lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-21-291/4

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Tartu kohtumaja · 19.02.2021

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
3-21-291/4
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
19.02.2021
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1513
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
KrMS § 38 lg 1Kannatanu õigused ja kohustusedHKMS § 121 lg 1, 4Kaebuse tagastamineKrMS § 207 lg 1, 2Kriminaalmenetluse alustamata jätmise või lõpetamise vaidlustamine RiigiprokuratuurisKrMS § 224 lg 5Toimiku tutvustamine kahtlustatavale või süüdistatavaleHKMS § 4 lg 1PädevusHKMS § 43Korduv kaebusKrMS § 208 lg 1Kriminaalmenetluse alustamata jätmise või lõpetamise vaidlustamine ringkonnakohtusKrMS § 228 lg 2Uurimisasutuse ja prokuratuuri tegevuse peale kaebamine

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
3-21-291/7Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium18.03.2021

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-21-291

Määruse kuupäev

19. veebruar 2021

Kohtunik

Juhan Siider

Kohtuasi

Juri Kolesnikovi kaebus Tartu Vangla kohustamiseks viia läbi kriminaalmenetlus ning väljastada talle koopiad kriminaalmenetluse alustamata jätmise materjalidest

RESOLUTSIOON

1.Tagastada Juri Kolesnikovi kaebus.
2.Jätta Juri Kolesnikovi taotlus kaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest vabastamiseks läbi vaatamata.
3.Jätta Juri Kolesnikovi taotlus riigi õigusabi saamiseks rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (RÕS § 15 lg 8, HKMS § 121 lg 4 ja § 204 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 17.07.20263-26-2046/9Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 08.07.20263-25-3889/9Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 07.07.20263-26-1939/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 03.07.20263-26-1744/8Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
KrMS § 230 lg 1Kaebuse esitamine maakohtule
RÕS § 15 lg 8Riigi õigusabi andmise otsustamine
RÕS § 7 lg 1Riigi õigusabi andmisest keeldumise alused
1.Tartu Vanglas registreeriti 13. oktoobril 2020 Juri Kolesnikovi vaie, millest Tartu Vangla sai aru, et kaebaja nõuab vangla 5. oktoobri 2020. a distsiplinaarkäskkirja nr 6-2/582 kehtetuks tunnistamist. Tartu Vangla luges 12. novembri 2020. a vaideotsusega nr 1-11/544-2 kaebaja vaide rahuldatuks, kuna vangla tunnistas juba 12. novembri 2020. a käskkirjaga nr 6-2/668 vaidlusaluse distsiplinaarkäskkirja kehtetuks põhjusel, et menetluse käigus oli rikutud menetlusnorme.
2.Kaebaja esitas 29. oktoobril 2020 Tartu Vanglale teabenõude, milles selgitab, et sai
28.oktoobril 2020 kriminaalmenetluse alustamata jätmise teate nr 20922900088 ning ta soovib teatega seonduvate materjalide väljastamist. Tartu Vangla jättis 5. novembri 2020. a vastusega nr 2-5/1050-2 kaebaja taotluse rahuldamata.
3.Kaebaja esitas 11. novembril 2020 vanglale avalduse, milles ei nõustu vangla 5. novembri 2020. a vastusega nr 2-5/1050-2. Kaebaja palub probleem lahendada ning soovib materjalidest koopiaid. Tartu Vangla jättis 11. detsembri 2020. a vastusega nr 2-3/4209-2 kaebaja taotluse kriminaalmenetluse alustamata jätmise materjalide saamiseks rahuldamata, kuna

3-21-291 kriminaalmenetluse seadustik ei näe ette kriminaalmenetluse alustamata jätmise materjalide edastamist.

4.Kaebaja esitas 16. novembril 2020 Tartu Vanglale avalduse, milles väljendab rahulolematust Tartu Vangla 12. novembri 2020. a vaideotsuse nr 1-11/544-2 osas ning on seisukohal, et kuivõrd tema suhtes koostatud käskkiri tunnistati kehtetuks, tuleb läbi viia kriminaalmenetlus. Tartu Vangla selgitas 25. novembri 2020. a vastusega nr 2-3/3888-2 kaebajale eelnimetatud vaideotsusega seonduvaid asjaolusid ning 9. detsembri 2020. a vastusega nr 2-3/3888-3, et vangla on hinnanud kaebaja kirjeldatud juhtumi puhul, kas teos esinevad kuriteole viitavad tunnused, ja leidis, et kriminaalmenetluse läbiviimiseks ei ole alust.
5.Kaebaja esitas 11. jaanuaril 2021 Tartu Vanglale vaide, milles väljendab rahulolematust Tartu Vangla 11. detsembri 2020. a vastuse nr 2-3/4209-2 ja 9. detsembri 2020. a vastuse nr 2-3/3888-3 osas. Tartu Vangla tagastas 1. veebruari 2021. a otsusega nr 1-11/12-2 kaebaja vaide vaideõiguse puudumise tõttu. Vangla saab aru, et kaebaja vaidlustab kriminaalmenetluse alustamata jätmist ning temale kui kannatanule alustamata jäetud kriminaalmenetluse materjalidest koopiate väljastamata jätmist. Kriminaalmenetluse alustamata jätmine on kriminaalmenetluse toiming, mille peale on kannatanul õigus esitada kaebus prokuratuuri. Kuna kriminaalmenetluse toimingute vaidlustamiseks on olemas eri kord, ei saa selles menetluses tehtud otsustusi vaidemenetluses vaidlustada. Kriminaalmenetluses kogutud teabe väljastamine toimub kriminaalmenetluse seadustikus (KrMS) sätestatud alustel, teabe väljastamine ei toimu haldusorgani poolt haldustegevuse käigus ning selle väljastamata jätmist pole võimalik vaidemenetluses vaide esitamisega vaidlustada. Kannatanule otsustab kriminaalmenetluse toimikust koopiate väljastamise prokuratuur (KrMS § 38 lg 1 p 7 ja § 224 lg 5).
6.Kaebaja esitas Tartu Halduskohtule 9. veebruaril 2021 kaebuse, milles palub kohustada Tartu Vanglat väljastama talle koopiad ning lahendama tema 11. jaanuaril 2021 vanglale esitatud vaie sisuliselt. Kaebuses on esitatud taotlused riigilõivu tasumisest vabastamiseks ja riigi õigusabi saamiseks.
7.Tartu Vangla esitas 17. veebruaril 2021 kohtule vastusena kohtunõudele kaebuse asjaoludega seonduvad dokumendid.

KOHTU SEISUKOHT

8.Kohus tõlgendab tulenevalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 2 lg-st 4 kaebust vastavalt kaebaja tegelikule tahtele ning saab haldusasja materjale kogumina käsitledes aru, et kaebaja nõuab vangla kohustamist viia läbi kriminaalmenetlus ning väljastada talle koopiad kriminaalmenetluse alustamata jätmise materjalidest. Kaebaja õiguste kaitseks ei ole asjakohane kaebaja nõue vangla kohustamiseks vaadata uuesti läbi kaebaja 11. jaanuari 2021. a vaie, kuivõrd kaebajal on võimalik põhivaidlusega otse kohtusse pöörduda, mida kaebaja on ka teinud, ning kaebaja õiguste tõhusa kaitse tagamiseks on kõige otstarbekamad eelnimetatud kohustamisnõuded.
9.Kohtu hinnangul kuulub kaebus tervikuna tagastamisele HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel, mille kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. HKMS § 4 lg 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. Kuigi

3-21-291 kriminaalmenetlus on iseenesest avalik-õiguslik, on käesoleva vaidluse lahendamiseks kriminaalmenetluse seadustikus sätestatud teistsugune menetluskord kui halduskohtumenetlus.

10.Tartu Vangla 1. veebruari 2021. a otsuse nr 1-11/12-2 kohaselt anti kaebajale 28. oktoobri 2020. a teatisega nr 6-47/161-2 teada, et tema esitatud pöördumistes kirjeldatud asjaoludel kriminaalmenetlust (nr 20922900088) ei alustata. Tartu Vangla selgitas kaebajale 9. detsembri 2020. a vastusega nr 2-3/3888-3 uuesti, et kriminaalmenetluse läbiviimiseks ei ole alust. Kaebaja nõuab siiski kriminaalmenetluse läbiviimist ning soovib seega vaidlustada kriminaalmenetluse algatamata jätmist, kuid eeltoodu ei ole halduskohtumenetluse raames võimalik. Kaebajal on võimalik kriminaalmenetluse alustamata jätmist vaidlustada, esitades selleks kaebuse prokuratuurile (KrMS § 38 lg 1 p 1 ja § 207 lg 1). Olukorras, kus prokuratuur jätab kannatanu kaebuse kriminaalmenetluse alustamata jätmise peale rahuldamata, on kannatanul esitada õigus kaebus Riigiprokuratuurile (KrMS § 207 lg 2). Kui Riigiprokuratuur on jätnud KrMS § 207 lg-s 1 või 2 nimetatud kaebuse määrusega rahuldamata, võib kaebuse esitanud isik määruse advokaadi vahendusel vaidlustada ringkonnakohtus (KrMS § 208 lg 1). Kohtule teadaolevalt on kaebaja eelkirjeldatud õiguskaitsevahendeid ka kasutanud (vt järgmist kohtumääruse punkti).
11.Samuti puudub halduskohtul käesoleval ajahetkel pädevus lahendada kaebaja nõuet Tartu Vangla kohustamiseks väljastada talle koopiad kriminaalmenetluse alustamata jätmise materjalidest. Tartu Ringkonnakohtu 17. veebruari 2021. a määrusest kriminaalasjas nr 1-21-828 nähtub, et Riigiprokuratuur on teinud 10. veebruaril 2021 määruse, millega on lahendanud kaebaja kaebuse Lõuna Ringkonnaprokuratuuri kriminaalmenetluse alustamata jätmise määruse peale. Tartu Ringkonnakohtus on käesoleval hetkel lahendamisel kaebaja riigi õigusabi taotlus, millest võib järeldada kaebaja soovi vaidlustada viimati nimetatud Riigiprokuratuuri määrust. Tartu Ringkonnakohus on 17. veebruari 2021. a määrusega kriminaalasjas nr 1-21-828 jätnud kaebaja riigi õigusabi taotluse käiguta ning palunud kaebajal oma taotlust täpsustada. Seega ei saa kriminaalmenetluse alustamata jätmisega seonduvat menetlust pidada veel lõppenuks, kuivõrd kaebajal on võimalik kriminaalmenetluse alustamata jätmist edasi vaidlustada, ning vaidlusalustest materjalidest koopiate väljastamine toimub KrMS § 224 lg-s 5 sätestatud korras. KrMS § 224 lg 5 kohaselt on kannatanul õigus teha kriminaaltoimiku materjalist väljakirjutusi ja taotleda prokuratuurilt kriminaaltoimiku materjalist tasu eest koopiate tegemist. Seega peab kaebaja esitama taotluse kriminaalmenetluse alustamata jätmise materjalidest koopiate väljastamiseks prokuratuurile. Kui prokuratuur talle materjale ei väljasta, on kaebajal võimalik prokuratuuri tegevust vaidlustada, esitades selleks kaebuse Riigiprokuratuurile (KrMS § 228 lg 2) ning Riigiprokuratuuri otsustust on kaebajal võimalik omakorda vaidlustada maakohtus (KrMS § 230 lg 1).
12.Kohus selgitab täiendavalt, et kui kriminaalmenetluse alustamata jätmine on lõplik, s.t et edasikaebe võimalused on ammendunud, siis ei reguleeri materjalide väljastamist enam kriminaalmenetluse seadustik. Sellest ei saa aga järeldada, et kaebajal ei võiks materjalidega tutvumise õigust tekkida mõne muu seaduse alusel. Kriminaalmenetluse käigus kogutud teave on sõltuvalt sisust avalik teave ja/või isikuandmed, millele kriminaalmenetluse seadustiku eriregulatsiooni puudumisel laienevad vastavalt avaliku teabe seadus ja isikuandmete kaitse seadus (erandjuhtudel ka arhiiviseadus). Sellisel juhul on nii Tartu Vangla, kes tegutses kriminaalmenetluse alustamise otsustamisel uurimisorganina, kui ka halduskohus pädevad lahendama nõudeid materjalidest koopiate saamiseks. Tegu oleks siis materiaalselt haldusülesande täitmisega (Riigikohtu halduskolleegiumi 3. novembri 2016. a määrus asjas nr 3-3-1-58-16, p-d 7-9; 10. juuni 2016. a otsus asjas nr 3-3-1-84-15, p-d 18-24; Riigikohtu

3-21-291 kriminaalkolleegiumi 29. novembri 2004. a määrus asjas nr 3-1-1-116-04, p-d 20-21; 16. aprilli 2020. a määrus asjas nr 1-19-8262, p-d 40-41 ja 43).

13.Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus Juri Kolesnikovi kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel. Kohus selgitab, et vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
14.Kuna kohus tagastab kaebuse, siis puudub vajadus lahendada kaebaja taotlust riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks ning kohus jätab taotluse läbi vaatamata.
15.Kaebaja on esitanud ka riigi õigusabi taotluse. Kohus saab aru, et kaebaja soovib riigi õigusabi enda esindamiseks käesoleva haldusasja menetluses ehk halduskohtumenetluses, sh vajadusel määruskaebuse esitamiseks, arvestades, et seoses kriminaalasja alustamata jätmise vaidlustamisega on kaebaja riigi õigusabi taotlus juba Tartu Ringkonnakohtus kriminaalasjas nr 1-21-828 lahendamisel ning kuivõrd tema riigi õigusabi taotlus on jäetud puuduste kõrvaldamiseks käiguta, on kaebajal võimalik sealses menetluses teavitada ringkonnakohut ka soovist vaidlustada kriminaalasja alustamata jätmise materjalidest koopiate väljastamata jätmist.
15.1.Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Samas ei ole taotleja majanduslik seisund ainuke riigi õigusabi saamise tingimus. RÕS § 7 lg 1 p 1 sätestab, et riigi õigusabi ei anta, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi.
15.2.Kaebaja on esitanud Tartu Vanglale kohtueelses menetluses ning Tartu Halduskohtule käesoleva haldusasja menetluse raames arusaadavad avaldused, millest nähtuvad kaebaja taotlused ja põhjendused. Eelkirjeldatuga on tõendatud, et kaebaja on iseseisvalt võimeline halduskohtumenetluses osalema ning ta ei vaja advokaadi abi. Kaebajal on ulatuslik kohtumenetlustes osalemise kogemus ja ta on varasemalt korduvalt suutnud iseseisvalt halduskohtumenetluses kaebusi ja muid menetlusdokumente esitada (vt haldusasjad nr 3-20-2265, 3-20-2211, 3-20-2109, 3-21-184, 3-21-286 jne). Halduskohtumenetluses selgitab vajalikud asjaolud, seadusesätted ja asjakohase kohtupraktika välja kohus enda initsiatiivil ning isiku õigusalaste teadmiste puudumist kompenseerib halduskohtus kohalduv uurimisprintsiip.
15.3.Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kaebaja riigi õigusabi taotluse RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 02.07.20263-26-186/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1686/4Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja