lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-20-484/9

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Tartu kohtumaja · 01.06.2020

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
3-20-484/9
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
01.06.2020
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1264
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
HKMS § 121 lg 2, 4Kaebuse tagastamineHKMS § 119 lg 1Määruskaebus menetlusabi määruse pealeHKMS § 43Korduv kaebusRÕS § 7 lg 1Riigi õigusabi andmisest keeldumise alused

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
3-20-484/11Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium18.06.2020

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (1)

lahend.ee
3-20-485/4Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja24.03.2020

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-20-484

Määruse kuupäev

01.06.2020

Kohtunik

Roby Koik

Kohtuasi

Nikolai Lebedevi kaebus Tartu Vangla 04.03.2020. a vastuse nr 624/1006-2 ning 13.03.2020. a vaideotsuse nr 1-11/163-2 tühistamiseks ning Tartu Vangla kohustamiseks paigaldada kambri uksele aas

Resolutsioon

Edasikaebamise kord

1.Tagastada Nikolai Lebedevi kaebus.
2.Jätta Nikolai Lebedevi taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks läbi vaatamata.
3.Jätta Nikolai Lebedevi taotlus riigi õigusabi saamiseks rahuldamata.
4.Jätta Nikolai Lebedevi taotlus liita käesolev kaebus tema teiste haldusasjadega, mis on halduskohtu menetluses, rahuldamata. Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kaebajale kättetoimetamisest arvates.

Asjaolud ja menetluse käik

1.Tartu Vanglas kinnipeetav Nikolai Lebedev esitas 07.01.2020. a teabenõude Tartu Vanglale, milles soovis teada, miks kambrisse nr 1114 ei paigutata kambri uksele sissepoole linki, et N. Lebedev saaks ise ukse kinni tõmmata, nagu see oli tehtud E-3 osakonnas kõikidel kambriustel.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 17.07.20263-26-2046/9Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 08.07.20263-25-3889/9Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 07.07.20263-26-1939/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 03.07.20263-26-1744/8Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
2.Tartu Vangla vastas 08.01.2020. a N. Lebedevi teabenõudele vastusega nr 2-5/30-2, milles selgitas, et kinnipeetava kambri ukse ehitus on teistsugune võrreldes teiste E3 sektorites olevate kambritega. Vangla tegeleb teistsuguse lahenduse väljatöötamise ja kooskõlastamisega ning aas paigaldatakse N. Lebedevi kambri uksele hiljemalt 2020. a I kvartalis.
3.N. Lebedev esitas 12.02.2020. a Tartu Vanglale taotluse nr 6-24/1006-1, milles soovis, et tema kambriuksel olev aas vahetatakse välja, kuna praegune aas on liiga kõrgel ning ei ole kõlblik tema jaoks, mistõttu puudub võimalus kambriukse enda järel sulgemiseks. N. Lebedev soovis, et paigutatakse samasugune aas, nagu on tema kambri wc uksel.
4.Tartu Vangla paigaldas 20.02.2020. a kambri nr 1114 uksele sisemisele poolele aasa, et kinnipeetav saaks enda järel kambri ukse sulgeda. Paigaldatud aas valiti vastavalt vangla äranägemisele, mida oleks kõige mõistlikum antud tingimustes paigaldada. Tartu Vangla esitas N. Lebedevile 04.03.2020. a vastavasisulise vastuse nr 6-24/1006-2.
5.N. Lebedev esitas 09.03.2020. a vaide, mis registreeriti nr 1- 11/163-1, ja milles vaide esitaja taotleb vangla 04.03.2020. a vastus nr 6- 24/1006-2 kehtetuks tunnistamist ning uue ettekirjutuse tegemist toimingu sooritamiseks. Vaide esitaja leiab, et vastuse on koostanud selleks pädevust mitte omav isik. Vaide esitaja ei ole rahul tema kambriuksele pandud aasaga ning soovib, et otsuse teeks vangla majandusosakond. Vaide esitaja taotles, et kaasatakse ekspert uue aasa paigaldamiseks.
6.Tartu Vangla jättis 13.03.2020. a vaideotsusega nr 1-11/163-2 N. Lebedevi vaide rahuldamata. Vangla otsuse kohaselt esitas vaide esitaja taotluse, kus ta soovis, et tema kambriuksele paigaldatakse uus aas, mis võimaldab tal ise seest pool kambriust tõmmata kinni. Vaide esitaja taotlus rahuldati, sest vaide esitaja paikneb invakambris ja liigub ringi ainult ratastoolis. Vaide esitaja viibis juures, kui paigaldati tema kambriuksele uus aas. Tööde käigus küsiti vaide esitaja käest, kui kõrgele ja kuhu paigaldada, kuid siis vaide esitaja ei andnud vastavat infot, kuidas ja kuhu. Seega ei ole kuidagi vangla rikkunud vaide esitaja õigusi. Vangla paigaldas vaide esitajale aasa, et ta saaks seest poolt kambriukse tõmmata kinni.
7.N. Lebedev esitas 15.03.2020. a Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palub tühistada Tartu vangla vastus nr 6-24/1006-2 ja vaideotsus nr 1-11/163-2 ning kohustada vanglat paigaldama tema kambri uksele samasugune aas, nagu on WC uksel, mis oleks kõlblik, praktiline ja mugav. Koos kaebusega esitas kaebaja taotluse liita kaebusega mitu haldusasja, et ühine menetlemine võimaldaks kiiremat ja lihtsamat lahendamist. Samuti taotles kaebaja riigilõivust vabastamist ning riigi õigusabi saamist enda esindamiseks haldusmenetluses, halduskohtumenetluses, õigusdokumendi koostamiseks ja muuks esindamiseks.
8.Kohus palus 16.03.2020. a kohtunõudega Tartu Vanglal väljastada N. Lebedevi kaebusega seonduvad menetlusdokumendid.
9.Tartu Vangla vastas kohtunõudele 17.03.2020. a, esitades asjakohased kohtueelse menetluse materjalid. Tartu Vangla esitas 01.06.2020. a vastuse täiendavale kohtunõudele. Kohtu seisukoht
10.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Kohus saab kaebusest aru selliselt, et kaebaja ei ole rahul tema kambri uksele paigaldatud aasaga. Kohus kontrollis kaebaja väiteid ning sai vanglalt kinnituse, et 01.06.2020. a seisuga on kaebaja kambri nr 1114 uksele paigaldatud kaks aasa, millest üks asub 80 cm kõrgusel ja teine 115 cm kõrgusel maast. Kinnipeetav saab vangla kinnitusel mõlemaid aasi kasutada, et kambriust kinni tõmmata. Tartu Vangla edastas kohtule pildi kambri uksest, kus on näha aasade paigutuskohad. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kaebaja õigusi ei saa olla riivatud intensiivselt ning kaebuse rahuldamine on ebatõenäoline. Vangla on paigaldanud tema kambri uksele kaks aasa erinevatele kõrgustele. Isegi, kui kaebaja uksele paigaldati aas viivitusega, ei anna see alust tühistamis- ja kohustamisnõude rahuldamiseks. Kõikidele kaebaja pöördumistele on kohtueelselt vastatud. Tartu Vangla on põhjendatult keeldunud vaide rahuldamisest. Kohtu hinnangul ei ole praegusel juhul tegemist olukorraga, kus kaebaja õigusi oleks intensiivselt rikutud ning kaebuse rahuldamine on ebatõenäoline. Kohtul ei ole alust järelduseks, et aasad ei ole sihipäraselt kasutatavad. HKMS § 121 lg 2 p 21 sätestab, et kohus võib kaebuse määrusega selle esitajale tagastada, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.

Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et kuna kaebaja õigusi ei ole antud juhul intensiivselt riivatud ning asjas selgunud asjaoludel ei pea kohus kaebuse rahuldamist tõenäoliseks, siis kuulub kaebus tagastamisele HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel. Vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine kaebajalt õigust pöörduda uuesti kohtusse nõuetekohase kaebusega oma õiguste kaitseks ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. Kaebuse tagastamise määruse peale võib esitada määruskaebuse, kusjuures määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule (HKMS § 121 lg 4).

11.Kuna kaebus kuulub tagastamisele, siis puudub vajadus kaebaja riigilõivust vabastamise taotluse sisuliselt läbivaatamiseks. Kohus jätab kaebaja taotluse läbi vaatamata.
12.Kaebaja on koos kaebuse kohtule esitanud taotluse riigi õigusabi saamiseks. Taotluses on märgitud, et kaebaja soovib riigi õigusabi enda esindamiseks haldusmenetluses, halduskohtumenetluses, õigusdokumendi koostamiseks ja muuks õigusnõustamiseks või esindamiseks. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. RÕS § 7 lg 1 p 1 järgi ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Kohus jätab taotluse riigi õigusabi saamiseks rahuldamata. Kohtu hinnangul on kaebaja ise võimeline kaitsma oma õigusi. Kaebaja on iseseivalt läbinud kohtueelse menetluse ja korduvalt esitanud kaebusi kohtumenetluses. Tulenevalt uurimisprintsiibist on kohtul haldusasjades kohustus kaebajat vajadusel suunata ja abistada. Seega ei ole halduskohtumenetluses esmatähtis, et kaebajal oleksid õigusalased teadmised. Uurimispõhimõttest tulenevalt selgitab halduskohus enda initsiatiivil välja kaebuse menetlemiseks vajalikud asjaolud, seadusesätted ning võimaliku kohtupraktika. Kuigi riigi õigusabi saamise esmaseks ja kohustuslikuks eelduseks on taotleja maksejõuetus, on kohtupraktikas asutud seisukohale, et kui kohus teeb taotluse põhjal kindlaks RÕS § 7 lg-s 1 sätestatud aluse, ei pea kohus enam hindama taotleja majanduslikku seisundit vastavalt sama seaduse §-le 6 lg 1. Kuna kohus leiab, et esineb RÕS § 7 lg 1 p-st 1 tulenev kohane alus riigi õigusabi andmisest keeldumiseks, siis antud juhul puudub vajadus taotleja majandusliku seisundi hindamiseks ja maksejõuetuse kindlakstegemiseks. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus taotleja riigi õigusabi taotluse RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel rahuldamata. Halduskohtu menetlusabi keeldumise määruse peale võib menetlusabi taotleja või saaja või riigi õigusabi seaduse § 15 lõikes 8 sätestatud juhul advokatuur esitada määruskaebuse (HKMS § 119 lg 1).
13.Kaebaja on esitanud veel koos kaebusega taotluse liita ühte haldusasja mitu haldusasja, et kaebuste ühine menetlemine võimaldaks nende kiiremat ja lihtsamat lahendamist. Kohus jätab kaebaja taotluse haldusasjade liitmiseks rahuldamata. Kaebaja ei ole märkinud, millise kohtuasjaga ta sooviks, et käesolev haldusasi liidetakse. Kohus ei pea otstarbekaks menetlusökonoomia seisukohalt ega muul alusel põhjendatuks käesoleva haldusasja liitmist teiste Tartu Halduskohtu menetluses olevate asjadega, kus N. Lebedev on kaebaja. Kuna kaebus kuulub tagastamisele, ei eksisteerigi haldusasja, millele teisi kohtu menetluses olevaid haldusasju liita. Seega jääb haldusasjade liitmise taotlus rahuldamata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 02.07.20263-26-186/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1686/4Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja