lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-14-51567/70

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudRiigikohtu halduskolleegium · 09.06.2020

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Riigikohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-14-51567/70
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
09.06.2020
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1123
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

RIIGIKOHUS

HALDUSKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi

Menetlusosalised Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine

3-14-51567 9. juuni 2020 Eesistuja Ivo Pilving, liikmed Julia Laffranque, Viive Ligi, Heiki Loot, Nele Parrest ja Jüri Põld X kaebus Tartu Vangla kohustamiseks võimaldama pikaajalist kokkusaamist, Tartu Vangla vaideotsuse tühistamiseks ja Tartu Vangla tekitatud kahju hüvitamiseks Kaebaja X, esindaja vandeadvokaat Andi Tubin Vastustaja Tartu Vangla Riigikohtu halduskolleegiumi 31. oktoobri 2017. a otsus X teistmisavaldus Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Jätta teistmisavaldus rahuldamata.
2.Jätta teistmismenetluse kulud menetlusosaliste endi kanda.
3.Arvata kautsjon riigituludesse.
4.Asendada avaldatavas otsuses kaebaja nimi tähemärgiga.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.X, olles Tartu Vanglas vahistatu, esitas 15. aprillil 2014 Tartu Vanglale taotluse elukaaslasega pikaajalise kokkusaamise võimaldamiseks. Tartu Vangla jättis taotluse rahuldamata.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
2.Pärast edutut kohtueelset menetlust esitas kaebaja halduskohtule kaebuse, milles nõudis vaideotsuse tühistamist, Tartu Vangla kohustamist võimaldama talle pikaajalist kokkusaamist elukaaslasega ning hüvitama kannatuste tekitamisega põhjustatud mittevaralise kahju 6000 eurot.
3.Tartu Halduskohus rahuldas 18. mai 2015. a otsusega kaebuse osaliselt ja mõistis vastustajalt välja hüvitise 500 eurot. Ülejäänud osas jäi kaebus rahuldamata.
4.Nii kaebaja kui ka vastustaja esitasid apellatsioonkaebused, millest Tartu Ringkonnakohus rahuldas 28. veebruari 2017. a otsusega viimase. Ringkonnakohus tühistas halduskohtu otsuse ning tegi uue otsuse, millega jättis kaebuse hüvitamisnõude osas rahuldamata ning lõpetas menetluse vaideotsuse tühistamise nõude ja kohustamisnõude osas. Kaebaja menetluskulu jättis kohus tema enda kanda.

3-14-51567

5.Kaebaja esitas kassatsioonkaebuse, mille Riigikohtu halduskolleegium rahuldas
31.oktoobri 2017. a otsusega osaliselt ning tühistas ringkonnakohtu otsuse osas, millega lõpetati kohustamisnõude ja vaideotsuse tühistamise nõude menetlus, sest apellatsiooni- (ja kassatsiooni)menetluses oli vaidlus ainult kahjunõude üle. Ülejäänud osas jäi kassatsioonkaebus rahuldamata ja ringkonnakohtu otsus muutmata. Otsuses märkis kolleegium, et vahistatutele kehtestatud pikaajaliste kokkusaamiste keelu eesmärk on ennekõike kriminaalmenetluse lubamatu mõjutamise, sh tõendite hävitamise, muutmise ja võltsimise ning tunnistajate mõjutamise vältimine (otsus asjas nr 3-4-1-2-16, p 97). Keelu legitiimseks eesmärgiks võib lisaks olla kuritegude tõkestamine laiemalt. Praegusel juhul põhjendas prokuratuur kaebajale kriminaalmenetluse seadustiku § 1431 alusel lisapiirangute seadmist kriminaalmenetluse lubamatu mõjutamise vältimise vajadusega. Vahistamist pidas prokuratuur vajalikuks nii õigusemõistmise huvides kui ka narkootikumidega seotud kuritegude ärahoidmiseks. Seega olid kaebaja puhul piirangul mõlemad eesmärgid. Pikaajaliste kokkusaamiste keeld on nende eesmärkide saavutamiseks sobiv. Ringkonnakohus tühistas kaebajat puudutavas kriminaalasjas 16. detsembri 2013. a otsusega kõigile kohtualustele seatud lisapiirangud täies ulatuses, sest nende põhjused (vajadus takistada kriminaalmenetluse läbiviimise kahjustamist) olid oluliselt vähenenud ja alus nende edasiseks kohaldamiseks ära langenud. Lisapiiranguid tühistades sai ringkonnakohus kehtivas õiguslikus olukorras silmas pidada vaid (piiratud) lühiajalise kokkusaamise keeldu jm vähem intensiivseid suhtluspiiranguid, mitte pikaajaliste kokkusaamiste keeldu, mis tulenes otse seadusest. Samu eesmärke ei ole võimalik saavutada isikut vähem koormava, kuid vähemalt sama efektiivse abinõuga, mistõttu on piirang eesmärgi saavutamiseks ka vajalik. Kaebajale süüdistuses ette heidetud kuriteo laadi, raskust ja kaebaja tausta arvestades oli piirang ka mõõdukas. Eeltoodut arvestades on kaebaja perekonnaelu riive proportsionaalne ning vangistusseaduse (VangS) § 94 lg 5 ja vangla keeldumine asjaolusid arvestades põhiseaduspärased.
6.Riigikohtu üldkogu tegi 11. juunil 2019 otsuse nr 5-18-8/19, millega tunnistas Tallinna Halduskohtu taotluse alusel VangS § 94 lg 5 põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks edasiulatuvalt, omistades otsuse tagasiulatuva mõju konkreetses kohtuasjas kaebajaks olnud isiku suhtes, samuti isikute suhtes, kes selle otsuse jõustumise ajaks olid seadusega ette nähtud korras vaidlustanud neile pikaajalise kokkusaamise võimaldamata jätmise või seadusega ette nähtud korras taotlenud neile pikaajalise kokkusaamise võimaldamata jätmisega tekitatud kahju hüvitamist. Pärast konkreetse juhtumi asjaolude analüüsi, mille tulemusena peeti vahistatu pikaajalise kokkusaamise keeldu põhiseadusevastaseks, vaagis üldkogu sätte põhiseaduspärasust tervikuna (otsuse p 72). Üldkogu asus seisukohale, et VangS § 94 lg 5, mis ei võimalda hinnata vahistatu pikaajalise kokkusaamise keeldu lahus tema suhtes kohaldatud tõkendi kontrollist, on põhiseadusega vastuolus, kuna piirab ebaproportsionaalselt mõnede vahistatute õigust PS §-st 26 tulenevale perekonnaelu puutumatusele (otsuse p 78).

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

7.Kaebaja esitas 10. detsembril 2019 teistmisavalduse, milles palub tühistada haldus-, ringkonnaja Riigikohtu halduskolleegiumi otsused ning teha uue otsuse, millega mõista talle välja mittevaralise kahju eest hüvitis 6000 eurot, või alternatiivselt tühistada teistetavad kohtulahendid ja saata asi tagasi sellesse alama astme kohtusse, kus lahend on tehtud. Enda menetluskulud palub kaebaja välja mõista vastustajalt. Teistmisavaldus tugineb halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 240 lg 2 p-le 7. Üldkogu otsuse nr 5-18-8/19 tagasiulatuv mõju kohaldub kaebajale, sest ta oli otsuse jõustumise ajaks vaidlustanud pikaajalise kokkusaamise võimaldamata jätmise ja taotlenud kahju hüvitamist.
8.Vastustaja palub jätta teistmisavalduse rahuldamata ja kaebaja menetluskulud tema enda kanda.

2(3)

3-14-51567

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

9.Kaebaja teistmisavaldus jääb rahuldamata teistmise aluse puudumise tõttu (HKMS § 245 lg 1).
10.Kaebaja teistmisavaldus puudutab ainult kahju hüvitamise nõuet. Vaidluse all ei ole tühistamisega kohustamisnõue.
11.HKMS § 240 lg 2 p 7 järgi on teistmise aluseks Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse korras selle õigustloova akti või selle sätte või õigustloova akti andmata jätmise põhiseadusega vastuolus olevaks tunnistamine, millele tugines kohtulahend teistetavas haldusasjas. Seega tunnistatakse põhiseaduslikkuse järelevalve otsusega normid üldjuhul kehtetuks tagasiulatuvalt (vt ka Riigikohtu üldkogu ja põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi otsuseid asjades nr 3-3-2-1-07, p 19; 3-4-1-25-11, p 55 ja 3-4-1-1-14, p 130) ning teisiti otsustamine eeldab Riigikohtu sõnaselget otsustust.
12.Riigikohtu üldkogu otsuse nr 5-18-8/19 resolutsioon on järgmine: „Tunnistada vangistusseaduse § 94 lõige 5 põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks edasiulatuvalt, omistades otsuse tagasiulatuva mõju kaebajale praeguses asjas, samuti isikutele, kes käesoleva otsuse jõustumise ajaks on seadusega ette nähtud korras vaidlustanud neile pikaajalise kokkusaamise võimaldamata jätmise või seadusega ette nähtud korras taotlenud neile pikaajalise kokkusaamise võimaldamata jätmisega tekitatud kahju hüvitamist.“
13.Seega on selle üldkogu otsuse tagasiulatuv jõud piiratud. Üldkogu välistas resolutsiooniga põhimõtteliselt otsuse tagasiulatuva jõu. See tähendab, et VangS § 94 lg-t 5 tuleb jätkuvalt kohaldada varem esinenud olukordade suhtes, kus vahistatutele pikaajalisi kokkusaamisi ei võimaldatud. Seda tuleb kolleegiumi arvates mõista nii, et üldkogu otsus on peale üldkogu lahendatud asja kohtusse viinud isiku kohaldatav vaid isikute suhtes, kelle algatatud vaidlus pikaajalise kokkusaamise mittevõimaldamise või sellega tekitatud kahju üle oli üldkogu otsuse jõustumise ajal pooleli. Pooleli olnud vaidlustes on kohtueelse menetluse otsused kaevatavad kohtusse ja kohtuotsused on edasi kaevatavad järgmisesse kohtuastmesse, kusjuures VangS § 94 lg 5 tuleb neil juhtudel jätta kohaldamata. Üldkogu otsus ei võimalda aga algatada uusi vaidlusi ega ole ka juba lõplikult lahendatud vaidluste taasavamise aluseks.
14.Üldkogu ei tõdenud, et VangS § 94 lg 5 jäikus viib alati põhiseadusevastase tulemuseni, vaid et „VangS § 94 lõike 5 kohaldamisalasse [satub] ka juhtumeid, kus vahistatu perekonnapõhiõiguse piirang on põhiseadusvastane“ (p 73) ehk et see säte „piirab ebaproportsionaalselt mõnede vahistatute õigust PS §-st 16 tulenevale perekonnaelu puutumatusele“ (p 78). Üldkogu möönis just praegust kohtuasja näiteks tuues sisuliselt, et mõnes olukorras võib pikaajalise kokkusaamise välistamine olla õigustatud (p 69). Üldkogu otsuse tagasiulatuva jõu laiendamine praegusele kohtuasjale ei oleks üldkogu selle seisukohaga kooskõlas.
15.Kuna teistmisavaldus jääb rahuldamata, tuleb avalduse esitamisel tasutud kautsjon arvata riigituludesse (HKMS § 107 lg 4 viimane lause). Kaebaja teistmismenetluse kulud jäävad tema enda kanda (HKMS § 108 lg 1).
16.HKMS § 175 lg 3 alusel asendab Riigikohus avaldatavas otsuses kaebaja nime tähemärgiga.

(allkirjastatud digitaalselt)

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium