Kohus Kohtukoosseis Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamise aeg Menetlusosalised
Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Madis Ernits, Tiina Pappel 09.03.2021, Tartu 3-19-1406 O. T. kaebus Narva Linnavalitsuse 12.06.2019. a korralduse nr 403-k tühistamise ja asja uueks otsustamiseks kohustamise nõudes Tartu Halduskohtu 19.06.2020. a otsus O. T. apellatsioonkaebus 17.02.2021 Kaebaja O. T. Nõustaja T. R. Vastustaja Narva linn Volitatud esindajad Sergei Solodov Kaie Enno Kolmas isik G. Ž. Kolmas isik S. P.
RESOLUTSIOON
1.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 19.06.2020. a otsus muutmata.
2.Jätta poolte menetluskulud apellatsiooniastmes nende endi kanda.
3.Asendada kaebaja, kolmandate isikute ja teiste otsuses nimetatud isikute nimed initsiaalidega.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast arvates, s.o kuni 08.04.2021 (k.a.) (HKMS § 212 lg 1). Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.O. T. ja G. Ž. kaasomandis on kinnistu registriosa numbriga xxx, mille koosseisus on kaks katastriüksust: Narva linn, Taime x (katastritunnus xxx) ja Taime xa (katastritunnus 51104:004:0062). S. P. ja A. P.i omandis on kinnistu registriosa numbriga xxx, katastriüksus: Narva linn, 1. Jõe x (katastritunnus xxx). Eelnimetatud maaüksuste vahel asub reformimata riigimaa (vaidlusalune maa) suurusega ca 53 m2 (koha-aadress on Narva linn, Taime tänav J2, Narva Linnavalitsuse 27.06.2018. a korraldus nr 557-k). Vaidlusalune maa piirneb kinnisasjadega Taime x, Taime xa ja y. Jõe x ning neljandast küljest piirneb munitsipaalomandis oleva Taime tänavaga (maavanema 11.05.2016. a korraldusega nr 88/2016/771 anti Taime tänav munitsipaalomandisse sihtotstarbega „transpordimaa 100%“). Taime tänav, Taime x, Taime xa ja y. Jõe x vahelise maa-ala maakasutuse sihtotstarbeks on määratud teemaa (Narva linna üldplaneering, kehtestatud Narva Linnavolikogu 24.01.2013. a otsusega nr 3).
2.O. T. ja G. Ž. esitasid 29.05.2013 Narva Linnavalitsusele avalduse vaidlusaluse maa erastamiseks. G. Ž. teatas 24.05.2016, et ta ei soovi maad erastada. Viru Maakohtu 15.05.2018. a määruse kohaselt tsiviilasjas nr 2-17-2562 sõlmisid kaasomanikud kompromissi ja G. Ž. nõustus maa erastamisega.
3.S. P. esitas 17.07.2014 Ida-Viru Maavalitsuse kaudu Narva Linnavalitsusele avalduse vaidlusaluse maa erastamiseks.
4.Ida-Viru maavanem andis 03.10.2016. a korraldusega nr 8-8/2016/1649 Narva Linnavalitsusele loa Taime x ja xa ning y. Jõe x vahelise maatüki erastamiseks.
5.Narva Linnavalitsus teavitas 17.10.2016. a kirjaga Taime x ja xa ning y. Jõe x kinnistute omanikke Ida-Viru Maavalitsuse loast maa erastamiseks ning palus viimastel teavitada oma soovist maa erastamiseks või erastamisest loobumiseks 15 päeva jooksul kirja kättesaamisest.
6.Narva Linnavalitsus teavitas S. P. t, O. T.t ja G. Ž.t 18.06.2018. a teatistes nr 1-13.3/2736, et linnavalitsus valmistab ette dokumente vaidlusaluse maa linna munitsipaalomandisse taotlemiseks. Narva Linnavalitsuse 27.06.2018. a korraldusega nr 557-k määrati reformimata riigimaale pindalaga ca 53 m2 koha-aadress Narva linn, Taime tänav J2.
7.Narva Linnavalitsus keeldus 12.06.2019. a korraldusega nr 403-k Taime tänava, Taime x ja xa ning y. Jõe x vahel asuva reformimata maaüksuse kinnisasjaga liitmiseks maareformi seaduse (MaaRS) § 22 lg-tes 12 ja 13 ettenähtud erastamise toimingute tegemisest; jättis O. T. ja G. Ž. 29.05.2013. a avalduse ja S. P. 17.07.2014. a taotluse läbi vaatamata ning lõpetas menetluse; tegi Maa-ametile ettepaneku alustada vaidlusaluse maa suhtes munitsipaalomandisse antava maa väljaselgitamise menetlus. Korralduse alusena viidatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 30 lg 1 p-le 3, haldusmenetluse seaduse (HMS) § 4 lg-tele 1 ja 2 ja § 43 lg-le 2, Vabariigi Valitsuse 22.02.2007. a määruse nr 50 „Kinnisasjaga liitmiseks sobiva iseseisva kasutusvõimaluseta maa erastamise kord“ (määrus nr 50) § 3 lg-le 31, Vabariigi Valitsuse 02.06.2006. a määruse nr 133 „Maa munitsipaalomandisse andmise kord“ (määrus nr 133) § 81 lg-le 4, Narva Linnavolikogu 21.03.2005. a määruse nr 20 „Linnavara eeskiri“ §-le 36, MaaRS § 28 lg-le 3 ja Narva linna üldplaneeringule. Korralduse kohaselt paikneb vaidlusalusel maal ammustest aegadest tee (on nähtav erinevates plaanides ja olemas üldplaneeringus), mille kaudu toimub läbisõit Taime tänavalt y. Jõe x kinnisasjale. Jõe tänava poolt sellele kinnisasjale ei pääse, kuna kõrguste vahe tänava ja
kinnisasja vahel on ligikaudu 2 m. Vaidlusaluse maa funktsiooniks on juurdepääsu võimaldamine Taime x, Taime xa ja y. Jõe x kinnisasjadele. KOKS § 6 lg-st 1 lähtudes peab linn tagama 1. Jõe x kinnistule juurdepääsu. Kui vaidlusalune maa jääb teemaaks, saavad seda juurdepääsuna kasutada kõigi piirnevate kinnisasjade omanikud. Moodustada tuleb transpordimaa sihtotstarbega kinnisasi ja taotleda selle andmist munitsipaalomandisse, mis välistab maa erastamise MaaRS § 22 lg 13, § 312 ja § 313 alusel. Maavanema 03.10.2016. a nõusolek maa erastamiseks ei pane linnale maa erastamise kohustust. Taime x elamu omanike poolt erastamise avaldusega esitatud krundi plaan on koostatud Narva RSN TK 04.11.1976. a otsuse nr 312 alusel ning vastab elamuomanike õiguspärases kasutuses olevale maale. Taime x plaan registreeriti maakatastris 12.06.2000. Seega O. T. oli tuttav Taime x piiridega 16.07.2001 sõlmitud maa erastamise lepingu allkirjastamise hetkest. Linnavalitsusel puudub Taime tänava J2 munitsipaalomandisse saamisel ja transpordimaa sihtotstarbe määramisel kohustus koostada detailplaneering ning sihtotstarve on õigus määrata üldplaneeringu alusel.
8.O. T. esitas 13.11.2018 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles ta palus kohustada Narva Linnavalitsust teostama 3 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Taime tänava, Taime x ja xa ning y. Jõe x kinnistute vahelise maa erastamiseks vajalikud toimingud (registreeriti haldusasjana nr xxx). Kaebaja taotles määruse nr 50 § 6 p-des 4-6 sätestatud toimingute tegemist. Kaebaja põhjendused: Vaidlusalune maa kuulub erastamisele MaaRS § 22 lg 13 kohaselt. Maa-ala väikese suuruse tõttu ei ole sellest võimalik moodustada iseseisvalt kasutatavat kinnisasja. Üldplaneeringust tulenevalt on otstarbekas vaidlusalune maa liita kaebajale ja G. Ž.le kuuluva kinnisasjaga, sest vastasel juhul puudub kaebaja kasutuses oleval elamu osal teenindusmaa ning kaebajal ei ole ligipääsu kuurile ja elamu välisosale ning tal puuduks võimalus elamu osa teenindada ja hooldada. Vaidlusaluse maa-ala erastamisel 1. Jõe x kinnistu omanikule kulgeks läbisõidutee kaebaja maja seina piiril, mis ei ole ohutu ega lubatud ning kahjustada saaksid maa-alal paiknevad kaebaja tehnovõrgud. Maavanem andis 03.10.2016. a korraldusega nõusoleku vaidlusaluse maa erastamiseks. Vastustajal on kohustus teha maa erastamise eeltoimingud.
9.O. T. esitas 24.07.2019 Tartu Halduskohtule kaebuse ning 24.03.2020 ja 15.06.2020 täiendavad seisukohad. Kaebaja palus tühistada Narva Linnavalitsuse 12.06.2019. a korraldus nr 403-k (registreeritud haldusasjana nr 3-19-1406). Kaebaja põhjendused: Puudub avalik huvi vaidlusaluse maa taotlemiseks munitsipaalomandisse. 1. Jõe x kinnisasjal on juurdepääs avalikult kasutatavale teele olemas, sest kinnistu piirneb Jõe tänavaga. Asjas on kohaldatavad Riigikohtu lahendis nr 3-2-1-45-04 (p 14) toodud põhimõtted. Arvestades, et vaidlusalune maa kulgeb kaebajale kuuluva elamu seina piiril, paikneks ehitatav avalik sõidutee elamu seina piiril, mille puhul ei ole võimalik vältida teest kahjulike mõjude tekkimist (õhu-, pinnasesaaste, müra jms). Vaidlusalune maa on koormatud isikliku kasutusõigusega kaebaja kasuks Taime x kinnisasja vee ja kanalisatsiooniga varustamise tagamiseks. Google Maps pildid kinnitavad, et vaidlusalusel maal on haljasala, mitte tee. Maakatastri andmetel on vaidlusaluse maa laius 3,18 m, mis ei ole piisav sõiduraja ehitamiseks ja kaitsevööndina kasutamiseks ning selle sihtotstarve on 100% sihtotstarbeta maa.
10.Tartu Halduskohus liitis 30.08.2019. a määrusega asjad nr xxx ja 3-19-1406 ning liidetud kohtuasja numbriks sai 3-19-1406. Halduskohus võttis kaebuse menetlusse Narva Linnavalitsuse 12.06.2019. a korralduse nr 403-k tühistamise ja asja uueks otsustamiseks kohustamise nõudes.
11.Tartu Halduskohus jättis 19.06.2020. a otsusega kaebuse rahuldamata ning menetluskulud kaebaja kanda ja jättis menetluskulud välja mõistmata. Otsuse põhjendused:
1) Vaidlusalune maa on alates 1959. a ette nähtud kasutamiseks teena ja juurdepääsuks muuhulgas 1. Jõe x kinnisasjale (1. Jõe x krundi plaan 15.01.1959. a, I kd, tl 90; 1982. a koostatud Taime x elamu plaanid, I kd, tl 107-109; katastriüksuste plaan, I kd, tl 10; Narva linna üldplaneering, väljavõte I kd, tl 56). Maa kaebaja kinnisasjade vahele ei ole tekkinud vea, eksituse või asjaolude muutumise tõttu, vaid on planeerimist, maakorraldust ja ehitusõigust reguleerivate haldusaktide alusel sinna sihilikult jäetud. See maa ei vasta MaaRS § 22 lg 13 ja § 312 lg 1 tunnustele. Maatüki laius on ca 3,1 m (II kd, tl 20p), mis on sõidukiga läbimiseks piisav. Vaidlusaluse maa arvel on võimalik moodustada iseseisvalt kasutatav kinnisasi. See välistab maa erastamise kinnisasjaga liitmiseks sobiva maana olenemata sellest, kes ja millisel alusel saab tulevikus selle maa omanikuks. Vaidlusaluse maa erastamise MaaRS § 22 lg 13 alusel välistab ka see, et vastustaja on otsustanud taotleda selle maa munitsipaalomandisse. Asjas ei saa arvestada MaaRS § 28 lg-t 3. Otsustus taotleda vaidlusalune maa munitsipaalomandisse on mõistlik ning vastustaja on õigesti hinnanud otstarbekaks lahenduse, kus vaidlusalune maa kuulub transpordimaana vastustajale. 2) Kaebaja eksib, et Ida-Viru maavanema 03.10.2016. a korraldusega (I kd, tl 12) loa andmine vaidlusaluse maa erastamiseks tähendab, et puuduvad maa erastamist välistavad asjaolud või luba pani vastustajale kohustuse erastada maa. Tegemist oli ühe menetlusetapi, mitte lõpliku otsusega. Eeltoodut kinnitab Maa-ameti 06.07.2018. a kiri (II kd, tl 3), et 03.10.2016. a korraldus anti lähtudes sellest, et riigil puudub huvi jätta vaidlusalune maa riigi omandisse. Kaebajal võib olla põhjust vastustajale ette heita, et viimane ei teinud juba varem erastamismenetlust lõpetavat otsust. Kaebaja ei saa aga seetõttu nõuda, et kinnisasjaga liitmiseks sobiva maana erastatakse maa, mis seda tegelikult ei ole. 3) Vaidlusaluse maa erastamata jätmine ei tähenda, et kaebajal puudub võimalus kasutada seda tulevikus ühelt kinnisasjalt teisele liikumiseks või elamu ümber liikumiseks (hooldamiseks). Korraldus ei muuda kaebaja õigusi või kohustusi tulenevalt sellest, et vaidlusaluse maa all paiknevad kaebaja huvides rajatud torustikud. See asjaolu ei anna kaebajale õigust nõuda maa erastamist. Asjasse ei puutu, millised nõuded hoonete ehitamisele, s.h nende kaugusele kinnisasja piirist on kehtestatud üldplaneeringus. Arvestamisele ei kuulu, kes ja mil viisil on vaidlusalust maad kasutanud. Tegemist on riigi maaga, mille osas ei ole maareform lõpule viidud. Vaidluses ei ole oluline, kas 1. Jõe x kinnisasjale oleks võimalik rajada juurdepääs sõidukiga Jõe tänava poolt. Tegemist ei ole vaidlusega juurdepääsu üle kinnisasjale. Kaebaja pidi hoonete ja maa omandamisel olema teadlik, et vaidlusalune maa on mõeldud juurdepääsuks
1.Jõe x kinnisasjale, mis tähendab, et seal võivad liikuda sõidukid.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS
12.O. T. esitas 20.07.2020 apellatsioonkaebuse, milles ta palub tühistada Tartu Halduskohtu 19.06.2020. a otsus ja teha uus otsus, millega kaebus rahuldada. Kaebaja palub võtta toimikusse apellatsioonkaebusele lisatud pildid. Apellatsioonkaebuse põhjendused: 1) Kohus hindas vääralt tõendeid. Määruse nr 133 § 6 lg-st 1 tulenevalt on maa munitsipaalomandisse taotlemine volikogu pädevuses. Narva Linnavolikogu otsuse puudumisel vaidlusaluse maa munitsipaalomandisse taotlemiseks on põhjendamatu väita, et vastustaja on otsustanud taotleda või huvitatud maa munitsipaalomandisse andmisest. Munitsipaalomandisse antava maa väljaselgitamise menetluse õiguslik alus on sätestatud MaaRS § 38 lg-s 3 ja määruse nr 133 §-s 81. Kaebajale teadaolevalt ei ole väljaselgitamise menetlust Maa-ameti poolt läbi viidud. 2) Vaidlusalune maa ei ole väikese suuruse tõttu iseseisvalt kasutatav ega kuulu munitsipaalomandisse andmisele ega ole vajalik kohaliku omavalitsuse ülesannete täitmiseks.
1.Jõe x kinnisasjal on juurdepääs avalikult kasutatavale teele olemas, sest piirneb avalikult kasutatava Jõe tänavaga. Pildid kinnitavad, et vaidlusalusel maal on haljasala, mitte linnavalitsuse poolt väidetav tee. Õigusalases kirjanduses („Juurdepääs kinnistutele avaliku
õiguse regulatsiooni analüüs, 2019, M. Oras, L. Tarros) ja kohtupraktikas on asutud seisukohale, et avaliku huvi puudumisega on tegemist, kui ainsaks eesmärgiks on ühele eraõiguslikule isikule mingi hüve andmine. Maa taotlemine munitsipaalomandisse selleks, et tagada kinnisasja 1 Jõe x omanikule juurdepääs Taime tänavale, ei ole käsitatav avaliku huvina ega kaalu üles kaebaja huve erastada vaidlusalust maad ulatuses ja piirides, mis tagab kaebaja õiguspärases kasutuses oleva elamu teenindamise ja hooldamise. 3) Vaidlusalusel maal puudub seaduslikul alusel ehitatud tee rajatis. Ehitatav avalik sõidutee paikneks kaebaja elamu seina piiril, mille puhul ei ole võimalik vältida teest kahjulike mõjude tekkimist (õhu-, pinnasesaaste, müra jms). Sõidutee ehitamine rikub maakorraldusseaduse (MaaKS) § 5 lg 2 p-s 2 sätestatud terve elukeskkonna tagamise nõuet ning vähendab kaebaja kinnistu väärtust. Narva linna üldplaneeringu kohaselt väikeelamu aladel ei ole lubatud elamule rajada üle 1,5 m kõrguseid läbipaistmatuid aedu ning piirded peavad lumelükkamise tagamiseks asuma tänava poolses küljes teekatte servast minimaalselt 2 m kaugusel (seletuskirja lk 38, p 2.2.4.2). Vaidlusaluse maa puhul ei ole seda nõuet võimalik täita, sest teekatte serv kulgeb kaebajale kuuluva elamu seina piiril. Pildid kinnitavad, et kaebaja ja tema pereliikmete liikumine kavandataval avalikul teel ei ole ohutu maatüki väikese suuruse tõttu. 4) MaaRS § 25 lg-ga 2 on vastuolus kohtu seisukoht, et kui vaidlusaluse maa arvel moodustatakse iseseisev maaüksus (katastriüksus) ja antakse sellele transpordimaa sihtotstarve, ei tähenda, et sinna tuleb tingimata rajada kõigile nõuetele vastav avalikult kasutatav tee. 5) Vaidlusalune maa kuulub erastamisele MaaRS § 22 lg 13 kohaselt. Vaidlusalune maa jagab kaebaja kinnistu kaheks lahustükiks ning lõhub selle terviklikkuse ja otstarbeka kuju.
13.Narva linn esitas 01.09.2020 vastuse apellatsioonkaebusele, milles ta palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 19.06.2020. a otsus muutmata. Vastustaja palub jätta apellatsioonkaebusele lisatud pildid tähelepanuta. Vastuse põhjendused: 1) Määruse nr 133 § 6 lg-le 1 viitamine on ekslik. Määrus nr 133 reguleerib MaaRS §-s 28 nimetatud maa munitsipaalomandisse andmist. Vastustaja lähtus korralduse vastuvõtmisel määruse nr 133 § 81 lg-st 4. Maa-ametile saadeti ettepanek 26.06.2020. 2) Taime tänav J2 maaüksus tuleb munitsipaalomandisse saada selleks, et ellu viia üldplaneering, tagades juurdepääsu Taime x ja xa ning y. Jõe x kinnistutele Taime tänavalt. Kaebaja jättis tähelepanuta, et olemas on erinevad plaanid alates 1958. a, kus Taime x ja xa kinnistute vahelist maa-ala on kajastatud juurdepääsuteena 1. Jõe x kinnisasjale. 1. Jõe x kinnistule Jõe tänavalt juurdepääsu ehitamisel tuleks lammutada olemasolev ehitis (abihoonemajandusehitis garaažiga), mis toob kaasa S. P. le kulutused. Kaebaja oli Taime x ja xa maa erastaja ning on teadlik talle kuuluva maa suurusest ja piiridest, s.h sellest, et kahe maatüki vahele on jäetud Taime tänav J2 erastamata maa. Kaebaja viide dokumendile „Juurdepääs kinnistutele avaliku õiguse regulatsiooni analüüs“ ei ole asjakohane, kuna see on koostatud kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse rakendamisel tekkivate küsimuste lahendamise abiks.
14.S. P. esitas 04.09.2020 vastuse apellatsioonkaebusele, milles ta palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Vastuse põhjendused: Vaidlusaluse maa arvel on võimalik moodustada iseseisvalt kasutatav kinnisasi, mistõttu on otstarbekas jätta maa transpordimaana munitsipaalomandisse. See ei halvenda kaebaja võimalusi oma kinnisasja või hooneid kasutada. Vaidlusaluse maa andmine Taime x ja xa omanike kasutusse aiamaana on vastuolus üldplaneeringuga ja maa sihtostarbega ning riivab S. P. õigust maa kasutamiseks juurdepääsuteena oma krundile. Muid juurdepääsuvõimalusi enda krundile S. P. l ei ole.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
15.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse rahuldamiseks puudub alus.
16.Haldusasja materjalidest nähtuvalt esitasid kaebaja ja kolmas isik G. Ž. 29.05.2013 vastustajale kinnistu kaasomanikena MaaRS § 313 lõike 1 kohase avalduse Narva linnas Taime x ja xa katastriüksuste vahelise reformimata riigimaa (aadress Taime tn J2) enda kinnisasjaga liitmiseks, käivitades sellega kinnisasjaga liitmiseks sobiva maa omandamise menetluse. Käesolevas haldusasjas vaieldakse selle üle, kas vastustaja otsustus, keelduda vaidlusaluse maa erastamise eeltoimingute tegemisest, jätta kaebaja ja kolmanda isiku G. Ž. avaldused ja kolmanda isiku S. P. 17.07.2014. a taotlus maatüki omandamiseks läbi vaatamata ning menetlus lõpetada (Narva Linnavalitsuse 12.06.2019. a korralduse nr 403-k p 3.1) koos ettepanekuga Maa-ametile alustada munitsipaalomandisse antava Taime tänav J2 maaüksuse ligikaudse pindalaga 53 m2 maa väljaselgitamise menetlust (p 3.2) oli õiguspärane.
17.MaaRS § 312 lg 1 järgi käsitatakse kinnisasjaga liitmiseks sobiva maana üldjuhul riba-, siilu- või kiilukujulist või muud ebakorrapärase kujuga või selle väiksusest tingitud iseseisva kasutusvõimaluseta maatükki, millele üldjuhul puudub juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt ning mis on üldjuhul looduses tekkinud maareformi käigus või järel peamiselt eri aegadel kasutuses olnud erinevast plaani- või kaardimaterjalist või erinevatest mõõdistusviisidest tingitud vigade tõttu. Kinnisasjaga liitmiseks sobiva maana võib käsitada ka kinnisasja ja teise isiku omandis või valduses oleva avalikult kasutatava tee ja kinnisasja vahelist maatükki, kui seda ei ole tee omaniku või valdaja arvates otstarbekas arvata teemaa hulka. MaaRS § 312 lg 2 järgi ei käsitata kinnisasjaga liitmiseks sobiva maana maatükki, mis kuulub erastamisele muul käesolevas seaduses sätestatud alusel, tagastamisele või iseseisvalt kasutatava maaüksusena munitsipaalomandisse andmisele või riigi omandisse jätmisele.
18.Vaidlust ei ole selle üle, et vaidlusaluse maa näol on tegemist ribakujulise maatükiga, mis piirneb kahest küljest kaebaja ja kolmanda isiku G. Ž. kinnistuga, kolmandast küljest kolmanda isiku S. P. kinnistuga ning neljandast küljest Narva linna avalikult kasutatava teega. Halduskohus nõustus vastustajaga, et vaidlusaluse maa näol ei ole tegemist MaaRS § 22 lg 13 ja § 312 lg 1 tunnustele vastava maaga nii seetõttu, et maa arvel on võimalik moodustada iseseisvalt kasutatav kinnisasi kui ka seetõttu, et vastav maa on otstarbekas jätta transpordimaana munitsipaalomandisse (halduskohtu otsuse p 10). Ringkonnakohus jagab halduskohtu ja vastustaja seisukohta. Mõlemad halduskohtu poolt tuvastatud asjaolud välistavad maatüki käsitlemise kaebaja kinnisasjaga liitmiseks sobiva maana. Seega on oluline kindlaks teha, kas vaidlusalune maa oli iseseisva kasutusvõimaluseta ja /või otstarbekas jätta see transpordimaana munitsipaalomandisse. Uurimispõhimõttest tulenevalt käsitleb ringkonnakohus mõlemat asjaolu.
19.Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et haldusasjas kogutud tõendid kinnitavad, et vaidlusalune maa oli alates 1959. aastast ette nähtud kasutamiseks teena ja juurdepääsuna muu hulgas 1. Jõe x krundile (vt halduskohtu otsuse p-s 11 nimetatud tõendid1). Tõenditest nähtub, et vaidlusalust maad peeti iseseisva kasutusvõimalusega transpordimaaks. Nimetatud asjaolu pidi teada olema ka kaebajale Taime x juurde kahe lahustükina teenindusmaa erastamisel, mille vahelt kulgeb teemaa (I kd, tl 106-109). Kaebaja väide kohtuistungil, mille kohaselt ta sai alles 2013. a teada, et tema kinnistut läbib tee (II kd, tl 98p, 00:37:52), ei ole ringkonnakohtu jaoks veenev. Seetõttu leiab ringkonnakohus, et kaebajal puudub alus tugineda apellatsioonkaebuses MaaKS § 5 lg 2 p-s 2 sätestatud terve elukeskkonna tagamise nõude rikkumisele, sõiduteest Jõe tn 18 krundi plaan 15.01.1959 (I kd, tl 90), 1982. a koostatud Taime tn x elamu plaanid (I kd tl 107-109), katastriüksuse plaan (I kd, tl 10), Narva linna 24.01.2013. a kehtestatud üldplaneering (väljavõte I kd, tl 56).
tulenevatele kahjulikele mõjutustele, sõidutee vähesele kaugusele kaebaja elamu seina piirist ja kaebaja kinnistu väärtuse vähenemisele.
20.Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et see, kui vaidlusaluse maa arvel moodustatakse iseseisev maaüksus (katastriüksus) ja antakse sellele transpordimaa sihtotstarve, ei tähenda seda, et sinna tuleb tingimata rajada kõigile nõuetele vastav avalikult kasutatav tee, kuna vastustajal on võimalik arvestada sellega, kes ja milleks hakkab teed reaalselt kasutama ning väljastada projekteerimistingimused, mis vastavad tee kasutamise iseloomule (halduskohtu otsuse p 12). Ringkonnakohus siin vastuolu MaaRS § 25 lõikega 2 ei näe.
21.Ringkonnakohus nõustub kokkuvõtlikult halduskohtuga, et käesoleval juhul kinnitavad tõendid, et maatükil on iseseisev kasutusvõimalus juurdepääsuteena seda ümbritsevatele kinnistutele.
22.Järgnevalt käsitleb ringkonnakohus vastustaja otsustust, jätta vaidlusalune maa transpordimaana munitsipaalomandisse. Ringkonnakohus märgib esmalt, et kinnisasjaga liitmiseks sobiva maa erastamist korraldab Maa-amet, kohaliku omavalitsuse üksus teostab vastava maa erastamisel MaaRS-s ja määruses nr 50 sätestatud eeltoiminguid, selgitades välja kõik kinnisasjaga liitmiseks sobiva maa erastamise seisukohalt tähtsust omavad asjaolud (määrus nr 50, § 2 lg-d 1, 2). Muu hulgas selgitab kohalik omavalitsus ka seda, kas kinnisasjaga liitmiseks sobiva maa kohta on esitatud maa riigi omandisse jätmise taotlus või kas piirneva kinnisasja riigivara valitseja on huvitatud nimetatud maa riigi omandisse jätmisest või kas on otstarbekas maa liita piirneva munitsipaalomandis oleva kinnisasjaga (määrus nr 50, § 3 lg-d 2, 3). Käesoleval juhul pidas vastustaja otstarbekaks maatüki transpordimaana munitsipaalomandisse jätmist. Ringkonnakohus märgib esmalt, et kohus ei hinda eraldivõetuna kaalutlusotsuse otstarbekust (HKMS § 158 lg 3 teine lause). Samas saab kohus kontrollida seda, kas kinnisasjaga liitmiseks sobiva maa erastamise menetluse lõpetamisel, mille tingis lisaks maatüki iseseisva kasutusvõimaluse olemasolule ka vastustaja otsus maatükk munitsipaliseerida, on kõikide oluliste asjaoludega arvestatud.
23.Kaebaja on seisukohal, et puudub avalik huvi vaidlusaluse maa transpordimaana säilitamiseks. Ringkonnakohus kaebaja seisukohaga ei nõustu. Asjaolu, et Narva linna poolt 24.01.2013 kehtestatud üldplaneeringus (väljavõte I kd tl 56) on reformimata maa maakasutuse juhtotstarbeks teemaa, tähendab, et üldplaneeringu kehtestamisel peeti avalikes huvides vajalikuks tee säilimist vaidlusaluses asukohas. Nimelt on üldplaneeringu ülesanneteks linna ruumilise arengu põhimõtete kujundamine (PlanS kuni 28.02.2013 kehtinud redaktsioonis § 8 lg 3 p 1) ning teede ja tänavate ning liikluskorralduse üldiste põhimõtete määramine (PlanS § 8 lg 3 p 8). Kohalik omavalitsus peab planeeringu menetluse käigus piisava tõhususega täitma PlanS-st tulenevaid kohustusi mh erinevate huvide vahel tasakaalustatud lahenduse leidmisel2. Avaliku huvi esinemist teemaa säilimise vastu tuli vastustajal seega kehtestatud üldplaneeringust tulenevalt eeldada, vastupidisele seisukohale asumist aga täiendavalt põhjendada.
24.Vastustaja on ringkonnakohtu hinnangul õigesti viidanud KOKS § 6 lõikele 1, asudes vaidlustatud korralduses seisukohale, et kuna üheks omavalitsusüksuse ülesandeks on ruumiline planeerimine ning linnas linna teede ehitamine ja korrashoid, siis peab linn tagama
1.Jõe x kinnistule juurdepääsu ning kui maa jääb teemaaks, saavad kinnistute vahelist maa-ala oma kinnistutele pääsemiseks kasutada ka Taime x ja xa kinnisasja omanikud (vaidlustatud korralduse lk 3 2. ja 4. lõik).
RKHK 18.10.2004. a otsus asjas nr 3-3-1-37-04, p 10.
25.Kaebaja poolt apellatsioonkaebuses väljendatud seisukoht, mille kohaselt avalik huvi teemaa säilimise vastu puudub, kuna 1. Jõe x kinnistul on juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt, on ebaõige. Vaidlust ei ole selle üle, et vastav kinnistu piirneb ühest küljest üldkasutatava
1.Jõe tänavaga. Samas ilmneb nii vaidlustatud korraldusest (lk 7 alt 3. lõik) kui ka vastustaja selgitustest kohtuistungil (II kd, tl 98p, kohtuistungi protokoll, 00:39:08; 01:02:15-16), et 1. Jõe x kinnistule juurdepääs üldkasutatavalt tänavalt seoses 1. Jõe tänava ja 1. Jõe x kinnistu maapinna kõrguste ligi 2-meetrise vahega faktiliselt puudub. Haldusasja materjalidest nähtub, et Narva Linnavalitsuse 06.05.1992. a määrusega nr 574 rahuldati endise 1. Jõe x kinnistu omaniku avaldus ja eraldati sealse üksikelamu vundamendi tugevdamiseks ja tugiseina ehitamiseks 1. Jõe tänava poolt küljest täiendav maa-ala 150 m2, mis oli vajalik üksikelamu vundamendi ja krundi lihke vältimiseks (I kd, tl 134-135, tõlge lk 136). Seega võib nõustuda vaidlustatud korralduses märgituga, et seoses maapinna kõrguste vahega on sissesõit 1.Jõe x kinnistule 1. Jõe tänava kaudu võimatu. Juurdepääsutee vajalikkust reformimata riigimaa asukoha kaudu kinnitavad ka halduskohtu poolt otsuse p-s 11 loetletud tõendid (vt viide tõenditele otsuse p-s 19), millest nähtub, et 1. Jõe x krundile pääsemiseks kasutati juba 1959. aastast peale vaidlusalust reformimata riigimaad. Eeltoodust võib järeldada, et reaalne vajadus juurdepääsutee järele vaidlusaluses asukohas on olnud olemas alates 1959. aastast. Asjaolu, et vaidlusalust maad on juurdepääsuteena 1. Jõe x kinnistule ka kasutatud, tõendavad ka I. D. 26.05.2018. a kiri Narva Linnavalitsusele (I kd, tl 89) ning J. K. kiri (I kd, tl 150, tõlge tl 151), milles selgitatakse, et vaidlusalust teed on Taime tn poolsest küljest kasutatud nii veokitega, autodega kui ka jalgsi 1. Jõe x krundile pääsemiseks.
26.Ringkonnakohus märgib, et teemaa puhul on võimalik selle liitmisel teise kinnisasja juurde jätta katastriüksusele transpordimaa sihtotstarve (MaaRS § 313 lg 8, määrus nr 50 § 7 lg 71). Seega ei takista pelgalt liidetava maa sihtotstarve selle liitmist ükskõik millise muu sihtotstarbega kinnistu, sh kaebaja kinnistu juurde. Samas on vastustaja erastamismenetluse lõpetamisel õigesti lähtunud ka vaidlusaluse maaüksusega piirnevate kinnistuomanike õigustest, vajadustest ja omavaheliste suhete keerukusest.
27.Haldusasja materjalid ei kinnita kaebaja valmidust tagada vaidlusaluse maatüki kaudu juurdepääsu kolmanda isiku S. P. kinnistule. Nii selgitas kolmas isik S. P. kohtuistungil, et kaebaja paigaldas vaidlusaluse maa ette väravad ning juurepääsuteed sai kolmas isik hakata kasutama alles pärast seda, kui Narva linn tegi kaebajale korralduse väravate eemaldamiseks (kd II, tl 100, kohtuistungi protokoll, 01:20:23). Ringkonnakohus märgib, et S. P. selgitusi toetab ka kohtule esitatud foto väravast (II kd, tl 45) ning kolmanda isiku G. Ž. 24.05.2016. a teade Narva Linnavalitsusele seoses juurdepääsutee erastamisega: „Mingil põhjusel on O. T. omavoliliselt pidevalt tõkestanud juurdepääsutee kasutamist ning minu teada ka ilma vajaduseta esitanud avalduse juurdepääsutee erastamiseks. Märgin, et juurdepääsuteed ei ole vaja Taime x ja Taime xa asuvale kinnistule ligipääsuks avalikult kasutatavalt teelt“ (I kd, tl 147). Kinnistuomanike omavaheliste suhete keerukusele on korduvalt tähelepanu juhtinud ka vastustaja.
28.Haldusasja materjalidest ilmneb, et Narva linn pakkus 1. Jõe x ja Taime x ja xa asuvate kinnistute omanikele välja ka kompromisslahendusi, mille järgi juurdepääs 1. Jõe x kinnistule kulgeks mujalt kui üle vaidlusaluse reformimata maa (II kd, tl 20-22). Kohtuistungil selgitas vastustaja, et pakuti välja rajada juurdepääsutee näiteks Taime xa kinnistu krundi servast ning otsiti lahendusi juurdepääsuks ka 1. Jõe tn poolt küljest, kuid üheski juurdepääsutee alternatiivses asukohas kokkuleppele ei jõutud (II kd, tl 99p, kohtuistungi protokoll, 01:09:23). Eeltoodud asjaolusid arvestades peab ringkonnakohus vastustaja otsustust reformimata maa transpordimaana munitsipaalomandisse taotlemiseks põhjendatuks.
29.MaaRS § 312 lg 2 järgi ei käsitata kinnisasjaga liitmiseks sobiva maana maatükki, mis kuulub erastamisele muul käesolevas seaduses sätestatud alusel, tagastamisele või iseseisvalt kasutatava maaüksusena munitsipaalomandisse andmisele või riigi omandisse jätmisele. MaaRS § 313 lg 6 sätestab: „Kui kinnisasjaga liitmiseks sobivat maad taotletakse osaliselt või tervikuna riigi omandisse või munitsipaalomandisse riigi või kohaliku omavalitsuse omandis oleva ehitise, sealhulgas tee juurde kuuluva maaüksusega piirneva maana ja selle liitmine riigi või kohaliku omavalitsuse omandis oleva maaga on planeeringu ja maakorralduse nõuetega kooskõlas, ei kuulu riigi või kohaliku omavalitsuse omandisse taotletav osa maast jagamisele teiste maad omandada soovivate isikute vahel.“
30.Sama põhimõte tuleneb ka määrusest nr 50. Kui riigivara valitseja on huvitatud maa riigi omandisse jätmisest või maa on otstarbekas liita piirneva munitsipaalomandis oleva kinnisasjaga, lõpetab linna- või vallavalitsus erastamise eeltoimingud otsusega. Kui taotletakse maa riigi omandisse jätmist või on välja selgitatud, et maa on sobilik anda munitsipaalomandisse osaliselt, viiakse erastamine läbi pärast seda, kui riigi omandisse jäetava või munitsipaalomandisse antava maa piirid on kindlaks määratud (määruse nr 50 § 3 lg 3 1). Seega on seaduse ja määruse nr 50 järgi reformimata maa munitsipaalomandisse andmine teise kinnisasjaga liitmiseks omandamise suhtes prioriteetne, millisel juhul ei käsitata vastavat maad kinnisasjaga liitmiseks sobiva ehk MaaRS § 312 lõikes 1 nimetatud maana.
31.MaaRS § 28 lg 3 sätestab: „Maa, mille munitsipaalomandisse andmist kohaliku omavalitsuse üksus käesolevas seaduses sätestatud tähtajaks ei taotlenud, antakse munitsipaalomandisse, kui maa ei kuulu käesoleva seaduse alusel tagastamisele, erastamisele või riigi omandisse jätmisele“. Maavalitsuste tegevuse lõpetamisest tuleneva Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse, millega täiendati muu hulgas MaaRS-i eelviidatud sättega, eelnõu seletuskirjas selgitatakse, et „maa, mille munitsipaalomandisse andmiseks kohalik omavalitsus enne 1. juulit 2016 taotlust ei esitanud, antakse munitsipaalomandisse sel juhul, kui see maa ei kuulu MaaRS alusel tagastamisele, erastamisele või riigi omandisse jätmisele. /.../ Säte võimaldab anda munitsipaalomandisse maid, mis jäid tähtaegselt taotlemata ning ka neid kohaliku omavalitsuse ülesannete täitmiseks vajalikke maid, mille vajalikkus selgub maareformi läbiviimise käigus“3. Seega ei välista MaaRS kohaliku omavalitsuse poolt maade munitsipaliseerimist ka pärast 1. juulit 2016, kui see on kohaliku omavalitsuse ülesannete täitmiseks vajalik.
32.Kaebaja leiab, et määruse nr 133 § 6 lg-st 1 tulenevalt on maa munitsipaalomandisse taotlemine Narva Linnavolikogu pädevuses ning selline otsus käesoleval juhul puudub. Ka leiab kaebaja, et Maa-amet ei ole munitsipaalomandisse antava maa väljaselgitamise menetlust läbi viinud. Ringkonnakohus kaebaja seisukohaga ei nõustu.
33.Määruse nr 133 § 6 lõiget 1 kohaldatakse maa munitsipaalomandisse taotlemisel kuni 13.07.2017 kehtinud MaaRS § 28 lg 1 või lg 2 alusel. Alates 01.01.2018 toimub maa munitsipaalomandisse andmine vaid MaaRS § 28 lg 3 alusel, millisel juhul pöördub linna- või vallavalitsus Maa-ameti poole ettepanekuga alustada munitsipaalomandisse antava maa väljaselgitamist (määruse nr 133 § 81 lg 4). Määruse nr 133 muudatuste eelnõu seletuskirjas4
Vabariigi Valitsuse määruste muutmine ja kehtetuks tunnistamine tulenevalt maavalitsuste tegevuse lõpetamisest, RT I, 12.12.2017, 1, https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/01e79b1e-751d-4ecc-9a486c086f16162d?activity=2#Csc8r5PK
selgitatakse, et kohaliku omavalitsuse üksus enam taotlust esitama ei pea ja seetõttu volikogu senine roll kaob. Menetluses võib kohaliku omavalitsuse üksust esindada valitsus ja volikogu saab linna või valla vara kasutamise korras määrata, milliste asjade puhul tuleb valitsusel saada eelnevalt volikogu heakskiit. Narva Linnavolikogu 21.06.2005. a määrusega nr 20 kehtestatud „Linnavara eeskirja“ 4. jagu „Linnavara omandamine“ määruses nr 133 sätestatut ei muuda, mistõttu tuleb järeldada, et käesoleval juhul kehtis vaidlusaluse maa munitsipaalomandisse taotlemisel määrusest nr 133 tulenev regulatsioon. Narva Linnavalitsus tegi Maa-ametile ettepaneku alustada munitsipaalomandisse antava Taime tänav J2 maaüksuse, ligikaudse pindalaga 53 m2 maa, väljaselgitamise menetlust vaidlustatud korraldusega 12.06.2019. Seega ei ole kaebaja viide määruse nr 133 § 6 lõikele 1 asjakohane ning Narva Linnavolikogul puudus nii vajadus kui ka õiguslik alus maa munitsipaalomandisse taotlemise otsuse tegemiseks. Kohtuistungil selgitas vastustaja esindaja, et Maa-amet on Narva Linnavalitsuse korralduse alusel alustatud menetluse kuni kohtuotsuse jõustumiseni käesolevas asjas peatanud (II kd, tl 99, 00:47:52). Seega ei saa väita, et Maa-amet oleks vastustaja taotluse alusel menetluse läbiviimisest keeldunud. Menetluse peatamine ei saa mõjutada vaidlustatud korralduse õiguspärasust.
34.Kaebaja leiab, et vaidlusalune maa jagab kaebaja kinnistu kaheks lahustükiks ning lõhub selle terviklikkuse ja otstarbeka kuju. Ringkonnakohus möönab, et ribakujulise maatüki liitmisega kaebaja ja kolmanda isiku G. Ž. kinnistuga oleks võimalik saavutada küll neile kuuluva kinnisasja terviklikkus (MaaKS § 5 lg 2 p 5), kuid maatüki liitmine aitaks kinnisasja otstarbekale kasutamisele (MaaKS § 5 lg 2 p 1) kaasa vaid senise sihtotstarbe muutmise korral. Teemaa sihtotstarbe säilimisel tuleks kaebajal vaidlusaluse maa omandamisel tagada teemaad pidi ikka juurdepääs 1. Jõe x kinnisasjale, kellel esineb vajadus juurdepääsuks enda kinnistule (vt käesoleva otsuse p 25). Seega ei saavutaks kaebaja ka vaidlusaluse maa omandamismenetluse jätkumisel ja maatüki enda kinnistuga liitmisel soovitud tulemust, mille korral saaks ta reformimata maad pelgalt enda kinnistu otstarbeka majandamise huvides kasutada (MaaKS § 5 lg 2 p 1). Ringkonnakohus möönab ka seda, et AÕS § 156 lg 1 alusel on omanikul, kelle kinnisasjale puudub vajalik juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt või kinnisasja eraldi seisvalt osalt, õigus nõuda juurdepääsu üle võõra kinnisasja. Kui kokkulepet ei saavutata, määrab juurdepääsu ja selle kasutamise tasu kohus. Samas ei tohiks kohaliku omavalitsuse poolne tegevus erastamisel ja linna ruumilisel planeerimisel kaasa tuua olukorda, kus juurdepääs kinnistule ühel või teisel kinnistuomanikul puudub, mistõttu ta on sunnitud pöörduma kohtusse (vt käesoleva otsuse p 24). Seega on vastustaja poolte huve kaalukausile pannes jõudnud õiglase ja põhjendatud tulemuseni, pidades antud juhul kolmanda isiku S. P. huve kaebaja huvidest kaalukamaks.
35.Eeltoodud põhjendustel jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 19.06.2020. a otsus muutmata. Vastavalt HKMS § 108 lõikele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Menetluskulude väljamõistmiseks esitatakse kohtule enne kohtuvaidlusi menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid (HKMS § 109 lg 1). Kohtuistungil ükski menetlusosaline kohtule menetluskulude taotlust ei esitanud. Eeltoodust lähtudes jätab ringkonnakohus poolte menetluskulud apellatsiooniastmes nende endi kanda.
36.Ringkonnakohus asendab HKMS § 175 lg 3 alusel kohtu algatusel avaldatavas kohtuotsuses kaebaja, kolmandate isikute ja teiste otsuses nimetatud isikute nimed initsiaalidega.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.