Seltsingu Tõlliste Pahandusministeerium kaebus Valga Vallavalitsuse 17. juuni 2020. a korralduste nr 216 ja nr 220 ning 9. juuli 2020. a vaideotsuse nr 237 tühistamiseks ning Valga Vallavalitsuse kohustamiseks vaadata seltsingu Tõlliste Pahandusministeerium taotlus uuesti läbi
Menetlusosalised ja nende Kaebaja – seltsing Tõlliste Pahandusministeerium, esindajad Andres Illak ja Marek Käis esindajad Vastustaja – Valga vald, esindaja advokaat Janar Kuus Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata Valga valla taotlus kaebuse läbi vaatamata jätmiseks.
2.Rahuldada kaebus osaliselt.
2.1.Tühistada 17. juuni 2020. a korraldus nr 220 ja 9. juuli 2020. a vaideotsus nr 237 osas, millega jäeti rahuldamata Seltsingu Tõlliste Pahandusministeerium taotlus.
2.2.Kohustada Valga Vallavalitsust Seltsingu Tõlliste Pahandusministeerium 19. mai 2020. a taotlust uuesti läbi vaatama.
Mõista Valga vallalt Seltsingu Tõlliste Pahandusministeerium kasuks välja menetluskulu 10 eurot.
5.Asendada otsuse põhjenduste p-des 4.3, 5.5 ja 14 füüsiliste isikute nimed tähemärgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 16. detsembril 2020. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3).
3-20-1317 Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Valga Vallavolikogu kehtestas 30. aprilli 2020. a määrusega nr 105 "Kultuuritegevuse ja kogukonna arengu toetamise tingimused ja toetuste eraldamise kord" (edaspidi määrus nr 105) Valga valla eelarvest Valga vallas kultuuritööga ja kogukonna arendamisega tegelevatele mittetulundusühendustele kultuuritöö ja kogukonnategevuste korraldamiseks toetuse taotlemise, taotluste menetlemise, toetuse andmise, toetuse andmisest keeldumise ja toetuse kasutamise üle järelevalve teostamise korra. Määruse nr 105 § 3 lg 2 sätestab, et määruses käsitletakse mittetulundusühendustena avalikes huvides tegutsevaid mittetulundusühinguid ja seltsinguid, kes ei ole kohaliku omavalitsuse, riigiasutuse või avalik-õigusliku institutsiooni valitseva mõju all.
1.1.Andres Illak ja Marek Käis on moodustanud 20. augustil 2019 võlaõigusseaduse §-dest 580–618 lähtuvalt seltsingu Tõlliste Pahandusministeerium, mille põhikirjaliseks eesmärgiks on muuhulgas Tõlliste piirkonna ja Tõlliste arendustegevus ning hea ja atraktiivse elukeskkonna loomine.
1.2.Andres Illak ja Marek Käis esitasid 19. mail 2020 Valga Vallavalitsusele kultuuri- ja kogukonnaprojektide taotlusvooru määruse alusel taotluse korvpallikonstruktsiooni soetamiseks ning spordi- ja vaba aja veetmise võimaluste parandamiseks, mille abil soovisid soetada Valga maakonda Valga valda Sooru küla piirkonda korvpallikonstruktsiooni ja korvpallid.
1.3.Hindamiskomisjon andis 13 taotlusele positiivse hinnangu ning tegi Valga Vallavalitsusele ettepaneku rahastada kümmet taotlust kogusummas 8170 eurot. Valga Vallavalitsus rahuldas 17. juuni 2020. a korraldusega nr 216 kümme taotlust, mille hulka ei kuulunud seltsingu Tõlliste Pahandusministeerium taotlus, ning jättis 17. juuni 2020. a korraldusega nr 220 seltsingu taotluse rahuldamata. Valga Vallavalitsuse ametnik teatas 17. juuni 2020. a e-kirjaga kaebajale taotluse rahuldamata jätmisest ning selgitas, et taotlusele komisjoni poolt määratud koondhinne oli 2.78 punkti, mis paigutas kaebaja taotluse 14 taotluse hulgas 11.-le järjekohale. Vallavalitsuse selgituste kohaselt jäi kaebaja taotlus rahuldamata rahanappuse tõttu.
1.4.Valga Vallavalitsus jättis 9. juuli 2020. a korraldusega nr 237 (vaideotsus) A. Illaku esitatud vaide rahuldamata.
2.Andres Illak ja Marek Käis esitasid 13. juulil 2020 Tartu Halduskohtule kaebuse. Tartu Halduskohus asus seisukohale, et kaebajaks asjas on seltsing Tõlliste Pahandusministeerium ning võttis 20. juuli 2020. a määrusega menetlusse kaebuse Valga Vallavalitsuse 17. juuni 2020. a korralduste nr 216 ja nr 220 ning 9. juuli 2020. a vaideotsuse nr 237 tühistamiseks ning Valga Vallavalitsuse kohustamiseks vaadata seltsingu Tõlliste Pahandusministeerium taotlus uuesti läbi. Kaebuse täienduse (20. juuli 2020) kohaselt nõustusid selle esitajad, et kaebajaks kohtuasjas nr 3-20-1317 loetaks seltsing Tõlliste Pahandusministeerium ning Andres Illak ja Marek Käis on kohtuasjas nr 3-20-1317 kaebaja esindajateks.
2(12)
3-20-1317 Vastustaja esitas 17. augustil 2020 vastuse kaebusele. Vastustaja palub kohtul jätta kaebus läbi vaatamata või juhul, kui kohus leiab, et ei esine õiguslikku alust kaebuse läbi vaatamata jätmiseks, siis jätta kaebus rahuldamata.
Kohus määras 27. augusti 2020. a määrusega asja läbivaatamise kirjalikus menetluses.
Vastustaja esitas 1. oktoobril 2020 täiendava kirjaliku seisukoha. Vastustaja taotles kaebuse läbi vaatamata jätmist põhjendusel, et vastustajal ei oleks ka kaebuse rahuldamisel enam võimalik kaebajale vaidlusaluses taotlusvoorus toetust eraldada, sest vastustaja on 17. juuni 2020. a korralduses nr 216 loetletud toetuse saajatele eraldatud summad juba üle kandnud. Vastustaja esitas kohtule ka 17. septembri 2020. a korralduse nr 318, millega rahuldati Mittetulundusühing Korvpalliklubi Valgamaa taotlus projektile „Korvpalli välikonstruktsiooni paigaldamine ning korvpalliväljaku ehitamine Sooru külla“. Vastustaja märgib, et kui kohus leiab, et ei esine õiguslikku alust kaebuse läbi vaatamata jätmiseks, puudub alus kaebuse rahuldamiseks.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
Kaebaja esitab järgmised seisukohad.
4.1.Kaebaja (ning kaks järgneva järjekohaga taotlejat) ei ole saanud positiivset otsust tulenevalt rahaliste vahendite nappusest, mis on tingitud vastustaja õigusvastastest korraldustest ja menetlusest.
4.2.Tulenevalt määruse nr 105 § 3 lg 3 p-st 2 ei ole võimalik Mittetulundusühing Parmu Ökoküla, mittetulundusühing Karula Kultuuriselts ja mittetulundusühing Lüllemäe Rahvaõpistu taotlusi rahuldada, kuna need taotlejad ei vasta esitatud nõuetele. Määruse § 3 lg 3 p 2 sätestab, et kui taotlejal on tekkinud seadusest tulenev kohustus majandusaasta aruande esitamiseks, peab majandusaasta aruanne olema esitatud seaduses sätestatud tähtajal. Valga Vallavolikogu on loogiliselt pidanud silmas viimast seadusest tulenevat tähtaega, milleks on käesoleval juhul 2018. aasta majandusaasta aruannete esitamiseks ette nähtud 30. juuni 2019. Eelnimetatud mittetulundusühingud olid majandusaasta aruande esitanud pärast seda tähtaega. Mõistmatu on vastustaja väite, et komisjon kontrollis taotlejate 2018. aasta majandusaasta aruandeid ning kõigil kolmel nimetatud ühingul olid need esitatud ja seega määrusest tulenev kohustus täidetud.
4.3.Komisjoni hindamisprotokollist ja Äriregistri andmetest nähtuvalt on rahastatud ja vastavaks tunnistatud taotluste esitajad ka komisjoni liikmed, kes ei ole ennast vastavalt korruptsioonivastase seaduse ja haldusmenetluse seaduse nõuetele hindamisest taandanud ja on seetõttu rikkunud toimingupiirangut ning taandamiskohustust. Komisjoni liikmed on ametiisikud korruptsioonivastase seaduse (KVS) § 2 lg-te 1 ja 2 kohaselt. KVS § 11 lg 1 p-st 2 ja haldusmenetluse seaduse (HMS) § 10 lg 1 p-dest 1 ja 4 tuleneb taandamiskohustus. Komisjoni liikmed A ning B ei oleks tohtinud taotluste hindamisel osaleda. Nad on taandanud end vaid endaga seotud taotluste hindamisest ning samas hinnanud konkureerivaid taotlusi, mille hinnete tulemus mõjutab taotluste rahastamist ja sellega seonduvalt ka nende komisjoni liikmetega seotud taotlusi.
4.4.Kuigi komisjoni liikmetele on jäetud hindepunktide andmisel ulatuslik hindamisruum, tuleb taotluste hindamisel tugineda määrusele nr 105 ja sellega kaasnevale hindamismetoodikale, millest nähtuvalt ei ole antud punktid kooskõlas kehtivate 3(12)
3-20-1317 hindamiskriteeriumidega. Vastuolu on ilmne, arvestades, et komisjon on võtnud enda pädevuseks hinnata Eestis müügis olevate toodete ohutust ja tuginenud hinde kujundamisel väidetavalt asjaolule, et korvpallikonstruktsiooni kasutamisel tuleb tugineda kasutusjuhendile (mis kehtib iga toote puhul ega ole asjaolu, mis saaks hinnet mõjutada). Asjaolu, millele vastustaja tugineb, et teisaldatav korvpallikonstruktsioon on seade, mida on võimalik teisaldada, ei selgita iseenesest mingil viisil madalama hinde andmist ega ole seetõttu vastavuses hindamiskriteeriumidega). Tegemist on seaduslikult müüdavate seadmetega, mida ei ole hinnatud ohtlikuks.
4.5.Projekti vajalikkuse hindamisel arvestatakse määruse ja hindamismetoodika kohaselt, kas projekti elluviimine on vajalik ja põhjendatud ning kas see aitab lahendada olulise probleemi või kitsaskoha. Sealhulgas hinnatakse, kas projekt on seotud valla- ja/või piirkonna arengukavaga ning kas projekti tegevused on projekti probleemi lahendamiseks optimaalsed ning võimalikest alternatiividest parimad. Kaebaja projektitaotluse puhul on selgelt toodud esile seos erinevate arengukavade ja programmdokumentidega, kirjeldatud on probleemid ja kitsaskohad ning esitletud ka lahendust. Komisjoni põhjendused ei ole kehtestatud kriteeriumidega kooskõlas ning nende alusel ei ole võimalik kujundada hinnet.
4.6.Hinde kujunemine jääb kaebajale ebaselgeks – ei ole piisavat selgitust hinde kujunemisest. Korraldusest ei ole võimalik saada teada, kuidas kujunes kaebaja koht paremusjärjestuses ning mis on iga hindaja poolt antud tulemus. Tagatud ei ole dokumentidega tutvumine.
5.Vastustaja on esitanud järgmised väited.
5.1.Vastustajal ei oleks ka kaebuse rahuldamise korral enam võimalik kaebajale vaidlusaluses taotlusvoorus toetust eraldada, sest vastustaja on kandnud kultuuritegevuse ja kogukonna arengu toetamiseks 2020. a eelarves eelmiseks taotluse perioodiks ettenähtud rahalised vahendid üle. 17. juuni 2020. a korralduses nr 216 „Kogukonna arengu projektitoetuse taotluste rahastamise otsustamine“ loetletud toetuse saajatele. Valga Vallavolikogu 30. aprilli 2020. a määruse nr 105 § 9 lg 1 sätestab, et tegevus- ja projektitoetuse eraldamise, eraldamisest keeldumise ja toetuse suuruse otsuse teeb vallavalitsus, võttes arvesse kultuuri- ja kogukonnakomisjoni protokollitud ettepanekuid ning valla eelarvelisi võimalusi. Kaebusega ei ole võimalik enam saavutada soovitud eesmärki. Seetõttu esineb halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p-st 2 tulenev alus kaebuse läbi vaatamata jätmiseks. Kaebajal oli võimalus esitada uus taotlus vastava toetuse saamiseks hiljemalt 20. augustil 2020. a.
5.2.Toetuse saamine ei ole kaebaja subjektiivne õigus. Toetuse taotlemiseks formaalsete nõuete täitmine ei tähenda, et kaebajal tekib subjektiivne õigus toetust saada. Vastustaja on esitanud põhjendused selle kohta, miks ei ole kaebajale võimalik toetust eraldada. Selleks oli rahaliste vahendite nappus. Konkreetse taotlusvooru jaoks ei olnud rohkem rahalisi vahendeid ette nähtud.
5.3.Vastustaja on esitanud kaebaja taotluse rahuldamata jätmise põhjendused 17. juuni 2020. a korralduse nr 220 p-s 1.1 ning täiendavalt vaideotsuses. Vastustaja kaalutlused olid kaebajale teada. Vastustaja on kaebajale edastanud informatsiooni selle kohta, milline oli hindamisel määratud punktide summa, tema koht paremusjärjestuses ja mitu taotlust rahuldati. Komisjoni liikmete antud hindepunkte ei saa vastustaja haldusaktis kuidagi detailsemalt põhjendada. Käesoleval juhul ei esine selliseid asjaolusid, millest tulenevalt saaks väita, et punktid on kehtivate hindamiskriteeriumidega ja juhtumi asjaoludega sedavõrd tõsises vastuolus, mis on selge ilma põhjendustetagi.
4(12)
3-20-1317
5.4.Loogiline oli ka põhjendus, et avalikult kasutatav korvpallikonstruktsioon peaks olema turvalisem ja seda enam põhjusel, et seda soovitakse paigaldada valla maale.
5.5.Kaebaja väited komisjoni liikme toimingupiirangu rikkumise osas ei ole asjakohased, sest vastasel korral oleks tegemist komisjoni liikme osas süütuse presumptsiooni põhimõtte rikkumisega. 8. juuni 2020. a koosoleku protokolli p-st 2 nähtub, et komisjoni liikmed A ja B taandasid end oma projekti hindamisest.
5.6.Ebaõige on kaebaja väide, et vastustaja on õigusvastaselt tuvastanud MTÜ Parmu Ökoküla, MTÜ Karula Kultuuriselts ja MTÜ Lüllemäe Rahvaõpistu vastavuse Määruse § 3 lg 3 p 2 kehtestatud nõuetele seoses majandusaasta aruannete tähtaegse esitamisega. Mittetulundusühingute seaduse § 36 lg 5 kohaselt esitatakse majandusaasta aruanne registrile 6 kuu jooksul arvates majandusaasta lõppemisest. Kõikide vaidlusaluste MTÜ-de majandusaasta perioodiks on 1. jaanuar - 31. detsember. Seega tuleb MTÜ-del esitada 2019. a majandusaasta aruanne hiljemalt 30. oktoobril 2020. a (seoses pandeemiaga pikendati majandusaasta aruannete esitamise tähtaega 4 kuu võrra). Samas otsustas vastustaja toetuste eraldamise 17. juunil 2020 ja seega ei olnud nende MTÜ-de puhul 2019. a majandusaasta aruannete esitamise tähtaeg veel saabunud. Seetõttu tuli vastustajal kontrollida, kas MTÜ-del oli esitatud 2018. a majandusaasta aruanded. Taotluse esitamise ajaks olid nende MTÜ-de puhul 2018. a majandusaasta aruanded esitatud. Toetuse eraldamise eesmärgiks on toetuse sihipärane kasutamine. Seega omab vastustaja jaoks majandusaasta aruanne tähtsust sisuliselt üksnes seetõttu, et kontrollida, kas konkreetne MTÜ ikka tegutseb. Tegemist oleks ebaproportsionaalse piiranguga, kui seltsingu puhul ei nõuta ühtegi aruannet, kuid MTÜ puhul lähtutaks nõuetest, mis pole olnud määruse andja ehk Valga Vallavolikogu eesmärgiks.
5.7.Kaebajal puudub kaitstav subjektiivne õigus ka põhjusel, et vastustaja on 17. septembri 2020. a korraldusega nr 318 rahuldanud Mittetulundusühing Korvpalliklubi Valgamaa taotluse projektile „Korvpalli välikonstruktsiooni paigaldamine ning korvpalliväljaku ehitamine Sooru külla“ ning Tõlliste piirkonna arendamiseks on antud 1000 eurot statsionaarse korvpallikonstruktsiooni paigaldamiseks Sooru.
5.8.Kaebaja ei ole eraldi välja toonud selliseid asjaolusid, millest võib järeldada, et kaebaja arvates ei riku vaideotsus tema õigusi vaidemenetluse esemest sõltumatult.
KOHTU SEISUKOHT
6.Asjas on vaidlustatud tühistamisnõudega Valga Vallavalitsuse 17. juuni 2020. a korraldus nr 220, millega vastustaja jättis kaebaja taotluse rahuldamata, ning korraldus nr 216, millega vastustaja otsustas sama taotlusvooru raames rahuldada selles märgitud taotlused, mille hulka ei kuulunud kaebaja taotlus. Samuti on vaidlustatud 9. juuli 2020. a vaideotsus nr 237 tühistamiseks. Kaebaja taotleb ka Valga Vallavalitsuse kohustamist vaadata tema taotlus uuesti läbi.
7.Kuigi kaebuse esitasid kohtule esmalt kaks füüsilist isikut (Andres Illak ja Marek Käis), on kohus asunud kaebust menetlusse võttes seisukohale, et praeguses asjas on halduskohtulik kaebeõigus seltsingul, mitte kaebuse esitanud seltsinglastel. Sellise käsitlusega on nõustunud ka kaebuse esitanud isikud ning vastustaja pole sellele vastuväiteid esitanud. Kohus on tunnustanud seltsingu kaebeõigust (16. ja 20. juuli 2020. a kohtumäärused). Seltsing on taotlenud toetust vastustajalt vastavalt määruse nr 105 § 3 lg-le 2. Kehtivast õigusest (HKMS § 16 ja § 44 lg 3) ning kohtupraktikast (nt Tallinna Ringkonnakohtu määrus asjas nr 35(12)
3-20-1317 19-1932 (p 17); Riigikohtu 19. märtsi 2012. a määrus asjas nr 3-3-1-87-11) tulenevalt saab juriidiliseks isikuks mitteolev isikute ühendus (sh seltsing) olla kaebajaks halduskohtus üksnes seaduses sätestatud juhul. Riigikohus on leidnud 28. novembri 2006. a otsuses asjas nr 3-3-1-43-06 (p 22), et halduskohtusse pöördumise õiguse kindlakstegemisel on esmatähtis mitte selle isiku formaalne vastavus tsiviilõigusliku isiku tunnustele, vaid asjaolu, kas üks või teine subjekt saab olla materiaalõiguslike haldussuhete subjektiks, kas ta saab avaliku halduse sfääris omada õigusi ja kanda kohustusi. Seetõttu juhul, kui seltsing omandaks avaliku õiguse sfääris subjektiivseid õigusi ja kannaks kohustusi, tuleks möönda ka tema halduskohtumenetlusliku õigusvõime olemasolu. Ka Tallinna Ringkonnakohus on viidatud määruses asjas nr 3-19-1932 (p 18) möönnud, et seltsingul võib tekkida kaebeõigus asjaolust, et talle on haldusaktiga pandud mingi avalik-õiguslik kohustus. Kohus on praeguses asjas seisukohal, et kuna vastustaja on toetuste taotlemise võimaluse andnud ka juriidilisteks isikuteks mitteolevatele mittetulunduslikele ühendustele ja aktsepteerinud kaebajate moodustatud seltsingu osalemist konkursil, on põhjendatud, et sarnaselt juriidiliste isikutega, kelle kaebeõigus tuleneb kehtivatest halduskohtumenetluse normidest, peavad ka juriidilise isiku staatust mitteomavad ühendused saama oma subjektiivseid õigusi toetuste jagamise otsustamisel kohtulikult kaitsta. Kõnealuses haldusõigussuhtes sai määruse nr 105 § 3 lg-st 2 tulenevalt olla osaliseks seltsing mittetulundusliku ühendusena ning määruse nr 105 alusel ei toimunud tegevus- ja projektitoetuste eraldamist üksikisikutele. Vastavalt kohtule esitatud seltsingulepingu punktile 2.5. (tl 9) on ühise tegutsemise juhtimine antud seltsinglas(t)ele A. Illak ja M. Käis (algselt kaebuse esitajad), keda kohus käsitab praeguses asjas kaebaja esindajatena (vt ka Riigikohtu otsus asjas nr 3-3-1-43-06 (p 22) ja Tallinna Ringkonnakohtu määrus asjas nr 3-19-1932 (p 18)).
8.Vaidlust ei ole, et vastustaja on kaebajat taotlejana aktsepteerinud ning kaebaja taotlusega hõlmatud tegevus (korvpallikonstruktsiooni ja korvpallide soetamine) oli kooskõlas toetusvooru eesmärkidega (kultuuritegevuse ja kogukonna arengu toetamine). Seltsingu põhikirjaliseks eesmärgiks on muuhulgas Tõlliste piirkonna ja Tõlliste arendustegevus ning hea ja atraktiivse elukeskkonna loomine (seltsingulepingu p 1.1) (tl 9), mille kaudu oleks võimalik osaleda muuhulgas määruse alusel toetatava tegevuse läbiviimisel ja taotluste esitamisel erinevates taotlusvoorudes.
9.Kaebaja taotlus oli üks neljast, mis rahuldamata jäeti. Kaebaja taotluse rahuldamata jätmise põhjuseks on märgitud rahaliste vahendite nappus ning aluseks määruse nr 105 § 3 punkt 2.
10.Vastustaja on leidnud vastuses kaebusele, et ka kaebuse rahuldamisel ei oleks enam võimalik kaebajale vaidlusaluses taotlusvoorus toetust eraldada, sest vastustaja on 17. juuni 2020. a korralduses nr 216 loetletud toetuse saajatele summad juba üle kandnud (tl 43-47p). Määruse nr 105 § 9 lg 1 sätestab, et tegevus- ja projektitoetuse eraldamise, eraldamisest keeldumise ja toetuse suuruse otsuse teeb vallavalitsus, võttes arvesse kultuuri- ja kogukonnakomisjoni protokollitud ettepanekuid ning valla eelarvelisi võimalusi. Seega esines vastustaja hinnangul kaebuse läbi vaatamata jätmise alus vastavalt HKMS § 151 lg 2 p-le 1 ja § 121 lg 2 p-le 2. Vastustaja on arvamusel, et vaidluse lahendamise ajal kujunenud olukorra tõttu on kaebaja (seltsingu) eesmärk saavutatud ning seetõttu puudub kaebajal subjektiivne 6(12)
3-20-1317 õigus, mida käesolevas haldusasjas kaitsta. Vastustaja arvates on kaebaja eesmärgi saavutamine toimunud seeläbi, et komisjon on teinud ettepaneku, et 20. augusti taotlusvooru võiks teha MTÜ Valgamaa Korvpalliklubi taotluse statsionaarse korvpallikonstruktsiooni paigaldamiseks Sooru ning Tõlliste piirkonna arendamiseks on antud 1000 eurot statsionaarse korvpallikonstruktsiooni paigaldamiseks Sooru (Valga Vallavalitsuse 17. septembri 2020. a korraldus nr 318; tl 53p). Vastustaja on arvamusel, et selle informatsiooni edastas kaebaja MTÜ-le Valgamaa Korvpalliklubi ise, sest vastustaja pole seda teinud.
11.Kohus märgib esmalt, et varasemast kohtupraktikast tulenevalt ei välista kaebeõigust ega ka tühistamis- ja kohutamisnõude rahuldamist alati asjaolu, et toetusvooru raames toetusteks mõeldud raha on jagatud ja otsas. Selline võimalus oleks välistatud näiteks juhul, kui kehtiv õigus üldse ei võimaldaks taolist taotlust enam rahuldada ja toetust maksta (nt Riigikohtu 2. aprilli 2019. a otsus asjas nr 3-16-1048, p 11). Praegusel juhul ei ilmne määrusest nr 105, et tegemist oleks ühekordse projektiga, vaid see määrus näeb ette jätkuva rahastuse projektide omafinantseeringu, tegevus- ja projektitoetustele (määruse nr 105 §-d 4-6). Vaidlustatud korraldus, millega kaebaja taotlus jäi rahuldamata, ei ole kohtu hinnangul oma mõju ammendanud vaid põhjusel, et taotlusvooru taotlused on hinnatud, paremusjärjestus välja selgitatud ning toetus välja makstud. Vastasel korral ei oleks taoliste konkursside tulemused kohtulikult kontrollitavad. Kaebuse läbi vaatamata jätmise alus ei saa tuleneda ka vastustaja esitatud väitest, et komisjon on teinud ettepaneku, et 20. augusti taotlusvooru võiks MTÜ Valgamaa Korvpalliklubi teha taotluse statsionaarse korvpallikonstruktsiooni paigaldamiseks Sooru ning et MTÜ on selle taotluse esitanud ning see on Valga Vallavalitsuse 17. septembri 2020. a korraldusega nr 318 rahuldatud ja eraldatud toetus 1000 eurot (tl 53-53p). Kuigi taotluse eesmärk (korvpalli mängimiseks võimaluse loomine) on põhimõtteliselt sama, mis praeguse haldusasja kaebajal, on toetuse taotlejateks erinevad isikud. Samuti on erisus projekti sisus – kaebaja ei olnud (erinevalt MTÜ-st Valgamaa Korvpalliklubi) märkinud, et soovib toetust statsionaarse korvpallikonstruktsiooni soetamiseks, vaid vastupidiselt soovis teisaldatavat konstruktsiooni, millele oleks mitmekülgsed kasutamisvõimalused erinevates kohtades (korvpallilaagrid, tänavakorvpalli võistlused; taotluse p 2, tl 11p). Seega peab kohus põhjendatuks kaebuse sisuliselt läbi vaadata.
12.Vastustajal on õigus küll selles, et kaebajal puudus subjektiivne õigus toetusele, kuid olles kvalifitseerunud toetust saama õigustatud taotlejana, oli tal õigus nõuda, et toetustaotluse lahendamisel järgitaks tema huve kaitsvaid norme, sh õiguspärasele menetlusele taotluse läbivaatamisel (nt Riigikohtu otsus asjas nr 3-16-1634, p 26). Avaliku ressursi kasutusse andmine peab toimuma kohases menetluses, mis tagab ühetaolise kohtlemise, avalikkuse, läbipaistvuse ja proportsionaalsuse ning võimaldab võrdsetel alustel osaleda kõigil põhjendatud nõuetele vastavatel isikutel (nt Riigikohtu otsus asjas nr 3-3-1-2912, p 14 ja viidatud lahendid).
13.Kaebaja väitel ei vastanud kolm mittetulundusühingut (MTÜ Parmu Ökoküla, MTÜ Karula Kultuuriselts ja MTÜ Lüllemäe Rahvaõpistu), kelle taotlus rahuldati, määruse nr 105 § 3 lg 3 p-s 2 sätestatud nõudele seetõttu, et neil ei olnud seadusest tulenevaks tähtajaks nõuetekohaselt esitatud majandusaasta aruandeid. Määruse nr 105 § 3 lg 3 p 2 sätestab, et kui taotlejal on tekkinud seadusest tulenev kohustus majandusaasta aruande esitamiseks, peab majandusaasta aruanne olema esitatud seaduses sätestatud tähtajal. Kaebaja on arvamusel, et loogiliselt on vastustaja pidanud silmas viimast seadusest tulenevat tähtaega, milleks on käesoleval juhul 7(12)
3-20-1317 2018. aasta majandusaasta aruannete esitamiseks ette nähtud 30. juuni 2019, kuid eelnimetatud mittetulundusühingud olid majandusaasta aruande esitanud pärast seda tähtaega. Vastustaja on pidanuks taotlejate nõuetekohasust pidanud kontrollima taotluste esitamise seisuga, st 20. mai 2020. Seega on põhjendatud kaebaja arvamus, et kohane oli kontrollida 2018. a majandusaasta aruannete olemasolu. Mittetulundusühingute seaduse § 36 lg 5 kohaselt esitatakse majandusaasta aruanne registrile 6 kuu jooksul arvates majandusaasta lõppemisest. Vaidlust ei ole, et vaidlusaluste MTÜ-de majandusaasta perioodiks on 1. jaanuar - 31. detsember. Ka vaidlustatud haldusaktid, millega otsustati praeguse vaidluse tinginud toetustaotluste rahuldamine ja rahuldamata jätmine, anti enne, kui saabus 2019. a majandusaasta aruannete esitamise tähtaeg. Seega ei ole asjakohased vastustaja väited seoses 2019. a majandusaasta aruannete esitamise tähtaegsusega ega tähtaja pikendamisega 18. mail 2020 vastu võetud seadusega. Küll aga ei ole vaidlust selle üle, et nimetatud mittetulundusühingud olid taotluste esitamise ajaks 2018. a majandusaasta aruande esitanud. Kohus nõustub vastustajaga, et majandusaasta aruande olemasolu nõude eesmärk on kontrollida, kas taotleja on reaalselt tegutsev ühing. Selle asjaolu väljaselgitamiseks ei ole määrav, kas aruanne esitati tähtaegselt või hilinemisega. Kohaliku omavalitsuse üksuse pädevuses ega ülesandeks ei ole kontrollida ühingute tegevust majandusaasta aruande esitamise tähtaegadest kinnipidamisel. Pealegi ei olnud tegemist kuigi pika viivitusega (maksimaalselt üks kuu). Seega ei mõjuta majandusaasta aruannete esitamise aeg kaebaja konkureerivate taotlejate nõuetekohasust ja nende taotluste menetlemine võrdväärselt kaebaja taotlusega oli põhjendatud ja õiguspärane.
14.Kaebaja väidab, tuginedes KVS § 11 lg 1 p-le 2 ja HMS § 10 lg 1 p-dele 1 ja 4, et kaks komisjoni liiget (A ja B) on rikkunud toimingupiirangu ja erapooletuse nõuet. Vaidlust ei ole, et need kaks komisjoni liiget on ennast taandanud nende endaga seotud taotluste hindamiselt ( 8. juuni 2020. a koosoleku protokolli p 2; tl 15p). Samuti ei ole vaidlust, et mõlemad nende komisjoni liikmetega seotud projekti taotlus („Keraamika tervisetoidu Lüllemäel“ ning „Õppereis Torgu Kuningriiki“) rahuldati. Kaebaja on arvamusel, et need komisjoni liikmed ei oleks tohtinud taotluste hindamisel üldse osaleda. Nad on end taandanud vaid endaga seotud taotluste hindamisest ning samas hinnanud konkureerivaid taotlusi, mille hinnete tulemus mõjutab taotluste rahastamist ja sellega seonduvalt ka nendega seotud taotlusi. Kaebaja viidatud õigusnormidest ei saa teha järeldust, et komisjoni liige, kes on seotud mõne taotlusvoorus esitatud taotlusega, ei tohiks üldse osaleda taotlusvoorus esitatud taotluste hindamisel ega hinnata teisi taotlusi. Kaebaja väidab, et need komisjoni liikmed said teistele projektidele hindepunkte andes mõjutada taotlusvooru lõpptulemust tervikuna. Kaebaja väitel on ka tema taotlusele antud hindepunkti kujunemiskäik ebaselge ning kaebaja kahtlus, et konkureerivate projektidega seotud komisjoni liikmed on saanud lõpptulemust teiste taotluste (sh kaebaja oma) hindamistulemust mõjutada, on mõistetav. Sellist kahtlust saab kummutada, kui hindamisprotsess on läbi viidud ette teada oleva korra ja eelnevalt kindlaks määratud kriteeriumite alusel ning menetlus ja hinde kujunemine on läbipaistvalt dokumenteeritud.
15.Praegusel juhul on Valga Vallavalitsus koostanud 17. juuni 2020 korralduse nr 215 lisaks oleva kultuuritegevuse ja kogukonna arengu projektitoetuse taotluste hindamismetoodika (tl 78). Viidatud dokumendi p 2.2 kohaselt protokollitakse komisjoni otsused ning soovi korral komisjoni liikme eriarvamus. Taotlusi hinnatakse koosolekul punktiskaalal 0−4 täisarvudes ning hindamiskriteeriumite hinded ja hindamise koondhinne arvutatakse täpsusega kaks kohta 8(12)
3-20-1317 pärast koma (p 2.3). Taotluse koondhinne moodustub punktis 3.2 sätestatud hindamiskriteeriumite alusel antud hinnete kaalutud keskmisest (p 2.4). Positiivse hinnangu (vähemalt 2,5) saanud taotlused järjestatakse kaalutud keskmise alusel pingeritta. Juhul, kui mitme projekti koondhinne on võrdne, eelistatakse projekte, mis said esimese ja teise hindamiskriteeriumi eest kokku kõrgema hinde (p 2.5). Komisjon teeb vallavalitsusele taotluste rahuldamise, osalise rahuldamise või rahuldamata jätmise ettepaneku taotlusvooru toetuse eelarve ulatuses, vastavalt taotluste hindamise käigus tekkinud paremusjärjestusele (p 2.6). Hindamismetoodika ega ükski muu hindamist käsitav dokument ei näe ette, et iga komisjoni liikme poolt antav hinne ja nende põhjal koondhinde kujunemine tuleks dokumenteerida. Sellist üksikute hinnete ja koondhinde kujunemist ei kajasta ka ükski kohtule esitatud tõend. Hindamistulemused kajastuvad kokkuvõtvalt protokolli juurde kuuluvas hindamistabelis (tl 1617), kust selgub igale projektile antud koondhinne ja sellest tulenevalt ka tema asukoht pingereas. Seega on õige kaebaja väide, et hinde kujunemine on jäänud ebaselgeks.
16.Vastustaja on kaebajale 17. juuni 2020. a e-kirjas (tl 18) teatanud taotluse rahuldamata jätmise põhjuse (raha ei jätkunud). Samas on selgitatud hindamistulemusi iga kolme kriteeriumi puhul eraldi, näidates ära iga kriteeriumi puhul selle osakaalu koguhindest, kriteeriumi hinnete keskmise ja kaalutud keskmise ning välja toonud kaalutud keskmiste summa kolme kriteeriumi kohta kokku. Lisaks esitas komisjoni kuulunud vastustaja ametnik (kogukonna- ja koostööprojektide spetsialist) samas e-kirjas ka sisulised põhjendused (tsiteeritud käesoleva otsuse p 18), mida ei ole välja toodud vaidlustatud 17. juuni 2020. a korralduses nr 220 ega vaideotsuses. Vastustaja ametniku e-kirjale ei ole neis vaidlustatud otsustes ega vaideotsuses viidatud.
17.Riigikohtu praktikast (otsus asjas nr 3-3-1-16-14, p 18 ja seal viidatud lahendid) tulenevalt on toetustaotluse rahuldamata jätmise käskkiri piisavalt põhjendatud, kui see kajastab rahaliste vahendite puudumist kõigi taotluste rahuldamiseks, taotleja punktisummat, kohta paremusjärjestuses ja seda, mitu taotlust paremusjärjestuses rahuldati. Riigikohus on piiratud põhjendamiskohustuse aktsepteerimist põhjendanud sellega, et taotlejal puudub subjektiivne õigus toetusele ning täiemahuline põhjendamiskohustus muudaks komisjoni töö ebamõistlikult keeruliseks. Samas möönis Riigikohus, et põhjendamiskohustust on haldusorgan saanud täiendavalt täita kohustuslikus vaidemenetluses. Tulenevalt Riigikohutu otsusest haldusasjas nr 3-3-1-77-12 (p 18) on kohtul võimalik komisjoni liikme antud hindepunktide õigusvastasus kindlaks teha vaid juhul, kui punktid on kehtivate hindamiskriteeriumidega ja juhtumi asjaoludega sedavõrd tõsises vastuolus, mis on selge ilma põhjendustetagi. Seega ei ole hoolimata hinnanguliste otsuste kohtuliku kontrolli piiratusest, selliste otsuste sisulise õiguspärasuse kontroll täielikult välistatud – kohtul peab olema võimalus vähemalt ilmselge hindamiskriteeriumitest hälbimine välja selgitada (Riigikohtu otsus haldusasjas nr 3-3-1-16-14, p 26). Praegusel juhul ei selgu ka hindamiskomisjoni protokollist ning selle lisast ega ka muudest haldusasja dokumentidest üksikute hindamiskomisjoni liikmete antud hinded, mille põhjal kujunes erinevate kriteeriumite puhul keskmine hinne ja kaalutud keskmine ning koondhinne. Seetõttu ei ole kohtul võimalik ka kontrollida, kas mõne hindaja puhul on hinded olnud hindamiskriteeriumite ja juhtumi asjaoludega sedavõrd tõsises vastuolus ka ilma põhjalikemate põhjendusteta. Samuti puudub võimalus hinnata, kas alust on kaebaja kahtlusel, et komisjoni liikmed, kes endaga seotud taotluste hindamisest küll taandusid, võisid oma erapoolikut hoiakut väljendada teisi taotlusi (sh kaebaja taotlust) hinnates. 9(12)
3-20-1317 Kuigi viidatud kohtupraktika järgi on võimalik haldusakti põhjendamispuudusi kõrvaldada vaideotsuses täiendavaid põhjendusi esitades, ei ilmne praegusel juhul ka vaideotsusest, kuidas kaebaja taotlusele antud hindamistulemus kujunes. Vastustaja ei ole põhjendusi veenvalt täiendanud ka kohtumenetluses.
18.Komisjoni otsustuse aluseks olnud sisulisi kaalutlusi on ülal viidatud e-kirjas (vt käesoleva otsuse p 16) kaebajale avanud komisjoni liige M. Muru, märkides järgmist: “ Madalamad hinded tulid II kriteeriumis, mille osakaal on kõige suurem (40%). Siin punktis arvestasime hindamisel, et probleemi lahendamiseks on paremaid alternatiivseid lahendusi. Pidasime silmas, et mõistlik on paigutada Sooru statsionaarne korvpallikonstruktsioon. Komisjoni arvamus oli, et teisaldatav konstruktsioon ei ole sobilik avalikule väljakule, kuna selle kasutamine eeldab kasutusjuhendi tutvustamist kasutajatele ja on kergesti teisaldatav, mille tulemusel võib see muuta asukohta. Selline konstruktsioon sobib kasutamiseks näiteks üritustel, kus saab jälgida selle ohutut kasutamist. Komisjon tegi ettepaneku, et 20. augusti taotlusvooru võiks MTÜ Valgamaa Korvpalliklubi teha taotluse statsionaarse korvpallikonstruktsiooni paigaldamiseks Sooru.“
18.1.Selgituste kohaselt on madalaimad hindepunktid antud II kriteeriumi (Projekti vajalikkus) puhul, mille all tuligi hinnata, kuivõrd on projekti tegevused projekti probleemi lahendamiseks optimaalsed ja võimalikest alternatiividest parimad. Pidades taotluses välja toodud lahendusest mõistlikumaks alternatiiviks statsionaarse konstruktsiooni paigaldamist, on vastustaja viidanud ka Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti (TTJA) seisukohale, kus mainitakse, et toote ohutu kasutamine on tagatud kasutamisjuhendiga, mida peaks ohutuse tagamiseks kasutajatele tutvustama. Tootelt nähtub, et korvpallilaual ei ole amortisaatorit, mistõttu tuleb keelata rõnga küljes rippumine toote deformatsiooni vältimiseks. Vastustaja on põhjendatult viidanud vajadusele tutvustada konstruktsiooni ohutu kasutuse reegleid, millele osutab oma 5. juuni 2020. a vastuses ka TTJA (tl 19). Samas ei ilmne TTJA seisukohast, et teisaldatav konstruktsioon ei oleks avalikus ruumis üldse lubatav. Turvalisuse nõue on mõistetav ja avalikke huve arvestav, kuid vastustaja on jätnud tähelepanuta, et taotluse eesmärk on olnudki kasutada teisaldatavat konstruktsiooni vajaduse korral ka teistes asukohtades, näiteks tänavakorvpalli võistluste tarbeks või noorte korvpallilaagrites. Seetõttu ei ole ka mõistetav vastustaja välja toodud kaalutlus, et kergesti teisaldatavuse tõttu võib konstruktsioon muuta oma asukohta. Jääb arusaamatuks, kas vastustaja peab silmas võimalust, et toetuse objekt võidakse varastada või et taotleja asub seda mittesihtotstarbeliselt mujal kasutama.
18.2.Mõistetav on vastustaja arutluskäik, et teisaldatavast konstruktsioonist kohasem alternatiiv on sportimisvõimaluste parandamiseks statsionaarse konstruktsiooni soetamine. Küll aga ei saa pidada kohaseks kaalutluseks ettepaneku tegemist hoopis teisele isikule osaleda järgmises taotlusvoorus taotlusega statsionaarse konstruktsiooni soetamiseks. Alternatiivsete võimaluste olemasolu arvestamine taotluste hindamisel on kooskõlas hindamismetoodikaga. Samas ei ole kaalutlusena kohane komisjoni poolt konkreetse ettepaneku tegemine mõnele võimalikule taotlejale. Määruse nr 105 eesmärk on lisaks vallas kultuuritegevuse ja kogukonna arengu järjepidevuse tagamisele ka tagada kultuuritegevusega ja kogukondade arendamisega tegelevate mittetulundusühenduste jätkusuutlikkus (määruse § 1 lg 2). Seejuures käsitletakse määruse tähenduses mittetulundusühendustena ka seltsinguid (§ 3 lg 2). Määruse nr 105 eesmärke arvestades ei saa taotlusega hõlmatud projektist parema alternatiivi sisustamisel pidada selleks kindlale ühingule suunatud kindlasisulist ettepanekut. Määruse eesmärgist tulenevalt peavad mittetulunduslikel ühendustel olema võrdsed võimalused võrdsetel alustel oma projektidega konkureerida. 10(12)
3-20-1317 Kuna toetatavad tegevused ei ole valdkondlikult määratletud ega prioritiseeritud, puudus komisjonil ka vajadus ilmtingimata tagada, et toetust taotletaks just korvpallikonstruktsiooni (sh statsionaarse) jaoks.
19.Eelnevat arvestades leiab kohus, et vastustaja ei ole kaebaja taotlust rahuldamata jättes täitnud kohaselt põhjendamiskohustust ega teostanud õiguspäraselt kaalutlusõigust.
20.Eelnevat kokku võttes leiab kohus, et kaebus tuleb rahuldada osaliselt.
20.1.Kaebaja on vaidlustanud nii vastustaja korralduse, millega kõnealuses taotlusvoorus rahuldati 10 taotlust (17. juuni 2020. a korraldus nr 216) kui ka korralduse, millega jäeti kaebaja taotlus selgesõnaliselt rahuldamata (korraldus nr 220). Kohtu hinnangul ei riku kaebaja õigusi korraldus nr 216, millega rahuldati teiste isikute taotlused. Kaebus jääb korralduse nr 216 osas rahuldamata. Kaebaja taotlus on jäänud korralduse nr 220 põhjenduste kohaselt rahuldamata rahaliste vahendite nappuse tõttu ning põhimõtteliselt on korralduses nr 216 nimetatud taotluste rahuldamine loonud olukorra, kus pingereas järgmiste taotlejate taotlusi ei saanud enam eraldatava raha puudumise tõttu rahuldada. Arvestades eelnevalt viidatud kohtupraktika seisukohtadega, et taotlusvooruks ette nähtud raha ärakasutamine ei välista hiljem õigusvastaseks osutunud otsuse tühistamist ja taotluse uut lahendamist, peab kohus põhjendatuks eeltoodu põhjustel tühistada Valga Vallavalitsuse 17. juuni 2020. a korralduse nr 220 osas, millega jäeti rahuldamata kaebaja taotlus. Kohus peab põhjendatuks tühistada ka vaidlustatud vaideotsuse osas, millega jäeti rahuldamata kaebaja vaie korralduse nr 220 kehtetuks tunnistamise ning kohustamisnõude osas.
20.2.Kaebaja on esitanud ka kohustamisnõude, millega taotleb tema taotluse uueks läbivaatamiseks kohustamist. Kohustamisnõude rahuldamise üheks eelduseks on haldusorgani tegevuse õigusvastasus (riigivastutuse seaduse § 6 lg- d 4 ja 5). HKMS § 158 lg 2 sätestab, et kui seadus ei sätesta teisiti, teeb kohus asjaolud kindlaks kohtuotsuse tegemise aja seisuga. Haldusakti õiguspärasust hindab kohus haldusakti andmise aja seisuga. Kohustamisnõude rahuldamine võib hoolimata haldusorgani tegevuse õigusvastasusest osutuda võimatuks näiteks muutunud õigusliku või faktilise olukorra tõttu (nt Riigikohtu otsus asjas nr 3-3-1-79-16, p 20). Vastustaja on arvamusel, et kohustamisnõude rahuldamine poleks võimalik, kuna kaebaja eesmärk (toetus korvpallikonstruktsiooni soetamiseks) on saavutatud. Kohtu hinnangul on eesmärk saavutatud küll vastustaja vaatekohast, kuid projekti realiseerijaks ei osutunud kaebaja. Kohtule pole teada, et kaebaja oleks seotud MTÜ-ga Valgamaa Korvpalliklubi ja ta saanuks oma projekti ellu viia MTÜ taotluse kaudu. Kuigi eelnevat arvestades on faktiline olukord pärast kaebaja taotluse menetlemist ja rahuldamata jätmist muutunud ning kaebaja projektiga suuresti sarnane projekt toetuse saanud, ei saa kohus tõsikindlalt järeldada, et kaebaja projekt, millel on MTÜ Valgamaa Korvpalliklubi projektiga võrreldes olnud erisusi, ei leiaks uuel läbivaatamisel toetust. Seega rahuldab kohus ka kohustamisnõude. Kui kaebaja jõuab kujunenud olukorda hinnates järeldusele, et taotluse uus menetlemine pole muutunud faktilise olukorra tõttu enam mõistlik ja vajalik, on võimalik taotlusest loobuda.
11(12)
3-20-1317
MENETLUSKULUD
21.HKMS § 108 lg 1 ls 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse osalise rahuldamise korral jagatakse menetluskulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega (HKMS § 108 lg 2). Kaebuse esitamisel on tasutud riigilõivu 15 eurot. Muude menetluskulude tasumist asjas ei ilmne. Arvestades, et kohus rahuldab kaebuse hinnanguliselt kahe kolmandiku ulatuses, tuleb menetluskulu vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista ka samas ulatuses, st 10 eurot.