Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi
Menetlusosalised
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine
3-19-116 3. juuli 2020 Eesistuja Heiki Loot, liikmed Nele Parrest ja Jüri Põld Kadri Trilljärve kaebus Rakvere Linnavalitsuse 19. oktoobri 2018. a sünnikande osaliseks tühistamiseks ja asja uuesti otsustama kohustamiseks Kaebaja Kadri Trilljärv Vastustaja Rakvere linn, esindaja Riina Männiste Kaasatud haldusorgan Siseministeerium, esindaja Monika Silvet Tartu Ringkonnakohtu 31. jaanuari 2020. a määrus Rakvere linna määruskaebus Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada määruskaebus.
2.Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 31. jaanuari 2020. a määrus. apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks Tartu Ringkonnakohtule.
Saata
asi
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Kadri Trilljärv esitas oma tütre sünni registreerimise avalduse, milles märkis tema eesnimeks Nelery. Kuna Rakvere Linnavalitsus sellise eesnime registreerimisest keeldus, nõustus ta sünni registreerimisel esialgu kasutama nimekuju Neleri, mille Rakvere Linnavalitsus kandis
oktoobri 2018. a sünnikandega rahvastikuregistrisse.
2.K. Trilljärv esitas Siseministeeriumile 19. oktoobri 2018. a sünnikande peale vaide, milles märkis, et igaühel on õigus valida endale meelepärane nimi ning rahvastikuregistris on juba varem ka nimekuju Nelery olemas.
3.Siseministeerium jättis 18. detsembri 2018. a vaideotsusega vaide rahuldamata. Vaideotsuse kohaselt on Nelery võõrkeelne nimi, kuna sisaldab võõrtähte „y“. Nimeseaduse (NS) § 7 lõike 11 järgi peab võõrkeelne eesnimi olema teises riigis eesnimena kasutusel. Pole tõendatud, et teistes riikides kasutatakse eesnime Nelery.
4.K. Trilljärv (kaebaja) esitas Tartu Halduskohtule kaebuse 19. oktoobri 2018. a sünnikande osaliseks tühistamiseks ja Rakvere linna kohustamiseks asendama eesnimi Neleri nimekujuga Nelery. Kaebaja märkis, et oli tõendanud nimekuju Nelery esinemist Facebooki vahendusel. Igaühel on õigus
3-19-116 valida meelepärane nimi. Rahvastikuregistris on samuti varem nimekuju Nelery olemas. Analoogilised nimekujud (nt Helery) on Eestis lubatud.
5.Tartu Halduskohus rahuldas 26. novembri 2019. a otsusega kaebuse, tühistas Rakvere Linnavalitsuse 19. oktoobri 2018. a sünnikande eesnime Neleri osas ning kohustas vastustajat eesnime andmist uuesti otsustama. Halduskohus märkis, et NS § 5 lõike 6 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 18. märtsi 2005. a määruse nr 61 „Isikunime andmisel ja kohaldamisel kasutatavate eestiladina tähtede ja sümbolite loetelu ning võõrkeelsete isikunimede ümberkirjutusreeglid“ § 1 lõike 1 järgi eeldatakse, et isikunime kirjutamine vastab nõuetele, kui isikunimede kirjutamisel kasutatakse Eesti standardis EVS 8 „Infotehnoloogia reeglid eesti keele ja kultuuri keskkonnas” kindlaks määratud eesti-ladina tähtede loetelu ESET1 tähti (määruse lisa 1). Määruse lisas 1 sisaldub eestiladina tähtede põhiloetelus täht „y“. Samuti on väide, et iga tähte „y“ sisaldav nimi on võõrkeelne nimi, vastuolus välja kujunenud nimetraditsiooniga. Nii on sagedasti kasutusel paralleelvormid Anneli/Annely, Merili/Merily, Heleri/Helery, Eveli/Evely. Nime Ly esineb Eestis rohkem kui Lii. Ilmselgelt ebaproportsionaalne oleks lugeda kõik y-lõpulised nimevormid võõrkeelseteks. NS § 5 lõikes 2 ja § 7 lõikes 11 nimetatud võõrkeelse nime all tuleb pigem mõista nime, mis on kasutusel mõne muu keele kui eesti keele nimetraditsioonis. Selline nimi ei pruugi sisaldada võõrtähte.
6.Rakvere linn esitas Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, milles palus halduskohtu otsuse tühistada. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt on NS § 5 lõikes 2 sätestatud, et eestikeelse isikunime kirjapilt peab vastama eesti õigekirjutuse reeglitele. Õigekirjutuse reeglite osaks on ortograafia, mille järgi on „y“ võõrtäht. Võõrtähte sisaldav nimi on võõrkeelne nimi. NS § 5 lõike 6 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määruse eesmärgiks pole eesti tähtede ja võõrtähtede eristamine, vaid isikunime andmisel kasutatavate tähtede loetelu kehtestamine. See välistab nimedes tundmatute tähtede ja sümbolite kasutamise.
7.Tartu Ringkonnakohus tagastas 31. jaanuari 2020. a määrusega Rakvere linna apellatsioonkaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 187 lõike 31 alusel. Ringkonnakohus leidis, et asja saab HKMS § 133 lõike 1 järgi läbi vaadata lihtmenetluses ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust asuda halduskohtust erinevale seisukohale.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
8.Rakvere linn esitas määruskaebuse, milles palub Tartu Ringkonnakohtu 31. jaanuari 2020. a määruse tühistada ning saata asja ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks. Määruskaebuse põhjendused on kokkuvõtlikult järgmised.
8.1.Apellatsioonkaebuses tõi vastustaja välja isikunime andmise õiguslikud alused. NS § 5 lõige 1 sätestab üldise nõude, et isikunimede kirjutamisel kasutatakse eesti-ladina tähti ja sümboleid (ehk ei kasutata nt teist tähestikku). NS § 5 lõikes 2 toodud viite eesti kirjakeele normile tähendus on määratud keeleseaduse § 4 lõikega 2 ning selle alusel antud Vabariigi Valitsuse 9. juuni 2011. a määrusega nr 71 „Eesti kirjakeele normi rakendamise kord“. Kuna eesti kirjakeele normi järgi eristatakse eesti tähti ja võõrtähti ning nimekuju Nelery sisaldab võõrtähte „y“, on tegemist võõrkeelse nimega. NS § 7 lõike 11 järgi peab võõrkeelne eesnimi olema teises riigis eesnimena kasutusel. Kontrollimise tulemusel ei leidnud kinnitust vaidlusaluse nimekuju kasutamine teises riigis. Asjas vaidlustatud linnavalitsuse tegevus pole erandlik praktika, vaid tegemist on kogu riigis kehtiva isikunime andmise praktikaga võõrkeelse eesnime korral. Iga perekonnaseisuasutus oleks teinud eesnime Nelery andmisel sarnase otsuse.
2(4)
3-19-116
8.2.NS § 5 lõike 6 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määrust nr 61 tuleks kohaldada alles siis, kui oleks tuvastatud, et nimekuju Nelery on NS § 7 lõike 11 järgi lubatav. Määruse lisas 1 on antud eesti-ladina tähtede loetelu, kus nr 64 all on täht „y“, millel puudub asenduskood ja -täht. Seega oleks NS alusel lubatavas nimes tähe „y“ kasutamine võimalik.
9.Kaebaja nõustub haldus- ja ringkonnakohtu põhjendustega. Kaebaja hinnangul oleks ilmselgelt ebaproportsionaalne lugeda kõik halduskohtu näidetena toodud y-lõpulised nimekujud võõrkeelseteks. Kuna rahvastikuregistrisse on nimekuju Nelery ühel korral kantud, siis tuleks sama lubada ka kaebajale. Sellest keeldumine on vastuolus Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikliga 8.
10.Riigikohus kaasas 28. aprillil 2020 HKMS § 24 lõike 1 punkti 1 alusel kohtumenetlusse Siseministeeriumi. Kaasatud haldusorgan Siseministeerium nõustub Rakvere linna määruskaebuse põhjendustega. Ringkonnakohus leidis valesti, et asja saab lahendada lihtmenetluses ja et apellatsioonkaebuse rahuldamine on ebatõenäoline. Võõrkeelsete eesnimede andmine pole keelatud, kuid NS § 7 lõike 11 järgi peab leidma kinnitust taotletava võõrkeelse eesnime kasutamine teises riigis. N-ö uudisnime andmine pole keelatud, kuid see peab NS § 5 lõike 2 järgi vastama eesti õigekirjutuse reeglitele.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
11.Ringkonnakohus tagastas Rakvere linna apellatsioonkaebuse HKMS § 187 lõike 31 alusel. Selle sätte kohaselt võib ringkonnakohus apellatsioonkaebuse tagastada, kui korraga on täidetud kaks tingimust: asja võib läbi vaadata lihtmenetluses ning asjaoludest tulenevalt on apellatsioonkaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Erinevalt sama paragrahvi lõikes 2 sätestatud apellatsioonkaebuse tagastamise alustest on ringkonnakohtul selle sätte kohaldamisel kaalutlusruum. Apellatsioonkaebust ei tohi tagastada kergel käel ka siis, kui ringkonnakohtu hinnangul on eeltoodud tingimused täidetud. Praeguses asjas polnud täidetud kumbki HKMS § 187 lõike 31 kohaldamise eeldus.
12.HKMS § 133 lõike 1 järgi võib kohus asja läbi vaadata oma õiglase äranägemise järgi lihtsustatud korras, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne. Isikunime andmisega seotud piirangud riivavad eeskätt põhiseaduse (PS) §-s 26 sätestatud õigust perekonna- ja eraelu puutumatusele, kuid sõltuvalt olukorrast võidakse riivata ka PS §-st 49 tulenevat õigust rahvuskuuluvuse säilitamisele. Isikunimi ja selle kirjapilt moodustavad olulise osa inimese identiteedist ning võivad saata inimest kogu tema elu ja ka pärast seda. Seega ei saa piiranguid isikunime andmisele üldjuhul pidada väheintensiivseks. Kuigi ringkonnakohus tagastas vastustaja, mitte kaebaja apellatsioonkaebuse, seovad HKMS § 133 lõige 1 ja § 187 lõige 31 võrdselt kõigi menetlusosaliste menetlusõiguste kitsendamise võimalused kaebusega kaitstava õiguse riive intensiivsusega.
13.Samuti asus ringkonnakohus ennatlikult ilma apellatsioonkaebust läbi vaatamata seisukohale, et selle rahuldamine on ebatõenäoline. Apellatsioonkaebuses on vastustaja esitanud loogilisi tõlgendusargumente kasutades mõistliku seisukoha asjakohaste õigusnormide (NS § 5 lõiked 1 ja 2, § 7 lõige 11) tõlgendamise kohta, mida pole põhjust pidada ilma apellatsioonkaebust läbi vaatamata tingimata ebaõigemaks kui halduskohtu seisukohta. Vastupidi, vastustaja seisukoht NS § 5 lõike 6 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määruse nr 61 – millele halduskohus oma argumentatsioonis olulisel määral tugines – tehnilise iseloomu kohta on veenev.
14.Seetõttu tuleb Rakvere linna määruskaebus rahuldada ja Tartu Ringkonnakohtu
31.jaanuari 2020. a määrus tühistada. Asi tuleb saata Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks (HKMS § 238 lõige 2). 3(4)
3-19-116
15.Kui ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse, peab ta eeltoodust tulenevalt otsustama, kas nimekuju Nelery vastab eesti õigekirjutuse reeglitele (NS § 5 lõige 2). Kui ringkonnakohus leiab, et see ei vasta eesti õigekirjutuse reeglitele ning tegemist on võõrkeelse nimega, peab ta kontrollima, kas tegemist on teises riigis kasutusel oleva eesnimega (NS § 7 lõige 11). Seejuures tuleb silmas pidada, et kuna halduskohus rahuldas kaebuse, tuginedes vastustajast põhimõtteliselt erinevale materiaalõiguse tõlgendusele, ei hinnanud ta kaebaja esitatud tõendeid välisriikide elanike nimekuju Nelery kasutamise kohta. Ühelgi tõendil pole ette kindlaks määratud jõudu ning kohus hindab kõiki tõendeid nende kogumis ja vastastikuses seoses (HKMS § 61 lõige 2).
16.Samuti on asjakohane kontrollida, kas praeguse juhtumi asjaolud on võrreldavad Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikas kajastatud juhtumitega, nt 6. septembri 2007. a otsus asjas Johansson vs. Soome (nr 10163/02).
(allkirjastatud digitaalselt)
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.