lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-20-1108/20

Sotsiaalõigus › Muu sotsiaalõigus

HaldusasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium · 12.10.2020

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-20-1108/20
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Sotsiaalõigus › Muu sotsiaalõigus
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
12.10.2020
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1211
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
HKMS § 109 lg 1, 11, 6Menetluskulude väljamõistmineHKMS § 104Riigilõivu tasumine ja tagastamineHKMS § 108 lg 7Menetluskulude jaotus

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
3-20-1108/18Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja11.08.2020

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Janar Jäätma, liikmed Kaire Pikamäe ja Virgo Saarmets

Määruse tegemise aeg ja koht

12.10.2020, Tallinn

Haldusasja number

3-20-1108

Haldusasi

XX kaebus Sotsiaalkindlustusameti tegevuse peale

Menetlusosalised

Kaebaja XX, volitatud esindaja Lembit Auväärt Vastustaja Sotsiaalkindlustusamet, volitatud esindaja Madis Kotsar

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 11.08.2020. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

XX määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Võtta XX määruskaebus Tallinna Halduskohtu 11.08.2020 määruse haldusasjas nr 320-1108 resolutsiooni p 2 peale menetlusse.
2.Jätta XX määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 11.08.2020 määruse haldusasjas nr 3-20-1108 resolutsiooni p 2 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse resolutsiooni p 2 peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 235 lg-d 1 ja 3). Ülejäänud osas ei ole määrus edasikaevatav.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Sarnased lahendid

Sotsiaalõigus
  • 04.09.20263-26-2541/8Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.08.20263-26-1453/4Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 25.08.20263-26-128/2Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 25.08.20263-25-1870/27Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 18.08.20263-26-2006/9Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 14.08.20263-24-1169/14Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
1.
XX (kaebaja) esitas 24.04.2020 Sotsiaalkindlustusametile (vastustaja) taotluse vanaduspensioniealisel inimesel puude raskusastme tuvastamiseks ja puudega inimese sotsiaaltoetuse määramiseks.
2.Vastustaja ei tuvastanud 30.04.2020 otsusega nr P260-2020-59316 kaebajal puude raskusastet ega määranud puudetoetust.
3.Vastustaja jättis 21.05.2020 vaideotsusega nr 8-3/14223-2 kaebaja vaide rahuldamata.

3-20-1108

4.Kaebaja esitas 08.06.2020 Tallinn Halduskohtule kaebuse.
5.Halduskohus võttis 10.06.2020 määrusega kaebuse menetlusse nõuetega tühistada vastustaja 30.04.2020 otsus ja 21.05.2020 vaideotsus ning kohustada vastustajat vaatama kaebaja taotlus uuesti läbi.
6.Vastustaja tuvastas 03.07.2020 otsusega nr P26O-2020-88363 kaebajal keskmise puude raskusastme kestusega 24.04.2020–23.04.2025. Sama otsusega tunnistas vastustaja oma 30.04.2020 otsuse kehtetuks.
7.Vastustaja teavitas 03.07.2020 halduskohut 30.04.2020 otsuse kehtetuks tunnistamisest ja 03.07.2020 otsusega kaebajal keskmise puude raskusastme tuvastamisest.
8.Kohus küsis 03.07.2020 määrusega kaebajalt seisukohta menetluse lõpetamise kohta.
9.Kaebaja esitas 13.07.2020 kohtule avalduse uute nõuetega, taotledes kaebajal raske puude tuvastamist alates 24.04.2020 ja kaebajale kui raske puudega isikule puudetoetuse 26,85 eurot kuus väljanõudmist vastustajalt alates 24.04.2020. Samuti taotles kaebaja talle kui keskmise puudega isikule välja maksmata jäänud toetuse väljamaksmist alates 01.07.2006.
10.Kohus lõpetas 03.08.2020 määrusega menetluse vastustaja 30.04.2020 otsuse ja 21.05.2020 vaideotsuse tühistamise nõuetes ning jättis kaebuse ülejäänud nõuetes käiguta, andes kaebajale nõuete täpsustamiseks, kaebuse täiendavaks põhjendamiseks ja kaebetähtaja ennistamise taotlemiseks aega 15 päeva määruse kättetoimetamisest arvates.
11.Kaebaja esitas 04.08.2020 kompromissettepaneku.
12.Vastustaja keeldus 07.08.2020 avalduses kaebajaga kompromissi sõlmimast.
13.Kohus jättis 10.08.2020 määrusega kaebuse uuesti käiguta ja andis kaebajale kaebuse puuduste kõrvaldamiseks aega 15 päeva.
14.Kaebaja esitas 10.08.2020 avalduse, millega loobus vastustaja 03.07.2020 otsuse vaidlustamisest ja palus asja menetluse lõpetada. Kaebaja taotles vastustajalt menetluskulude 1800 euro väljamõistmist.
15.Vastustaja vaidles 11.08.2020 vastuses kaebaja menetluskulude väljamõistmisele vastu. Kaebaja on soovinud haldusmenetluses kantud, samuti asjaga mitte seotud õigusabikulude väljamõistmist (s.o pensionitoimikuga tutvumise kulud). Need kulud peavad jääma kaebaja enda kanda.
16.Tallinna Halduskohus võttis 11.08.2020 määrusega vastu kaebaja kaebusest loobumise avalduse ja lõpetas haldusasja menetluse ning jättis menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. Kaebaja esindaja esitatud 24.04.2020 arve nr 2020-P1 on koostatud enne vastustaja 30.04.2020 otsuse koostamist. Kaebaja ei saanud sel ajal teada, et tema taotlus jäetakse rahuldamata ja tal tuleb esitada oma õiguste kaitsmiseks kohtule kaebus. Arvel kajastatud õigusabikulud seonduvad haldusmenetlusega, mida kohus ei saa vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista. Seega jäävad arve nr 2020-P1 ja sellega seotud kassa sissetulekuorder nr 2020-P1 menetluskulude väljamõistmisel tähelepanuta. 2(4)

3-20-1108 Kaebaja esindaja esitatud 18.05.2020 arve nr 2020-P2 on koostatud enne vastustaja 21.05.2020 vaideotsuse koostamist. Arvelt nähtub, et kaebajale osutatud õigusabi seisnes dokumentide täiendavas analüüsis ja vaide vormistamises. Seega on ka arve nr 2020-P2 ja sellega seotud kassa sissetulekuorder nr 2020-P2 seotud kohtuvälises haldusmenetluses kantud õigusabikuluga ega kuulu väljamõistmisele. Kaebaja esindaja esitatud 18.05.2020 arve nr 2020-P3 on koostatud enne vaideotsuse koostamist. Arvelt nähtub, et kaebajale osutatud õigusabi seisnes dokumentide täiendavas analüüsis ja kaebuse esitamises halduskohtule. Samas ei saanud kaebaja enne vaideotsuse tegemist teada, et tal tuleb hakata ette valmistama kohtule esitatavat kaebust. Seetõttu ei ole usutav, et arve nr 2020-P3 on seotud praeguse kohtumenetlusega. Viimati nimetatud dokument tuleb jätta tähelepanuta. Kaebaja esindaja esitatud 15.06.2020 arvelt nr 2020-P4 nähtub, et kaebajale osutatud õigusabi seisnes kaebaja pensionitoimiku analüüsis. Praeguses asjas oli aga vaidluse all kaebaja puude tuvastamise, mitte pensioniga seotud küsimus. Pensionitoimiku analüüsi kulu pole põhjendatud ega vajalik. Kaebaja esindaja esitatud 10.07.2020 arvelt nr 2020-P5 nähtub, et kaebajale osutatud õigusabi seisneb vastuse koostamises kohtumäärusele. Kohus küsis 03.07.2020 määrusega kaebajalt seisukohta menetluse lõpetamise kohta. Kaebaja ei avaldanud 13.07.2020 avalduses seisukohta menetluse lõpetamise kohta, vaid täiendas kaebust uute nõuetega ja esitas menetluskulu dokumendid. Kuna kaebaja 13.07.2020 avaldus käsitleb nõudeid, millest ta 10.08.2020 avalduses loobus, taotledes menetluse lõpetamist, tuleb need kulud jätta HKMS § 108 lg 7 alusel kaebaja enda kanda. Samuti on kaebaja esindaja esitanud menetluskulu dokumente, millega ei saa kohtumenetluses arvestada. Seega ei ole tegemist põhjendatud ega vajaliku menetluskuluga. Kuigi kaebajat on kohtumenetluses esindanud esindaja, kes on koostanud menetlusdokumente, puudub praegusel juhul alus kaebaja võimalikke menetluskulusid välja mõista. Kaebaja ei ole esitanud kohtule tähtaegselt menetluskulusid tõendavaid dokumente (HKMS § 109 lg 1).

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

17.XX palub määruskaebuses tühistada halduskohtu määrus menetluskulude osas ning teha uus määrus, millega mõista vastustajalt välja menetluskulud 1350 eurot. Kaebaja nõustub, et menetluskulud, mis kaasnesid talle uute tõendite esitamisega, jäävad tema kanda, samuti pensionitoimiku analüüsimise (300 eurot) ning kompromissi koostamisega (150 eurot) seonduvad kulud. Kokku palub kaebaja välja mõista 1350 eurot, millest moodustavad kohtukulud 600 eurot ning kohtueelsed kulud kokku 750 eurot. Põhjendatud pole eristada kohtumenetluse eelseid kulusid kohtumenetluse kuludest. Kaebuse koostamine eeldab andmete kogumist ja analüüsi. Praegusel juhul kujunes see periood pikemaks ja hõlmas endasse ka esmalt avalduse ja vaide vormistamise. Pensionitoimiku analüüs oli vajalik selleks, et näidata, et kaebajal oli puue ja selle tõttu maksis riik talle invaliidsuspensioni.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

3(4)

3-20-1108

18.Ringkonnakohus võtab määruskaebuse menetlusse (HKMS § 104, lg 1, § 203 lg 1, § 204 lg 1 ja § 207 lg 1). Kuna vastustaja on halduskohtule enda seisukoha esitanud, ei küsi ringkonnakohus samas küsimuses vastustajalt uut seisukohta.
19.Kaebaja nõustub määruskaebuses halduskohtu järeldusega arve nr 2020-P4 (300 eurot) ning osaliselt arve nr 2020-P5 (150 eurot) kohta. Kaebaja jätab haldusmenetluses kantud esindajakulud 700 eurot ringkonnakohtu otsustada. Kaebaja palub vastustajalt välja mõista menetluskulud seoses dokumentide täiendava analüüsiga 300 eurot (arve nr 2020-P3), kaebuse esitamisega halduskohtusse 150 eurot (arve nr 2020-P3) ja menetluskulude nimekirja koostamisega 150 eurot (arve nr 2020-P5).
20.Menetluskulude väljamõistmiseks tuleb kohtu määratud tähtaja jooksul esitada menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid (HKMS § 109 lg 1). Esindaja kulud on väljamõistetavad, kui menetlusosalisel on tekkinud kulude kandmise kohustus (HKMS § 109 lg 11). Kohus mõistab välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud (HKMS § 109 lg 6).
21.Ringkonnakohus nõustub halduskohtu järeldusega, et haldusmenetluses kantud õigusabikulu ei saa välja mõista. Halduskohtumenetluses saab välja mõista ainult halduskohtumenetluses kantud menetluskulu (Riigikohtu 27.06.2018 otsus asjas nr 3-15-2595, p 22; 01.06.2011 otsus asjas nr 3-3-1-20-11, p 18; 05.12.2013 otsus asjas nr 3-3-1-60-13, p 17). Halduskohus on õigesti leidnud, et 24.04.2020 väljastatud arvel nr 2020-P1, 18.05.2020 väljastatud arvel nr 2020-P2 ja 18.05.2020 väljastatud arvel nr 2020-P3 kirjeldatud toimingud on tehtud enne vastustaja 30.04.2020 otsuse ja 21.05.2020 vaideotsuse koostamist. Tegemist pole kohtumenetluses kantud kuludega.
22.Halduskohus on õiguspäraselt jätnud 10.07.2020 arvel nr 2020-P5 kajastatud menetluskulu HKMS § 108 lg 7 ja § 109 lg 6 alusel arvestamata. Kaebaja 13.07.2020 avaldus käsitleb uusi nõudeid, millest ta 10.08.2020 avalduses loobus. Kaebaja on esitanud menetluskulu dokumente, millega ei saanud kohtumenetluses arvestada. Kaebaja on määruskaebuses soovinud, et tema kasuks tuleb välja mõista menetluskulude nimekirja koostamise kulu 150 eurot. Ringkonnakohus ei pea seda kulu põhjendatuks, kuna menetluskulude nimekirjas sisalduv kulu ei kajastanud osaliselt halduskohtumenetluses kantud kulu ega olnud ülejäänud osas põhjendatud.
23.Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus XX määruskaebuse rahuldamata ning halduskohtu määruse muutmata.

(allkirjastatud digitaalselt)

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 12.08.20263-26-119/29Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 12.08.20263-26-2129/6Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja