähtuda. Tegemist on kehtivate projekteerimistingimustega, 9(11)
mistõttu ei saa praeguses asjas olla enam vaidlust selles, et juurdepääs Laulu tn 24a kinnisasjale on tagatud läbi vaidlusaluse reformimata riigimaa. Seega ei saanud vastustaja kaalutlusõiguse teostamisel projekteerimistingimustes toodud lahendust eirata ning on käskkirja vastu võtmisel sellest lähtunud. Projekteerimistingimused ei ole küll eelhaldusaktiks riba ja siilu erastamise menetluses, kuid projekteerimistingimused määrasid ära olemasoleva maakasutuse riigimaal kinnisasjade laulu tn 24, Laulu tn 24a ja Laulu tn 26 vahel. Vastustaja pidi seejuures arvestama, et kaebaja oli esitanud menetluses vastuväite, mille kohaselt on Laulu 24a kinnisasjale võimalik tagada juurdepääs asfalteeritud Ilmarise T3 tee kaudu, mis haldusorgani jaoks tähendas seda, et kaalutlusõiguse teostamisel tuli arvestada naabrite vahel võimaliku tulevikus tekkiva vaidlusega juurdepääsu kasutamise küsimuses. Vastustaja on korralduse andmisel õigesti püüdnud vältida lahendust, mis tooks tulevikus tõenäoliselt kaasa piirinaabrite vahel tekkiva vaidluse juurdepääsu asukoha üle.
28.Vastustaja ning kolmas isik I on menetluses õigesti märkinud, et kaebaja ja kolmas isik II olid projekteerimistingimustest teadlikud, kuivõrd projekteerimistingimuste eelnõu edastati neile koos kavandatava juurdepääsu lahendusega tutvumiseks 04.05.2020 ja 28.05.2020 kirjadega. Kaebaja ning kolmas isik II projekteerimistingimustele vastuväiteid ei esitanud, ega ole projekteerimistingimusi nende vastu võtmise järgselt ka vaidlustanud. Ehkki projekteerimistingimused ei anna iseseisvat alust maa erastamiseks, pidi kaebaja, kui projekteerimistingimustes toodud lahendus talle ei sobinud, need vaidlustama. Projekteerimistingimuste vaidlustamata jätmisega ei minetanud kaebaja küll liitmiseks sobiva maa erastamise õigust, kuid pidi aru saama, et juurdepääs tn Laulu 24a kinnisasjale hakkab kulgema liitmiseks sobiva maatüki kaudu ning maatükk kuulub erastamisele juurdepääsuteena. Seega ei saa kaebaja ja kolmas isik II käesolevas vaidluses enam tugineda väitele, et juurdepääs Laulu 24a kinnistule oleks võimalik tagada Ilmarise T3 tee kaudu ning maa erastamine kolmandale isikule I ei ole põhjendatud seetõttu, et ta soovib kasutada vaidlusalusel reformimata riigimaal asuvat teed juurdepääsuks oma kinnistule ilma, et tal oleks tulevikus vajalik tõstatada õiguslik vaidlus juurdepääsu saamiseks. Nimetatust tulenevalt ei ole asjakohased ka kaebaja ja kolmanda isiku II poolt käesolevas haldusasjas esitatud väited, mille kohaselt oleks juurdepääsu rajamine võimalik Ilmarise T3 tee kaudu. Vastates kaebaja põhjendusele märgib kohus siiski, et nähtuvalt kaebaja enda poolt kaebuse tekstis kajastatud fotolt 3 tuleks juurdepääsu rajamiseks Ilmarise T3 tee kaudu teha oluliselt suuremas mahus ehitustöid, kui neid tuleks teha juurdepääsu ehitamiseks üle vaidlusaluse riigimaa. Fotolt nähtub, et väidetaval juurdepääsu alal on põõsad ning pehme pinnas. Seega oleks juurdepääsu rajamine nimetatud kohast oluliselt enam vastuolus kaebaja enda poolt väidetava haljastuse ning roheluse võimalikult suures ulatuses säilitamise nõudega Nõmme linnaosas. Kaebuse tekstis näidatud fotolt 1 nähtuvalt ei paikne vaidlusalusel reformimata riigimaal aga haljastust ning tegemist ongi teega.
29.Kaebajal on õigus selles, et projekteerimistingimustega määratakse siduvalt kindlaks need alused, millest tuleb lähtuda ehitusprojekti koostamisel. Projekteerimistingimused on alles aluseks ehitusprojekti koostamisele. Kohus märgib aga, et projekteerimistingimustega ei määrata küll kindlaks tulevikus ehitatava tee täpseid omadusi, kuid nendega määrati siduvalt juurdepääsu asukoht Laulu tn 24a kinnistule. Praeguseks on väljastatud ka ehitusluba, mille osas kaebaja saab seisukohta avaldada. Kaebaja pidi aga juba projekteerimistingimuste saamisel aru saama reformimata riigimaa kasutamise otstarbest tulevikus. Projekteerimistingimustes oli ka viide nende vaidlustamise võimalikkusele, mistõttu pidid kaebaja ja kolmas isik II saama aru vaidlustamise vajalikkusest. Seda ei ole tehtud. Seega ei oma ka sisulist tähendust, millise sõnastusega vastuse saatis kaebaja vastusena projekteerimistingimuste eelnõule.
30.Kaebaja märgib õigesti, et liitmiseks sobiva maa erastamise otsustamisel tuleb lähtuda planeeringu- ja maakorralduse nõuetest. Kohtu arvates ei ole nimetatud nõuete vastu käskkirja andmisel eksitud. MaaKorraldS § 5 lg 2 kohaselt lähtutakse maakorralduse läbiviimisel muu hulgas kinnisasjale otstarbeka juurdepääsu tagamise nõudest (p 4). Olukorras, kus juurdepääs 10(11)
Laulu tn 24a kinnisasjale on ajalooliselt toimunud mööda reformimata riigimaal paiknevat teed ning alternatiivse tee rajamiseks tuleks see alles rajada, on vastustaja õigesti lähtunud maa erastamisel eeldusest, et maad hakatakse kasutama juurdepääsuteena Laulu tn 24a kinnisasjale. Tutvudes projekteerimistingimustes tooduga ei ole kohtul kahtlust selles, et projekteerimistingimuste väljastamisel on arvestatud kehtivate planeeringute nõuetega. Nimetatu tähendab ühtlasi, et juurdepääsu rajamine arvestab kehtivate planeeringute nõuetega. Kaebaja on esitanud kaebuses küll rea etteheiteid, kuid need on hüpoteetilised ning lähtuvad eeldusest, et liikluskoormus tõuseb oluliselt ning et maatükk asub miljööväärtuslikul alal. Nimetatud väited ei ole aga asjakohased. Kolmas isik I märgib ning tõendab õigesti (25.01.2021 vastuse lisa 1), et vaidlusalune ala ei jää miljööväärtusliku ala piiridesse, mistõttu ei tule nimetatud nõuetega ka arvestada. Vaidlusalusel alal ei ole ka kõrghaljastust, mida maatüki sihtotstarbeline kasutamine võiks kahjustada. Samuti tuleb arvesse võtta, et tulevikus rajatava tee puhul on tegemist juurdepääsuteega ühele elamule. Seega ei ole kohtu arvates tõenäoline, et kinnistu liikluskoormus tõuseks sellises määras, mis häiriks tavapärasest enam naabrite privaatsusvajadust. Kaebajal on võimalik esitada tee ehitusega seotud vastuväited ehitusloa andmise menetluses.
31.Kohtu arvates on kaalutlusõiguse teostamisel asjakohaselt võetud arvesse, et ajalooliselt on juurdepääs Laulu tn 24a kinnisasjale toimunud üle vaidlusaluse reformimata riigimaa. Vastav juurdepääs on nähtav ka juba 1952 elektri- ja veevarustuse projektil (kolmanda isiku I 25.01.2021 menetlusdokumendi lisa 2 ). Asjaolu, et Laulu tn 24a kinnistut ei ole pika aja jooksul sihipäraselt kasutatud ning tee kasutus on seetõttu olnud minimaalne, ei tähenda, et Laulu tn 24a kinnisasja omanikul ei oleks õigustatud ootust, et juurdepääs jätkub ajalooliselt välja kujunenud viisil. Olukorras, kus naaberkinnistute omanikud on väljendanud vastuseisu tee kasutamise jätkumisele, pidi vastustaja käskkirja andmisel arvestama, et kaebajal on õigustatud ootus juurdepääsu ajaloolise kasutuse jätkumise osas. Seda on ka tehtud.
32.Asjakohatud on ka kaebaja etteheited, mille kohaselt on eelistatud kinnistu alles omandanud Laulu tn 24a omanike huve kaebaja huvidele, kes on piirkonnas elanud kauem. Kohus selgitab, et liitmiseks sobiva maa erastamise otsustamisel lähtutakse MaaRS §-s 31sätestatud tingimustest, mitte sellest, kui kaua keegi maaomanikest on piirkonnas kinnisasja omanud. Nagu kohus eelpool märkis, siis ajalooliselt välja kujunenud maakasutus on oluline, kuid see tähendab, et lähtuda tuleb ajalooliselt kujunenud maakasutusest, mitte sellest, kes piirkonnas kauem on elanud. Kaebaja ei seosta nimetatud väidet ka ühegi konkreetse rikkumisega ning tegemist on argumenteerimata ja paljasõnalise väitega.
33.Eeltoodut kokku võttes on 17.11.2020 käskkiri õiguspärane ja selle tühistamiseks puudub alus. Kuna käskkiri on õiguspärane, siis ei kuulu rahuldamisele ka kaebaja poolt esitatud kohustamisnõue.
MENETLUSKULUD
34.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Otsus tehakse kaebaja kahjuks. Seega jäävad menetluskulud kaebaja kanda. Vastustaja menetluskulude hüvitamist taotlenud ei ole, mistõttu jäävad ka vastustaja menetluskulud tema enda kanda. HKMS 108 lg 8 kohaselt hüvitab kolmanda isiku menetluskulud tema poole vastaspool samade reeglite järgi nagu poolele. Kui vastaspool ei pea kulusid hüvitama, jäävad kolmanda isiku menetluskulud tema enda kanda. Kolmas isik I ja kolmas isik II ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud, mistõttu jäävad ka kolmandate isikute menetluskulud nende endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Nurm kohtunik 11(11)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.