Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Oliver Kask ja Virgo Saarmets
Määruse tegemise aeg ja koht
27. aprill 2021, Tallinn
Haldusasja number
3-21-472
Haldusasi
XX kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 12.02.2021 otsuse nr 15.5-4/20-2 tühistamiseks ja vastustaja kohustamiseks vaadata kaebaja taotlus uuesti läbi
Menetlusosalised
Kaebaja – XX, volitatud esindaja Reimo Mets Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja Mirja Sarap
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 19. märtsi 2021. a määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
XX määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Rahuldada XX määruskaebus osaliselt.
Tühistada Tallinna Halduskohtu 19. märtsi 2021. a määruse haldusasjas nr 3-21-472 resolutsiooni punkt 1 ja saata asi menetlusse võtmise otsustamiseks Tallinna Halduskohtule. Jätta muus osas määruskaebus rahuldamata.
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku HKMS § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3). Esialgset õiguskaitset puudutavas osas ei saa määruse peale edasi kaevata (HKMS § 252 lg 7).
3-21-472
PPA palus jätta kaebuse menetlusse võtmata ja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.
Viisamenetlustes kehtib kaheastmeline vaidemenetlus. Viisamenetluses tehtud otsusega rahulolematu isik saab esitada vaidlustamise avalduse otsuse teinud haldusorganile (VMS § 1005 lg-d 1 ja 2), s.o alustada I astme vaidemenetlust. Seejärel, kui I aste jätab avalduse rahuldamata, on isikul õigus pöörduda avaldusega otsuse teinud haldusorgani üle teenistuslikku järelevalvet teostava haldusorgani poole (VMS § 10014 lg-d 1 ja 2), s.o alustada II astme vaidemenetlust Siseministeeriumis. Viisa andmisest keeldumine ja selle vaidemenetlus ei ole mingil määral seotud elamisloa taotluse menetlusega. Esialgse õiguskaitse taotlus peab lähtuma põhivaidlusest, st see peab teenima sama eesmärki. Kaebajal ei saanud viibimisaja pikendamise ning elamisloa taotluse esitamisega tekkida õiguspärast ootust nimetatud taotluste kohta positiivse otsuse saamiseks.
3-21-472 Viisamenetluses tehtud otsuse peale saab esitada vaidlustamise avalduse otsuse teinud haldusorganile (VMS § 1005 lg-d 1 ja 2), s.o alustada I astme vaidemenetlust. Seejärel, kui I aste jätab avalduse rahuldamata, on isikul õigus pöörduda avaldusega otsuse teinud haldusorgani üle teenistuslikku järelevalvet teostava haldusorgani poole (VMS § 10014 lg-d 1 ja 2), s.o alustada II astme vaidemenetlust Siseministeeriumis. Praegusel juhul on kaebus esitatud PPA 12.02.2021 otsuse nr 15.5-4/20-2 peale, mis on I astme vaideotsus. Vaidlustatud otsuses on viide, et otsuse peale võib esitada vormikohase avalduse Siseministeeriumile 30 päeva jooksul otsuse teatavaks tegemise päevast arvates. Seega ei näe seadus pärast I astme vaidemenetluse läbimist ette võimalust esitada haldusorgani otsuse peale kaebus halduskohtule. Eeltoodu alusel ei ole kaebajal tekkinud kaebeõigust PPA 12.02.2021 otsuse nr 15.5-4/20-2 vaidlustamiseks halduskohtus ning kohtul puudub pädevus sellist kaebust sisuliselt läbi vaadata. Esialgse õiguskaitse taotlus peab lähtuma põhivaidlusest (kaebuse esemest) ning teenima kaebuse eesmärki (HKMS § 251 lg 1). Kaebuse esemeks on PPA 12.02.2021 otsus nr 15.54/20-2, millega jäeti rahuldamata kaebaja viisataotlus nr 2021/709/169. Isegi juhul, kui kohus saaks kaebuse menetlusse võtta, ei oleks esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamine põhjendatud, kuna kaebaja ei taotle esialgset õiguskaitset kaebuse eseme suhtes. Kaebuse esemeks ei ole elamisloa taotlemisega seonduvad asjaolud. Viisa andmisest keeldumise otsuse vaidlustamine ja elamisloa taotluse menetlus on eraldiseisvad menetlused. Kuna pooleliolevas elamisloa taotluse menetluses ei ole veel tehtud otsustust, mida kaebaja saaks halduskohtus vaidlustada, siis ei ole praeguse haldusasja raames põhjendatud ega lubatav taotleda esialgse õiguskaitse korras kaebajale elamisloa andmist. Kaebaja õigused ei jää ka pärast viisa kehtivuse lõppemist (22.03.2021) kaitseta ega too kaebajale kaasa pöördumatuid tagajärgi, kuna enne isiku väljasaatmist tuleb ebaseaduslikult riigis viibivale isikule koostada lahkumisettekirjutus (väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 7). VSS § 72 kohaselt on PPA-l võimalik isikule koostada nii vabatahtliku täitmistähtajaga lahkumisettekirjutus ning sõltuvalt kõigist isikuga seotud asjaoludest kogumis vajadusel ka koheselt sundtäidetav lahkumisettekirjutus. Vabatahtliku lahkumisettekirjutuse korral on võimalik isikul taotleda mõjuvatel põhjustel (VSS § 72 lg 5) täitmistähtaja pikendamist ning vajadusel saab kaebaja taotleda ka kohtult esialgse õiguskaitse korras lahkumisettekirjutuse täitmise peatamist. Kohus ei pea põhjendatuks kohaldada ka muud esialgse õiguskaitse abinõu omal algatusel, kuna kohtule ei ole teada põhjused, mille tõttu kaebaja õigused võiksid saada esialgset õiguskaitset kohaldamata pöördumatult kahjustatud.
PPA palub 05.04.2021 vastuses jätta määruskaebus rahuldamata.
3(5)
3-21-472 Kaebaja õigused ei jää pärast viisa kehtivuse lõppemist (22.03.2021) kaitseta ega too talle kaasa pöördumatuid tagajärgi. Kui PPA saadab isiku Eesti Vabariigist välja, tuleb talle koostada lahkumisettekirjutus (VSS § 7). Lahkumisettekirjutust on võimalik kohtus vaidlustada ja taotleda vajadusel ka esialgset õiguskaitset. Seadus ei näe pärast I astme vaidemenetluse läbimist ette kaebuse esitamise võimalust halduskohtule. Seega tuli kaebus HKMS § 121 lg 1 p 1 ja lg 2 p 1 alusel tagastada. Kohus on põhjalikult selgitanud, et isegi juhul, kui kohus saaks kaebuse menetlusse võtta, ei oleks esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamine põhjendatud, sest kaebaja ei taotle esialgset õiguskaitset kaebuse eseme suhtes. Arusaamatu on kaebaja viide perekonnaelu riivele. Kaebaja on kinnitanud, et ta on vallaline ning tema ema, isa, vend ja õde elavad päritoluriigis Tuneesias. Kohtul ei ole kohustust edastada kaebaja kaebust vaidemenetluse läbiviimiseks Siseministeeriumile. Lisaks on kaebaja esitanud 19.03.2021 vaide Siseministeeriumile, mis tagastati. Kaebaja esindaja teatel lahkus kaebaja 21.03.2021 Eestist.
3-21-472 põhiseadusevastaseks ja kehtetuks osas, milles need välistavad viibimisaja ennetähtaegse lõpetamise vaidlustamiseks kaebuse esitamise halduskohtule, ei ole ringkonnakohtu hinnangul praegusel juhul kaebeõiguse puudumine ilmselge. Seetõttu tuleb halduskohtu 19.03.2021 määruse resolutsiooni p 1 tühistada ning saata asi halduskohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. Ringkonnakohtu seisukohta toetab järgnev.
(allkirjastatud digitaalselt) 5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.