lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-20-647/12

Korrakaitse › Muu korrakaitse

HaldusasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium · 19.06.2020

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-20-647/12
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Muu korrakaitse
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
19.06.2020
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1644
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
AdvS § 16 lg 1, 5AdvS § 18 lg 1AdvS § 17 lg 3HKMS § 104 lg 1Riigilõivu tasumine ja tagastamineHKMS § 121 lg 2Kaebuse tagastamineHKMS § 203 lg 1Määruskaebuse esitamineHKMS § 204 lg 1Määruskaebuse esitamise kordHKMS § 207 lg 1Määruskaebuse menetlusse võtmise kordHKMS § 44 lg 1Kaebeõigus

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
3-20-647/4Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja21.04.2020

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (3)

lahend.ee
3-22-2528/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium03.03.20233-21-2292/5Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja19.10.20213-20-946/10Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja24.07.2020

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Monika Laatsit, liikmed Janar Jäätma ja Oliver Kask

Määruse tegemise aeg ja koht

19.06.2020, Tallinn

Haldusasja number

3-20-647

Haldusasi

XX kaebus Eesti Advokatuuri aukohtu 06.03.2020 otsuse peale seoses vandeadvokaat YY tegevusega

Menetlusosalised

Kaebaja – XX Vastustaja – Eesti Advokatuur

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 21.04.2020 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

XX määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Võtta menetlusse XX määruskaebus Tallinna Halduskohtu 21.04.2020 määruse peale haldusasjas nr 3-20-647.
2.Jätta läbi vaatamata XX menetlusabi taotlus riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks määruskaebuse esitamisel.
3.Jätta XX määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 21.04.2020 määruse resolutsioon muutmata. Täiendada halduskohtu määruse põhjendusi ringkonnakohtu määruse põhjendustega.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse punkti 3 peale on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3).

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 17.07.20263-26-2046/9Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 08.07.20263-25-3889/9Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 07.07.20263-26-1939/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 03.07.20263-26-1744/8Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
RÕS § 19Advokaadi keeldumine riigi õigusabi osutamisest

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.XX (kaebaja) mõisteti Harju Maakohtu 29.03.2019 otsusega nr X-XX-XXXX süüdi karistusseadustiku (KarS) § 184 lg 2 p-de 1 ja 2 alusel ning talle mõisteti karistuseks 5 aastat ja 6 kuud vangistust. Tallinna Ringkonnakohus jättis 04.06.2019 otsusega maakohtu otsuse muutmata ja maakohtu otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuse rahuldamata. Riigikohus keeldus 26.08.2019 määrusega kassatsioonkaebuse menetlusse võtmisest. Edasikaebeõiguse realiseerimise tõttu jättis Riigikohus 26.08.2019 määrusega rahuldamata ka kaebaja riigi õigusabi taotluse.
2.XX esitas Eesti Advokatuuri aukohtule kaebuse seoses kriminaalasjas määratud kaitsja, vandeadvokaadi YY tegevusega. XX sõnul ei võtnud kaitsja vastu tema kirjutatud

3-20-647 kassatsioonkaebust ja keeldus sellega tutvumast, rikkudes sellega kaebaja õigust esitada kassatsioonkaebus kaitsja vahendusel. Seepeale keelas kaebaja esitada kaitsjal enda nimel avaldusi. Ühtlasi soovis ta määratud kaitsjast loobuda ja uue kaitsja nimetamist riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 20 lg 3 alusel. Kaebaja palus mitte tugineda kaitsja esitatud dokumentidele. Kaebaja esitas ringkonnakohtule ühtekokku kaks avaldust kaitsjast loobumiseks. Sellele vaatamata esitas kaitsja Riigikohtule kassatsioonkaebuse, jättes samas osutamata kohtupoolsetele menetlusnormide rikkumisele, millele kaebaja oli palunud tähelepanu juhtida. Kaebaja soovis saada ka kompensatsiooni selle eest, et talle ei tagastatud hinnalist sõrmust, kuid advokaat jättis selgeks tegemata sõrmuse väärtuse.

3.Eesti Advokatuuri aukohus jättis 06.03.2020 otsusega (kõige hilisema allakirjutanu järgi) algatamata aukohtumenetluse vandeadvokaat YY tegevuse suhtes distsiplinaarsüüteo tunnuste puudumise tõttu. Advokaat arvestas kassatsioonkaebuse koostamisel kaebaja põhjendatud seisukohti. Advokaat ei pea arvestama seisukohtadega, mida ta ei pea asjakohaseks ega põhjendatuks. Advokaat ei jätnud kliendi huvisid kaitseta. Advokaat ei esitanud kassatsioonkaebust omavoliliselt, sest ta määrati kaitsjaks riigi õigusabi korras ning kohus ei olnud teda kohustustest vabastanud. Seega oli advokaadil kohustus esitada kassatsioonkaebus Riigikohtule. Kadunud sõrmuse väärtus oli teada juba maakohtus. Kohtud jätsid kahju hüvitamise taotluse rahuldamata põhjusel, et puudus põhjuslik seos läbiotsimist teostanud politseitöötaja poolt tubade uste kinni pitseerimata jätmise ja vara kaotsimineku vahel, mitte seetõttu, et vara väärtus oli tõendamata. Seega puudus kohtumenetluses vajadus sõrmuse maksumust täiendavalt tõendada.
4.XX esitas Tallinna Halduskohtule 08.04.2020 kaebuse advokatuuri aukohtu 06.03.2020 otsuse tühistamiseks ning kaitseõiguse teostamisest tekkinud õigusvastaste tagajärgede kõrvaldamiseks. Advokaat rikkus õigust kaitsjale, jättes esitamata kohtule tõendid sõrmuse maksumuse kohta ning keeldudes tutvumast kaebaja kirjutatud kaebusega. Kaebaja oli aukohtule esitatud kaebuses välja toonud rikkumised, mis mõjutasid otsuse tegemist. Advokatuuri aukohus oleks pidanud korraldama istungi ja võimaldama kaebajal istungist osa võtta. Kaebusele olid lisatud taotlused tõlgi määramiseks ja enda vabastamiseks kaebuselt tasutavast riigilõivust.
5.Tallinna Halduskohus tagastas kaebuse 21.04.2020 määrusega HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel. Kuigi huvitatud isikul on advokatuuri seaduse (AdvS) § 16 lg 1 alusel õigus pöörduda advokatuuri aukohtu poole aukohtumenetluse algatamiseks ning AdvS § 18 lg 1 võimaldab aukohtu otsust vaidlustada halduskohtus, eeldab kaebuse menetlemine, et vaidlustatud haldusakt või toiming rikub kaebaja subjektiivseid õigusi või piirab tema vabadusi. Advokatuur teostab järelevalvet advokatuuri liikmete kutsetegevuse ja kutse-eetika nõuete täitmise üle. Aukohtul on otsuse tegemisel ulatuslik kaalutlusruum. Praegu vaatas aukohus kaebaja kaebuse läbi ning leidis, et advokaadi tegevuses ei esinenud distsiplinaarsüüteo tunnuseid. Asjaolu, et aukohus jättis distsiplinaarsüüteo tunnused tuvastamata, ei riku huvitatud isiku subjektiivseid õigusi. Sellest ei tulene kaebajale ühtegi täiendavat õigust ega kohustust, niisamuti ei takista see tal oma õiguste ja kohustuste realiseerimist. Kaebuse saab tagastada ka HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel, sest aukohtumenetluses ei saa nõuda kahju hüvitamist. Kahju hüvitamise hagi esitamine maakohtule ei eelda, et advokaadi suhtes oleks eelnevalt algatatud aukohtumenetlus. Kaebuse tagastamise tõttu puudub vajadus lahendada sellele lisatud taotlusi.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

2(4)

3-20-647

6.XX palub 18.05.2020 määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 21.04.2020 määrus. Kaebuse tagastamine ei olnud õige. Kaebaja ei avaldanud kaebuses soovi hüvitist suurendada. Kaebuses on osutatud kaitsjapoolsetele rikkumistele ning asjaolule, et kaitsja ei tegutsenud kaebaja juhiste järgi. Advokaadi kohustus arvestada kassatsioonkaebuse esitamisel kaebaja seisukohtadega tuleneb RÕS § 19 lg-st 1. Aukohus vaatas kaebuse läbi kaebaja juuresolekuta, kuigi kaebaja oli esitanud taotluse istungi korraldamiseks. Kohtud jätsid arvestamata, et kaebaja ei soovinud enam, et YY teda kaitseks. Kaebaja palub tunnistada aukohtu otsus õigusvastaseks ja kohustada uuesti tema esitatud kaebust lahendama. Samuti palub ta end vabastada menetluskulude kandmisest, sest tal puudub raha, et menetluskulusid tasuda.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7.Ringkonnakohus on seisukohal, et määruskaebuse saab HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse võtta. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 203 lg 1, § 121 lg 4), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 sätestatud nõuetele. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9). Kuna vajadus menetlusabi taotluse esitamiseks puudub, tuleb taotlus määruskaebuselt tasutavast riigilõivust vabastamiseks jätta läbi vaatamata.
8.Määruskaebus ei ole põhjendatud ja jääb rahuldamata.
9.AdvS § 16 lg 1 annab huvitatud isikule õiguse pöörduda aukohtu poole aukohtumenetluse algatamiseks. AdvS § 18 lg-st 1 tuleneb huvitatud isikule ka õigus vaidlustada aukohtu otsus halduskohtus. Sätetest tulenevat õigust kohtusse pöörduda tuleb hinnata siiski koos HKMS § 44 lg-s 1 sätestatud kaebeõiguse üldregulatsiooniga. Kohtupraktika kohaselt saab huvitatud isiku kaebeõiguse aluseks olla üksnes aukohtu poolne menetlusnormide rikkumine (viimati Tallinna Ringkonnakohtu 06.04.2020 määrus nr 3-20-490, p 8; vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 26.04.2019 määrus nr 3-19-362, p 10 ja seal viidatud varasem praktika). Menetluslike õiguste rikkumine võib seisneda selles, et aukohus on jätnud menetluse algatamata nii, et ei ole üldse hinnanud huvitatud isiku väiteid; on asja sisuliselt lahendanud, kuid on jätnud osa huvitatud isiku väiteid käsitlemata; aukohus ei ole järginud otsuse tegemisel muid menetlusreegleid, nt kui otsuse on teinud ebaseaduslik koosseis, huvitatud isik on jäetud ära kuulamata vms (Tallinna Ringkonnakohtu 06.04.2020 määrus nr 3-20-490, p 8; 04.09.2019 määrus nr 3-191105, p 10). Kui isik on saanud realiseerida oma subjektiivse õiguse esitada AdvS § 16 lg-s 1 sätestatud taotlus ja aukohus on selle läbi vaadanud pädevus-, menetlus- ja vormireegleid järgides, on huvitatud isik kaebeõiguse realiseerinud. Isikul puudub subjektiivne õigus nõuda advokaadi karistamist. Aukohtul on kaalutlusõigus selle üle, kuidas rikkumisele reageerida, kas advokaati distsiplinaarkorras karistada või mitte ning tuvastada distsiplinaarsüüteo asjaolud. See tähendab, et kohus ei kontrolli aukohtu otsuse sisulist õiguspärasust, st kas advokaadi tegevuses esinesid distsiplinaarsüüteo tunnused või mitte ning kas aukohtu hinnang nendele asjaoludele on õige (Tallinna Ringkonnakohtu 21.12.2016 määrus nr 3-16-1148, p-d 8–9). Aukohtu kaalutlusotsuse vaidlustamiseks huvitatud isikul subjektiivne õigus puudub. Sisuliselt saab aukohtu kaalutlusotsust vaidlustada üksnes isik, kelle subjektiivseid õigusi otsus rikub, s.o advokaat, kelle tegevuse vastavust õigusaktidele on aukohus hinnanud (Tallinna Ringkonnakohtu 07.11.2014 määrus nr 3-13-1365, p 15).
10.Kaebaja heidab ette, et aukohus tegi advokaadi tegevuse kohta väära järelduse. Kaebaja arvates rikkus advokaat kaitseõigust, kui keeldus tema kirjutatud kassatsioonkaebuse vastuvõtmisest ja sellega tutvumisest ning esitas kassatsioonkaebuse tema heakskiiduta. Ta toob ka välja, et advokaat jättis esitamata tõendid sõrmuse maksumuse kohta, mis võis omakorda mõjutada talle kahju hüvitise määramist.

3(4)

3-20-647

11.Arvestades kohtupraktikas väljendatud seisukohti, pidi halduskohus kontrollima, kas aukohus on järginud menetlusreegleid, sh vastanud kaebaja väidetele. Aukohtu otsusest nähtuvad põhjendused, miks aukohus leidis, et advokaadi tegevuses puuduvad distsiplinaarsüüteo tunnused. Seejuures hindas aukohus konkreetseid kaebaja väiteid, märkides, et advokaadil ei ole kohustust arvestada kassatsioonkaebuse koostamisel kõiki isiku seisukohti, kui ta ei pea neid asjakohasteks. Kaebaja huvid ei jäänud kaitseta. Isegi kui kaebaja ei soovinud, et YY teda esindaks, ei olnud advokaati vabastatud riigi õigusabi osutamisest, mistõttu oli tal kohustus kassatsioonkaebus esitada. Aukohus vastas ka kaebaja väitele seoses tõendite esitamata jätmisega sõrmuse maksumuse kohta, leides, et sõrmuse maksumus oli teada juba esimese astme kohtus. Taotluse rahuldamata jätmise aluseks ei olnud mitte suutmatus tõendada sõrmuse maksumust, vaid põhjusliku seose puudumine politseitöötaja tegevuse ja vara kaotsimineku vahel. Selliselt puudus vajadus sõrmuse maksumust täiendavalt kohtumenetluses tõendada. Aukohus on seega hinnanud kaebaja väiteid. Asjaolu, et kaebaja aukohtu seisukohtadega ei nõustu ja peab aukohtu hinnangut ekslikuks, ei anna talle kaebeõigust. Kuna riigi õigusabi osutava advokaadi vahetamisega seonduv lahendatakse kriminaalmenetluses, mitte aukohtumenetluses, ja kohtud kaitsjat ei vahetanud, juhindus aukohus õigesti eeldusest, et YY oli kaebaja kaitsja.
12.Kaebaja heidab ette ka seda, et aukohus lahendas asja kirjalikus menetluses, kuigi ta oli kaebuses taotlenud istungi korraldamist. AdvS § 17 lg-s 3 sätestatakse, et aukohus võib lahendada asja kirjalikus menetluses, kui huvitatud isik ega advokaat ei ole taotlenud, et asi lahendataks suulises menetluses. See tähendab, et kui asjassepuutuv isik seda soovib, tuleb asi läbi vaadata suulises menetluses. Ringkonnakohus on seisukohal, et AdvS §-s 17 sätestatud menetluslikke nõudeid, sh istungi pidamise nõuet, tuleb järgida siiski vaid juhul, kui aukohus on aukohtumenetluse juba algatanud. Istungi pidamise nõuet ei ole, kui aukohus jätab aukohtumenetluse algatamata. Nimelt ei tulene seadusest, et aukohtumenetlus algaks aukohtule huvitatud isiku poolt avalduse esitamisega. AdvS § 16 lg-test 1–3 tuleneb, et menetluse algatamise otsustab aukohus. Menetluse algatamine on kohustuslik vaid AdvS § 16 lg-s 5 sätestatud juhul. Praegu puudusid kohustuslikud alused aukohtumenetluse algatamiseks. Aukohtumenetluse algatamist või algatamise jätmist ei reguleeri ka advokatuuri kodukord (vt Tallinna Ringkonnakohtu 03.12.2014 määrus nr 3-14-52251, p 17). Istungi korraldamise nõue pärast menetluse algatamist, kui huvitatud isik või advokaat on seda taotlenud, on põhjendatav ka menetluse efektiivsuse põhimõttega. Arvestades, et istungi korraldamine on ressursimahukas (nt peavad aukohtu liikmed viibima istungil üheaegselt), tuleb esmalt veenduda kaebuse põhjendatuses. Mõistlik ei ole korraldada istungit põhjendamatu kaebuse läbivaatamiseks. Seega ei tulnud vaatamata kaebaja taotlusele lahendada asja suuliselt. Ühtlasi ei ole aukohus otsuse tegemisel kaebaja menetluslikke õigusi riivanud.
13.Arvestades eelnevat, jääb XX määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 21.04.2020 määrus muutmata. Kuna halduskohus ei ole käsitlenud kaebaja väidet istungi korraldamata jätmise kohta, täiendab ringkonnakohus halduskohtu määruse põhjendusi vastavalt käesoleva määruse põhjendustele. (allkirjastatud digitaalselt)

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 02.07.20263-26-186/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1686/4Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja