lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-20-1041/4

Maksuõigus › Muu maksuõigus

HaldusasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium · 04.08.2020

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-20-1041/4
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Maksuõigus › Muu maksuõigus
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
04.08.2020
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1553
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
HKMS § 203 lg 1, 2Määruskaebuse esitamineHKMS § 104 lg 1Riigilõivu tasumine ja tagastamineHKMS § 121 lg 1Kaebuse tagastamineHKMS § 2 lg 4Halduskohtumenetluse ülesanne ja üldpõhimõttedHKMS § 204 lg 1Määruskaebuse esitamise kordHKMS § 205 lg 1Nõuded määruskaebuseleHKMS § 207 lg 1Määruskaebuse menetlusse võtmise kordHKMS § 249 lg 3

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
3-20-1041/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja03.06.2020

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (1)

lahend.ee
3-24-2490/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium16.10.2024

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Monika Laatsit, liikmed Janar Jäätma ja Oliver Kask

Määruse tegemise aeg ja koht

04.08.2020, Tallinn

Haldusasja number

3-20-1041

Haldusasi

XX kaebus Maksu- ja Tolliameti väärteomenetluse läbiviimisel

Menetlusosalised

Kaebaja – XX Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 03.06.2020 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

XX määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

tegevusele

RESOLUTSIOON

1.Võtta menetlusse XX määruskaebus Tallinna Halduskohtu 03.06.2020 määruse peale haldusasjas nr 3-20-1041.
2.Tagastada XX-le määruskaebuse lisana esitatud Tallinna Halduskohtu 03.06.2020 määrus.
3.Võtta haldusasja materjalide juurde määruskaebuse lisana esitatud tõendid digitaalse toimiku lehekülgedel 60–63 ja 67–69.
4.Jätta XX määruskaebus rahuldamata.
5.

Sarnased lahendid

Maksuõigus
  • 08.07.20263-26-1674/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 03.07.20263-26-1511/4Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-698/19Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1809/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 22.06.20263-26-1633/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 19.06.20263-26-1809/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Esialgne õiguskaitse
HKMS § 4 lg 1Pädevus
HKMS § 56 lg 1Tõendid
HKMS § 6 lg 2Haldusakt ja toiming
MKS § 1531
SKHS § 1 lg 1Seaduse reguleerimisala
SKHS § 11 lg 2Mittevaralise kahju hüvitamine
SKHS § 14Kahjuhüvitise taotlemine kohtueelses ja kohtuvälises menetluses
SKHS § 15 lg 3Taotluse lahendamine prokuratuuris ja kohtuvälise menetleja juures
SKHS § 17 lg 1Kaebuse menetlemine maakohtus
SKHS § 7Kahju hüvitamine sõltumata süüasja lõpptulemusest
VTMS § 1Seadustiku reguleerimisala
VTMS § 78Kaebuse esitamine maakohtule
Muuta Tallinna Halduskohtu 03.06.2020 määruse haldusasjas nr 3-20-1041 resolutsiooni p 2 ning sõnastada see järgmiselt: „2. Jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.“ Muuta selles osas halduskohtu määruse põhjendusi.
6.Tühistada Tallinna Halduskohtu 03.06.2020 määruse haldusasjas nr 3-20-1041 resolutsiooni p 3 esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel tasutud riigilõivu 15 euro tagastamise osas.
7.Muus osas jätta Tallinna Halduskohtu 03.06.2020 määrus haldusasjas nr 3-20-1041 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse resolutsiooni punktide 4 ja 7 peale on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Maksu- ja Tolliamet (MTA) menetleb väärteoasja nr 930019001821 maksukorralduse seaduse (MKS) § 1531 lg 1 ja 2 tunnustel Q OÜ ja selle juhatuse liikme XX suhtes. Kahtluse kohaselt jättis Q OÜ juhatuse liige XX MTA-le tahtlikult maksustamisperioodil november 2018

3-20-1041 kuni juuli 2019 esitamata käibedeklaratsioonid (KMD), millega vähendas äriühingu maksukohustust 17 521,77 euro võrra, ning esitas raamatupidaja YY vahendusel valeandmeid tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonil (TSD), millega vähendas äriühingu maksukohustust 22 758 euro võrra.

2.MTA teostas Q OÜ äriruumides 28.05.2020 läbiotsimise ning võttis kaasa andmekandjad ja dokumendid. Samal päeval otsiti läbi ka XX-ga seotud eluruumid.
3.XX esitas Tallinna Halduskohtule 31.05.2020 kaebuse, millest nähtus tahe vaidlustada Maksu- ja Tolliameti tegevust väärteomenetluse läbiviimisel, sh nii tema enda kui kolmandate isikute elu- ja äriruumide läbiotsimist ja ülekuulamist puudutavas osas, ning hüvitada õigusvastase tegevusega tekitatud kahju kohtu äranägemisel. Kaebusele oli lisatud esialgse õiguskaitse taotlus ära võetud kliendimaterjalide tagastamiseks.
4.Tallinna Halduskohus tagastas 03.06.2020 määrusega XX kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel (resolutsiooni p 1), jättis esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata (resolutsiooni p 2) ning tagastas kaebuselt ja esialgse õiguskaitse taotluselt tasutud riigilõivu 265 eurot (resolutsiooni p 3). Määruse kohaselt ei ole väärteomenetlusega seotud kaebuse läbivaatamine halduskohtu pädevuses. Menetlusosalisel ja menetlusvälisel isikul on õigus vaidlustada kohtuvälise menetleja otsuseid kuni asjas kohtuvälise menetleja otsuse tegemiseni, esitades kaebuse kohtuvälise menetleja juhile (väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 76 lg 1). Kui isik ei nõustu kohtuvälise menetleja juhi tehtud otsusega, on tal VTMS § 78 kohaselt õigus esitada kaebus maakohtule. Ka süüteomenetlusega tekitatud kahju hüvitamise seaduse (SKHS) §-de 15–17 kohaselt tuleks vastav taotlus esitada esmalt kohtuvälisele menetlejale ning vastava otsusega mittenõustumise korral lahendab vaidlust maakohus. Kaebuse tagastamise tõttu jättis halduskohus läbi vaatamata esialgse õiguskaitse taotluse ning tagastas kaebuselt ja esialgse õiguskaitse taotluselt tasutud riigilõivu.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

5.XX on 19.06.2020 määruskaebuses seisukohal, et kaebus kuulub läbivaatamisele halduskohtus. Asjaolu, et ta saab kohtuvälisele menetleja tegevuse peale esitada kaebuse kohtuvälise menetleja juhile ning otsusega mittenõustumisel pöörduda maakohtusse, ei välista halduskohtu pädevust. Halduskohus on rikkunud põhjendamiskohustust, jättes analüüsimata, kas tegemist on õiguskaitsevahendiga, mis aitab saavutada kaebuse eesmärki. Muudes menetlustes ei ole kaebajal võimalik enda õigusi efektiivselt kaitsta. Kohtuvälisele menetlejale ei saa esitada hüvitamiskaebust, sest menetlejal ei ole pädevust määrata hüvitist iseenda toime pandud rikkumiste osas. Väärteomenetluses kohtuvälise menetleja tegevuse peale kaebamine ja edasikaebuse esitamine maakohtule ei ole sama, mis uurimiskaebemenetlus, kus kaebuse lahendab Riigiprokuratuur. Kuna puudub efektiivne õiguskaitsevahend, kuulub hüvitamiskaebuse läbivaatamine halduskohtu pädevusse. Süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seadus ei võimalda nõuda mittevaralise kahju hüvitist, kui rikutud on eluruumi puutumatust ja sõnumisaladust. Liiati on õigusvastane teostada väärteomenetluses läbiotsimisi. Määruskaebusele oli lisatud Tallinna Halduskohtu 03.06.2020 määrus, kohtuvälise menetleja tegevuse peale 31.05.2020 esitatud kaebus väärteoasjas nr 930019001821 ning kohtuvälise menetleja 08.06.2020 määrus nr 930019001821/49, millega lahendati eelnimetatud kaebus.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6.Ringkonnakohus on seisukohal, et määruskaebuse saab HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse võtta. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 203 lg 1, § 121 lg 4), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 sätestatud nõuetele. Kaebaja soovib, et halduskohus kaebust menetleks. Selle eesmärgi 2(4)

3-20-1041 saavutamiseks tuleb nõuda Tallinna Halduskohtu 03.06.2020 määruse tühistamist (HKMS § 205 lg 1 p 3). Ringkonnakohus tõlgendab HKMS § 2 lg 4 alusel kaebaja tahet esitada vastavasisuline taotlus. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9). Ringkonnakohus ei pea vajalikuks nõuda määruskaebusele vastustaja seisukohta.

7.Määruskaebusele on lisatud kolm dokumenti. Ringkonnakohus järeldab, et kaebaja taotleb lisatud dokumentide asja materjalide juurde võtmist. HKMS § 203 lg 2, § 185 lg 1 ja § 62 lg 2 kohaselt võtab kohus vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumist ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. Tõendil ei ole asjas tähtsust muu hulgas juhul, kui asjaolu ei ole vaja tõendada või see on kohtu hinnangul juba piisavalt tõendatud.
8.Ringkonnakohus tagastab määruskaebuse lisa 1. Tallinna Halduskohtu 03.06.2020 määrus ei ole tõend HKMS § 56 lg 1 mõistes, vaid vaidlustatud kohtulahend. Määrus on haldusasja toimikus olemas. Ringkonnakohus võtab asja juurde kohtuvälise menetleja juhile esitatud kaebuse (dtl 60–63) ning selle kohta tehtud otsuse (dtl 67–69). Kaebaja vaidlustab väärteomenetluses tehtud toiminguid ning taotleb kahju hüvitamist. Dokumentides on kirjeldatud väärteomenetluse aluseks olnud asjaolusid ja menetluse kulgu, seega on need vajalikud asja õigemaks lahendamiseks.
9.Määruskaebus ei ole põhjendatud ja jääb rahuldamata.
10.Kaebaja on esitanud liitkaebuse: tuvastada väärteomenetluses läbi viidud toimingute õigusvastasus ning hüvitada isikuõiguste, eraelu puutumatuse ja sõnumisaladuse rikkumisega tekitatud mittevaraline kahju kohtu äranägemisel. MTA menetleb väärteoasja nr 930019001821 MKS § 1531 lg-tes 1 ja 2 sätestatud tunnustel Q OÜ ja kaebaja suhtes. Väärteomenetluse toimetamiseks teostas MTA 28.05.2020 läbiotsimised kuues kohas. Halduskohus leidis, et kaebuse läbivaatamine ei kuulu halduskohtu pädevusse. Kohtuvälise menetleja otsusele tuleb esitada kaebus kohtuvälise menetleja juhile ning selle otsusega mittenõustumisel pöörduda maakohtusse. Ka kahju hüvitamise taotlus tuleb esitada kohtuvälisele menetlejale ning sellega mittenõustumisel tuleb pöörduda maakohtusse.
11.HKMS § 4 lg 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. Halduskohtu pädevuses ei ole selliste avalik-õiguslike vaidluste lahendamine, mille lahendamiseks on ette nähtud teistsugune kohtumenetluse kord. Väärtegude kohtuvälise menetluse ja kohtumenetluse kord on sätestatud VTMS-s (VTMS § 1). VTMS §-des 76–80 sätestatakse ka kohtuvälise menetleja tegevuse vaidlustamise kord. Halduskohus on õigesti ja piisava põhjalikkusega selgitanud, et kaebuse saab esitada kuni kohtuvälise menetleja lahendi tegemiseni kohtuvälise menetleja juhile. Kui isik tehtud määrusega ei nõustu, on tal võimalik pöörduda kaebusega maakohtusse. Tegemist on teistsuguse kohtumenetluse korraga HKMS § 4 lg 1 ls 2 mõistes, mille puhul vaidluse lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse. Isegi kui kaebaja arvates on taoline menetluskord põhiseadusega vastuolus, tuleb tal seda vaidlustada pädevas kohtus, s.o maakohtus.
12.Ka kahju hüvitamise taotluse esitamiseks on ette nähtud teistsugune kohtumenetluse kord. Menetleja poolt süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise alused, ulatus ja kord on reguleeritud SKHS-s (SKHS § 1 lg 1). SKHS eesmärk on allutada süütemenetlustest, sh väärteomenetlusest tulenevad kahjunõuded üldkohtutele. Vaidluse allumine üldkohtule tagab tõhusa ja lünkadeta õiguskaitse, sest sisulisi hinnanguid väärteomenetluse toimingute õiguspärasusele annab väärteoasju lahendav kohus, mitte halduskohus.
13.Kui kohtuväline menetleja rikub süüliselt menetlusõigust ja tekitab isikule kahju, on isikul õigus nõuda nii varalise kui mittevaralise kahju hüvitamist (SKHS § 7). SKHS § 11 lg-s 2 3(4)

3-20-1041 nimetatakse hüved, mille rikkumisel on isikul õigus nõuda mittevaralise kahju hüvitamist. Sellisteks hüvedeks on mh eraelu puutumatus ja sõnumisaladus. SKHS §-s 12 sätestatud nõuetele vastav taotlus tuleb esitada kohtuvälisele menetlejale kolme aasta jooksul arvates päevast, kui isik kahjust teada sai või pidi teada saama, kuid hiljemalt kümne aasta jooksul kahju tekitamisest või selle põhjustanud sündmusest arvates (SKHS § 14 lg-d 2 ja 4). Kohtuväline menetleja võib määrusega taotluse rahuldada (SKHS § 15 lg 3). Kui isik kohtuvälise menetleja otsusega ei nõustu, võib isik pöörduda kaebusega maakohtusse (SKHS § 17 lg 1). Isegi kui kaebaja arvates ei ole taoline menetluskord põhiseadusega kooskõlas, sest ei taga tema õiguste efektiivset kaitset, tuleb tal seda vaidlustada maakohtus, mitte halduskohtus.

14.Halduskohus jättis esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata, sest tagastas kaebuse. Kuna määrus polnud kaebuse tagastamise osas jõustunud, ei saanud esialgse õiguskaitse taotlust jätta läbi vaatamata, vaid see tuli lahendada (vrd Riigikohtu 17.05.2017 määrus nr 3-3-1-88-16, p 15; Tallinna Ringkonnakohtu 22.12.2017 määrus nr 3-17-1909, p 17; 19.04.2017 määrus nr 317-581, p 15; 04.03.2016 määrus nr 3-16-318, p 10). Esialgse õiguskaitse taotluse võib jätta läbi vaatamata juhul, kui esialgse õiguskaitse vajadus langeb ära esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel ajal, nt kui vaidlustatud haldusakt tunnistatakse kehtetuks (HKMS § 249 lg 3 ls 2). Ringkonnakohus ei pea siiski põhjendatuks esialgse õiguskaitse taotlust rahuldada. Esialgse õiguskaitse kohaldamine kaebuse tagamiseks, mille lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse, ei ole põhjendatud. Kuna MTA ei soorita väärteomenetluses toiminguid HKMS § 6 lg 2 mõistes, ei saa halduskohus teha talle kohustavat ettekirjutust.
15.Esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmise korral ei ole selle taotluse esitamisel tasutud riigilõivu tagastamiseks alust, mistõttu tuleb halduskohtu määrus 15 euro suuruse riigilõivu tagastamise osas tühistada.
16.Eelnevat arvestades jääb XX määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohus muudab Tallinna Halduskohtu 03.06.2020 määruse resolutsiooni p-i 2, jättes esialgse õiguskaitse taotluse läbivaatamata jätmise asemel selle taotluse rahuldamata, ja tühistab resolutsiooni p-i 3 esialgse õiguskaitse taotluse eest tasutud riigilõivu tagastamist puudutavas osas. Ülejäänud osas jääb halduskohtu 03.06.2020 määrus muutmata.

(allkirjastatud digitaalselt)

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 17.06.20263-25-2020/8Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 16.06.20263-26-901/4Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja