lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-19-1579/29

Maksuõigus › Maksuotsused

HaldusasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium · 05.10.2020

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-19-1579/29
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Maksuõigus › Maksuotsused
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
05.10.2020
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2490
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
HKMS § 124 lg 2Kaebetähtaja kontrollimineHKMS § 198Apellatsioonimenetluses arvestatavad asjaolud ja tõendidHKMS § 43 lg 1Korduv kaebusHKMS § 46 lg 4KaebetähtaegHKMS § 62 lg 2Tõendite esitamise õigeaegsus ning tõendite asjakohasus ja lubatavusHKMS § 71 lg 1Seaduses sätestatud menetlustähtaja ennistamineRVastS § 17 lg 3Taotluse või kaebuse esitamineRVastS § 7 lg 1Vastutuse alused

Viidatud EL õigus

EUR-Lex
C-651/19

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
3-19-1579/4Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium18.09.20193-19-1579/27Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja05.06.2020

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (1)

lahend.ee
3-19-877/14Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium05.05.2020

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Janar Jäätma, Kaire Pikamäe, Virgo Saarmets

Määruse tegemise aeg ja koht

05.10.2020, Tallinn

Haldusasja number

3-19-1579

Haldusasi

Deoro Trade OÜ kaebus Maksu- ja Tolliametilt varalise kahju hüvitamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja Deoro Trade OÜ, volitatud esindaja Vitali Denikin Vastustaja Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Rivo Koemets

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 05.06.2020 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Deoro Trade OÜ määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Tagastada Deoro Trade OÜ 19.06.2020 määruskaebuse lisa 1.
2.Võtta Deoro Trade OÜ määruskaebus Tallinna Halduskohtu 05.06.2020 määruse haldusasjas nr 3-19-1579 peale menetlusse.
3.Jätta Deoro Trade OÜ määruskaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 05.06.2020 määrus haldusasjas nr 3-19-1579 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse resolutsiooni p 3 peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 124 lg 4, § 155 lg 5, § 235 lg-d 1 ja 3).

Sarnased lahendid

Maksuõigus
  • 08.07.20263-26-1674/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 03.07.20263-26-1511/4Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-698/19Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1809/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 22.06.20263-26-1633/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 19.06.20263-26-1809/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Maksu- ja Tolliamet (MTA) kohustas 21.10.2015 maksuotsusega nr 12.2-3/027813-6, 12.23/023958-7, 12.2-3/024581-7, 12.2-3/025129-6 Deoro Trade OÜ-d tasuma maksusumma 623 977,44 eurot, mis kujunes selliselt, et maksuhaldur vähendas Deoro Trade OÜ 2013. a veebruarist kuni novembrini deklareeritud sisendkäibemaksu 2 066 478,07 eurot, suurendas 2013. a veebruari kuni novembri eest tasumisele kuuluvat käibemaksu 2 066 478,07 eurot, jättis rahuldamata tagastusnõuded 2014. a märtsi kuni mai osas summas 1 442 500,63 eurot ning määras tasumisele kuuluvat käibemaksu 623 977,44 eurot. Maksuotsuse kohaselt osales Deoro

3-19-1579 Trade OÜ teadlikult ja kooskõlastatult OÜ-ga WPP Glibi (pankrotis; varasem ärinimi OÜ Unico Gold) ostu-müügitehingute ahelas, kus investeeringukuld muudeti metallisegu abil kullavalandiks, et lisada tehingutele käibemaks ja tekitada alusetu sisendkäibemaksu tagastusnõue. Tegelikult müüdi tehingute ahelas investeeringukulda, mitte kullavalandeid.

2.Deoro Trade OÜ esitas Tallinna Halduskohtule 23.11.2015 kaebuse MTA 21.10.2015 maksuotsuse tühistamiseks (haldusasi nr 3-15-2940). Tallinna Halduskohus jättis 30.11.2016 otsusega Deoro Trade OÜ kaebuse rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohus jättis 08.03.2018 otsusega Deoro Trade OÜ apellatsioonkaebuse rahuldamata ja halduskohtu otsuse muutmata ning Riigikohus jättis 28.05.2018 määrusega Deoro Trade OÜ kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata.
3.Deoro Trade OÜ (kaebaja) esitas 19.08.2019 Tartu Halduskohtule kaebuse MTA 21.10.2015 maksuotsuse kehtetuks tunnistamiseks ning maksuotsuse ja selle vaidlustamise tõttu tekkinud kahju hüvitamiseks (konfiskeeritud käibemaksu enammakse 1 442 500,63 eurot ja selle tagastamisega viivitamise eest arvestatud intress, 01.08.2019 seisuga 1 641 080,69 eurot; maksuotsuse vaidlustamisel kohtumenetluses nr 3-15-2940 kantud menetluskulud 38 604,82 eurot ning maksumenetluses ja kohtueelses menetluses kantud menetluskulud 25 819,86 eurot; Deoro Trade OÜ võetud laen 700 000 USD kinnipidamisega 21.05.2014–01.08.2019 seotud euro vahetuskursi muutusest tingitud kahju 122 384,75 eurot).
4.Tartu Halduskohus edastas 19.08.2019 määrusega kaebuse kohtualluvuse järgi lahendamiseks Tallinna Halduskohtule.
5.Tallinna Halduskohus lõpetas 27.11.2019 määrusega Deoro Trade OÜ kaebuse menetluse tühistamisnõuete osas HKMS § 43 lg 1 p 1 ning § 152 lg 1 p 1 ja lg 3 alusel. Tallinna Ringkonnakohus tagastas 10.02.2020 määruse resolutsiooni p-ga 4 kaebuse osas, milles kaebaja taotles haldusasjas nr 3-15-2940 kantud 38 604,82 euro suuruse menetluskulu hüvitamist.
6.Tallinna Halduskohus võttis 24.04.2020 määrusega Deoro Trade OÜ kaebuse menetlusse järgmiste kahjunõuete osas: (i) hüvitada kaebajale konfiskeeritud käibemaksu enammakse 1 442 500,63 eurot ja selle tagastamisega viivitamise eest arvestatud intress 01.08.2019 seisuga 1 641 080,69 eurot; (ii) hüvitada kaebajale maksumenetluses ja kohtueelses menetluses kantud menetluskulud 25 819,86 eurot; (iii) hüvitada kaebaja võetud vahetuskursi muutusest tingitud kahju 122 384,75 eurot. Kohus asus määruse p-s 12 seisukohale, et kaebus on esitatud kaebetähtaega ületades. Väidetav kahju tekitati MTA 21.10.2015 maksuotsusega. Kahjunõude rahuldamine eeldab MTA 21.10.2015 maksuotsuse õigusvastasuse tuvastamist (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 10.02.2020 määrus, p 13). Asjaolu, et MTA tekitas kaebajale väidetavalt 2014. a märts–mai tagastusnõuete rahuldamata jätmisega kahju (sh maksumenetluses kantud menetluskulude ja kaebaja võetud laenu kinnipidamise näol) pidi kaebajale olema arusaadav hiljemalt MTA 21.10.2015 maksuotsusega tutvudes. Kaebetähtaeg ei sõltunud sellest, et kaebaja esitas 23.11.2015 halduskohtule kaebuse 21.10.2015 maksuotsuse tühistamiseks. Kaebajal oli kahju tekkimisest teadasaamisel õiguskaitsevahendi valiku vabadus. Kuna asja materjalidest nähtuvalt sai kaebaja kõnealuse maksuotsuse kätte 23.10.2015 (vt haldusasjas nr 3-15-2940 esitatud kaebus, kaebuse lisa nr 5-4), pidi ta kahju hüvitamise kaebuse esitama hiljemalt 23.10.2018. Kaebaja esitas kahju hüvitamise nõude 19.08.2019. Kaebajal oli ka pärast haldusasjas nr 3-15-2940 tehtud kohtulahendi jõustumist piisavalt aega (umbes 5 kuud), et esitada kahju hüvitamise nõue. 2(6)

3-19-1579

7.Kaebaja esitas 12.05.2020 kohtule avalduse, milles taotles Euroopa Kohtult eelotsuse küsimist, kaebuse tähtaegseks lugemist ning vajadusel kaebetähtaja ennistamist. Eesti ja Läti investeerimisleping kehtib kuni tänaseni ja laieneb investeeringutele, mis on tehtud selle kehtivusaja jooksul ja kümne aasta jooksul pärast selle lõpetamist. Eeltoodud leping ei näe nõuete esitamiseks ette mistahes aegumistähtaegu. Euroopa Kohus on Achmea asjas sisuliselt välistanud võimaluse vahekohtutes asjade läbivaatamiseks (mis olid kuni 06.03.2018 toimivad) ning vahekohtute roll kanti üle siseriiklikele kohtutele. Seejuures kohaldatav õigus vaidluste lahendamisel ei muutunud. Kõige varasem aeg, millal kaebaja võis teada saada sellest, et teoreetiliselt võivad muutuda mistahes aegumistähtajad, oli 06.03.2018 (s.o Achmea otsuse tegemise päev). Isegi kui lähtuda kohtu loogikast väidetava aegumistähtaja olemasolu osas (kolm aastat, millega kaebaja ei nõustu), ei oleks selline aegumistähtaeg möödunud. Kaebajale ei ole teada, et Eesti Vabariik oleks teinud pärast Achmea kohtuotsust seadusemuudatusi aegumistähtaegade osas. Euroopa Komisjoni 19.07.2018 teatises „ELi-siseste investeeringute kaitse“ COM(2018)547 ei sisaldu juhiseid nõuete aegumistähtaegade muutmise kohta. Seega kehtib Eesti ja Läti investeerimislepingu järgne aegumistähtaeg. Ajalised piirangud, mis on toodud riiklikes seadustes, ei tohi kohalduda rahvusvaheliste lepingute alusel peetavates vaidlustes. Ka vaidluses Gavazzi v. Romania (ICSID Case No. ARB/12/25) jõuti järeldusele, et vahekohtu protseduure tuleb juhtida rahvusvaheliste seaduste alusel ja siseriiklik seadus ei saa sätestada aegumistähtaegu. Kaebaja on tegutsenud katkematult ja heauskselt. Kriminaalasja kohtuliku arutamise käigus ilmnes, et teised ettevõtted on teostanud samasuguseid tehinguid ning sama hinnaga, kaubaga, tähtaegadega jne ning mõnes mõttes kohtu loogikat kasutades teostanud veelgi raskemaid "rikkumisi" makstes kauba eest Unico Gold OÜ-le ette ja finantseerides väidetavalt "kuritegelikku äri". Seejuures oli tegemist Eesti kapitalil põhinevate ettevõtetega. Teatud arusaamatuse tekitas ka Achmea lahend, mis tõi teatud perioodiks n-ö "juriidilise vaakumi" investeerimisvaidluste lahendamise korra osas. Maksuotsuse vastuvõtmise ajal kehtis Eesti ja Läti investeerimisleping. Üldiste reeglite kohaselt ei saa siseriiklikud seadused kehtestada subjektidele rangemaid tingimusi, kui need, mida sätestavad EL-i õigusaktid. Viide aegumistähtajale riigivastutuse seaduse (edaspidi RVastS) tähenduses paneb investori halvemasse seisu, võrreldes Eesti ja Läti investeerimislepingu tingimustega. Kui kohus leiab, et kaebetähtaega on ületatud, tuleb see ennistada. Mõjuvaks põhjuseks tähtaja ennistamiseks saab pidada kogenematusest tingitud eksimust, mille tõttu isik ei saanud aru kaebuse esitamise vajadusest või kaebetähtaja arvestamisest (HKMS § 71 lg 1 ja Riigikohtu lahend asjas nr 3-3-1-75-08, p 17).
8.MTA teatas 25.05.2020 kohtule, et nõustub halduskohtu 24.04.2020 määruses toodud põhjendustega tähtaja rikkumise kohta, taotleb kaebetähtaja ennistamata jätmist ning menetluse lõpetamist HKMS § 124 lg 2 alusel.
9.Kaebaja esitas 04.06.2020 kohtule täiendavad seisukohad. MTA on ekslikult aru saanud, et kaebus esitati vastavalt Eesti ja Läti investeerimislepingule. Kaebus on esitatud vastavalt Euroopa Liidu põhiõiguste hartale (art 20 ja 21). Harta ei sätesta nõuete esitamiseks tähtaega. 23 liikmesriiki kirjutasid 05.05.2020 alla kokkuleppe kahepoolsete investeeringute kaitse lepingute (BIT) lõpetamise kohta EL-s. Sellest dokumendist järeldub, et BIT-d kehtivad 3(6)

3-19-1579 endiselt täna ja aeguvad kõige varem 05.06.2020. Samuti on selles dokumendis rõhutatud, et just kõigi BIT-de vahekohtupunktid rikuvad EL-i suveräänseid õigusi. Lepingute ülejäänud sätteid ei vaidlustata. Lepingust järeldub, et BIT-s säilitatakse nõuete aegumistähtajad, kuid seda ei ole selgesõnaliselt öeldud. See tähendab, et üleminekul rahvusvahelistelt õigusaktidelt riiklikele õigusaktidele püsib õiguslik ebakindlus. MTA mainitud läbirääkimismenetlust Eesti ja Läti vahel võiks tõenäoliselt pidada tühistatud vahekohtuklausliks. Sellist protseduuri saab kasutada sõltumata BIT-st, kui Eesti riik peab seda vajalikuks.

10.Tallinna Halduskohus luges 05.06.2020 määrusega Deoro Trade OÜ kaebuse esitatuks kaebetähtaega rikkudes (p 1), jättis kaebetähtaja ennistamise taotluse rahuldamata ja lõpetas haldusasja menetluse (p 2), jättis Euroopa Kohtult eelotsuse küsimise taotluse rahuldamata (p 3), jättis menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda (p 4) ning tagastas kaebuselt tasutud riigilõivu 750 eurot (p 5). Kaebaja seisukoht, et halduskohus toimib praeguses vaidluses sisuliselt Eesti ja Läti investeerimislepingu art 8 lg-s 2 nimetatud vahekohut asendava EL kohtuna, mitte halduskohtuna, kellel tuleb kohaldada riigivastutuse seadust (RVastS), ei ole õige. Kaebaja viidatud allikad (EL-i põhiõiguste harta, Eesti ja Läti investeerimisleping, Euroopa Komisjoni 19.07.2018 teatis ja Achmea lahend) ei anna alust kõrvale kalduda HKMS-s ja RVastS-s sätestatud kaebetähtaegadest (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 10.02.2020 määrus, p-d 9 ja 10). Samuti ei anna alust HKMS-s ja RVastS-s sätestatud kaebetähtaegadest kõrvale kaldumiseks kaebaja viidatud EL-i liikmesriikide vaheliste investeerimislepingute lõpetamise lepingu art 10 lg 1. Selle kohaselt on investoril õigus isegi siis, kui hagi esitamise riigisisesed tähtajad on möödas, kasutada pooleliolevates vahekohtumenetlustes vaidlustatava meetme suhtes liikmesriigi õiguse alusel kättesaadavaid õiguskaitsevahendeid. Kuna praegusel juhul ei ole kaebajal pooleliolevat vahekohtumenetlust, ei tule kõne alla eelviidatud art 10 alusel kaebajale erandi tegemine. Kaebus esitati kaebetähtaega rikkudes. Kaebaja hüvitamisnõude aluseks on MTA 21.10.2015 maksuotsus. Kahjunõude rahuldamine eeldaks RVastS § 7 lg 1 järgi maksuotsuse õigusvastasuse tuvastamist. Asjaolu, et MTA tekitas kaebajale väidetavalt 2014. a märts–mai tagastusnõuete rahuldamata jätmisega kahju (sh maksumenetluses kantud menetluskulude ja kaebaja võetud laenu kinnipidamise näol), pidi kaebajale olema arusaadav hiljemalt MTA 21.10.2015 maksuotsusega tutvudes. Kahju tekkimisest teadasaamise hetke ei lükka edasi Achmea lahend. Selle lahendiga tunnistati EL-i liikmesriikide vahel sõlmitud investeeringute vastastikuse soodustamise ja kaitse lepingutes sisalduva vahekohtu kokkuleppe (milline sisaldub ka Eesti ja Läti investeerimislepingu art 8 lg-s 2) EL õigusega vastuolus olevaks. Kaebajal oli kahju tekkimisest teadasaamisel vabadus valida, kuidas oma õigusi kaitsta (sh milliseid õiguskaitsevahendeid oma eesmärgi saavutamiseks kasutada). Kaebajal oli vastavalt HKMS-s sätestatud regulatsioonile võimalik alates kahju tekkimisest teadasaamisest pöörduda hüvitamiskaebusega halduskohtusse. Tal oli võimalik kasutada Eesti ja Läti investeerimislepingus ette nähtud vaidluste lahendamise korda (kõnesolevas lepingus ei ole ette nähtud tingimust, et lepingu alusel vaidluse lahendamiseks tuleks eelnevalt läbida siseriiklik kohtumenetlus). See, et kaebaja ei kasutanud viimasena märgitud õiguskaitsevahendeid oma eesmärgi saavutamiseks, ei lükka edasi kahju tekkimisest teadasaamise hetke. Kuna kaebaja sai maksuotsuse kätte 23.10.2015 (vt haldusasjas nr 3-15-2940 esitatud kaebus, kaebuse lisa nr 5-4), pidi ta kahju hüvitamise nõude esitama hiljemalt 23.10.2018. Kaebajal ei esinenud objektiivseid takistusi kaebuse tähtaegseks esitamiseks. Kaebaja pidi olema väidetavast kahjust teadlik alates MTA 21.10.2015 maksuotsusest. Väidetav tõendite 4(6)

3-19-1579 puudumine ei õigusta kaebuse tähtaegset esitamata jätmist. Kaebajat on alates maksumenetlusest esindanud õigusteadmistega esindaja. Kaebajal oli piisavalt aega hüvitamiskaebuse esitamiseks. Euroopa Kohus tegi Achmea lahendi 06.03.2018. Eelnevast tulenevalt jätab kohus kaebaja kaebetähtaja ennistamise taotluse rahuldamata ning lõpetab HKMS § 124 lg 2 ja § 152 lg 1 p 2 alusel asja menetluse. Kaebaja taotlus küsida Euroopa Kohtult eelotsust jääb rahuldamata. Kohus ei ole põhjendamatult piiranud kaebaja õigust tõhusale õiguskaitsele. Õiguslik olukord on sedavõrd selge, et puudub vajadus taotleda Euroopa Kohtult eelotsust.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

11.Deoro Trade OÜ taotleb määruskaebuses halduskohtu 05.06.2020 määruse tühistamist, kahju hüvitamise nõude menetlusse võtmist ja asja lahendamiseks saatmist teises kohtukoosseisus. Kui kohus jätab määruskaebuse rahuldamata, tuleb küsida Euroopa Kohtult eelotsust kokkuvõtlikult Achmea otsuse ning Läti ja Eesti vahelise investeeringute edendamise ja vastastikuse kaitse lepingu tõlgendamiseks. Kaebus esitati harta artiklite 20 ja 21, mitte RVastS alusel. Harta aegumistähtaega ei maini. Kaebaja kasutas esmaseid õiguskaitsevahendeid ja vaidlustas MTA maksuotsuse 23.11.2015 kaebusega halduskohtus (haldusasi nr 3-15-2940). Kuna kohtulahend jõustus 28.05.2018, tuleks tähtaega hakata lugema sellest kuupäevast. Kaebaja pole ületanud RVastS § 17 lg-s 3 sätestatud kümneaastast tähtaega. Pärast Achmea lahendit ei olnud Deoro Trade OÜ-l enam võimalik esitada kaebust BIT-i kohaselt. Euroopa Kohus ei ole kindlaks teinud, millistesse kohtutesse ja mis järjekorras tuleks pöörduda. Siseriiklikule kohtule edasikaebamise otsus tehti pärast Deoro Trade OÜ kirjavahetust TW-ga, kes on Euroopa Komisjoni finantsstabiilsuse, finantsteenuste ja kapitaliturgude liidu fraktsiooni juhataja. TW soovitas 28.03.2019 kirjas otsida õiguskaitset Eesti pädevatelt asutustelt või Euroopa Kohtult. Halduskohus ei pööranud tähelepanu kaebaja eelotsusetaotlusele.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

12.Määruskaebus tuleb võtta menetlusse (HKMS §-d 104, lg 1, 124 lg 4, 155 lg 5, 204 lg 1 ja 207 lg 1). Kuna MTA on halduskohtule oma seisukoha esitanud ja kaebaja pole uusi väiteid esitanud, ei pea ringkonnakohus ei vajalikuks nõuda MTA-lt täiendavat seisukohta.
13.Määruskaebusele on lisatud TW 28.03.2019 e-kiri, millega kaebaja soovib tõendada, et kahju hüvitamise kaebuse esitamine halduskohtule otsustati pärast eelnimetatud e-kirjaga tutvumist. Vajadusel oleks e-kiri tulnud esitada halduskohtule, seejuures pole kaebaja selgitanud, miks see esitati esmalt ringkonnakohtule. Tõend tuleb seetõttu tagastada (HKMS § 198 lg-d 2 ja 3). Tõend poleks vajalik ka asja õigeks lahendamiseks, kuna see ei tõendaks seda, millal kaebaja kahjust ja selle põhjustanud isikust teada sai (HKMS § 62 lg 2). Kirjas märgitakse üksnes seda, kelle poole tuleb enda õiguste kaitseks pöörduda.

5(6)

3-19-1579

14.Kaebaja viidatud EL-i põhiõiguste harta artiklid 20–21, Eesti ja Läti investeerimisleping, Euroopa Komisjoni 19.07.2018 teatis ja Euroopa Kohtu Achmea lahend ei reguleeri maksuotsusega tekitatud kahju hüvitamise kaebuse esitamise korda ega tähtaega. Liikmesriigil on selles küsimuses menetlusautonoomia ja see küsimus on sätestatud riigisiseses õiguses (Euroopa Kohtu 09.09.2020 otsus asjas nr C-651/19, p-d 34 ja 50; 19.03.2020 otsus asjas nr C564/18, p 63). Kuna avaliku võimu kandja on väidetavat kahju tekitanud maksuotsusega, tuleb selle nõude esitamisel järgida HKMS § 46 lg-s 4 ja RVastS § 17 lg-s 3 sätestatud tähtaegu.
15.Kaebaja kahju hüvitamise kaebus on esitatud kaebetähtaega rikkudes. HKMS § 46 lg 4 ja RVastS § 17 lg 3 kohaselt tuleb hüvitamiskaebus esitada kolme aasta jooksul arvates päevast, kui kaebaja sai teada või pidi teada saama kahjust ja selle põhjustanud isikust. Nimetatud normi sõnastusest nähtub, et kui kahju tekkimine ning kahju tekitanud isik on kahjunõude esitajale teada või pidi teada olema, kohaldub kolmeaastane tähtaeg (Riigikohtu 12.05.2017 otsus asjas nr 3-3-1-98-16, p 10 ). RVastS § 17 lg 3 seob kahjunõudega haldusorgani või kohtu poole pöördumise kahjust ja selle põhjustajast, mitte kahju tekitamise õigusvastasusest teadasaamisega (vt Tartu Ringkonnakohtu 22.08.2017 määrus asjas nr 3-17-781, p 9). Kahjunõude esitamise tähtaja kulgema hakkamine ei sõltu sellest, millise õigusnormi rikkumist kaebaja väidab Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga, et 2014. a märts–mai tagastusnõuete rahuldamata jätmisega tekitatud kahjust pidi kaebaja saama teada hiljemalt MTA 21.10.2015 maksuotsusega tutvudes. Ka maksumenetluses kantud kuludest ja vahetuskursi muutusest tekkinud kuludest kui kahjust pidi kaebaja olema teadlik hiljemalt maksuotsusest teadasaamise hetkeks. Kaebaja sai maksuotsuse kätte 23.10.2015. Seega oli kahju nõude esitamise kolmeaastane tähtaeg 19.08.2019 nõude esitamise ajaks möödunud.
16.Kaebetähtaja ennistamiseks mõjuvad põhjused puuduvad. Mõjuva põhjusega ei ole tegemist, kui kaebuse esitamine oli küll raskendatud või ebamugav, kuid siiski võimalik (Riigikohtu 10.04.2004 määrus asjas nr 3-3-1-23-04, p 10). Tähtaja ületamine ei ole vabandatav, kui kaebaja pole olnud piisavalt hoolikas selleks, et selgitada välja vaidluse algatamise kord, sh tähtajad. Vajaliku hoolsuse hindamisel tuleb arvestada nii objektiivseid asjaolusid (protsessiõigusliku küsimuse keerukus) kui ka subjektiivset külge, lähtudes kaebaja isikust ja tema kogemistest (Riigikohtu 16.01.2009 määrus asjas nr 3-3-1-75-08, p 17). HKMS § 46 lg 4 ja RVastS § 17 lg 3 regulatsioon on selge ja kohtupraktikaga tutvudes oli kaebajal võimalik välja selgitada kahju hüvitamise kaebuse esitamise tähtaeg. Kolm aastat on piisavalt pikk aeg, mõistmaks, et kaebajale on väidetavat kahju tekitatud 21.10.2015 maksuotsusega. Kaebajat esindas juba maksumenetluses õigusteadmistega esindaja. Kaebaja ei ole esitanud objektiivsed põhjuseid, mis oleksid takistanud nõude esitamist seaduses sätestatud tähtaja jooksul. Seetõttu jättis halduskohus kaebetähtaja ennistamise taotluse õigesti rahuldamata ning lõpetas HKMS § 124 lg 2 ja § 152 lg 1 p 2 alusel asja menetluse.
17.Kuna kaebetähtaja ennistamise alust ei esine, ei kuulu kohaldamisele ka HKMS § 46 lg-s 4 ja RVastS § 17 lg-s 3 sätestatud kümneaastane tähtaeg.
18.Ringkonnakohtu hinnangul puudub vajadus küsida Euroopa Kohtult eelotsust. Kaebetähtaeg on reguleeritud riigisisese õigusega, mida tõlgendab liikmesriigi enda kohus. Määruskaebuse p-des 3.1–3.8 esitatud küsimused ei seondu HKMS § 46 lg 4 ja RVastS § 17 lg 3 tõlgendamisega.
19.Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus Deoro Trade OÜ määruskaebuse rahuldamata ning halduskohtu 05.06.2020 määruse muutmata. (allkirjastatud digitaalselt) 6(6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 17.06.20263-25-2020/8Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 16.06.20263-26-901/4Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja