P.E.K. ja A.E.S.i kaebus Tallinna linna kohustamiseks teostama ühe kuu jooksul arvates otsuse jõustumisest käesolevas haldusasjas toimingud, mis on vajalikud xxxxxxxx asuva korteriomandi, registriosa nr xxxxxxx II jakku kantud omaniku kande kustutamiseks ja Eesti Vabariigi kandmiseks kinnistusraamatusse kinnistu omanikuna ning ühe kuu jooksul arvates vastava kande tegemisest otsustama xxxxxxxx vara tagastamise küsimus kaebajatele
Menetlusosalised
Kaebajad – P.E.K. ja A.E.S., esindaja vandeadvokaat Ljudmila Tamar Vastustaja – Tallinna linn, esindajad Inge Lumiste ja Terje Krais Kolmas isik – K.S.
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Tagastada kaebajatele koos 20.01.2021 menetlusdokumendiga esitatud tõendid, v.a arve nr 033.
2.Lõpetada menetlus nõudes kohustada Tallinna linna teostama ühe kuu jooksul arvates otsuse jõustumisest käesolevas haldusasjas toimingud, mis on vajalikud xxxxxxx asuva korteriomandi, registriosa nr xxxxxxx II jakku kantud omaniku kande kustutamiseks ja Eesti Vabariigi kandmiseks kinnistusraamatusse kinnistu omanikuna.
3.Rahuldada kaebus ülejäänud osas osaliselt ja kohustada Tallinna linna lahendama kaebajatele xxxxxxx asuva korteriomandi tagastamise küsimus ühe kuu jooksul arvates otsuse jõustumisest käesolevas haldusasjas.
4.Mõista Tallinna linnalt kaebajate kasuks välja menetluskulud summas 703,50 eurot. Ülejäänud osas jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 01.03.2021. a. 1(10)
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.ÕVVTK Tallinna Linnakomisjoni 23.05.1994 otsusega nr 2895 tunnistati E.K. (kaebajate isa) xxxxxxxx (tänase xx) krt x suhtes õigustatud subjektiks.
2.Tallinna Linnavalitsuse 12.10.1994 korraldusega nr 2308-k otsustati tagastada E.K.le elamu mõttelise osana (6,76%) tema taotletud korter. 01.12.1994 anti vara E.K.le üle ja registreeriti Hooneregistris.
3.Korterit kasutanud üürnik L.S. vaidlustas edukalt korteri tagastamise halduskohtus (haldusasi nr 3-80/2000). 26.06.2000 otsusega nr 11691 tühistas ÕVVTK Tallinna Linnakomisjon oma varasema korralduse nr 2308-k.
4.Tallinna Linnakohtu 03.03.2003 otsusega tsiviilasjas nr 2/4/28-8138 (jõustus 14.03.2003) Tallinna linna hagis E.K. vastu tunnistati 01.12.1994 Tallinna linna ja E.K. vahelise vara üleandmise akti nr 131/7 tühisust ja Tallinna linna omandiõigust korterile nr 7 mõttelise osana Tallinna linnas, xxxxxxx asuvast elamust, mis moodustab 6,76 % hoone kõikide korterite üldpinnast.
5.19.08.2003 sõlmis Tallinna linn K.S.ga eluruumi erastamise lepingu ja 16.11.2005 sai korteri omanikuks K.S., üürnik L.S. lesk.
6.ÕVVTK Harju maakonnakomisjoni 20.03.2014 otsusega nr 12421 tunnistati xxxxxx (endine xxxxxxx) endisel kinnistul nr xxxxx asunud korter nr 7 uuesti omandireformi objektiks ja õigustatud subjektiks E.K. (endise omaniku, J. K. poeg).
7.Harju Maavanema 08.09.2014 korraldusega nr 1-1/630-k anti nõusolek õigusvastaselt võõrandatud vara mittetagastamiseks.
8.Tallinna Linnavalitsuse 18.08.2014 korraldusega nr 1205-k otsustati jätta rahuldamata E.K. taotlus xxxxxxx asuva korteri nr x tagastamiseks, kuna vara on füüsilise isiku heauskses omandis ja alustada kompenseerimise menetlust. E.K. vaidlustas korralduse halduskohtus (haldusasi 3-1452793).
9.Tallinna Halduskohtu otsusega haldusasjas nr 3-14-52793 jäeti kaebus rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohtu 15.06.2017 otsusega rahuldati E.K. apellatsioonkaebus, tühistati halduskohtu otsus ja tehti uus otsus, millega tühistati Tallinna Linnavalitsuse 18.08.2014 korraldus nr 1205-k.
10.21.06.2017 suri E.K. ja tema pärijateks on lapsed P.E.K. ja A.E.S. (kaebajad).
11.Riigikohtu 18.03.2019 otsusega jäeti ringkonnakohtu otsus muutmata. Otsuse punkti 42 kohaselt peab Tallinna linn vaatama kaebaja avalduse uuesti läbi ja hindama võimalust pöörata tagasi korteri erastamine. Eelkõige tähendaks see korteri erastamise aluseks olnud haldusakti kui andmise hetkel õigusvastase haldusakti tagasiulatuvat kehtetuks tunnistamist haldusmenetluse seaduse (HMS) § 64 ja 66 lg 1 järgi.
12.Kaebajad on esitanud Tallinna linnale 16.04.2019 ja 11.05.2019 selgitustaotlusi seoses xxxxxxx korteri tagastamise küsimuse lahendamisega. Tallinna linn on oma vastustes kinnitanud, et on alustanud erastamise aluseks olnud haldusakti kehtetuks tunnistamise menetlust. 05.08.2019 kaebajatele suuliselt antud selgitusest selgus, et vastustaja ei ole seni ühtegi lubatud toimingut teostanud.
13.Tallinna Halduskohtusse saabus 11.08.2019 kaebajate poolt esitatud kaebus nõudes Tallinna linna kohustamiseks teostama ühe kuu jooksul toimingud, mis on vajalikud xxxxxxx asuva korteriomandi Eesti Vabariigile üleandmiseks ja ühe kuu jooksul võtma vastu korralduse xxxxxx asuva korteriomandi tagastamiseks õigustatud subjektide pärijatele. 2(10)
14.Tallinna Halduskohus võttis 15.08.2019 määrusega menetlusse kaebuse nõudes kohustada Tallinna linna teostama ühe kuu jooksul arvates otsuse jõustumisest käesolevas haldusasjas toimingud, mis on vajalikud xxxxxxxx asuva korteriomandi, registriosa nr xxxxxxx II jakku kantud omaniku kande kustutamiseks ja Eesti Vabariigi kandmiseks kinnistusraamatusse kinnistu omanikuna ning ühe kuu jooksul arvates vastava kande tegemisest otsustama xxxxxxx vara tagastamise küsimus kaebajatele. Sama määrusega tunnistas kohus vastustajaks Tallinna linna (vastustaja) ja kaasas kolmanda isikuna menetlusse K.S. (edaspidi ka kolmas isik).
15.09.10.2019 andis Tallinna Linnavalitsus korralduse nr 1306-k „Korteri erastamise otsuse kehtetuks tunnistamine“. Korraldusega tunnistati tagasiulatuvalt kehtetuks K. S. 19.08.2003 xxxxxx erastamise müügilepingu sõlmimise aluseks olnud korteri erastamise otsus.
16.K.S. esitas 18.11.2019 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Linnavalitsuse 09.10.2019 korralduse nr 1306-k tühistamiseks. Kohus menetles asja haldusasjana 3-19-2145. Tallinna Halduskohtu 12.03.2020 otsus haldusasjas nr 3-19-2145, millega jäeti K.S. kaebus rahuldamata, jõustus 14.04.2020. Tulenevalt kaebuse esitamisest Tallinna Linnavalitsuse 09.10.2019 korraldusele nr 1306-k peatas kohus käesoleva asja menetluse kuni otsuse jõustumiseni haldusasjas nr 3-19-2145. Kohus uuendas käesolevas asjas menetluse 21.12.2020 määrusega. Samuti tühistas kohus 15.08.2019 määruse punkti nr 8, mille alusel tehti kinnistusraamatusse keelumärge.
17.02.10.2020 esitasid vastustaja ja K.S. Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale avalduse, milles palusid kustutada korteriomandi kinnistusregistriosa nr 19337401 teises jaos andmed K.S. kohta ja uue omanikuna sisse kanda Tallinna linn. Tallinna linn kanti korteriomandi omanikuna kinnistusraamatusse 02.10.2020. Samal kuupäeval on kustutatud kinnistusraamatust 15.08.2019 kohtumääruse alusel kinnistusraamatusse kantud keelumärge.
18.06.01.2021 menetlusdokumendis märkisid kaebajad, et vastustaja on kaebajate nõude 1 kohtumenetluse käigus rahuldanud, mistõttu ei saa kohus enam kohustada vastustajat samu toiminguid tegema. Kaebajad taotlesid nimetatud nõude osas menetluse lõpetamist HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel.
19.20.01.2021 esitasid kaebajad käesolevas haldusasjas täiendavad dokumendid ja tõendid.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
Kaebajate seisukoht
20.Kaebajate seisukoht on kokkuvõtvalt järgmine. 20.1 Vabariigi Valitsuse 05.03.1993 määruse nr 36 „Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise kord“ p 23 kohaselt otsustatakse vara tagastamine kolme kuu jooksul arvates subjektiks tunnistamise otsuse kättesaamisest. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 5 lg 4 kohaselt viiakse menetlustoimingud läbi viivituseta, kuid mitte hiljem, kui seaduses või määruses sätestatud tähtaja jooksul. 20.2 Riigikohtu 18.03.2019 otsuse tegemisest oli kaebuse esitamise seisuga (11.08.2019) möödunud 5 kuud ning tegemist ei ole haldusorgani õiguspärase käitumisega. Tegevusetus on olnud õigusvastane. Riigikohtule esitatud xxxxxxx korteri erastamise toimikust ei nähtu ühtegi erastamist korraldavat haldusakti. 20.3 Vaidlust ei ole, et E.K. oli Tallinnas xxxxxxx asuva korteri osas õigustatud subjekt, kelle nõudeõigus on pärimise teel üle läinud kaebajatele. Kaebajaid kui pärijaid on aktsepteerinud ka Riigikohus. Kaebajad on varasema kohtumenetluse käigus edastanud kohtule ka testamendi kinnituse, mis on vastustaja valduses. Et kaebajatel on vajalik esitada täiendavad pärimisõigust tõendavad dokumendid teatati kaebajatele esmakordselt alles käesoleva aasta maikuus. Vastustaja on küll selgitusi andnud, kuid järgmisele täpsustavale küsimusele, millisel õiguslikul alusel on vaja pärimisdokumendid mitmes välisriigis ja Eesti pädevas asutuses legaliseerida, on vastustaja vastanud alles 07.10.2020, st kuu aega peale seda, kui kaebajate esindaja on vastustajale edastanud 3(10)
tähitud kirjaga saadetud Suurbritannia kohtu poolse testamendi kinnituse originaalpitsatiga. Kaebajate esindaja 14.10.2020 päringule ei ole vastustaja vastanud. 20.4 Kaebajad ei nõustu, et vara tagastamise küsimust ei olnud võimalik lõpuni lahendada. Vaidlust ei ole selles, et kaebuse esitamise ajaks oli vastustaja vara tagastamise küsimuse lahendamisega viivitanud. Vastustaja oleks pidanud juba oluliselt varem selgitama, et nende arvates puuduvad vajalikud dokumendid, kuid sellega lihtsalt ei tegeletud. Eelnõu vara tagastamiseks saadeti kaebajatele alles augustis 2020. Eelnõust nähtuvalt rahuldasid vastustajat varasemas kohtumenetluses esitatud ja vastustaja valduses olev testament ning Suurbritannia kohtu kinnitus, kuid hiljem hakati otsima põhjusi teemaga viivitamiseks. 20.5 Puudub vaidlus selles, et kaebajad on E.K. lapsed ja testamenditäitjad. Pärimisõigust tõendab Suurbritannia kohtu poolt kinnitatud testament. Vastustaja ei ole käesolevas asjas vaielnud vastu kaebajate kaebeõigusele. Seega lisadokumentide nõudmine viimaste kuude jooksul on jätkuv kaebajate tagastamistaotluse lahendamisega viivitamine. Selle valguses ei ole tähtsust, et kaebajate poolt on täitmata vastustaja 07.10.2020 teatises toodud nõue, sest sellel nõudel ei olnud antud juhul õiguslikku alust. Vastustaja seisukoht
21.Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata. Alternatiivselt palub vastustaja lõpetada menetlus nõudes, mis puudutab nõuet kohustada Tallinna linna tegema toimingud kinnistusraamatu kande muutmiseks ja jätta rahuldamata kaebus osas, mis puudutab nõuet kohustada Tallinna linna otsustama ühe kuu jooksul kinnistusraamatu kande tegemisest xxxxxxx korteriomandi tagastamise küsimus kaebajatele. Menetluskulud jätta kaebajate kanda. Vastustaja põhjendab seisukohta järgmiselt. 21.1 Tallinna linn ei ole kaebajatele vara tagastamise toimingute tegemisega viivitanud. Riigikohtu otsus haldusasjas nr 3-14-52793, millega lahendati Tallinna Linnavalitsuse 18.08.2014 korralduse nr 1105-k tühistamise kaebus, jõustus 18.03.2019. 21.2 Tõele ei vasta, et vastustaja ei teinud kuni kaebuse esitamiseni vara tagastamiseks vajalikke toiminguid. Asjaolu, et vastustaja tutvustas menetlusosalistele linnavalitsuse poolt ette valmistatud eelnõud „Korteri erastamise otsuse kehtetuks tunnistamine“ alles pärast käesolevas asjas kaebuse esitamist ei tähenda, et vastustaja oleks olnud tegevusetu. Vastustaja edastas korralduse eelnõu küll 06.09.2019 menetlusosalistele tutvumiseks, kuid enne seda oli vaja teha hulganisti erinevaid toiminguid. Riigikohtu otsus vajas õiguslikku analüüsi ning lahenduse leidmist erinevate kohtu poolt pakutud alternatiivide vahel. Kuna tegemist on õiguslikult keeruka küsimusega, võttis eelnõu ettevalmistamine tavalisest kauem aega. Eelnõu tuli kooskõlastada ka linnavalitsuse liikmetega. 21.3 Vastustaja vaidleb vastu kaebajate väitele, et Tallinna linn on alates 12.03.2020, mil jõustus haldusasjas nr 3-19-2145 tehtud otsus, viivitanud kinnistusraamatu muutmiseks vajalike toimingute tegemisega. Vastustajal ei olnud võimalik järgida Riigikohtu juhiseid, kuna AÕSRakS § 11 lg 5 ja § 13 lg 5 ei kohaldu, kuna tegemist ei ole maa erastamise, vaid korteriomandi seadmisega. Et erastamisleping oli tühine, sai korteri omanikuks olla vaid Tallinna linn ning puudub alus, mis võimaldaks kanda kinnistusraamatusse korteriomandi omanikuna Eesti Vabariiki. 21.4 Kaebajate esitatud kirjavahetusest nähtub, et vastustaja on kaebajaid pidevalt informeerinud asjade käigust ning pidanud ka kolmanda isikuga läbirääkimisi selleks, et saavutada kinnistustraamatu kande tegemine kohtuväliselt. Juba mais 2020 on koostatud korralduse eelnõu ning 03.06.2020 toimus kohtumine kolmanda isikuga. Kuna enne linnavalitsuse suvepuhkust kokkuleppele ei jõutud, siis jätkusid läbirääkimised augustis ning kokkulepe saavutati ja vastav korraldus võeti vastu 23.09.2020 (Tallinna Linnavalitsuse 23.09.2020 korraldus nr T-4-3/20/1011 „Kinnistamisavalduse esitamine ja linnavara valitseja määramine (xxxxxxx)“). Arvestades, et 4(10)
kolmandale isikule tähendab kokkulepe kodu kaotust ja elukorralduse muutust, on 6 kuu pikkune tähtaeg läbirääkimiste pidamiseks põhjendatud. Kui vastustaja ei oleks saavutanud kolmanda isikuga kokkulepet, oleks vastustaja pidanud nõudma kinnistusraamatu kande muutmist kohtu kaudu ning see vaidlus ei oleks käesolevaks ajaks veel lõppenud ning praegu ei oleks veel eeldusi vara tagastamiseks. Asjaolu, et vastustaja ei ole avaldanud kaebajatele läbirääkimistega seotud asjaolusid ega tõendeid ei tähenda, et vastustaja oleks olnud tegevusetu või viivitanud. 21.5 02.10.2020 tegid vastustaja ja kolmas isik kinnistamisavalduse xxxxxxx korteriomandi omanikukande muutmiseks, mille alusel on tänaseks kantud korteriomandi omanikuna kinnistusraamatusse Tallinna linn. 21.6 Vastustaja on koostanud ka xxxxxx vara tagastamise korralduse eelnõu, kuid tulenevalt asjaolust, et kaebajad ei ole vaatamata juba alates kevadest 2020 esitatud nõuetele ja selgitustele esitanud nõuetekohast dokumenti, mis tõendab nende pärimisõigust, ei ole vastustajal võimalust seda korraldust vastu võtta. Seega puudub alus väita, et vastustaja on olnud vara tagastamise toimingute tegemisel tegevusetu või õigusvastaselt viivitanud. 21.7 Alternatiivselt leiab vastustaja, et nende toimingute osas, mis on vastustaja poolt vara tagastamiseks tehtud (toimingud, mis olid vajalikud kinnistusraamatu kande muutmiseks) tuleb menetlus lõpetada ning ülejäänud osas tuleb kaebus jätta rahuldamata. 21.8 Tulenevalt asjaolust, et vastustaja on teinud kaebuses nõutud toimingud, mis on vajalikud xxxxxxx asuva korteriomandi omaniku kande kustutamiseks ja kaebajatele korteriomandi üleandmise eelduste loomiseks, tuleks menetlus selles osas HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel lõpetada. 21.9 Vastustaja vaidleb vastu, et kaebuses nõutud toimingute tegemine oli tingitud kaebuse esitamisest, sest vastustaja ei olnud eelpool kirjeldatud asjaoludest tulenevalt viivituses toimingute tegemisel, vaid oleks teinud toimingud ka siis, kui kaebust ei oleks esitatud. Seetõttu ei pea vastustaja HKMS § 108 l 6 kohaselt kandma kaebajate menetluskulusid ning palub jätta menetluskulud kaebajate kanda. 21.10 Vastustaja leiab, et kaebaja nõue kohustada Tallinna linna ühe kuu jooksul arvates vastava kinnistusraamatukande tegemisest otsustama xxxxxxx vara tagastamise küsimus kaebajatele tuleb jätta rahuldamata. Tallinna linn on tänaseks teinud kõik vajalikud toimingud korteri kaebajatele tagastamise eelduste loomiseks. Ette on valmistatud ka vara tagastamise korralduse eelnõu. Vastustaja ei saa aga korraldust vastu võtta, sest kaebajad ei ole esitanud Tallinna linnale nõuetekohast dokumenti, mis tõendaks, et kaebajad on õigustatud subjekti pärijad. Seetõttu pole vastustajal võimalik vara tagastamise toiminguid jätkata. Riigikohtu hinnang kaebaja poolt esitatud dokumendile ei ole siduv, sest tegemist on erinevate menetlustega ning menetlusosalised ei vaielnud dokumendile vastu. Tallinna linn ei saa eirata nõuet, et välismaal välja antud avalik dokument peab olema legaliseeritud või kinnitatud legaliseerimist asendava apostilliga. Tallinna linnal on õigus nõuda välisriigis koostatud testamendi ja seda kinnitava kohtudokumendi legaliseerimist või apostilliga kinnitamist tulenevalt tõestamisseaduse § 56 lg-st 2, mis sätestab, et kohtu- ja ametiasutus, samuti kohtutäitur võib nõuda talle esitatud välismaise avaliku dokumendi legaliseerimist või apostilliga kinnitamist, kui välisleping ei sätesta teisiti. Kohtule esitatud kirjavahetusest nähtub, et Tallinna Linnavaraamet on kaebajatele korduvalt selgitanud nõuetekohase dokumendi esitamise vajadust ja andnud juhiseid. Seega ei vasta tõele kaebajate väited, et Tallinna Linnavaraamet ei ole juhiseid andnud. Kaebajate viimastele päringutele vastati telefoni teel 15.10.2020 ja e-kirjana 06.01.2021. Tallinna Linnavaraamet on pakkunud kaebajate esindajale võimalust selgitada kaebajatele isiklikult inglise keeles, milliseid toiminguid on vaja vara tagastamiseks teha. Lähtudes eeltoodust ei saa praegu olla mõistlikku vaidlust sellest, et vara tagastamine viibib kaebajatest tulenevatel asjaoludel. Kolmanda isiku seisukoht
22.Kolmanda isiku seisukoht on kokkuvõtvalt järgmine. 5(10)
22.1 Kaebajad ei saa kohtu kaasabil nõuda, et vastustaja teeks vajalikke toiminguid selleks, et kolmas isik kinnistusraamatust omanikuna kustutataks ning et riik kantaks sellesama korteriomandi osas kinnistusraamatusse omanikuna. Samuti ei saa kaebajad nõuda, et kohus kohustaks vastustajat andma haldusakti kõnesoleva korteriomandi kaebajatele tagastamiseks, kuna selleks puudub käesoleval juhul õiguslik alus. Haldusakti sisu peab kujundama haldusorgan ise, mitte kohus haldusorgani eest. 22.2 Vastustaja peab kujundama seisukoha selles, kas 2003 eluruumi erastamise aluseks olnud haldusakt kolmanda isiku kahjuks kehtetuks tunnistada või see siiski kehtima jätta. On väga palju erinevaid asjaolusid, huve, õigusi ning põhimõtteid, mida tuleb kaalutlusõiguse teostamisel vastustaja poolt arvesse võtta ning mille osas tuleb vastustajal võtta põhjendatud seisukoht. 22.3 Kolmas isik käitus 2003 eluruumi erastades õiguspäraselt, s.h heauskselt. Vastustajal tuleb kolmandale isikule varaline kahju hüvitada.
KOHTU PÕHJENDUSED
Kaebajate taotlus võtta asja juurde dokumentaalsed tõendid
23.HKMS § 162 lg 1 sätestab, et otsuse resolutsiooniga lahendab kohus selgelt ja ühemõtteliselt kaebuse nõuded ja menetlusosaliste veel lahendamata taotlused. 23.1 Kaebajad esitasid koos 20.01.2021 menetlusdokumendiga haldusasja juurde täiendavad tõendid. Tulenevalt Tallinna Halduskohtu 21.12.2020 kohtumäärusest oli nimetatud tõendite esitamise tähtaeg 07.01.2021. Seega ei ole tõendid esitatud tähtaegselt. 23.2 HKMS § 51 lg 4 sätestab, et kui menetlusosaline esitab avalduse pärast selleks kohtu poolt määratud tähtaja möödumist või käesoleva paragrahvi lõigetes 1-3 sätestatut rikkudes, menetleb kohus seda üksnes juhul, kui see ei põhjusta kohtu arvates menetluse viibimist või menetlusosaline põhistab, et hilinemiseks oli mõjuv põhjus. 23.3 Kaebajad esitasid dokumendid ajal, mil kohus oli kindlaks määranud otsuse kuulutamise aja. Kaebajate tõendite vastu võtmine põhjustaks otsuse kuulutamise aja tühistamise, kuivõrd vastustajal ning kolmandal isikul peab olema võimalus esitada tõendite osas oma seisukoht ja vastuväited. Kuivõrd asjaolud, mille täiendavaks tõendamiseks kaebajad dokumente esitasid olid teada juba varem, siis pidid kaebajad saama juba varem aru tõendite esitamise vajadusest ning tõendite hilinenult esitamiseks ei ole mõjuvat põhjust. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus kaebajatele 20.01.2021 menetlusdokumendile lisatud dokumentaalsed tõendid, v.a arve nr 033, mis seondub menetluskulude taotlusega. Menetluse lõpetamine
24.Kaebajad esitasid 06.01.2021 kohtule taotluse menetluse lõpetamiseks nõudes Tallinna linna kohustamiseks teostama ühe kuu jooksul arvates otsuse jõustumisest käesolevas haldusasjas toimingud, mis on vajalikud xxxxxxx asuva korteriomandi, registriosa nr xxxxxxx II jakku kantud omaniku kande kustutamiseks ja Eesti Vabariigi kandmiseks kinnistusraamatusse kinnistu omanikuna (nõue 1). Vastustaja on menetluse lõpetamisega oma 07.01.2021 menetlusdokumendis alternatiivselt nõustunud.
25.HKMS § 152 lg 1 p 4 kohaselt kohus lõpetab määrusega menetluse, kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või toiming tehtud.
26.09.10.2019 andis Tallinna Linnavalitsus korralduse nr 1306-k „Korteri erastamise otsuse kehtetuks tunnistamine“. Korraldusega tunnistati tagasiulatuvalt kehtetuks K. S. 19.08.2003 xxxxxx erastamise müügilepingu sõlmimise aluseks olnud korteri erastamise otsus. 02.10.2020 esitasid vastustaja ja K.S. Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale avalduse, milles palusid kustutada korteriomandi kinnistusregistriosa nr xxxxxxx teises jaos andmed K.S. kohta ja uue omanikuna sisse kanda Tallinna linn. Tallinna linn kanti korteriomandi omanikuna kinnistusraamatusse 6(10)
02.10.2020. Samal kuupäeval on kustutatud kinnistusraamatust 15.08.2019 kohtumääruse alusel kantud keelumärge.
27.Eeltoodust tulenevalt on vastustaja kohtumenetluse kestel rahuldanud kaebajate poolt kaebuses esitatud nõude Tallinna linna kohustamiseks teostama ühe kuu jooksul arvates otsuse jõustumisest käesolevas haldusasjas toimingud, mis on vajalikud xxxxxxxx asuva korteriomandi, registriosa nr xxxxxxxx II jakku kantud omaniku kande kustutamiseks ja Eesti Vabariigi kandmiseks kinnistusraamatusse kinnistu omanikuna (nõue 1) ning kohus lõpetab nimetatud nõude osas menetluse HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel. Kaebajad märgivad õigesti, et olukorras, kus vastustaja on kaebajate poolt taotletud haldusakti välja andnud on asjakohatu väita, et kaebus nimetatud haldusaktiga seonduvas kohustamisnõudes tuleks jätta rahuldamata. Kaebuse sisuline lahendamine
28.Poolte vahel ei ole vaidlust järgmiste asjaolude üle. a) 21.06.2017 suri E.K. ja tema pärijateks on lapsed P.E.K. ja A.E.S. (kaebajad). b) Riigikohtu otsus haldusasjas nr 3-14-52793, millega lahendati Tallinna Linnavalitsuse 18.08.2014 korralduse nr 1205-k tühistamise kaebus, jõustus 18.03.2019. c) kaebajad on esitanud Riigikohtu otsuse jõustumise järgselt (nt 16.04.2019 ja 11.05.2019) vastustajale selgitustaotlusi seoses xxxxxxx korteri tagastamise küsimuse lahendamisega. d) Tallinna Halduskohtusse saabus 11.08.2019 kaebajate poolt esitatud kaebus nõudes Tallinna linna kohustamiseks teostama ühe kuu jooksul toimingud, mis on vajalikud xxxxxxx asuva korteriomandi Eesti Vabariigile üleandmiseks ja ühe kuu jooksul võtma vastu korralduse xxxxxxx asuva korteriomandi tagastamiseks õigustatud subjektide pärijatele. e) vastustaja edastas 06.09.2019 menetlusosalistele tutvumiseks korralduse eelnõu „Korteri erastamise otsuse kehtetuks tunnistamine“. f) 09.10.2019 andis Tallinna Linnavalitsus korralduse nr 1306-k „Korteri erastamise otsuse kehtetuks tunnistamine“. g) K.S. esitas 18.11.2019 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Linnavalitsuse 09.10.2019 korralduse nr 1306-k tühistamiseks. Kohus menetles asja haldusasjana 3-19-2145. Tallinna Halduskohtu 12.03.2020 otsus haldusasjas nr 3-19-2145, millega jäeti K.S. kaebus rahuldamata, jõustus 14.04.2020. h) 02.10.2020 esitasid vastustaja ja K.S. Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale avalduse, milles palusid kustutada korteriomandi kinnistusregistriosa nr xxxxxx teises jaos andmed K.S. kohta ja uue omanikuna sisse kanda Tallinna linn. Tallinna linn kanti korteriomandi omanikuna kinnistusraamatusse 02.10.2020. Samal kuupäeval on kustutatud kinnistusraamatust 15.08.2019 kohtumääruse alusel kinnistusraamatusse kantud keelumärge.
29.Seonduvalt kaebajate nõudega kohustada Tallinna linna teostama ühe kuu jooksul arvates otsuse jõustumisest käesolevas haldusasjas toimingud, mis on vajalikud xxxxxxx asuva korteriomandi, registriosa nr xxxxxx II jakku kantud omaniku kande kustutamiseks ja Eesti Vabariigi kandmiseks kinnistusraamatusse kinnistu omanikuna, on poolte vahel vaidlus üksnes küsimuses, kas kaebajate menetluskulud tuleb HKMS § 108 lg 6 teise lause kohaselt jätta vastustaja kanda põhjusel, et vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamine või kaebuses nõutud haldusakti andmine või toimingu tegemine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest. Seoses sellega tuleb kohtul hinnata, kas asjaolu, et 09.10.2019 andis Tallinna Linnavalitsus korralduse nr 1306-k „Korteri erastamise otsuse kehtetuks tunnistamine“ ning sellele järgnenud Tallinna linna kandmine kinnistusraamatusse 02.10.2020 korteriomandi omanikuna, oli tingitud kaebuse esitamisest.
7(10)
30.Kohus leiab, et kaebuse esitamise ja Tallinna linna poolsete toimingute tegemise ajastatuse vahel puudub seos ning asja materjalidest nähtuvalt oleks vastustaja teostanud toimingud ka siis, kui kaebust ei oleks esitatud. 30.1 Vastustaja kohustus tunnistada tagasiulatuvalt kehtetuks xxxxxx asuva korteriomandi erastamise otsus, tulenes Riigikohtu lahendist haldusasjas 3-14-52793, millega lahendati Tallinna Linnavalitsuse 18.08.2014 korralduse nr 1205-k tühistamise kaebus. Riigikohus nõustus ringkonnakohtuga, et Tallinna linn peab edasises haldusmenetluses vaatama kaebaja avalduse uuesti läbi ja hindama võimalust tagasi pöörata korteri erastamine. Eelkõige tähendaks see korteri erastamise aluseks olnud haldusakti, kui andmise hetkel õigusvastase haldusakti tagasiulatuvat kehtetuks tunnistamist HMS § 64 ja 66 lg 1 järgi. Samuti leidis Riigikohus, et vastustaja seisukoht, et korter on kolmanda isiku heauskses omandis, on ennatlik. Enne selle hinnangu andmist peab vastustaja otsustama, kas korteri erastamise kohta antud haldusakt tuleb kehtetuks tunnistada, mh peab kindlaks tegema kolmanda isiku teadmise või süü. Kui järgnevas haldusmenetluses ilmneb, et erastamise kohta antud haldusakti kehtetuks tunnistamine on kolmanda isiku ülekaaluka õiguspärase ootuse tõttu välistatud, on tegemist ORAS § 12 lg 3 p-s 3 sätestatud olukorraga. 30.2 Kaebajad esitasid kaebuse halduskohtule 11.08.2019. Kohtu infosüsteemist nähtub, et see toimetati vastustajale e- kirjaga kätte 15.08.2019. Samas on vastustaja edastanud juba 06.09.2019 menetlusosalistele tutvumiseks korralduse eelnõu „Korteri erastamise otsuse kehtetuks tunnistamine“, mis tähendab, et Riigikohtu otsuse saamise järgselt asus vastustaja valmistama ette vastava korralduse eelnõud. Kuivõrd eelnõu edastati menetlusosalistele juba 06.09.2019, ei ole usutav, et see valmis mõne päeva jooksul. Kohtu jaoks on pigem usutav, et peale Riigikohtu otsuse jõustumist 18.03.2019 ning enne kaebuse saamist on vastustaja valmistanud ette korralduse eelnõud, millega tunnistatakse kehtetuks korteri erastamise otsus ning hinnanud Riigikohtu otsuses oluliseks toodud asjaolusid. Kuivõrd tulenevalt HKMS § 177 lg-st 1 on jõustunud kohtuotsuses toodud seisukohad menetlusosalistele kohustuslikud osas, milles lahendatakse kaebuses esitatud nõue kaebuse aluseks olnud asjaoludel, ei saanud vastustaja jätta Riigikohtu otsuses esile toodud toiminguid tegemata. Kuue kuu pikkune aeg alates Riigikohtu otsuse tegemisest ei ole kohtu arvates praegusel juhul ülemäära pikk, kuivõrd vastustaja pidi haldusakti ette valmistades ja võimalikku lahendust välja töötades arvestama asjaoluga, et kolmas isik vaidlustab tõenäoliselt korralduse, kuivõrd korralduse jõustumise tagajärjena kaotab ta omandi korteriomandile. Poolte varasemaid kohtuvaidlusi arvestades sai vastustaja uue vaidluse tekkimist pigem eeldada. Ka tulenevalt vastustaja poolt kaebajatele 06.05.2019 ja 28.05.2019 edastatud vastusest nähtub, et vastustaja ei olnud tegevusetu, vaid valmistas ette korralduse eelnõud. Seega ei ole asjaolu, et vastustaja võttis 09.10.2019, st peale kaebuse esitamist, vastu korralduse nr 1306k tingitud kaebuse esitamisest. 30.3 Kohtu hinnangul ei saa vastustajale ka ette heita põhjendamatut viivitamist menetlustoimingute tegemisel 09.10.2019 korralduse 1306-k vastu võtmise järgselt. Puudub vaidlus, et kolmas isik vaidlustas viidatud haldusakti halduskohtus 18.11.2019 ning halduskohtu 12.03.2020 otsus jõustus edasi kaebamata 14.04.2020. Asjaolu, et kolmas isik ei esitanud halduskohtu otsusele apellatsioonkaebust, viitab asjaolule, et pooled pidasid läbirääkimisi. Samuti kinnitab läbirääkimiste pidamist asjaolu, et 02.10.2020 esitasid kolmas isik ja Tallinna linn kinnistamisavalduse xxxxxxx korteriomandi omanikukande muutmiseks. Vastustaja 13.08.2020 kirjast kaebajale nähtub, et vaidluse all oli kolmandale isikule makstava võimaliku hüvitise suurus. Vastustaja viitab õigesti asjaolule, et juhul, kui kolmas isik oleks jätkanud vaidlust korralduse nr 1306-k õiguspärasuse üle ringkonna- ja Riigikohtus ning nimetatud vaidluse lõppemise järgselt keeldunud tahteavalduse andmisest korteriomaniku omanikukande kustutamiseks, ei oleks praegusel hetkel kantud korteriomandi omanikuna kinnistusraamatusse Tallinna linna. Seega ei saa kohtu arvates heita vastustajale ette tegevusetust ka perioodil 09.10.2019 kuni 02.10.2020. Samuti ei ole nimetatud toimingud puutumuses mitte kaebuse esitamisega vaid olid 09.10.2019 korralduse nr 1306-k vastu võtmisele ajaliselt loogiliselt järgnevad sündmused. 8(10)
30.4 Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kaebuse punktis 1 esitatud nõuete rahuldamise vahel kohtumenetluse kestel ning kaebuse esitamise vahel puudub põhjuslik seos.
31.Kaebajate järgnevaks nõudeks on nõue kohustada vastustajat ühe kuu jooksul arvates vastava kande tegemisest kinnistusraamatusse, otsustama vara tagastamise küsimus kaebajatele. 31.1 Puudub vaidlus selles, et vastustaja on augustis 2020 valmistanud ette korralduse eelnõu xxxxxxx korteri tagastamiseks kaebajatele. Samuti ei ole iseenesest vaidlust selles, et kaebajad on P.E.K. pärijad. Kohtumenetluses on vaidlus tekkinud selles, kas vastustaja on haldusmenetluse läbi viimisel piisava põhjalikkusega selgitanud kaebajatele, millises vormis peavad olema esitatud pärimisõigust tõendavad dokumendid selleks, et oleks võimalik võtta vastu lõplik haldusakt kaebajatele vara tagastamiseks. 31.2 Nagu nähtub vastustaja 28.05.2020 kirjast kaebajatele, on vastustaja juba nimetatud kuupäeval olnud seisukohal, et vara tuleb kaebajatele tagastada. Samuti pidi vastustajale olema juba märtsis 2018 (Riigikohtu määrus õigusjärgluse kohta) teada, et kaebajad on E.K. pärijad. Sellele vaatamata ei nõudnud vastustaja enne 27.05.2020 kaebajatelt ühtegi dokumenti, mis nende pärimisõigust tõendaks. Alles viidatud kirjas nõutakse kaebajatelt pärimistunnistust. Esmakordselt nõutakse kaebajatelt Suurbritannias legaliseeritud pärimisõiguse dokumenti 02.06.2020 kirjas. Nimetatud kirja saamise järgselt on vastustaja ja kaebajate vahel tekkinud erimeelsus nõutavate dokumentide vormi osas. Seejuures ei ole kaebajad keeldunud dokumentide esitamisest vastustajale, vaid on väitnud, et nad ei saa aru, millises vormis dokumente nendelt nõutakse. 31.3 Kohus leiab, et vastustajal oli võimalik nõuda kaebajatelt vastustaja poolt nõutavas vormis pärimisõigust tõendavate dokumentide esitamist juba peale märtsi 2018. Arvestades, et poolte vahel ei ole dokumentide vormistuse osas põhimõttelist laadi eriarvamust, oleks kohtu hinnangul tekkinud erimeelsus nõude varasemal esitamisel praeguseks hetkeks ilmselt lahendatud. Kuivõrd vastav nõue esitati esmakordselt alles 27.05.2020, siis on kohus seisukohal, et vara kaebajatele tagastamise menetlusega on vastustaja alates kinnistusraamatu kande tegemisest põhjendamatult viivitatud. Seega on põhjendatud vastustaja kohustamine vara tagastamisele suunatud toimingute läbi viimiseks. Seejuures on oluline, et juhul, kui vastustaja leiab järgnevas menetluses, et nõutavas vormis pärimisõigust tõendavate dokumentide puudumine takistab vara tagastamist, on tal õigus lahendada vara tagastamise küsimus lähtuvalt dokumentides esinevate puuduste olulisusest. Nii nagu kaebajad põhjendatult märgivad, siis ei tulene tõestamisseaduse § 56 lg-st 2 sõnaselgelt nõuet, et välismaal esitatud dokument peab olema legaliseeritud. Sättest tulenevalt võib legaliseeritud dokumendi esitamist küll nõuda, kuid see ei ole haldusorgani kohustus. 31.4 Kaebuses toodud sõnastuses ei ole nõude rahuldamine praegusel hetkel enam võimalik, kuivõrd Tallinna linn on kantud kinnistusraamatusse xxxxxxx asuva korteriomandi omanikuna 02.10.2020. Kohus loeb usutavaks vastustaja põhjendused, et Eesti Vabariigi kandmine kinnistusraamatusse ei olnud õiguslikult võimalik. HKMS § 41 lg 3 sätestab, et kohustamiskaebuse rahuldamisel võib kohus kohustada vastustajat nii haldusakti andma kui ka haldusakti andmist või toimingu tegemist uuesti otsustama. Käesoleva otsuse punktist 31.3 tulenevalt on vastustaja ja kaebajate vahel tekkinud erimeelsus küsimuses, millises vormis peavad olema kaebajate pärimisõigust tõendavad dokumendid. Kuivõrd vastav küsimus on menetlusosaliste vahel lahendamata, kuid samas ei ole kaebajad keeldunud dokumentide esitamisest, ei saa kohus kohustada vastustajat võtma vastu kindla sisuga haldusakti. Kuivõrd vaidlus vara tagastamise küsimuses on kestnud juba alates 1991. aastast, siis kohustab kohus vastustajat lahendama kaebajatele xxxxxxx asuva korteriomandi tagastamise küsimus ühe kuu jooksul arvates otsuse jõustumisest käesolevas haldusasjas.
MENETLUSKULUD
32.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse, lg 2 sätestab, et kaebuse osalise rahuldamise korral jagatakse menetluskulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega. HKMS § 108 lg 6 sätestab, et vastustaja kannab menetluskulud, kui kohus 9(10)
lõpetab menetluse käesoleva seadustiku § 152 lõike 1 punkti 4 alusel, välja arvatud, kui kaebuses vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamine või kaebuses nõutud haldusakti andmine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest.
33.Käesoleva otsuse punktis 29 jõudis kohus järeldusele, et kaebajate nõude 1 rahuldamine kohtumenetluse kestel ei olnud tingitud kaebuse esitamisest. Seega, tulenevalt HKMS § 108 lg-st 6 jäävad osas, milles kohus kaebajate nõuet 1 puudutavas osas menetluse lõpetas, menetluskulud kaebajate kanda. Arvestades, et nõude 1 osakaal oli pool kaebuses toodud nõuetest, jäävad kaebajate menetluskulud 50 % ulatuses kaebajate endi kanda.
34.Kohus rahuldas kaebajate nõude 2 osaliselt. Kohtu hinnangul ning arvestades nõude olemust rahuldas kohus nõude 2 70 % ulatuses.
35.Seega kuuluvad käesolevas asjas vastustajalt välja mõistmisele kaebajate menetluskulud 35 % ulatuses.
36.Kaebajad on oma 06.01.2021 menetlusdokumendis taotlenud menetluskulude hüvitamist kokku summas 1722 eurot, sh kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv summas 30 eurot ja kulutused õigusabile summas 1692 eurot. Taotlusele on lisatud arve nr 033. Tulenevalt kaebajate 20.01.2021 menetlusdokumendist on kaebajate menetluskulud 2010 eurot, sh kulutused õigusabile 1980 eurot ja riigilõiv 30 eurot. Taotlusele on lisatud korrigeeritud arve nr 033. Kohus leiab, et arvestades käesoleva asja mahtu, keerukust ning kohtumenetluse kestvust ei ole kulutused ülemäärased. Seega mõistab kohus vastustajalt kaebajate kasuks välja menetluskulud summas (2010 x 35%) 703 eurot ja 50 senti.
37.Vastustaja ja kolmas isik ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud, mistõttu jäävad vastustaja ja kolmanda isiku menetluskulud nende endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Nurm OSALISELT TÜHISTATUD TALLINNA RINGKONNAKOHTU 04.11.2021 OTSUSEGA.
10(10)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.