lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-20-1290/2

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Tartu kohtumaja · 08.07.2020

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
3-20-1290/2
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
08.07.2020
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1215
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
HKMS § 45 lg 2Kaebeõiguse piirangudVangS § 11 lg 5Ülerahvastatuse keeldHKMS § 110 lg 1Menetlusabi andmineHKMS § 112 lg 1Füüsilisele isikule menetlusabi andmise piirangudHKMS § 120 lg 1Toimingud kaebuse menetlusse võtmiselHKMS § 121 lg 2Kaebuse tagastamineHKMS § 249 lg 1Esialgne õiguskaitseHKMS § 37 lg 2Kaebus

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU HALDUSKOHUS

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-20-1290

Määruse kuupäev

8. juuli 2020

Kohtunik

Kadri Palm

Kohtuasi

Viktor Podkolodnõi kaebus Tartu Vangla 17. juuni 2020. a ettekande nr 2-20-3416 ja 3. juuli 2020. a otsuse nr 1-11/378-2 peale

RESOLUTSIOON

1.Tagastada Viktor Podkolodnõi kaebus.
2.Võtta haldusasja materjalide juurde väljavõte Viktor Podkolodnõi vabakasutuskontost ajavahemiku 7. märts kuni 6. juuli 2020 kohta.
3.Vabastada Viktor Podkolodnõi esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest.
4.Jätta Viktor Podkolodnõi esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.

Edasikaebamise kord

Määruse resolutsiooni p-de 1 ja 4 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest.

Muud selgitused

Määrus toimetatakse kätte kaebajale.

ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 21.09.20263-26-2497/4Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 21.09.20263-26-1677/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 16.09.20263-26-2325/7Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 15.09.20263-26-1360/4Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 08.09.20263-25-3251/20Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 08.09.20263-26-2187/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
HKMS § 38 lg 4Kaebuse sisu
HKMS § 43 lg 2Korduv kaebus
HKMS § 44 lg 1Kaebeõigus
HKMS § 62 lg 2Tõendite esitamise õigeaegsus ning tõendite asjakohasus ja lubatavus
1.Tartu Vangla kinnipeetav Viktor Podkolodnõi esitas 7. juulil 2020 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles märkis, et esitab kaebuse Tartu Vangla 3. juuli 2020. a vaide tagastamise otsusele nr 1-11/378-2. Kaebaja selgitab, et esitas 17. juunil 2020 koostatud ettekande nr 2-20-3416 peale vaide, kuna ei saanud 17. juunil 2020 tööle asuda jalavalu tõttu. Kuna arst ei vaadanud kaebaja jalga läbi, on ettekanne tööst keeldumise tõttu koostatud meelevaldselt. Kaebaja taotleb ettekande nr 2-20-3416 tühistamist ja esmast õiguskaitset, et vangla ei saaks hakata realiseerima vaidlusaluse ettekande põhjal distsiplinaarkaristuse meetmeid. Kaebaja rõhutab, et palub tühistada vaidlusalune toimingu sooritus ja eelmainitud ettekanne. Koos kaebusega esitas kaebaja taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks.
2.Kohus võtab kõigepealt seisukoha V. Podkolodnõi kaebuse menetlusse võtmise võimalikkuse osas (I) ning seejärel lahendab kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse (II). I
3.Esmalt peab kohus vajalikuks selgitada, et Tartu Vangla 3. juuli 2020. a otsus nr 1-11/378-2, millega tagastati kaebaja vaie, ning Tartu Vangla 17. juuni 2020. a ettekanne nr 2-20-3416 ei ole haldusaktid, vaid toimingud. Kuna halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 37 lg 2 kohaselt on võimalik tühistada üksnes haldusakti või selle osa, ei ole seega võimalik tühistada

Tartu Vangla 17. juuni 2020. a ettekannet nr 2-20-3416 ja 3. juuli 2020. a otsust nr 1-11/378-2, vaid kohus võib kindlaks teha nende õigusvastasuse. Arvestades eeltoodut tõlgendab kohus kaebust ning mõistab, et V. Podkolodnõi on esitanud kaebuse Tartu Vangla 17. juuni 2020. a ettekande nr 2-20-3416 ja 3. juuli 2020. a otsuse nr 1-11/378-2 õigusvastasuse tuvastamiseks.

4.Tulenevalt HKMS § 120 lg 1 p-st 8 kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. HKMS § 121 lg 2 p 1 järgi võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus.
5.Tuvastamiskaebuse aluseks on kaebaja õiguste rikkumine haldusakti või toiminguga ning pöördumise eelduseks on subjektiivsete õiguste kaitse vajadus (HKMS § 37 lg 2 p 6 ja HKMS § 44 lg 1). Kuna tuvastamisnõue on väheefektiivne õiguskaitsevahend, siis näeb HKMS selle esitamisele ette täiendavad piirangud. Nimelt tuleb tuvastamiskaebuses selgitada, miks on kaebuse esitamine vajalik kaebaja õiguste kaitseks, (HKMS § 38 lg 4) ja tuvastamiskaebuse võib esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid (HKMS § 45 lg 2). Seejuures ei anna HKMS § 45 lg 2 teise lause kohaselt õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus. Vastavalt HKMS § 45 lg-le 3 võib menetlustoimingu peale ilma haldusakti või lõpliku toimingu vaidlustamiseta esitada kaebuse, kui see rikub kaebaja mittemenetluslikke õigusi, sõltumata haldusaktist või lõplikust toimingust, või kui menetlustoimingu õigusvastasus tingiks vältimatult kaebaja õigusi rikkuva haldusakti andmise või lõpliku toimingu tegemise.
6.Eeltoodust nähtuvalt on Tartu Vangla 17. juuni 2020. a ettekande nr 2-20-3416 ja 3. juuli 2020. a otsuse nr 1-11/378-2 kui menetlustoimingute iseseisvalt vaidlustamise võimalused halduskohtus piiratud ning selliste menetlustoimingute peale saaks esitada tuvastamiskaebuse üksnes juhul, kui isiku õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Võttes arvesse, et vangistusseaduse (VangS) § 64 lg 4 kohaselt määrab vanglateenistus distsiplinaarkaristuse distsiplinaarmenetluse läbi viinud ametniku ettepanekul, on kohus seisukohal, et kaebaja õiguste kaitseks on tõhusam ära oodata distsiplinaarmenetluse lõpptulemus. Kui Tartu Vangla määrab vaidlusaluse ettekande alusel kaebajale distsiplinaarkaristuse, on kaebajal võimalik esitada vanglale vaie käskkirja kehtetuks tunnistamiseks ning kui vangla tagastab kaebaja vaide, rahuldab selle üksnes osaliselt, jätab selle rahuldamata või tähtaegselt lahendamata, on kaebajal tõhusam pöörduda käskkirja tühistamise nõudega halduskohtusse (vt VangS § 11 lg 5). Kohtule esitatud käskkirja tühistamisnõude raames ei ole välistatud ka esialgse õiguskaitse kohaldamine. Seega on kaebajal tõhusam õiguskaitsevahend distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja peale tühistamiskaebuse esitamine, mille esitamine on võimalik aga pärast vaidemenetluse läbimist.
7.Seega puudub kaebajal ilmselgelt kaebeõigus Tartu Vangla 17. juuni 2020. a ettekande nr 2-20-3416 ja 3. juuli 2020. a otsuse nr 1-11/378-2 eraldiseisvaks vaidlustamiseks, mistõttu tagastab kohus V. Podkolodnõi kaebuse kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel. Kohus juhib tähelepanu, et HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
8.Ühtlasi peab kohus vajalikuks selgitada, et juhul, kui kaebaja soovib vaidlustada vangla tervishoiutöötaja tegevust ning leiab, et sellega on talle tekitatud kahju, on sellise vaidluse lahendamine maakohtu pädevuses.
9.Seonduvalt kaebuses esitatud riigilõivu tasumisest vabastamise taotlusega märgib kohus, et kuna kaebus kuulub tagastamisele, siis jätab kohus taotluse sel põhjusel menetlemata.

II

10.Kaebaja on kaebuses märkinud, et taotleb esmast õiguskaitset, et vangla ei saaks hakata realiseerima vaidlusaluse ettekande põhjal distsiplinaarkaristuse meetmeid. Kohus mõistab, et kaebaja on esitanud esialgse õiguskaitse taotluse, milles taotletava abinõuna soovib distsiplinaarkäskkirja andmise keelamist.
11.Vastavalt riigilõivuseaduse § 60 lg-le 6 tasutakse halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel riigilõiv 15 eurot. V. Podkolodnõi on taotlenud enda vabastamist riigilõivu tasumise kohustusest. Kohus võtab taotluse lahendamiseks haldusasja materjalide juurde HKMS § 62 lg 2 alusel väljavõtte kaebaja vabakasutuskontost ajavahemiku 7. märts kuni 6. juuli 2020 kohta.
12.Kuna kaebaja vanglasisese isikukonto väljavõttest esialgse õiguskaitse taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu kohta nähtub, et lähtudes HKMS § 112 lg 1 p-st 1 ja Riigikohtu üldkogu
12.aprilli 2016. a kohtuotsusest nr 3-3-1-35-15 ei suuda kaebaja oma majandusliku seisundi tõttu 15 euro suurust menetluskulu tasuda, on menetlusabi andmise majanduslikud eeldused täidetud. Kuigi esialgse õiguskaitse taotluse eduväljavaated on kasinad, peab kohus menetlusökonoomiast lähtuvalt mõistlikuks vabastada V. Podkolodnõi HKMS § 110 lg 1 p 1 alusel täielikult riigilõivu tasumisest esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel.
13.HKMS § 249 lg 1 esimese lause kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Eelnimetatud sättest tulenevalt peab esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamiseks esinema kaebajal esialgse õiguskaitse vajadus. Esialgse õiguskaitse vajadus tähendab ennekõike ohtu, et esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel saabuvad kaebaja jaoks pöördumatud või hiljem raskesti kõrvaldatavad tagajärjed. Kui esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisega kaebaja jaoks mingeid nn pöördumatuid tagajärgi ei kaasne, on tegemist esialgse õiguskaitse vajaduse puudumisega.
14.Kohus saab aru, et kaebaja vajab esialgset õiguskaitset selleks, et vangla ei saaks koostatud ettekande alusel määrata kaebajale distsiplinaarkaristust. Kohus tõdeb, et ettekande koostamise tõttu on küll võimalik kinnipeetava distsiplinaarkorras karistamine, kuid rõhutab, et sellele eelneb distsiplinaarmenetluse läbiviimine, mille käigus saab kinnipeetav juhtida menetleja tähelepanu oma tervislikule seisundile kui teo õigusvastasust välistavale asjaolule. Vajadusel on kaebajal võimalik ka nõuda distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja kehtivuse või täitmise peatamist selle vaidlustamise ajaks. Tuginedes eeltoodule pole kohtul alust järelduseks, et distsiplinaarkäskkirja andmise keelamata jätmisest tingitud ebameeldivused tekitaksid kaebajale pöördumatuid või raskesti kõrvaldatavaid tagajärgi. Kaebajal on võimalik oma õigusi kindlustada ja kahjulikke mõjutusi tõrjuda ka distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja koostamise järgselt.
15.Eelnevat arvestades ei pea kohus põhjendatuks kohaldada esialgse õiguskaitse abinõuna distsiplinaarkäskkirja andmise keelamist ning V. Podkolodnõi esialgse õiguskaitse taotlus tuleb esialgse õiguskaitse vajaduse puudumise tõttu jätta rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt) Kadri Palm kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 07.09.20263-25-2711/19Riigikohtu halduskolleegium
  • 04.09.20263-25-4515/2Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja