osaühingu Elbrus kaebus Kastre Vallavolikogu 19. veebruari 2019. a otsuse nr 65 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – osaühing Elbrus, seaduslik esindaja Avari Päkk Vastustaja – Kastre vald, seaduslik esindaja Priit Lomp
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta osaühing Elbrus kaebus rahuldamata.
2.Jätta kummagi poole menetluskulud tema enda kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 24. septembril 2020. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.Kastre Vallavalitsus andis 9. märtsil 2018 korralduse nr 141, millega määras projekteerimistingimused Hammaste-Rasina tee lõigul 0-2,34 km kergliiklustee ehitusprojekti koostamiseks (dtl 184). Korralduse lisaks olid projekteerimistingimused ehitusprojekti koostamiseks nr PT-7-18 (dtl 185).
2.Kastre Vallavalitsus otsustas 17. oktoobri 2018. a korraldusega nr 479 sõlmida isikliku kasutusõiguse lepingud valla kasuks 14 kinnistu omanikuga vastavalt Hammaste-Rasina kergliiklustee ehitusprojektile (dtl 109-110).
3.Maanteeamet kooskõlastas 1. novembri 2018. a kirjaga nr 15-2/18/19828-8 Palmpro OÜ koostatud töö nr 164 „Kastre vald, Hammaste-Võnnu kergliiklustee ehitusprojekt“ ning Line Engineering OÜ tööd nr EL1813 „Kastre vald, Hammaste-Rasina kergliiklustee ehitusprojekt. Köide IV: Tänavavalgustus“ projektimaterjalid seisuga 29. oktoober 2018 ning andis nõusoleku riigitee kaitsevööndis kehtivatest piirangutest kõrvalekaldumiseks (dtl 253-254).
4.Kastre Vallavolikogu otsustas 19. veebruari 2019. a otsusega nr 65 (dtl 9-12):
1.Seada Kastre valla kasuks avalikes huvides tähtajatu sundvaldus kergliiklustee ja tänavavalgustuse ehitamiseks ning majandamiseks Tartu maakonnas Kastre vallas Issaku külas asuvale Tambeti kinnistule (91501:001:0089). Koormatava maa-ala suurus on 2493 m2.
2.Sundvaldus seatakse alljärgnevatel tingimustel:
2.1.Kinnistule seatakse Kastre valla kasuks tähtajatu sundvaldus kergliiklustee ja tänavavalgustuse ehitamiseks ning majandamiseks, mille kohaselt Kastre vallal on õigus teostada kõiki töid, mis on vajalikud nende ehitamiseks, kasutamiseks, korrashoiuks, ümberehitamiseks ja lammutamiseks.
2.2.Kinnistu igakordne omanik ei tee takistusi Kastre valla töötajatele ja volitatud isikutele sundvalduse ala kasutamiseks ööpäevaringselt ning sundvalduse alale juurdepääsuks nii jalgsi kui p-s 1 nimetatud tegevuseks mõistlikult vajalike sõidukite ja tehnikaga.
2.3.Kastre vald kohustub teavitama kinnistu igakordset omanikku sundvalduse alal tehtavatest plaanilistest ehitus-, hooldus- ja remonttöödest vähemalt kolm päeva enne tööde alustamist. Avariiremondi korral võib Kastre vald vajaduse korral alustada vajalike töödega viivitamata, teatades sellest kinnistu igakordsele omanikule.
2.4.Pärast sundvalduse alal teostatud kergliiklustee ehitus-, hooldus-, remont- või lammutustööde lõpetamist on Kastre vald kohustatud taastama oma kulul kinnistu endise seisundi.
2.5.Kinnistu igakordne omanik ja Kastre vald kohustuvad informeerima kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teist poolt kinnistu võõrandamisest, ühendamisest ja jagamisest, sealhulgas korteriomanditeks jagamisest, või sundvalduse võõrandamisest.
2.6.Kastre vald maksab kinnistu igakordsele omanikule sundvalduse teostamise eest talumise tasu õigusaktidega sätestatud korras, tähtaegadel ja suuruses.
3.Kastre Vallavalitsusel esitada otsus maakatastripidajale seaduses määratud tähtaja jooksul.
4.Kastre Vallavalitsusel esitada seitsme päeva jooksul sundvalduse seadmise otsuse jõustumise päevast arvates ehitisregistrile sundvalduse seadmise otsus.
5.Otsus jõustub teatavakstegemisest.
3-19-886
6.Otsuse peale võib esitada vaide Kastre Vallavolikogule haldusmenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates otsusest teadasaamise päevast või päevast, millal oleks pidanud sellest teada saama, või esitada kaebuse Tartu Halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus (HKMS) sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates otsuse teatavakstegemisest.
5.Tartu Halduskohtusse saabus 9. mail 2019. a osaühingu Elbrus kaebus Kastre Vallavolikogu
19.veebruari 2019. a otsuse nr 65 tühistamiseks (dtl 3-7). Kaebaja esitas taotluse esialgse õiguskaitse korras peatada Kastre Vallavolikogu 19. veebruari 2019. a otsuse nr 65 täitmine kuni kaebuse lahendamiseni ning keelata Kastre vallal kuni kaebuse lahendamiseni haldusaktide andmine osaühingule Elbrus kuuluval kinnistul Tambeti, registriosa numbriga 3045604, kergliiklustee ja tänavavalgustuse ehitamise lubamiseks. Kaebaja selgitas esialgse õiguskaitse taotluses, et on ilmne, et otsuse peatamata jätmise korral ja ehitustegevusega alustamise läbi võib kaebajale tekkida oluline kahju kinnistu kahjustamise näol.
6.Kaebaja esitas kohtule vastavalt 10. mai 2019. a määrusele 13. mail 2019. a puuduste kõrvaldamise avalduse, allkirjastatud kaebuse ning Kastre Vallavalitsuse 22. märtsi 2019. a teatise nr 4-5/517, mille lisa nr 1 on Kastre Vallavolikogu 19. veebruari 2019. a otsus nr 65,
11.aprillil 2019. a kättesaamist kinnitavad tõendid (dtl 45-71).
7.Tartu Halduskohus võttis 17. mai 2019. a määrusega osaühingu Elbrus kaebuse menetlusse, tunnistas vastustajaks Kastre valla, kohustas vastustajat kaebusele vastama ning jättis osaühingu Elbrus esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata (dtl 97-101).
8.Vastustaja esitas kohtule 14. juunil 2019. a vastuse kaebusele koos haldusmenetlust puudutavate dokumentidega (dtl 103-107) ning 1. augustil 2019. a täiendava seisukoha koos dokumentidega (dtl 177-365).
9.Tartu Halduskohus otsustas 3. juuli 2019. a määrusega asja läbi vaadata kirjalikus menetluses ja andis menetlusosalistele tähtaja täiendavate menetlusdokumentide ning vastuväidete esitamiseks (dtl 170-173).
10.Kaebaja esitas 14. augustil 2019 vastuse vastustaja seisukohale, millele vastustaja esitas omakorda 27. augustil 2019 vastuse (dtl 372-387, 390-392).
11.Tartu Halduskohus uuendas 5. septembri 2019. a määrusega haldusasja menetluse ja kuulutas menetluse telefonikõnede eristust puudutavas osas kinniseks (dtl 402-409, tl 132-135). Vastustaja vastas kohtu küsimustele 30. septembril 2019 (dtl 412-413).
12.Tartu Halduskohus andis 2. oktoobri 2019. a määrusega menetlusosalistele tähtaja kompromissläbirääkimiste pidamiseks, pikendades seda tähtaega korduvalt, viimati 28. aprilli 2020. a määrusega (dtl 415-416, 495-496). Halduskohus jättis 19. mai 2020. a määrusega rahuldamata vastustaja taotluse 28. aprilli 2020. a määrusega antud tähtaja pikendamiseks, kuna asjas ei ole võimalik kompromissile jõuda. Kohus otsustas haldusasja läbi vaadata kirjalikus menetluses, andes menetlusosalistele tähtaja täiendavate menetlusdokumentide ning vastuväidete esitamiseks (dtl 512-514).
3-19-886
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
13.Kaebaja taotleb Kastre Vallavolikogu 19. veebruari 2019. a otsuse nr 65 tühistamist, põhjendades oma kaebust järgmiselt.
1.Kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse (KAHOS) § 7 lg 3 kohaselt toimetatakse teade kinnisasja omanikule kätte elektrooniliselt, väljastusteatega tähtkirjaga või allkirja vastu teatisel, millele märgitakse dokumendi üleandmise aeg. Kinnisasja omanikul on õigus teates antud tähtaja jooksul esitada menetluse läbiviijale kirjalikult oma arvamus. Käesoleval juhul on vastavasisuline kaebaja omandiõigust riivav teade edastatud tähtkirjaga, mis on kättetoimetatud 13. veebruaril 2019. a. Teade sundvalduse seadmise menetluse algatamisest on allkirjastatud 23. jaanuaril 2019. a ehk alles peale kuupäeva, s.o 14. jaanuari 2019. a, mil Kastre Vallavalitsuse 22. märtsi 2019. a kirja kohaselt möödus viimane tähtaeg ettepanekute esitamiseks ja arvamuse esitamiseks. Tulenevalt eeltoodust ei olnudki kaebajal objektiivselt võimalik mingisuguseid ettepanekuid ja arvamusi planeeritava kitsenduse kohta esitada.
2.KAHOS § 7 lg 4 sätestab, et kui menetluse läbiviijal ei õnnestu teadet kolme kuu jooksul kinnisasja omanikule kätte toimetada sama paragrahvi lg-s 3 sätestatud viisil või kui puuduvad omaniku aadressi andmed või kui ta ei ela teadaoleval aadressil ja tema tegelik viibimiskoht ei ole teada ning teadet ei ole muul viisil võimalik kätte toimetada või menetlusosaline ei ole teada, avaldatakse teade üleriigilise levikuga ajalehes ja Ametlikes Teadaannetes ning sellega loetakse teade omanikule kättetoimetatuks. Kaebajale teadaolevalt ei ole menetluse läbiviija isegi mitte üritanud (vähemalt ei ole selle kohta esitatud ainsatki tõendit) talle seadusjärgset teadet enne 23. jaanuari 2019. a koostatud kirja tähituna saatmist kätte toimetada, mistõttu on täitmata sundvalduse seadmise otsustamise kohustuslikud eeldused, s.t puudutatud isiku kaasamine, omandiõigust kitsendava haldusakti subjekti ärakuulamisõiguse tagamine, õiguspärasus ning muud hea halduse tava üldpõhimõtted.
3.Kaebajal on õiguspärane ootus, et omandiõigust kitsendavast haldusaktist teavitatakse seaduses ettenähtud korras ja viisil. Kastre Vallavalitsuse ja Vallavolikogu poolt väljastatud teatistele ei ole kuni tänase päevani lisatud kõnealuse Palmpro OÜ ehitusprojekti nr 164 seletuskirja, mis selgitaks missugustel kaalutlustel on projekt valminud ja missuguseid aspekte on arvesse võetud. Kaebajal puudub igasugune teave missugune on eeldatav liiklustihedus planeeritaval kergliiklusteel ja kuidas on kavas minimeerida teega kaasnevat müra ja inimtegevuse tagajärjel paratamatult tekkivat prügi, mis suure tõenäosusega leiab koha kaebaja kinnistul. Vaidlustatavast otsusest ei nähtu missuguseid avalikke ja erahuve on otsuse tegemisel kaalutud. Samuti ei ole otsusest nähtav selle kujunemisprotsess ehk missuguste variantide vahel valides realiseerus ja kinnitati just selline projektilahendus. Kastre Vallavalitsus on oma teatises lakooniliselt märkinud, et kergliiklustee ehitamist planeeritakse lähtuvalt avalikust huvist. Kuivõrd teeprojekti ei ole kaebajale kunagi tutvustatud, siis on kogu planeerimistegevuses jäetud rakendamata planeerimisseadusest tulenev avalikkuse ja puudutatud isikute kaasamise põhimõte. Eelpool kirjeldatu on endaga kaasa toonud haldusmenetluse seaduse (HMS) §-st 36 tuleneva selgitamiskohustuse täitmata jätmise.
4.Kaebaja on koostöös Maanteeametiga alles 2017. a rajanud kõnealusele Tambeti kinnistule mahasõidud, mis võimaldaks asuda kinnistule läbi detailplaneeringu planeerima maatulundusmaa kõrval või asemel elukondlikku kasutust ja hoonestust, mistõttu ei saa kaebaja kuidagi nõustuda sundvalduse seadmisega vaidlustatud otsusega määratud korras ja ulatuses.
3-19-886
5.Kaebaja ei nõustu vastustaja arvamusega, et telefonikõnede tegemisega tundmatutele isikutele ja vastuseta jäänud e-kirjade saatmisega, oli kohalik omavalitsus teavitamiskohustuse nõuetekohaselt täitnud.
14.Vastustaja vaidleb kaebusele vastu. Vastustaja vastuväited on kokkuvõtvalt järgmised.
1.Kastre Vallavalitsus on teinud kõik endast oleneva, et saada kaebaja seadusliku esindajaga ühendust, kuid see ei õnnestunud. Kuna omanikuga polnud võimalik kontakti saada, oli Kastre Vallavalitsuse ainus võimalus Hammaste-Rasina kergliiklustee ehitusprojektiga nr 164 edasi minekuks sundvalduse seadmine planeeritud isikliku kasutusõigusega koormatavale maale Tambeti kinnistul.
2.Nemo Consult OÜ esitas 6. märtsil 2019 Kastre Vallavalitsusele kirjaliku arvamuse Kastre Vallavalitsuse 18. detsembri 2018. a korralduse nr 629 kohta, milles teeb Kastre Vallavalitsusele ettepaneku esitada omapoolne nägemus võimalikust sõlmitavast isikliku kasutusõiguse lepingust. Arvestades kaebaja volitatud esindaja ettepanekuga arutada võimalikke variante servituudi seadmiseks on Kastre Vallavalitsus korduvalt üritanud telefonitsi kontakti saada nii kaebaja esindajaga A. Päkkiga kui ka volitatud esindajaga R. Looga, et leppida kokku kohtumine, kus saaks arutada võimalikke kokkuleppeid. Vaatamata Kastre vallavanema, abivallavanema ja vallasekretäri katsetele mainitud isikutega telefonitsi ühendus saada, kontakti saada ei õnnestunud.
3.Lähtudes KAHOS § 39 lg-st 5 ja § 12 lg-st 2, tellis Kastre Vallavalitsus kutsetunnistusega hindaja, kes määras ära kõnealloleva koormatava maa-ala väärtuse. Hindaja poolt koostatud dokumentide alusel tasub Kastre Vallavalitsus koormatava maa-ala kinnistu omanikule sundvalduse tasu. Kastre Vallavalitsus on kirjalikult (tähitult 22. märtsil 2019 (A. Päkki poolt 11. aprillil 2019 vastu võetud) ja 15. aprillil 2019 esindajale) palunud kaebaja esindajal kui ka volitatud esindajal edastada Kastre Vallavalitsusele pangarekvisiidid sundvalduse tasu tasumiseks, kuid pangarekvisiite pole edastatud.
4.Hammaste-Rasina kergliiklustee ehitust finantseeritakse 349 765.07 euro ulatuses EAS vahenditest. Lähtuvalt sellest on Kastre Vallavalitsusele seatud nii kooskõlastuste kui ka ehitusprojekti realiseerimise tähtajad. Toimingud, mis on seotud isikliku kasutusõiguse- või sundvalduse seadmisega pidid olema lõpetatud kevadel 2019 ning kergliiklustee ehituslik osa peab olema valmis oktoobriks 2019.
5.Hammaste-Rasina kergliiklustee ehituse omafinantseerimine moodustab 15% ehk 61 723.29 eurot kogu kergliiklustee maksumusest ning kui EAS keeldub toetuse väljamaksmist, siis omavahenditest ei suudaks vald kergliiklustee ehitamist finantseerida.
6.Kergliiklustee asukoha valik on projekteerimise käigus hoolikalt kaalutud ja otsus on tehtud eelkõige lähtuvalt sellest, kus pool teed asuvad side- ja elektrikommunikatsioonid. Kuna kinnistutele, mis on seotud Hammaste-Rasina kergliiklustee ehitusprojektiga nr 164 on juba eelnevalt seoses mainitud elektrikommunikatsioonidega seatud piiranguid, siis ei too kergliiklustee ehitamine kaasa täiendavaid piiranguid ega kitsendusi.
7.Kaebaja on oma avalduses kirjutanud, et 2017. a rajati Tambeti kinnistule mahasõidud ning rajatav kergliiklustee läbib kõnealuseid mahasõite ja kaebajal puudub igasugune teave, kas mahasõidud on pärast kergliiklustee väljaehitamist veel praegusel kujul alles või mitte. Lähtuvalt Hammaste-Rasina kergliiklustee ehitusprojektist nr 164 jäävad kõneallolevad mahasõidud alles, lisaks mahasõidud asfalteeritakse, mis tagab mugavama ja kvaliteetsema kasutamise. Tambeti kinnistu piirlemine kergliiklusteega koos asfalteeritud mahasõitudega tõstab Tambeti kinnistu väärtust.
3-19-886
8.Hammaste-Rasina kergliiklustee ehitamine toimub lähtuvalt avalikust huvist. Vastavalt KAHOS §-le 2 saab kinnisasja sundvõõrandada, kui lähtutakse avalikust huvist ja kui omanikuga ei õnnestu saavutada kokkulepet.
9.Kõigi Hammaste-Rasina kergliiklustee ehitusprojektiga seotud kinnistu omanikega on saavutatud kokkulepped kas isikliku kasutusõiguse või sundvalduse seadmise läbi. Seega pole mõeldav, et osa kergliiklusteest (Tambeti kinnistu piiril) jäetakse ehitamata. Lähtuvalt turvalisusest (täiendavad maantee ülekäigukohad) ei ole võimalik rajada ka osa kergliiklusteest Tambeti kinnistu vastas olevale kinnistule.
10.Kastre Vallavalitsus on oma 15. aprilli 2019. a kirjas kaebaja esindajale kinnitanud, et seoses kergliiklustee ehitusega ei kaasne Tambeti kinnistu omanikule täiendavaid piiranguid, kitsendusi ega muid lisakohustusi.
11.Kaebajal oli piisavalt aega ja võimalust, et saada nii Kastre Vallavalitsusega, kui ka projekteerijaga ühendus enne sundvalduse seadmist. Paraku ei soovinud kaebaja seda teha, jättes tähelepanuta nii telefonikõned kui ka saadetud kirjad.
12.Tänaseks on Kastre Vallavalitsus kõikide teiste osapooltega kokkulepped saavutanud, sõlminud lepinguid, hüvitanud sellega kaasnevaid kulusid ja ehitushange on läbi viidud. Hanke võitja on väljakuulutatud ning temaga on leping sõlmitud. Kergliiklustee ehitustöödega on juba alustatud ning tööde lõpetamise tähtaeg on orienteeruvalt 2019. a oktoobrikuu algus. Avalik huvi kergliiklustee rajamiseks on suur.
KOHTU SEISUKOHT
15.Kohus leiab, et osaühingu Elbrus kaebus ei anna alust Kastre Vallavolikogu 19. veebruari 2019. a otsuse nr 65 tühistamiseks. Vaidlustatud otsusega seadis vastustaja Kastre valla kasuks avalikes huvides tähtajatu sundvalduse kergliiklustee ja tänavavalgustuse ehitamiseks ning majandamiseks Tartu maakonnas, Kastre vallas, Issaku külas asuvale Tambeti kinnistule, mis on kaebaja omanduses. Kohtumenetluse ajal on kergliiklustee ja tänavavalgustus valmis ehitatud ning võetud kasutusse (dtl 447). Kaebaja soovib vaidlusaluse otsuse tühistamist, kuna sundvalduse seadmise menetluses on rikutud mitmeid menetlusnorme.
16.Pooled vaidlevad sisuliselt selle üle, kas omandiõigust kitsendavast haldusaktist teavitati kaebajat seaduses ettenähud korras ja viisil. Samuti leiab kaebaja, et vastustaja on jätnud täitmata HMS §-st 36 tuleneva selgitamiskohustuse. Kuivõrd teeprojekti ei ole kaebajale kunagi tutvustatud, siis on kaebaja arvates kogu planeerimistegevuses jäetud rakendamata planeerimisseadusest tulenev avalikkuse ja puudutatud isikute kaasamise põhimõte. Vastustaja on seisukohal, et on teinud kõik endast oleneva, et kontakteeruda kaebajaga ja pidada läbirääkimisi isikliku kasutusõiguse seadmise tingimuste kohta haldusmenetluse vältel.
17.Omaniku õigused võivad Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) § 32 ja asjaõigusseaduse (AÕS) § 68 lg 2 järgi olla kitsendatud seaduse või teiste isikute õigustega. Riigikohus selgitas
17.aprilli 2012. a otsuses asjas nr 3-4-1-25-11, et olukorras, kus piiratakse isiku õigust oma omandit vabalt kasutada, on tegemist PS §-ga 32 tagatud omandiõiguse riivega. Omandipõhiõiguse riived jagunevad kaheks. PS § 32 lg 1 teine lause sätestab tingimused omandi omaniku nõusolekuta võõrandamiseks. Muid piiranguid reguleerib PS § 32 lg 2 teine lause. Kinnisomandi kitsenduseks on laias tähenduses kõik piirangud, mis takistavad kinnistu omaniku AÕS §-st 68 tulenevat õigust kinnisasja vabalt kasutada, vallata või käsutada ja mis ei ole omandi omaniku nõusolekuta võõrandamine (vt ka U. Volens, „Ses hulluses on siiski järjekindlust“ ehk kinnisomandi kitsenduste süsteemi otsimas, Juridica nr 7, 2013). Juhul kui seaduses sätestatud põhiõiguse riivel ei ole legitiimset eesmärki või kui piirang on legitiimse eesmärgi suhtes ebaproportsionaalne, on tegemist põhiõiguse rikkumisega.
3-19-886
18.Sundvalduse seadmine piirab PS §-ga 32 kaitstud omandipõhiõigust. Sundvalduse seadmisel on määrav, et see ei piiraks kinnisasja omaniku õigusi ülemääraselt, st viisil, et pärast sundvalduse seadmist ei ole võimalik kinnisasja eesmärgipäraselt kasutada. Selleks ongi ette nähtud sundvalduse seadmise menetlus, kus tuleb mh kaaluda era- ja avalikke huve. PS § 11 nõuab, et põhiõiguse piiramiseks peab olema seaduslik alus. Samuti peab piirang ise olema proportsionaalne. Proportsionaalsuse hindamisel tuleb kaalukausile seada avalik huvi, mis õigustab sundvalduse seadmist, ja teiselt poolt erahuvi, st omandiõigus konkreetseid asjaolusid silmas pidades. Et sundvalduse seadmine oleks proportsionaalne, peab avalik huvi olema ülekaalukas. Piirang ei ole proportsionaalne, kui sama avalikku huvi on võimalik realiseerida isiku omandiõiguse piirangut seadmata jättes.
19.Kuna kohus peab hindama ka sundvalduse seadmise proportsionaalsust, tuleb kohtumenetluses välja selgitada, kui oluline on avalik huvi kergliiklustee rajamiseks. Kui kergliiklustee rajamiseta ei jääks kohaliku omavalitsuse eesmärgid saavutamata, ei saa avalikku huvi sundvalduse seadmiseks pidada ülekaalukaks. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lg 1 sätestab, et omavalitsusüksuse ülesanne on korraldada vallas või linnas sotsiaalteenuste osutamist, sotsiaaltoetuste ja muu sotsiaalabi andmist, eakate hoolekannet, kultuuri-, spordi- ja noorsootööd, elamu- ja kommunaalmajandust, veevarustust ja kanalisatsiooni, heakorda, jäätmehooldust, ruumilist planeerimist, valla- või linnasisest ühistransporti ning valla või linna teede ehitamist ja korrashoidu, kui need ülesanded ei ole seadusega antud kellegi teise täita. Kohaliku omavalitsuse ülesanne on tagada ka planeeringute kui haldusaktide elluviimine.
20.Vaidlusaluses asjas on kohalik omavalitsus otsustanud seada sundvalduse kaebaja kinnistule. Praegusel juhul ei ole tegemist sundvõõrandamisega, vaid kaebaja õigusi vähem piirava sundvalduse seadmisega. KAHOS § 2 lg-te 1 ja 2 kohaselt on kinnisasja avalikes huvides omandamine, sh sundvõõrandamine, kinnisasja omandamine üldistes huvides õiglase ja kohese hüvitise eest. Kinnisasi omandatakse kokkuleppel omanikuga või sundvõõrandatakse, kui omanikuga kokkulepet ei saavutata. Sundvalduse seadmine seisneb seevastu kinnisasja koormamises sellise kinnisomandi kitsendusega, mis oma sisult vastab isiklikule kasutusõigusele. KAHOS seletuskirjas on märgitud, et kuna sundvalduse seadmine toimub üksnes avalikes huvides tehnovõrkude või -rajatiste talumiseks, erateede avalikuks kasutamiseks, keskkonnaseirejaama püstitamiseks või muul sarnasel eesmärgil, võib uue regulatsiooni kohaselt sundvalduse seada nii maaomanikuga kokkuleppel kui ka temaga kokkulepet saavutamata. Sundvalduse seadmisele ei pea eelnema läbirääkimisi piiratud asjaõiguse seadmiseks. Sundvalduse seadmise võimaluse loomine ei välista küll avalikes huvides piiratud asjaõiguse seadmist kinnisasja omanikuga kokkuleppel, kuid see on riigile või kohalikule omavalitsusele oluliselt koormavam.
21.Sundvalduse seadmist ei saa kasutada piiramatult, vaid üksnes KAHOS §-s 4 sätestatud eesmärkidel. KAHOSe sundvalduse seadmise regulatsioon ühtlustatakse EhS §-s 94 sätestatuga. Sundvalduse otsus on haldusorgani poolt haldusülesannete täitmisel avalikõiguslikus suhtes üksikjuhtumi reguleerimiseks antud isiku õiguste või kohustuste tekitamisele suunatud korraldus, mis reguleerib eelkõige kinnisasjale kitsenduse seadmist. Seetõttu on oluline, et sundvalduse otsuses on nimetatud konkreetne kinnisasi ja täpselt välja toodud sundvaldaja õigused ja kohustused. Nii nagu isikliku kasutusõiguse puhul üldiselt, ei saa ka sundvaldus kohustada kinnisasja omanikku mingiteks aktiivseteks tegevusteks, tegemist on ainult kohustusega hoiduda oma omandi teostamisest (AÕS § 172, mis kohaldub isiklikule kasutusõigusele § 225 lg 1 kaudu).
3-19-886
22.Sundvalduse seadmine toimub kaalutlusõiguse alusel. HMS § 4 lg 2 kohaselt tuleb kaalutlusõigust teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. HMS § 54 kohaselt on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. HMS § 56 lg 3 sätestab, et kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti põhjenduses tuleb märkida kaalutlused, millest haldusorgan on haldusakti andmisel lähtunud. Kõigi osapoolte huvide kaalumise nõue tuleneb ka asjaõiguslikest põhimõtetest. Nii sätestab AÕS § 158 lg 3 ls 3, et servituudi seadmisel tuleb arvestada koormatava kinnisasja omaniku huve.
23.HKMS § 158 lg 3 sätestab, et kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti või tehtud toimingu õiguspärasust hinnates kontrollib kohus ka kaalutlusõiguse piiride ja eesmärgi ning muude kaalutlusreeglite järgimist haldusorgani poolt. Kohus ei hinda eraldi kaalutlusotsuse otstarbekust. Kohus ei teosta haldusakti või toimingu õiguspärasust kontrollides kaalutlusõigust haldusorgani eest. Kohtumenetluses kontrollib kohus vaidlustatud haldusakti õiguspärasust selle andmise aja seisuga (HKMS § 158 lg 2 teine lause).
24.Vastustaja põhjendas sundvalduse seadmist järgmiste asjaoludega: 1) lähtuvalt avalikust huvist planeerib Kastre Vallavalitsus kergliiklustee ehitamist Hammaste-Rasina tee lõigul 02,34 km vastavalt Palmpro OÜ koostatud ehitusprojektile nr 164; 2) kergliiklustee rajamine võimaldab jalgratturitele, rulluisutajatele ja jalakäijatele aastaringselt ohutult liigelda; 3) Kastre Vallavalitsus andis 9. märtsil 2018 korralduse nr 141, mille kohaselt kergliiklustee ehitamine puudutab 15 katastriüksuse seas ka kaebaja katastriüksust; 4) Kastre Vallavalitsus andis
17.oktoobril 2018 korralduse nr 479, mille kohaselt sõlmitakse isikliku kasutusõiguse lepingud kõigi kinnistu omanikega, kelle kinnistuid Hammaste-Rasina kergliiklustee ehitusprojekt nr 164 puudutab; 5) kaebaja kinnistul kergliiklustee alla jääva maa-ala suurus on 2493m2 (0,02493 ha); 6) vastavalt Maanteeameti nõuetele ei olnud kergliiklusteed võimalik ilma kaebaja kinnistut läbimata projekteerida; 7) Kastre Vallavalitsus ja projekteerija on püüdnud kaebajaga kontakti saada nii telefonitsi kui kirja teel, kuid pole kaebajaga ühendust saanud; 8) kuna kaebajaga pole võimalik kontakti saada, on Kastre Vallavalitsuse ainus võimalus Hammaste-Rasina kergliiklustee ehitusprojektiga nr 164 edasi minekuks sundvalduse seadmine planeeritud isikliku kasutusõigusega koormatavale maale Tambeti kinnistul; 9) Kastre Vallavalitsus algatas 18. detsembri 2018. a korraldusega nr 629 sundvalduse seadmise menetluse, avaldas vastavasisulise teate ülevabariigilises ajalehes „Postimees“ ja edastas teate puudutatud isikule. Viimane tähtaeg ettepanekute tegemiseks ja arvamuse esitamiseks oli 14. jaanuar 2019. Arvamusi ei esitatud.
25.Nagu kohus eelnevalt selgitas, kaasneb sundvalduse seadmisega alati omandiõiguse riive, mis on aga samas KAHOS §-st 2 tulenevalt õiguspärane juhul, kui üldine huvi kaalub üles kinnisasja omaniku erahuvi. Kohtu hinnangul on vastustaja piisavalt ja arusaadavalt põhjendanud, miks eksisteerib avalik huvi Tambeti kinnistule kergliiklustee ja tänavavalgustuse ehitamiseks.
26.Avalik huvi on määratlemata õigusmõiste ning seadusandja ei ole piiritlenud seda konkreetse isikute arvuga. Kohtupraktikas on leitud, et avaliku huvi olemasolu tuvastamiseks on piisav, kui sundvalduse seadmine toimub mingi eesmärgi saavutamiseks, mis on mõeldud sotsiaalse õigluse tugevdamiseks. Kohtupraktikast tulenevalt võib avalik huvi seisneda nt planeeringutes väljendatud kavatsuses ala avalikes huvides kasutada. Selline huvi võib olla väljendatud ka üldplaneeringus (Riigikohtu 18. oktoobri 2004. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-378
3-19-886 04, p 10) või kohalike elanike poolt väljendatud soovis ala kasutada (Riigikohtu 15. jaanuari 2009. a otsus asjas nr 3-3-1-87-08, p 19).
27.Kahtlemata võimaldab kergliiklustee rajamine jalgratturitele, rulluisutajatele ja jalakäijatele aastaringselt ohutult liigelda. Avalikes huvides on tagada kõigile vaba juurdepääs kergliiklusteele. Kohalik omavalitsus ei pea sundvalduse seadmisel kaaluma üksnes seda, kas avalik huvi ületab erahuve, vaid ka seda, milline lahendus riivaks erahuve kõige vähem. Sellest põhimõttest ongi vastustaja lähtunud ja kaalunud, kas sundvõõrandamise eesmärk on saavutatav kinnistu omaniku jaoks leebemate vahenditega, s.o kas eesmärk on saavutatav sundvalduse seadmisega. Lisaks on vastustaja kohtumenetluses täiendavalt selgitanud, et suurt huvi kergliiklustee osas on dokumenteeritud Võnnu valla arengukavas. Kõneallolev kergliiklustee tagab ohutu liikumise vabaaja veetmisel, spordi tegemisel kui ka igapäevaste toimingute tegemisel (näiteks ohutu jõudmine bussi peale, koju ja kooli). Seoses sellega, et Võnnu aleviku transpordiühendus Tartu linnaga ei ole piisavalt tihe, kasutavad Võnnu aleviku elanikud ühistransporti Tartu-Räpina maantee liinil ja Räpina maanteele jõudmiseks kasutatakse Hammaste-Võnnu teed. Lisaks käiakse puhkamas Issaku järves, kasutades samuti Hammaste-Võnnu teed. Kuigi neid argumente ei ole vastustaja vaidlusaluses otsuses märkinud, on kohus veendunud, et nendest seisukohtadest lähtus vastustaja ka haldusakti andmisel. Seetõttu saab neid asjaolusid arvesse võtta (Riigikohtu 29. novembri 2012. a kohtuotsus asjas nr 3-3-1-29-12). Juba Võnnu valla arengukavas aastateks 2012-2022 (dtl 261-310) on märgitud, et „turvalise ja terve elukeskkonna loomise juures on olulisel kohal Võnnu alevikku läbiv kergliiklustee. Jalakäijate ja jalgratturite osakaal vallas on suur. Kooliõpilased käivad kaugematest paikadest nii rattaga kui ka jalgsi. Kergliiklustee on planeeritud alates TartuRäpina maanteest, läbides Võnnu aleviku ja kulgeks Lääniste külani. Valla elanike seas leiaks see aktiivset kasutamist tervisespordi edendamisel.“ Lisaks nähtub arengukavast, et HammasteVõnnu-Lääniste kergliiklustee projekti teostamisajaks planeeriti juba aastat 2015 ning Hammaste-Võnnu-Lääniste kergliiklustee väljaehitamist aastatel 2016-2020. Arengukavast nähtub, et Võnnu valla rahvas on kvaliteetse elukeskkonna tagamiseks pidanud HammasteVõnnu-Lääniste kergliiklustee väljaehitamist koos valgustusega äärmiselt oluliseks. Ka Võnnu Vallavolikogu poolt 27. oktoobril 2016. a määrusega nr 18 kinnitatud Võnnu valla arengukava 2025 peab jätkuvalt oluliseks Hammaste-Võnnu-Lääniste kergliiklustee rajamist (dtl 311-355). Sellest arengukavast nähtub, et kergliiklusteede rajamise eesmärgiks on eelkõige liikluse turvalisuse suurendamine tihedamalt kasutuses olevatel teelõikudel ja tervislikuma elukeskkonna tagamine. Kohtumenetluses on vastustaja täiendavalt selgitanud, et kergliiklustee ehitamisega on parandatud liiklusolukord turvalisemaks. Inimesed liiguvad mööda kergliiklusteed, mitte sõidutee äärt, mis lubab sõidukitel liikuda lubatud kiirusega ilma möödasõite tegemata või järskude pidurdamisteta (dtl 428).
28.Täiendavalt on vastustaja kohtumenetluses selgitanud, et kergliiklustee suhtes on endiselt avalik huvi väga suur. Tänaseks, kui kergliiklustee on valmis ehitatud, kasutavad seda nii lapsed kui ka täiskasvanud sportimiseks, vaba aja veetmiseks ja liiklemiseks. Selle tõestuseks on
26.septembril 2019 ilmunud ajalehes „Tartu Postimees“ vastavasisuline artikkel koos piltidega (dtl 413). Kohus leiab kõike eelnevat arvesse võttes, et sundvalduse seadmiseks oli ülekaalukas avalik huvi.
29.Tallinna Ringkonnakohus on 1. novembri 2019. a otsuses asjas nr 3-19-63 (p 21) öelnud, et sundvalduse seadmise õiguspärasuse kontrollimisel on määrav, kas sundvalduse seadmise järgselt on kaebajal võimalik oma omandit eesmärgipäraselt kasutada. Kui eelnevale lisaks on täidetud KAHOS §-s 40 sätestatud muud eeldused, sh on kaebaja nõuetekohaselt ära kuulatud, ei ole põhjust pidada sundvalduse seadmist õigusvastaseks. Kohus kontrollibki järgnevalt, kas
3-19-886 kaebaja on nõuetekohaselt haldusmenetlusse kaasatud ning kas vastustaja on rikkunud HMS § 40 lg 1 ja 2 ning KAHOS § 39 lg-t 3.
30.HMS § 35 lg 1 p 2 sätestab, et haldusmenetlus haldusakti andmiseks või toimingu sooritamiseks algab haldusorgani initsiatiivil algatatud haldusmenetluses menetlusosalise teavitamisega menetlusest. Ka KAHOS § 39 lg 3 sätestab, et sundvalduse seadja teavitab kinnisasja omanikku sundvalduse seadmise menetlusest. Seega oli kohalikul omavalitsusel, käesoleval juhul Kastre vallal, kohustus Tambeti kinnistule sundvalduse seadmise menetlusest kaebajat teavitada. KAHOS § 39 lg 2 kohaselt kohaldatakse sundvalduse seadmisele kinnisasja sundvõõrandamise sätteid, kui KAHOS 8. peatükist ei tulene teisiti. Seega tuleb menetluse läbi viimisel lähtuda omandamise menetlusele kehtestatud üldistest põhimõtetest. Teate kätte toimetamine toimub KAHOS § 7 lg-te 3 ja 4 kohaselt, mis sätestavad, et teade toimetatakse kinnisasja omanikule kätte elektrooniliselt, väljastusteatega tähtkirjaga või allkirja vastu teatisel, millele märgitakse dokumendi üleandmise aeg. Kinnisasja omanikul on õigus teates antud tähtaja jooksul esitada menetluse läbiviijale kirjalikult oma arvamus. Kui menetluse läbiviijal ei õnnestu teadet kolme kuu jooksul kinnisasja omanikule kätte toimetada käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud viisil või kui puuduvad omaniku aadressi andmed või kui ta ei ela teadaoleval aadressil ja tema tegelik viibimiskoht ei ole teada ning teadet ei ole muul viisil võimalik kätte toimetada või menetlusosaline ei ole teada, avaldatakse teade üleriigilise levikuga ajalehes ja Ametlikes Teadaannetes ning sellega loetakse teade omanikule kättetoimetatuks.
31.Asja materjalidest nähtub, et vastustaja soovis menetlusest teavitamise ja puudutatud isiku kaasamise kohustust täita, algatades 18. detsembri 2018. a korraldusega nr 629 sundvalduse seadmise menetluse Kastre valla kasuks kinnisasjal aadressiga Tambeti, Issaku küla, Kastre vald, Tartumaa (dtl 14-16). Korralduse resolutsiooni p-s 4 on kirjas, et teade toimetada kinnisasja omanikule kätte elektrooniliselt, väljastusteatega tähtkirjaga või allkirja vastu teatisel, millele märgitakse dokumendi üleandmise aeg (ehk siis vastavalt KAHOS § 7 lg-le 3). Korralduse resolutsiooni p-s 5 sätestati, et kui kinnisasja omanikule ei õnnestu teadet ühe kuu jooksul kätte toimetada sama korralduse p-s 4 sätestatud viisil või kui puuduvad omaniku aadressi andmed või kui ta ei ela teadaoleval aadressil ja tema tegelik viibimiskoht ei ole teada ning teadet ei ole muul viisil võimalik kätte toimetada või menetlusosaline ei ole teada, avaldatakse teade üleriigilise levikuga ajalehes ning sellega loetakse teade omanikule kättetoimetatuks (dtl 15). Kohus palus vastustajal kohtumenetluses selgitada, kas vastustaja edastas 18. detsembri 2018. a korralduse nr 629 esimest korda kaebajale elektrooniliselt, väljastusteatega tähtkirjaga või allkirja vastu teatisel. Kui korraldus nr 629 esitati kaebajale elektrooniliselt, palus kohus selgitada, millisele kaebaja elektronposti aadressile korraldus saadeti ja võimalusel esitada korralduse edastamist tõendavad dokumendid. Kui korraldus esitati väljastusteatega tähtkirjaga või allkirja vastu teatisel, palus kohus samuti edastada vastavad tõendid. Kui vastustaja ei edastanud korraldust nr 629 resolutsiooni p-s 4 märgitud viisil, palus kohus selgitada, miks ta seda ei teinud. Samuti soovis kohus teada, et kui vastustaja avaldas sundvalduse seadmise teate vastavalt korralduse nr 629 resolutsiooni p-le 5 üleriigilise levikuga ajalehes ning sellega loeti teade omanikule kättetoimetatuks, siis miks pidas vastustaja vajalikuks 23. jaanuaril 2019. a teatega nr 4-5/128 täiendavalt kaebajat sundvalduse seadmise menetluse algatamisest teavitada.
32.Vastustaja selgitas (dtl 412-413), et edastas kaebaja äriregistris märgitud aadressile (Jaama tn 197 - 45, Tartu linn) 18. detsembri 2018. a korralduse nr 629 lihtkirjaga. Lähtuvalt sellest, et pärast Kastre Vallavalitsuse 17. oktoobri 2018. a korralduse nr 479 ja 18. detsembri 2018. a korralduse nr 629 andmist polnud võimalik projekteerijal ega vallavalitsuse ametnikel
3-19-886 kontakteeruda kaebaja esindajaga ning puudus informatsioon kirjade kättesaamise kohta, otsustati esitada vastavasisuline teade ajalehes Tartu Postimees. Vastustaja selgitas, et otsustas avaldada vastavasisulise teate ajalehes Tartu Postimees eesmärgiga, et teade jõuaks adressaadini, kuna kaebaja on registreeritud Tartu linnas. Seega on tõenäolisem, et avaldatud info ajalehes Tartu Postimees jõuab kaebajani kiiremini, kui teade oleks avaldatud muus üleriigilises ajalehes. Vastustaja andis teada, et kuna korraldus nr 629 edastati esialgu lihtkirjaga ja kättesaamine ei olnud kinnitatud, otsustati edastada eelpoolmainitud korraldus kordusena kaebaja postiaadressile tähitud kirjaga.
33.Seega nähtub vastustaja vastusest, et sundvalduse seadmise menetluse alustamisest teavitamine ei toimunud täpselt nii nagu KAHOS § 7 lg-d 3 ja 4 ette näevad. Vastustaja otsustas korralduse edastada lihtkirjaga ja avaldas teate ka Tartu Postimehes, kuigi seadus näeb ette kättetoimetamise elektrooniliselt, väljastusteatega tähtkirjaga või allkirja vastu teatisel ja hiljem, kui sedasi ei õnnestu kirja kätte toimetada, siis teate avaldamine üleriigilise levikuga ajalehes ja Ametlikes Teadaannetes.
34.Kaebaja väidab, et sai 18. detsembri 2018. a korralduse nr 629 kätte alles 13. veebruaril 2019, kui talle edastati tähtkirjaga Kastre Vallavalitsuse 23. jaanuari 2019. a teade nr 4-5/128 sundvalduse seadmise menetluse algatamise kohta – teate kaaskirjana edastati ka korraldus nr 629. Vastustaja selgitas, et tal puuduvad tõendid kirja kättesaamise kohta (dtl 178). Kohtule on arusaamatu, miks kaebaja pärast sundvalduse seadmise menetluse algatamise teate kättesaamist ei võtnud koheselt vastustajaga ühendust. Teates nähtub, et nii Kastre Vallavalitsus kui projekteerija on korduvalt püüdnud kaebajaga kontakti saada ja seda nii telefonitsi kui kirja teel (dtl 120). Kaebaja on reageerinud alles 6. märtsil 2019 (dtl 18-20).
35.Vastustaja selgituste kohaselt proovis vald kaebajat kätte saada tegelikult juba 9 kuud varem, täpsemalt 9. märtsil 2018, kui vald andis välja korralduse nr 479 „Isikliku kasutusõiguse seadmine valla kasuks“, mille kohaselt sõlmitakse isikliku kasutusõiguse lepingud kinnistu omanikega (dtl 103-104). Vastustaja väidab, et püüdis kaebajaga kontakti saada nii kirjalikult kui telefonitsi. Selle tõenduseks on kohtule esitatud vallavanema ja abivallavanema kõnede eristus. Vastustaja on selgitanud, et kuna kõnede eristuses kajastatakse ainult vastuvõetud kõned, ei ole võimalik tõestada mitu korda on proovitud tegelikult helistada. Kohtule tundub see väide usutav. Kõnede eristusest nähtub, et Priit Lomp on 23. augustil 2018 helistanud korduvalt telefoninumbritele 3725089473 ja 3725091533, 4. septembril 2018 helistanud telefoninumbritele 3725089473 ja 3725228336 (dtl 255-256). Ning T. Muru on 10. oktoobril 2018 helistanud telefoninumbrile 5089473 (dtl 257). Samuti on P. Lomp saatnud telefoninumbrile 5228336 4. septembril ja 12. septembril 2018 sõnumi (dtl 258). Ka kohtul ei ole õnnestunud kohtumenetluses kaebaja seadusliku esindajaga telefonitsi ühendust saada (dtl 400).
36.Asja materjalidest nähtub, et Palmpro OÜ esindaja saatis 1. septembril 2018. a (s.o 3 kuud ennem sundvalduse seadmise menetluse alustamist) korduva e-kirja kaebaja esindaja A. Päkkiga seotud kõikidele elektronposti aadressidele ([email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]) (dtl 82, 117). Selles kirjas teavitatakse kaebaja esindajat, et Palmpro OÜ koostab Hammaste-Võnnu vahelist kergliiklustee ehitusprojekti; projekteeritud kergliiklustee läbib kaebaja omanduses olevat Tambeti kinnistut (4,29 ha); Tambeti kinnistul on kergliiklustee all oleva maa-ala suurus 2493m2 (0,2493 ha); vastavalt Maanteeameti nõudele ei olnud kergliiklusteed võimalik teistmoodi projekteerida; kergliiklustee alla jääva maatüki 0,2493 ha suuruse müümine või rentimine otsustatakse Kastre Vallavalitsusega läbirääkimiste
3-19-886 teel. Samast kirjast nähtub, et kaebaja esindajaga on püütud kontakti saada juba alates
28.märtsist 2018. Selle tõenduseks on kohtule esitatud ka Palmpro OÜ esindaja 28. märtsi 2018. a e-kiri aadressile [email protected]. Viimati viidatud kirjas on kaebaja esindajale selgitatud, et Hammaste-Võnnu kergliiklustee on projekteeritud osaliselt kaebaja omanduses olevale kinnistule; Maanteeameti nõue on, et kergliiklustee oleks sõiduteest ohutus kauguses ja et oleks võimalik talvel lükata lund vabale pinnale, mis ei segaks nii kergliiklustee kui ka sõidutee kasutamist; kaebajal on palutud kooskõlastada krundijaotuskava. Ka 10. aprillil 2018 ja 17. augustil 2018 on Palmpro OÜ püüdnud kaebaja esindajaga e-kirjaga ühendust saada, et kaebaja tagastaks Palmpro OÜ-le krundijaotuskava. Kohtule ei ole usutav, et kaebaja ühtegi ekirja kätte ei saanud. Elektronposti aadressilt [email protected] on kaebaja saatnud kohtusse ka käesoleva kaebuse (dtl 3, 23) ning on kinnitanud sellele meiliaadressile edastatud kohtudokumentide kättesaamist ja saatnud dokumente (dtl 43, 370, 377, 384, 387, 394). Järelikult on tegemist toimiva elektronposti aadressiga. Kohtu hinnangul pidi seetõttu kaebajale olema teada, et projekteeritakse kergliiklustee ehitusprojekti, mis läbib ka kaebaja kinnistut. Teatmik.ee andmetel on A. Päkk juhatuse liige ka BISMARCK LOGISTIKA OÜ-s, mille elektronposti aadress on [email protected] (dtl 83). Samuti on A. Päkk juhatuse liige OÜ-s HTP Holding, mille e-posti aadress on [email protected] (dtl 86). Ka Äriregistri teabesüsteem näitab, et BISMARCK LOGISTIKA OÜ, mille juhatuse liige on A. Päkk, elektronposti aadress on [email protected] ning OÜ HTP Holding, mille juhatuse liige on samuti A. Päkk, elektronposti aadress on [email protected].
37.Samuti on Palmpro OÜ esindaja jätnud ajavahemikus aprill kuni september 2018 A. Päkki mobiiltelefoni postkasti teateid, kus on palutud saadetud kirjadele vastata või võtta ühendust. Veelgi enam, ajavahemikus aprill kuni september 2018 on Palmpro OÜ esindaja võtnud ühendust A. Päkki osalusega äriühingute teiste juhatuse liikmetega, keda oli võimalik Interneti kaudu leida ja palutud A. Päkkile teade edastada, et ta vastaks kirjadele.
38.Palmpro OÜ on saatnud kaebajale ka aadressile Jaama tn 179-45, Tartu linn 9. aprillil 2018 krundijaotuskava (projektlahenduse) kooskõlastamiseks, kuid kuna osaühing Elbrus postiaadress on Äriregistri teabesüsteemi kohaselt Jaama tn 197-45, Tartu linn, on mõistetav, et kaebaja seda valele postiaadressile adresseeritud kirja kätte ei saanud.
39.Seega nähtub asja materjalidest, et vastustaja ja Palmpro OÜ püüdis kaebajaga ühendust võtta juba enne sundvalduse seadmise menetluse alustamist, täpsemalt kergliiklustee projekteerimise algusest.
40.Kohus nõustub kaebajaga, et vastustaja ei teavitanud teda sundvalduse seadmise menetluse alustamisest ettenähtud viisil. Samas ei too see menetluslik rikkumine kaasa 19. veebruari 2019. a otsuse nr 65 tühistamist. Kaebaja ei ole toonud kohtumenetluses esile asjaolusid või tõendeid, millega arvestamine oleks mõjutanud haldusmenetluses tehtud otsuse tulemust (HMS § 58). Kaebaja on vaid viidanud, et maa-ala kasutamise kohta on tõenäoline sõlmida notariaalne isikliku kasutusõiguse leping (dtl 4,19). Asja materjalidest nähtub, et ekspert on pidanud Tambeti kinnistu turuväärtuseks 9300 eurot, sh projektijärgse äralõike hüvitusväärtuseks 540 eurot (dtl 95, 136-162). Kohtule tundub usutav vastustaja väide, et kaebaja ainuke soov on saada suuremat hüvitist kui seadusega ette nähtud sundvalduse seadmisega (dtl 392). Põhimõtteliselt on seda kinnitanud ka kaebaja, kes selgitab, et tema hinnangul väheneb tänasel päeval tähtajatult maa pindala, mille põllumajanduslikust majandamisest on ta siiani renditulu saanud. Tulenevalt eeltoodust peab kaebaja vajalikuks kehtestada lisaks ühekordsele tasule veel igaaastaselt tasutav hüvitis saamata jäänud tulu eest. Hüvitise suuruseks oleks kohalik keskmine põllumajandusliku maa renditasu (kuni kinnistu on põllumajanduslikus kasutuses) ning see
3-19-886 kuuluks igal aastal korrigeerimisele vastavalt Statistikaameti poolt avaldatavale elukalliduse indeksile (dl 433). Samuti nähtub kompromissmenetlusega seotud materjalidest, et poolte vahel on vaidlus eelkõige hüvitise suuruses.
41.Asja materjalidest nähtuvalt oleks ka menetlusnormide järgimisel ja kaebaja sundvalduse seadmise menetluse alustamisest õiguspäraselt teavitamisel olnud menetlustulem samasugune. Vastustaja oleks ikkagi rajanud kergliiklustee. Vastustaja saavutas kõigi teiste kergliiklustee ehitusprojektiga seotud kinnistu omanikega kokkulepped. Polnuks mõeldav, et osa teest Tambeti kinnistu piiril oleks jäänud ehitamata, sest Tambeti kinnistu ei ole esimene või viimane kinnistu, mida tee läbib. Kergliiklustee rajamine ei oleks olnud võimalik kaebaja omandiõiguse piirangut seadmata jättes. Sundvalduse seadmine on võimalik ka maaomanikuga kokkulepet saavutamata, vastustaja ei ole kohustanud kaebajat mingiteks aktiivseteks tegevusteks, tegemist on kohustusega hoiduda omandi teostamisest. Seejuures ei ole kaebaja põhiõigusi rikutud, kuna omandiõiguse riivel on legitiimne eesmärk. Ka ei ole kaebaja õigusi piiratud ülemääraselt.
42.Kohtu hinnangul vastab vaidlusalune otsus HMS §-le 54 ja § 55 lg-le 1. Kastre Vallavolikogu 19. veebruari 2019. a otsus nr 65 on õiguspärane, antud pädeva haldusorgani poolt kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. Eeltoodud põhjendustel tuleb osaühingu Elbrus kaebus jätta rahuldamata.
43.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kaebaja kanda. Vastustaja ei ole tema kantud menetluskulusid tõendavaid dokumente kohtule ettenähtud tähtajaks esitanud, mistõttu jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda (HKMS § 108 lg 1 ja § 109 lg 1). (allkirjastatud digitaalselt) Kadri Palm kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.