lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-21-226/8

Muud

HaldusasiJõustunudTallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja · 09.02.2021

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
3-21-226/8
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Muud
Menetlusliik
Erimenetlus
Kuulutamise aeg
09.02.2021
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1517
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
HKMS § 249 lg 2, 3Esialgne õiguskaitseVSkE § 57 lg 1, 3VSkE § 52 lg 4

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Ruth Prigoda

Määruse tegemise aeg ja koht

9. veebruar 2021, Tallinn

Haldusasja number

3-21-226

Haldusasi

X

Menetlusosalised ja nende esindajad

Taotleja – X Haldusorgan, kelle vaidemenetluses esialgse õiguskaitse taotlus esitati – Tallinna Vangla

Menetlustoiming

Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine

taotlus esialgse

õiguskaitse kohaldamiseks

RESOLUTSIOON

1.Jätta X esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.
2.Jätta rahuldamata taotlus esialgse õiguskaitse taotlusest koopia saamiseks. Edasikaebamise kord ja selgitused Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.

ASJAOLUD

1.Tallinna Halduskohtule saabus 29.01.2021 X (edaspidi taotleja) esialgse õiguskaitse taotlus seoses sellega, et Tallinna Vangla keeldus 09.11.2020 1 saatmast postiga välja taotlejale kuuluvat ajakirja. X esitas 21.01.2021 Tallinna Vanglale vaide, mis registreeriti nr-ga 515/21/44-1 (taotlusele lisatud). X palub esialgse õiguskaitse korras kohustada Tallinna Vanglat võimaldama tal postiga ajakirju/ajalehti vanglast välja saata (taotluse punkt 3.1.). Taotleja leiab, et Tallinna Vangla keeldumine ajakirja välja saatmisest on põhjendamatu ning ühestki õigusaktist ei tulene ajakirjade/ajalehtede posti teel vanglast väljasaatmise keeldu. Taotleja soovib materiaalsetel kaalutlustel jagada perioodikat ka kolmandate isikutega (nt oma vabaduses viibiva perega). Kui

Sarnased lahendid

Muud
  • 25.09.20263-26-2924/8Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 25.09.20262-25-4081/7Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 23.09.20263-26-2924/2Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 18.09.20262-26-118946/3Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 16.09.20262-26-111939/12Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 14.09.20263-26-2707/4Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

Inspektor-kontaktisiku Kai Koorm 31.12.2020 ettekande nr 1-20-8854 (vastustaja lisa) kohaselt 09.12.2020 kell 9:00.

vangla jätab vaide rahuldamata, siis järgneb sellele halduskohtumenetlus, mis võib kesta kauem kui aasta ning selle ajaga kaotavad ajakirjad/ajalehed oma päevakajalisuse ja nt pere peaks seetõttu tegema sama perioodikaga tutvumiseks täiendavad dubleerivad kulutused.

2.Vastuseks halduskohtu 29.01.2021 kohtunõudele edastas Tallinna Vangla 04.02.2021 kohtule vangla vastuse esialgse õiguskaitse taotlusele ühes inspektor-kontaktisik Kai Koormi 31.12.2020 informatiivse ettekandega nr 1-20-8854 ja taotleja 20.01.2021 pöördumisega nr 518/21/1837-1. Tallinna Vangla leiab, et X taotlus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks tuleb jätta rahuldamata, põhjendades seda järgnevalt.
2.1.X esialgse õiguskaitse taotluses ei ilmne selliseid asjaolusid, mis tingiksid esialgse õiguskaitse kohaldamise vajaduse. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et esialgse õiguskaitse menetluses tuleks vältida põhivaidluse äraotsustamist, välja arvatud juhul, kui esialgse õiguskaitse kohaldamiseks on ülekaalukas vajadus ning pöördumatute õiguslike või faktiliste tagajärgede loomine ei tekita avalikule huvile või kolmandatele isikutele olulist kahju. Käesoleval juhul selliseid asjaolusid ei esine. Esialgse õiguskaitse kohaldamise korral saavutaks X juba oma eesmärgi ja igasugune edasine vaidlus oleks sisutu. Ajakiri on jätkuvalt X valduses ja kui hiljem selgub, et vangla tegevus on olnud õigusvastane, siis on X võimalik ajakirja ka hiljem adressaadile saata. Ilmselgelt ei saa ajakirja saatmata jäämine põhjustada selliseid koormavaid tagajärgi, mida ei ole võimalik enam hiljem heastada.
2.2.Tallinna Vangla ei piira X ajalehti ja ajakirju vanglast välja saatmast. Vangla ei võimalda X isiklikku ajakirjandust postiga teistele kinni peetavatele saata. Tallinna Vangla kodukorra punkti 8.7.2 kohaselt on kinni peetaval keelatud võõrandada, saata või teiste kasutusse anda isiklikuks kasutamiseks olevaid asju, samuti teistelt omandada, laenata või võtta ajutiseks kasutamiseks teistele isiklikuks kasutamiseks lubatud või peremehetuid asju (v.a kambrikaaslase loal vaadata kambris tema televiisorit või kasutada veekeedukannu). Samuti esemeid ja aineid teistele kinnipeetavatele edasi anda ning vahendada. X ja Tallinna Vangla sisuline vaidlus taanduks põhimõtteliselt sellele, kas ajalehed ja ajakirjad on sellisteks isiklikeks esemeteks, mille suhtes eeltoodud regulatsioon kohaldub. Tallinna Vangla on seisukohal, et ka ajalehed ja ajakirjad, mis on vahistatule pakiga saadetud (vangla sisekorraeeskirja (VSkE) § 741 punkt 4) või vangla vahendusel isiklike vahenditega tellitud (vangistusseaduse § 30 lg 2), on isiklikud esemed VSkE § 57 lg 1 ja Tallinna Vangla kodukorra punkti 8.7.2 mõttes. Olukorda ei muuda ka fakt, et ajalehti ja ajakirju üldjuhul isiklike asjade nimekirjas ei kajastata. Nimekirjas ei kajastata ka dokumente, kuid need on kinni peetava isiklikud esemed ja need loetakse asjade lubatava kogukaalu hulka (VSkE § 57 lg 3). Esemete edasiandmise ja vahendamisega teistele kinnipeetavatele muutub raskendatuks kontrolli teostamine esemete üle, sest vanglale ei oleks teada nende asukoht, samuti võivad edasiantavasse või vahendatavasse esemesse olla peidetud keelatud esemeid, mis võib tuua kaasa julgeolekuohu. Sisulise vaidluse korral ei saa X eduväljavaateid ülemäära perspektiivikaks pidada.
2.3.Käesoleval juhul ei esine ka ülekaalukat avalikku huvi. Kirja adressaat kolmanda isikuna võib kahtlemata ajakirja saamisest huvitatud olla, kuid tema huvi ajakirja lugeda ei tingi esialgse õiguskaitse kohaldamist. Teiselt kinni peetavalt asjade saamise keeld rakendub ka adressaadile. Seega ei saa käesoleval juhul rääkida tema ülekaalukast huvist ja õiguspärasest ootusest saada lubamatul viisil endale lugemiseks ajakirju.

KOHTU PÕHJENDUSED

3.Halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi HKMS) § 249 lg 1 järgi võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. HKMS § 249 lg 2 võimaldab esialgse õiguskaitse taotluse esitada kohtule ka vaidemenetluse ajal. Tallinna Vangla kinnitas taotleja esitatud vaide osas eelmenetluse toimumist, mistõttu peab kohus taotlust lubatavaks.
4.Esialgse õiguskaitse abinõu rakendamise üheks vältimatuks eeltingimuseks on see, et taotlejal on esialgse õiguskaitse vajadus. Esialgse õiguskaitse vajadus esineb juhul, kui on oht, et esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmine toob taotlejale kaasa pöördumatud või hiljem raskesti kõrvaldatavad tagajärjed. Tagajärjed, mille vältimiseks esialgse õiguskaitse taotlus on esitatud, peavad olema ettenähtavad ja tõenäolised ning seotud vaide või kaebuse nõuete ja eesmärkidega. Kui esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisega kaebaja jaoks nn pöördumatuid tagajärgi ei kaasne, siis esialgse õiguskaitse vajadus puudub. Kui esialgse õiguskaitse vajadus puudub, pole enam tarvis analüüsida HKMS § 249 lg-s 3 viidatud muid asjaolusid, sest kui õiguskaitsevajadust ei esine, siis ei saaks taotlust ühelgi juhul rahuldada.
5.Taotleja põhjendab vajadust esialgse õiguskaitse korras vanglast ajakirjade posti teel väljasaatmise võimaldamiseks materiaalsete kaalutlustega, kuna ta soovib jagada perioodikat kolmandate isikutega (nt oma vabaduses viibiva perega) ning kui Tallinna Vangla keeldub ajakirju saatmast, siis peaks nt pere tegema sama perioodikaga tutvumiseks täiendavaid kulutusi. Seega järeldab kohus, et esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmine tooks taotleja hinnangul kaasa eelkõige rahalise kahju tema pereliikmetele, kellele ta ajakirju saata soovib. Taotlusest ei nähtu, et mingid muud kahjulikud või lausa pöördumatud tagajärjed kaasneksid taotluse esitajale endale.
6.Tallinna Vangla 04.02.2021 vastusest X esialgse õiguskaitse taotlusele ja sellega koos esitatud materjalidest selgub, et taotleja on vahistatu, kes soovis vaidlusalusel juhul ajakirja saata teisele Tallinna Vangla kinnipeetavale, mitte oma pereliikmele väljaspool vanglat. Samuti märgib vangla, et taotlejale ei piirata ajalehtede ja ajakirjade vanglast välja saatmist ning kohtul ei ole alust selles kinnituses kahelda. Seega kui taotleja sooviks on väljaspool vanglat olevatele kolmandatele isikutele (nt oma perele) perioodika tellimisest tekkida võiva täiendava rahalise kulu vältimine, nagu ta oma esialgse õiguskaitse taotluses põhjendab, siis see võimalus on talle endiselt tagatud ning taotluses märgitud tagajärjed vangla otsusega ei kaasne. Asja materjalidest ei nähtu kohtule, et taotleja õigust kirjavahetusele oleks piiratud prokuratuuri või kohtu määruse alusel (vt VSkE § 52 lg 4). Seega on kohus seisukohal, et kaebajal puudub taotluses märgitud asjaoludel esialgse õiguskaitse vajadus, kuna tal on võimalik vanglast välja postiga ajakirju saata.
7.Kuigi vangla vastusest ja esitatud haldusmenetluse materjalidest nähtub, et kaebaja soovis saata ajakirja teisele Tallinna Vangla kinnipeetavale ning selliseid asjaolusid taotluses kirjas ei ole, siis ei pea kohus vajalikuks esialgse õiguskaitse taotluse käiguta jätmist ning taotlejale esialgse õiguskaitse vajaduse täiendavaks põhjendamiseks võimaluse andmist. Seda järgmistel põhjustel.
7.1.Tallinna Vangla kodukorra punkti 8.7.2 kohaselt on kinnipeetaval keelatud võõrandada, saata või teiste kasutusse anda isiklikuks kasutamiseks olevaid asju, samuti teistelt omandada, laenata või võtta ajutiseks kasutamiseks teistele isiklikuks kasutamiseks lubatud või peremehetuid asju (v.a kambrikaaslase loal vaadata kambris tema televiisorit või kasutada veekeedukannu). Samuti esemeid ja aineid teistele kinnipeetavatele edasi anda ning vahendada. Kohus nõustub vanglaga, et taotleja ja Tallinna Vangla vaheline sisuline vaidlus praeguses asjas taanduks sellele, kas ajalehed ja ajakirjad on sellisteks isiklikeks esemeteks, mille suhtes eeltoodud regulatsioon kohaldub.
7.2.Kohus selgitab, et küsimus, kas vangla keeldumine teisele kinnipeetavale ajakirjade saatmisest on õiguspärane, lahendatakse sisulise vaidluse tulemusena. Riigikohus on rõhutanud, et esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel tuleb hoiduda põhivaidluse ette ära otsustamisest (Riigikohtu 22.09.2014 määrus nr 3-3-1-59-14, punkt 19). Käesolevas menetluses ei saa kohus seega võtta seisukohta vangla otsuse õiguspärasuse osas, sh selles osas kas ajakirja saab pidada kinnipeetava isiklikuks esemeks VSkE § 57 lg 1 ja Tallinna Vangla kodukorra punkti 8.7.2 mõttes või mitte. Kohtule ei nähtu ka erandlikke asjaolusid, mis õigustaksid põhivaidluse ette ära otsustamist esialgse õiguskaitse menetluses. Taotlejale ei kaasne esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmisel selliseid tagajärgi, mille kõrvaldamine oleks pärast vaide- ja kaebemenetluse lõppu võimatu või oluliselt raskendatud. Ajakiri on endiselt taotleja käes ning tal on see võimalik postiga teisele vanglas kinni peetavale isikule saata ka peale võimalikku kohtumenetlust ja kaebajale õiguse andmist. Seejuures märgib kohus, et kui ajaleht võib aja jooksul oma aktuaalsuse kaotada, siis ajakirjad ei sisalda endas üldjuhul sellist infot, mis mõne aja möödudes oleks aegunud ning aktuaalsuse kaotanud. Kui hilisema võimaliku kohtumenetluse tulemusena peaks selguma, et vangla keeldumine ajakirja välja saatmisest teisele kinnipeetavale on õigusvastane, siis on taotlejal võimalik see kaaskinnipeetavale edastada.
8.Eelnevat arvestades jätab kohus X esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.
9.Kaebaja taotles ka esialgse õiguskaitse taotlusest koopia tegemist ja selle edastamist. Kohus on seisukohal, et taotlejal puudub põhjendatud vajadus saada ärakiri enda poolt koostatud ja kohtule esitatud taotlusest. Tulenevalt avatud ühiskonna põhimõttest on põhjendatud isikule väljastada eelkõige selline teave, mille sisu ei olnud enne pöördumist isikule teada. Seevastu on X teada tema enda koostatud taotluse sisu ning tal oli soovi korral enne dokumendi kohtule esitamist võimalus teha sellest endale käsikirjaline ärakiri või vähemalt lühikokkuvõte. Taotlusest ei selgu, miks kaebaja enda esitatud taotlusest koopiat vajab ning kohtule ei nähtu ka seda, et selle saatmine oleks taotlejale vajalik tema põhiõiguste kaitseks. Esialgse õiguskaitse taotluse lühikokkuvõte on kättesaadav ka määruse punktist 1. Seega jääb taotlus koopia saatmiseks rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 14.09.20263-26-2696/3Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 14.09.20262-26-17603/5Pärnu Maakohus Paide kohtumaja