Ara Banderi kaebus Võru Vallavalitsuse 18. detsembri 2018. a korralduse nr 813 osaliseks tühistamiseks ja Võru valla kohustamiseks tagastada tagastamata jäetud maa suuruses 0,95 ha või alternatiivselt korralduse tervikuna tühistamiseks ja Võru valla kohustamiseks tagastada maa suuruses 8,04 ha
Menetlusosalised
Kaebaja – Ara Bander, volitatud esindaja Feliks Luiksaar Vastustaja – Võru vald, seaduslik esindaja Kalmer Puusepp Kolmas isik – Mati Hõimla
RESOLUTSIOON
1.Lõpetada menetlus haldusasjas nr 3-19-310.
2.Mõista vastustajalt kaebaja kasuks välja menetluskulud kokku summas 825 (kaheksasada kakskümmend viis) eurot. Muus osas jätta menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda.
Võru Vallavalitsus andis 18. detsembril 2018 korralduse nr 813 Ara Banderile õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamise kohta. Korralduse punktis 1 otsustati A. Banderile tagastada Võru vallas Madala külas Väike-Madala maaüksus suurusega 7,09 ha. Korralduse punktis 3 otsustati tagastamata maa suuruses 0,95 ha kompenseerida ning korralduse punktis 4.6 määrati, et tagastataval maal kehtib kitsendus, mis seisneb selles, et tagada tuleb juurdepääs Tuulõmäe maaüksusele läbi Väike-Madala maaüksuse kulgeva tee.
2.A. Bander esitas 19. veebruaril 2019 Tartu Halduskohtule kaebuse järgmiste nõuetega: - tühistada osaliselt Võru Vallavalitsuse 18. detsembri 2018. a korraldus nr 813 „Õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamine“ – sh selle korralduse resolutsiooni p 3 ja p 4.6 ning teha Võru Vallavalitsusele ettekirjutus Mati Hõimlale maa ostueesõigusega erastamiseks enne A. Banderile täiendavalt 0,95 ha maa tagastamist (lisaks nimetatud korralduses tagastatava 7,09 ha maa tagastamisele). - alternatiivselt tühistada täielikult Võru Vallavalitsuse 18. detsembri 2018. a korraldus nr 813 „Õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamine“ ning teha vastustajale ettekirjutus M. Hõimlale maa ostueesõigusega erastamiseks enne kaebajale kogu ulatuses – 8,04 ha maa tagastamist.
3.Tartu Halduskohus võttis 21. märtsi 2019. a määrusega A. Banderi kaebuse menetlusse, tunnistas vastustajaks Võru valla, kaasas menetlusse kolmanda isikuna M. Hõimla, kohustas vastustajat kaebusele vastama, andis kolmandale isikule võimaluse kaebusele vastuse esitamiseks ning tagastas kaebuselt tasutud riigilõivu.
4.Kaebaja esitas 17. aprillil 2019 seisukoha, milles teatas, et ei oma vastuväiteid majandus- ja kommunikatsiooniministri kaasamisele haldusasja nr 3-19-310 menetlusse.
5.M. Hõimla esitas 17. aprillil 2019 vastuse kaebusele.
6.Võru vald esitas 18. aprillil 2019 vastuse kaebusele.
7.Kaebaja esitas 17. mail 2019 seisukoha Võru valla vastusele, milles muuhulgas märkis, et kaebaja hinnangul tuleks kaaluda asja nr 3-19-310 ja vastustaja 25. septembri 2018. a korralduse nr 602 peale esitatud kaebuse menetlusse võtmise korral uue kohtuasja liitmist ühiseks menetluseks, liitmata jätmise korral aga menetluse peatamist kohtuasjas nr 3-19-310 kuni lõpliku kohtulahendi jõustumiseni vastustaja 25. septembri 2018. a korralduse nr 602 „Maa ostueesõigusega erastamine“ tühistamiseks esitatud kaebuse kohtuasjas.
8.Tartu Halduskohus jättis 12. juuni 2019. a määrusega haldusasjade nr 3-19-310 ja nr 3-19-935 liitmise taotluse rahuldamata ning rahuldas kaebaja taotluse ja peatas haldusasja nr 3-19-310 menetluse kuni lõpplahendi jõustumiseni haldusasjas nr 3-19-935.
9.Tartu Halduskohus uuendas 16. veebruari 2021. a määrusega menetluse haldusasjas nr 3-19-310, andis menetlusosalistele tähtaja seisukohtade ja taotluste ning neile vastuväidete esitamiseks seoses kohtukoosseisu muutumisega.
10.Võru vald esitas 26. veebruaril 2021 kohtule Võru Vallavalitsuse 23. veebruari 2021. a korralduse nr 112, millega tunnistati kehtetuks Võru Vallavalitsuse 18. detsembri 2018. a korraldus nr 813 tagasiulatuvalt alates 18. detsember 2018.
11.Kaebaja esitas 8. märtsil 2021 seisukoha menetluse lõpetamise osas ning menetluskulude nimekirja. Kaebaja täpsustas menetluskulude koosseisu 9. märtsil 2021.
12.M. Hõimla esitas 8. märtsil 2021 vastuse, milles teatas, et tal puuduvad kohtumenetlusega seonduvad kuludokumendid.
KOHTU SEISUKOHT
13.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 152 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse, kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või toiming tehtud.
14.Kohtu menetluses on kaebaja nõue Võru Vallavalitsuse 18. detsembri 2018. a korralduse nr 813 osaliseks või alternatiivselt täielikuks tühistamiseks. Lisaks on kaebaja palunud kaebuses vastustaja kohustamist tagastada täiendavalt 0,95 ha maad või alternatiivselt 8,04 ha maad viies eelnevalt läbi M. Hõimlale maa ostueesõigusega erastamise menetluse.
15.Kuivõrd Võru Vallavalitsuse 23. veebruari 2021. a korraldusega nr 112 tunnistati kehtetuks Võru Vallavalitsuse 18. detsembri 2018. a korraldus nr 813 tagasiulatuvalt alates 18. detsember 2018 ning kaebaja on kohut teavitanud, et nõustub menetluse lõpetamisega, puuduvad kohtu
hinnangul takistused haldusasja menetluse lõpetamiseks HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel. Võttes arvesse, et kohustamisnõude esitamine oli ajendatud Võru Vallavalitsuse 18. detsembri 2018. a korralduse nr 813 väljaandmisest ehk kohustamisnõue oli lahutamatult seotud tühistamisnõudega, leiab kohus, et HKMS § 152 lg 1 p-s 4 sätestatud menetluse lõpetamise alus hõlmab praegusel juhul kujunenud asjaoludel ka kohustamisnõuet.
16.Tuginedes eeltoodule ning asjaolule, et kaebaja ei ole taotlenud kohtult tuvastamisnõudele üleminekut vastavalt HKMS § 152 lg-le 2, on kohus seisukohal, et menetlus tuleb lõpetada HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel. Kohus selgitab, et vastavalt HKMS § 43 lg 1 p-le 2 ei ole menetluse lõpetamise korral samas asjas sama nõudega kaebuse esitamine halduskohtule lubatud.
17.HKMS § 108 lg 6 sätestab, et vastustaja kannab menetluskulud, kui kohus lõpetab menetluse HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel, välja arvatud juhul, kui kaebuses vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamine või kaebuses nõutud haldusakti andmine või toimingu tegemine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest.
18.Riigikohtu halduskolleegium märkis 5. novembri 2013. a määruse nr 3-3-1-50-13 p-s 12, et HKMS § 108 lg-t 6 tuleb tõlgendada laiendavalt ja mõista vastustajalt kaebaja menetluskulud välja ka olukorras, kus vastustaja on tunnistanud vaidlustatud haldusakti kehtetuks kaebaja poolt teises haldusasjas esitatud kaebuse tõttu. Selline tõlgendus toetab Riigikohtu hinnangul paremini sätte eesmärki, milleks on hüvitada kaebajale vastustaja õigusvastase haldustegevuse tagajärjel tekkinud menetluskulud.
19.Võru Vallavalitsuse 23. veebruari 2021. a korralduses nr 112, millega on tunnistatud praeguses haldusasjas vaidlustatud korraldus kehtetuks, on välja toodud, et A. Bander vaidlustas Võru Vallavalitsuse 25. septembri 2018. a korralduse nr 602 „Maa ostueesõigusega erastamine“ kohtus, kusjuures Tartu Halduskohus tühistas 15. jaanuari 2021. a otsusega haldusasjas nr 3-19-935 Võru Vallavalitsuse 25. septembri 2018. a korralduse nr 602. Seejuures rõhutati, et võttes aluseks haldusasjas nr 3-19-935 tuvastamist leidnud asjaolusid, tuleb asuda seisukohale, et A. Banderile Võru Vallavalitsuse 18. detsembri 2018. a korralduse nr 813 “Õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamine” alusel maa tagastamisel on aluseks piiriprotokoll, mis ei ole kooskõlas faktiliste asjaoludega, ehk A. Banderile 18. detsembri 2018. a korraldusega nr 813 tagastatava Väike-Madala maaüksuse piir on ebatäpne.
20.Kuna eeltoodust tulenevalt oli praegune haldusasi seotud haldusasjaga nr 3-19-935 ning Võru Vallavalitsuse 18. detsembri 2018. a korralduse nr 813 õiguspärasus sõltus haldusasjas nr 3-19-935 vaidlustatud korralduse õiguspärasusest, leiab kohus, et tegemist on olukorraga, kus vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamise tingis asjaolu, et kaebaja pöördus kaebusega kohtu poole.
21.HKMS § 101 lg-st 1 ja § 103 lg 1 p-st 1 nähtuvalt kuuluvad menetluskulude hulka menetlusosaliste esindajate kulud. HKMS § 109 lg 6 sätestab, et kohus mõistab välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud.
22.Kaebaja on menetluskuludena välja toonud õigusabikulu, mis seisneb Feliks Luiksaar Õigusbüroo arvete nr 201921, 201951 ja 202131 järgi 19 tunni ja 45 minutilises töös ning arvete suuruseks on kokku 825 eurot. Esindaja tunnitasuks on arvete nr 201921 ja 201951 kohaselt 84 eurot ning arve nr 202131 järgi 88 eurot.
23.Kohus leiab, et kuna kaebaja esindaja on arvel nr 201921 märgitud 15 tunni ja 15 minutilise ajakulu eest võtnud tasu suuruses, mis vastab vähemale kui kuuele tunnile, ning kohus ei pea kaebaja esindaja 84 ja 88 euro suurust tunnihinda ega menetluse kestel tunnihinna tõstmist
ülemääraseks, on põhjendatud kaebaja poolt taotletud suuruses õigusabikulude väljamõistmine. Samuti arvestab kohus menetluskulude väljamõistmisel asjaolu, et kohtuasja menetlus piirdus kaebuse menetlusse võtmise, menetluse peatamise ja selle uuendamisega, vaidlust ei ole menetluskulude nimekirja ja praeguse kohtumenetluse vahelises seotuses ning kaebusest nähtuvalt on praeguse haldusasja menetluse faktilised asjaolud seotud teiste haldusasjadega. Viimasena mainitud asjaolu võib kohtu hinnangul viidata sellele, et praeguses asjas kaebaja esindamine nõudis tavapärasest mahukama dokumentatsiooni läbitöötamist. Seega mõistab kohus vastustajalt kaebaja kasuks välja õigusabikulu summas 825 eurot.
(allkirjastatud digitaalselt) Kadri Palm kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.