lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-21-432/16

Muud

HaldusasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu halduskolleegium · 20.04.2021

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-21-432/16
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Muud
Menetlusliik
Erimenetlus
Kuulutamise aeg
20.04.2021
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1511
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
HKMS § 158 lg 3, 4Otsuse tegemisel lahendatavad küsimusedHKMS § 207 lg 2, 3Määruskaebuse menetlusse võtmise kordPS § 15 lg 1HKMS § 187 lg 3Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise otsustamineHKMS § 252 lg 7Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamineHMS § 3 lg 2Õiguste kaitseHMS § 4 lg 2KaalutlusõigusPS § 123 lg 2PS § 3 lg 1

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (2)

lahend.ee
3-23-1808/15Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium01.11.20233-21-1891/14Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium17.02.2022

Lahendi tekst

Riigi Teataja

KOH TU MÄÄ RUS

Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi

Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised

Tartu Ringkonnakohus Tiina Pappel, Madis Ernits, Maili Lokk 20.04.2021, Tartu 3-21-432 X esialgse õiguskaitse taotlus Viru Vangla kohustamiseks võimaldada taotlejale telefonikõnesid iga päev vähemalt 20 minutit Tartu Halduskohtu 08.03.2021. a määrus X määruskaebus Kirjalik menetlus Taotleja ‒ X

RESOLUTSIOON

1.Tagastada X määruskaebus Tartu Halduskohtu 08.03.2021. a määruse p 3 peale halduskohtumenetluse seadustiku § 207 lg 2 ja lg 3 p 1 alusel.
2.Võtta X määruskaebus Tartu Halduskohtu 08.03.2021. a määruse p 4 peale menetlusse.
3.Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 08.03.2021. a määruse p 4 muutmata, täiendades selles osas halduskohtu määruse põhjendusi vastavalt käesoleva määruse põhjendustele.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määrus ei ole edasikaevatav (HKMS § 252 lg 7 ja 207 lg 4).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.

Sarnased lahendid

Muud
  • 13.07.20263-26-2047/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-13408/9Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 03.07.20262-26-8896/7Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja
  • 02.07.20263-26-1962/2Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 02.07.20262-26-9784/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 02.07.20263-26-1973/2Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
Tartu Halduskohtusse saabus 01.03.2021 X esialgse õiguskaitse taotlus, milles ta palus kohustada Viru Vanglat võimaldama talle era- ja perekonnaeluga seotud telefonikõnesid iga päev vähemalt 20 minutit vastavalt esitatud taotlustele ja päevakavale ning keelata helistamise piiramine. Taotluse kohaselt on alates viiruse levikust tingitud osakonna lukustamisest lubatud Viru Vangla II üksuse kinnipeetavatel helistada kolm korda nädalas 20 minuti kaupa. Vanglal on kohustus soodustada kinnipeetava vanglavälist suhtlemist, et säilitada sotsiaalseid ja perekondlikke sidemeid. Helistamise piiramine on õigusvastane ja ebaproportsionaalne. Taotleja hinnangul on esialgse õiguskaitse kohaldamine vajalik, kuna taotleja õigusi rikutakse ning nende taastamine ega heastamine ei ole hiljem võimalik.
2.Taotleja täiendas 01.03.2021 oma taotlust ja palus tunnistada vaidlustatav toiming (helistamiste piiramine) põhiseadusvastaseks. Taotleja viitas Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) otsekohaldatavusele ja hea halduse tavale ning

leidis, et helistamise piiramine kolmele korrale nädalas ei ole põhjendatud. Taotleja leidis, et helistamise piirang riivab ebaproportsionaalselt tema õigust eneseteostusele ning õigust era- ja perekonnaelu puutumatusele.

3.Viru Vangla palus vastuses kohtunõudele jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Taotleja esitas vanglale 25.02.2021 esialgse õiguskaitse taotlusega seotud vaide. Seoses COVID-19 haigust põhjustava viiruse leviku ohuga on Viru Vangla direktori 01.03.2021. a käskkirjaga nr 1-1/28 lukustatud eluosakonnad, sealhulgas V8 osakond, kus paikneb taotleja. Taotlejale on tagatud rohkem võimalusi oma lähedastega telefoni teel suhtlemiseks, kui miinimumnõue Viru Vangla kodukorras ja eelnimetatud käskkirjas ette näeb. Helistamisvõimalused on piiratud, kuna telefoni on vaja kasutada ka teistel kinnipeetavatel, sealhulgas suhtlemiseks riigi- ja ametiasutustega, ning valvemeeskonna tööülesanded ei piirdu üksnes helistamisvõimaluse tagamisega. Lisaks helistamisele on taotlejal võimalik lähedastega suhelda kirja teel.
4.Tartu Halduskohus jättis 08.03.2021. a määrusega X esialgse õiguskaitse taotluse esialgse õiguskaitse vajaduse puudumise tõttu rahuldamata (resolutsiooni p 3) ja toimingu põhiseadusvastaseks tunnistamise taotluse läbi vaatamata (resolutsiooni p 4). Taotleja palus tunnistada Viru Vangla II üksuse juhi toimingu ‒ helistamise piiramise ning iga päev helistamise mittevõimaldamise ‒ põhiseadusega vastuolus olevaks. Halduskohus selgitas, et kohus ei saa halduskohtumenetluses tunnistada vangla toimingut põhiseadusvastaseks, vaid saab põhiseadusvastaseks tunnistada üksnes õigustloovaid akte (HKMS § 158 lg 4 ja põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse § 2). Seetõttu jättis halduskohus taotluse Viru Vangla toimingu põhiseaduse vastaseks tunnistamiseks läbi vaatamata.
5.Määruskaebuse esitaja palub määruskaebuses halduskohtu 08.03.2021. a määruse tühistada ja teha uus määrus, millega rahuldada esialgse õiguskaitse taotlus ning taotlus põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse alustamiseks.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus Tartu Halduskohtu 08.03.2021. a määruse resolutsiooni p 3 peale (esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmine) tuleb tagastada HKMS § 207 lg 2 ja lg 3 p 1 alusel.
7.HKMS § 207 lg 2 kohaselt võib ringkonnakohus määruskaebuse lisaks HKMS § 187 lg-s 3 sätestatule määrusega tagastada juhul, kui määruskaebuse esitaja võimalus oma õiguse kaitseks on ilmselgelt vähene. Seejuures võib ringkonnakohus HKMS § 207 lg 3 p 1 kohaselt teha HKMS § 207 lg-s 2 nimetatud määruse ilma kirjeldava ja põhjendava osata, märkides ära määruskaebuse tagastamise õigusliku aluse, kui ringkonnakohtu määruse peale ei saa Riigikohtule edasi kaevata. HKMS § 252 lg 7 sätestab, et esialgse õiguskaitse küsimuses tehtud määruse peale võib menetlusosaline esitada määruskaebuse kõrgemalseisvale kohtule. Halduskohtu vastava määruse peale esitatud määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määrus ei ole edasi kaevatav.
8.Tartu Halduskohtu 08.03.2021. a määruse resolutsiooni p 4 peale (toimingu põhiseadusvastaseks tunnistamise taotluse läbi vaatamata jätmine) esitatud osas võtab ringkonnakohus määruskaebuse menetlusse. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja halduskohtu määruse resolutsioon muutmata, kuid täiendada tuleb halduskohtu määruse põhjendust vastavalt käesoleva määruse põhjendusele.
9.Taotleja on seisukohal, et halduskohus eksis, leides, et kohus saab halduskohtumenetluses tunnistada põhiseadusvastaseks üksnes õigustloovaid akte, mitte vangla toimingut. Sellise õiguse näeb ette põhiseaduse (PS) § 15. Lisaks viitab taotleja EIK-i seisukohale, milles mainitakse riigisiseste kohtute õigust jätta omal algatusel kohaldamata põhiseadusvastased õigusnormid (Ovsjannikov vs Eesti, nr 1346/12, p 61). Taotleja leiab, et halduskohus jättis ebaõigesti rahuldamata tema taotluse põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse alustamiseks (toimingu põhiseadusvastaseks tunnistamiseks) või EIÕK art 8 lg 1 kohaldamiseks PS § 123 lg 2 alusel.
10.Kuivõrd praegusel juhul on tegemist vaidemenetluses esitatud esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisega, siis on vangla toimingu põhiseadusvastaseks tunnistamise taotluse läbi vaatamata jätmine õiguspärane juba seetõttu, et kõnealune taotlus esitati ennatlikult. Esialgse õiguskaitse menetluses ei lahenda kohus vaidlusküsimust sisuliselt, vaid hindab, kas vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Seega saab kohus helistamise piirangu õiguspärasust hinnata kaebuse esitamise korral asja sisulise lahendamise käigus. Ka asjas kohaldamisele kuuluva õigusnormi põhiseaduspärasuses kahtlemise korral tuleb arvestada, et kohus ei saa algatada põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetlust esialgse õiguskaitse kohaldamise määrusega enne asja lõplikku otsustamist, välja arvatud juhul, kui kohus esialgset õiguskaitset kohaldades leiab, et esialgse õiguskaitse menetluses kohaldatav norm on põhiseaduse vastane (RKPSJVK 12.11.2015. a määrus asjas nr 3-4-1-28-15, p 29; 20.11.2017. a määrus asjas nr 5-17-40, p 9).
11.Kuna käesoleval juhul jättis halduskohus määruskaebuse esitaja esialgse õiguskaitse taotluse põhjendatult rahuldamata, siis oli ka toimingu põhiseadusvastaseks tunnistamise taotluse läbi vaatamata jätmine õiguspärane. Kuigi halduskohus pidas vaidlustatud määruses silmas üksnes konkreetse normikontrolli menetlust, mille käigus kontrollib kohus vaid õigustloova akti või selle andmata jätmise vastavust põhiseadusele, jõudis halduskohus õigele lõppjäreldusele, et X taotlus tuleb jätta läbi vaatamata. Toimingu põhiseadusvastaseks tunnistamise küsimuses selgitab ringkonnakohus täiendavalt järgmist.
12.PS § 15 lg 1 kohaselt on igaühel õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse ning igaüks võib oma kohtuasja läbivaatamisel nõuda mis tahes asjassepuutuva seaduse, muu õigusakti või toimingu põhiseadusevastaseks tunnistamist. Sama paragrahvi lõige 2 näeb ette, et kohus järgib põhiseadust ja tunnistab põhiseadusevastaseks mis tahes seaduse, muu õigusakti või toimingu, mis rikub põhiseaduses sätestatud õigusi ja vabadusi või on muul viisil põhiseadusega vastuolus. PS § 15 kaitsealas on seega ka olukorrad, kus kohtuasjas vaidlustatud üksikakt või toiming võib riivata mõnd põhiõigust (Põhiseaduse kommenteeritud väljaanne, PS § 15, komm 101; kättesaadav Riigi Teataja veebilehel). Toimingu puhul on oluline silmas pidada PS § 3 lg 1 ls-t 1, mis näeb ette, et riigivõimu teostatakse üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. Avalik-õiguslikud toimingud on reguleeritud seaduste ja nende alusel antud õigusaktidega. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 3 lg 1 näeb ette, et haldusmenetluses võib piirata isiku põhiõigusi ja -vabadusi ning tema muid subjektiivseid õigusi ainult seaduse alusel. Seega olukorras, kus toiming on õigusvastane, on see tulenevalt PS § 3 lg 1 ls-st 1 ühtlasi ka põhiseadusvastane. Sellises olukorras ei ole alust kontrollida toimingu vastavust vahetult põhiseadusele. Õigusaktide hierarhiast tulenevalt tähendab see seda, et kui näiteks haldusakti või toimingu aluseks on määrus, siis tuleb kõigepealt kontrollida toimingu vastavust määrusele, seejärel määruse vastavust seadusele ning alles seejärel seaduse vastavust põhiseadusele. Seega on halduskohus avalik-õigusliku toimingu õiguspärasuse ja seega ka põhiseaduspärasuse üle pädev otsustama tavapärase halduskohtumenetluse raames. Kui selle käigus leiab menetlusosaline või tekib

kohtul endal kahtlus, et asjassepuutuv õigusnorm võib olla põhiseadusega vastuolus, siis otsustab kohus ka põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamise vajaduse üle.

13.Justiitsministri 30.11.2000. a määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri” § 51 lg 2 ei välista sagedasemat helistamist kui üks kord nädalas. Sellest normist tuleneb vanglale kaalutlusõigus, mida Viru Vangla on ka kasutanud, nähes COVID-19 haigust põhjustava viiruse leviku tõkestamiseks seatud piirangute tingimustes kinnipeetavatele ette võimaluse helistada vastavalt taotlustele ning üksuse poolt teada antavale töökorraldusele minimaalselt kaks korda nädalas, kestvusega maksimaalselt 20 minutit üks kord (Viru Vangla direktori 01.02.2021 ja 01.03.2021. a käskkirjad, p 1.5.). Vangla antud selgituse kohaselt on taotlejale tagatud rohkem võimalusi oma lähedastega telefoni teel suhtlemiseks, kui miinimumnõue vangla direktori käskkirjas ette näeb. Vangla seatud tingimustel helistamisõiguse võimaldamise õiguspärasuse kohtuliku kontrolli sisuks on seega tavapärane kaalutlusõiguse teostamise kontrollimine. HKMS § 158 lg 3 ls 1 näeb ette, et kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti või tehtud toimingu õiguspärasust hinnates kontrollib kohus kaalutlusõiguse piiride ja eesmärgi ning muude kaalutlusreeglite järgimist haldusorgani poolt. Kaalutlusõigust tuleb teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve (HMS § 4 lg 2). Lisaks näeb HMS § 3 lg 2 ette, et halduse õigusakt ja toiming peab olema kohane, vajalik ning proportsionaalne seatud eesmärgi suhtes. Proportsionaalsuse põhimõtte ja teiste õiguse üldpõhimõtete arvestamine kaalutlusõiguse teostamisel tagab, et kaalutlusõigust teostatakse põhiseadust ja selles sätestatud põhiõigusi silmas pidades.
14.Eeltoodust tulenevalt on taotlejal võimalik enda õigusi halduskohtumenetluses tõhusalt kaitsta vangla toimingut korrakohaselt vaidlustades. Kui kinnipeetava eesmärk on vangla kohustamine võimaldada tal sagedamini lähedastele ja mitteadvokaatidest esindajatele helistada, siis on tal võimalik seda teha kohustamiskaebust esitades. Halduskohus saab anda hinnangu telefoni kasutamise piirangute õiguspärasusele (ja seeläbi ka põhiseaduspärasusele) kaebuse sisulise lahendamise käigus.
15.Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus taotleja määruskaebuse rahuldamata ja halduskohtu määruse resolutsiooni p 4 muutmata, kuid täiendab halduskohtu määruse põhjendusi vastavalt käesoleva määruse põhjendustele.

(allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 02.07.20262-26-6828/9Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
  • 02.07.20262-26-4818/14Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja