lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-20-2296/7

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Tartu kohtumaja · 27.01.2021

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
3-20-2296/7
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
27.01.2021
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1054
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
HKMS § 133 lg 1Lihtmenetluse eeldusedHKMS § 37 lg 2KaebusHKMS § 43 lg 2Korduv kaebusRVastS § 9 lg 1Mittevaralise kahju hüvitamine

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
3-20-2296/12Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium18.02.2021

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (1)

lahend.ee
3-23-826/17Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja27.06.2023

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-20-2296

Määruse kuupäev

27. jaanuar 2021

Kohtunik

Karin Jõks

Kohtuasi

Juri Kolesnikovi kaebus Tartu Vangla vastu kahju hüvitamise nõudes (kirja kätteandmisega viivitamine)

Menetlusosalised

Kaebaja Juri Kolesnikov Vastustaja Tartu Vangla

RESOLUTSIOON

1.Võtta asja juurde määruse punktis 4 nimetatud dokumendid.
2.Tagastada kaebus.
3.Jätta kaebaja riigi õigusabi taotlus rahuldamata.

Edasikaebamise kord ja muud selgitused

4.Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest.
5.Määrus toimetatakse kätte kaebajale.

Asjaolud

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 17.07.20263-26-2046/9Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 08.07.20263-25-3889/9Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 07.07.20263-26-1939/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 03.07.20263-26-1744/8Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
1.
Kaebaja Juri Kolesnikov esitas 19.11.2020 Tartu Halduskohtule kaebuse ja menetluse käigus täiendava avalduse. Kaebaja soovib esitada kahju hüvitamise ja heastamise nõuet, mida ta ei saanud esitada asjas 3-20-1632 kohtueelse menetluse läbimata jätmise tõttu. Kaebaja viitas haldusmenetlustele nr 2-3/3395, 2-3/3433 ja 1-13/242. Kaebaja palus anda talle advokaadi ja vabastada ta riigilõivu tasumisest. Kaebaja esitas ka muid menetluslikke taotlusi.
2.Tartu Vangla avalikult kättesaadava dokumendiregistri põhjal oli haldusmenetlustes 23/3395 ja 2-3/3433 tegemist selgitustaotluse ja märgukirjaga mitmesugustel teemadel, sh seoses maksikirja hilinenud väljastamisega.
3.Tartu Vangla esitas kohtule järgmised kohtueelse menetluse dokumendid.
3.1.Kaebaja avaldus, mis on registreeritud 21.09.2020 numbriga 1-13/242-1 (tl 10). Kaebaja taotles hüvitist kirisaadetise kätteandmisega viivitamise ja solvamise eest. Kaebaja peab solvavaks seda, et vangla väitis kohtule, et kaebaja väited ei vasta tõele. Kaebaja on nõus vastu võtma heastamise pakkumist. Kaebaja nimetas ka seda, et ta vajas vanglaametniku käitumise tõttu arstiabi, kuid kaua aega arsti ei kutsutud ning vanglaametnik mõnitas ja irvitas.
3.2.Tartu Vangla 18.11.2020.a otsus nr 1-13/242-2 (tl 11-12). Vastustaja jättis kahju hüvitamise taotluse rahuldamata, kuna vastustaja tegevus ei olnud õigusvastane (välja arvatud kirja kätteandmisega viivitamine 2 päeva) ja kaebajal ei ole tekkinud rahas hüvitamisele kuuluvat kahju. Kaebajale saabus 11.04.2020 maksikiri, selle kätteandmise tähtaeg vangla sisekorraeeskirja § 50 lg 1 alusel oli 21.04.2020. Kiri avati kaebaja juuresolekul 23.04.2020, sellega tuleb lugeda kiri kätte toimetatuks. Ümbrikus oli kummilint ja 10 kirjaümbrikku. Ametnikud ei teadnud, kas kaebajal on luba saada kirjaga kummilint. Üksnes ümbrikke ei soovinud kaebaja vastu võtta. Esemed anti kaebajale kätte 27.05.2020. Eseme lubatavuse kontrollimise aega ei saa arvestada kirja kättetoimetamise aja hulka. Kahepäevane viivitus ei saanud põhjustada kaebajale rahas hüvitamisele kuuluvat kahju. Sellist kahju ei saanud tekitada ka väidete esitamine kohtumenetluses. Kaebaja ei ole selgitanud, mis valvuri käitumises võis põhjustada arstiabi vajaduse. Vanglal ei ole andmeid ametniku sellise käitumise kohta. Tervisekaardi andmetel külastas kaebajat 23.04.2020 meditsiinitöötaja. Kaebaja ei ole varem kordagi väitnud, et ta vajas erakorralist vältimatut abi, s.t et meditsiinitöötaja pidi tulema viivitamatult. Kaebaja vajab sageli meditsiinilist abi ning tervisekaardi põhjal ei erine 23.04.2020.a juhtum teistest juhtumitest.
4.Kohus võtab käesoleva asja juurde järgmised dokumendid: - kohtuasjast 3-20-1632 ettekanne 23.04.2020 nr 2-20-2483. Ettekandes on öeldud, et maksikirjade jagamisel võeti kaebajale saabunud maksikirjast ära võimlemislint ja 10 ümbrikku. Võimlemislint võeti ära, kuna polnud teada, kas kaebajale on see lubatud. Ümbrikud võeti ära, kuna kaebaja ärritus ja ei tahtnud neid vastu võtta; - kohtuasjast 3-20-1515 ettekanne 23.04.2020 nr 2-20-2482. Ettekandes on öeldud, et 23.04.2020 kella 17:55 paiku tekkis kaebajal kirjade jagamise ajal konflikt valvuriga. Valvurid suhtlesid kaebajaga toiduluugi kaudu. Kohtu seisukoht
5.Kohtu hinnangul on kaebaja esitanud hüvitamiskaebuse (HKMS § 37 lg 2 p 4) ning taotleb mittevaralise kahju hüvitamist. Kaebaja ei ole esitanud heastamisnõuet (HKMS § 37 lg 2 p 5), kuna kaebuses ei ole sellise nõude võimalikku sisu välja toodud ning kohtueelses menetluses ei ole kaebaja heastamisnõuet esitanud. Heastamisnõue peab kujutama endast konkreetset ettepanekut, mida tuleks vastustajal kahju heastamiseks teha. Seda nõuet ei saa tuletada kaebaja väitest, et ta on nõus vastu võtma kahju heastamist.
6.Kohus tagastab kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 21 alusel, kuna kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 9 lg 1 ja 2 alusel võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Mittevaraline kahju hüvitatakse proportsionaalselt õiguserikkumise raskusega ning arvestades süü vormi ja raskust. Mitte igasugune ebameeldivus ei kujuta endast väärikuse alandamist. Selleks, et tegemist oleks väärikuse alandamisega RVastS § 9 lg 1 tähenduses, peab juhtum ja selle mõju isikule ületama teatava raskusastme või intensiivsuse.

Mittevaralise kahju puhul ei ole võimalik objektiivselt kindlaks teha, kas kaebajale on tekkinud kahju. Kohus saab lähtuda üksnes väidetavalt kahju põhjustanud juhtumi asjaoludest ning hinnata, kas on tõenäoline, et selline juhtum põhjustas kaebaja väidetud valu ja kannatusi. Kohtupraktika põhjal tuleb mittevaraline kahju hüvitada rahas, kui rikkumise raskus, eelkõige kehaline või hingeline valu, seda õigustab.

7.Kaebuse alusena välja toodud juhtumid ei saanud kohtu hinnangul põhjustada kaebajale selliseid kannatusi, et tõenäoline oleks saavutada kahju hüvitamine rahas. Kohus nõustub sellega, et kirja avamisega kaebaja juuresolekul ja selles sisaldunud esemete lubatavuse kontrolli menetluse alustamisega saab kirja lugeda kätte antuks. Esemete lubatavuse kontroll ei kestnud ebamõistlikult kaua. See, et kohtumenetluses üks pool teise väidetega ei nõustu (sh väidab, et need ei vasta tõele), on tavapärane ja kohtuvaidlusele olemuslikult omane. Arstiabi oli kaebajale kättesaadav selle soovimisega samal päeval. Kui konflikt valvuriga toimus kell 17:55 ja meditsiinitöötaja külastas kaebajat samal päeval, siis ei saanud arstiabi ooteaeg olla ebamõistlikult pikk. Kaebaja ei ole kohtueelses menetluses ega kohtule esitatud kaebuses selgitanud, miks oli tema hinnangul abivajadus erakorraline ja kiireloomuline. Eeltoodu tähendab, et kaebuse rahuldamine on ebatõenäoline.
8.Riive intensiivsust peetakse väheseks, kui kaebuse aluseks oleva subjektiivsete õiguste rikkumise tuvastamise korral tuleks asuda seisukohale, et kaebajale tekkinud negatiivne tagajärg on sedavõrd kerge, et kaebuse rahuldamise korral kaebaja saadav kasu või leevendus oleks ebaproportsionaalselt väike võrreldes õigusemõistmisega seotud kuludega (seletuskiri halduskohtumenetluse tõhustamiseks halduskohtumenetluse seadustiku, riigilõivuseaduse ja riigi õigusabi seaduse muutmise seaduse eelnõu 496 SE I juurde, lk 22). HKMS § 133 lg 1 alusel on varaliselt hinnatava hüve korral õiguste riive väheintensiivne eelkõige juhul, kui hüve väärtus ei ületa 1000 eurot. Kaebaja ei ole nõutava hüvitise suurust kaebuses märkinud. Kohtupraktikat arvestades ei saa kaebuse asjaoludel esitatud mittevaralise kahju nõude väärtus ületada 1000 eurot. Tegemist on vähese intensiivsusega riivega.
9.HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse (eeldusel, et seda lubab kaebetähtaeg). Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
10.Määruse punktides 6-8 toodud põhjendustel on asjaoludest tulenevalt kaebaja võimalus oma õiguse kaitseks ilmselt vähene. Kohus jätab riigi õigusabi seaduse § 7 lg 1 p 5 alusel kaebaja riigi õigusabi taotluse rahuldamata. Kaebaja muud taotlused, sh taotlus riigilõivust vabastamiseks, ei vaja kaebuse tagastamise korral lahendamist.

/allkirjastatud digitaalselt/ Karin Jõks kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 02.07.20263-26-186/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1686/4Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja