lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-20-1018/3

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja · 29.05.2020

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number
3-20-1018/3
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
29.05.2020
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
381
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
HKMS § 121 lg 1Kaebuse tagastamineHKMS § 4 lg 1PädevusKarS § 871 lg 1VangS § 762 lg 2

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU HALDUSKOHUS

Jõhvi kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-20-1018

Määruse kuupäev

29. mai 2020

Kohtunik

Maria Lõbus

Kohtuasi

Dmitri Berjozkini (Berjozkin) käitumiskontrolli kohaldamisega

RESOLUTSIOON

Tagastada Dmitri Berjozkini kaebus.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

Muud selgitused

Määrus toimetatakse kätte kaebajale.

kaebus

seoses

karistusjärgse

ASJAOLUD

1.Dmitri Berjozkin esitas 25. mail 2020 Tartu Halduskohtule kaebuse. Kaebuses selgitas D. Berjozkin, et talle määratud karistuse tähtaeg lõppeb 22. septembril 2020, kuid vangla kavatseb taotleda talle pärast karistuse ärakandmist tingimisi järelevalvet. Kaebaja hinnangul on tegemist topelt karistamise keelu rikkumisega ning ta palub sellist tegevust tema suhtes mitte lubada.

KOHTU SEISUKOHT

2.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lõike 1 punkti 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. lõike 1 punkt 1 sätestab, et kohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale, kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 17.07.20263-26-2046/9Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 08.07.20263-25-3889/9Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 07.07.20263-26-1939/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 03.07.20263-26-1744/8Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
HKMS § 121
3.HKMS § 4 lõike 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. Seega tuleb esmalt kontrollida, kas vaidluse lahendamiseks on seaduses sätestatud teistsugune menetluskord.
4.Kohtu hinnangul on kaebaja eesmärgiks, et tema suhtes ei kohaldataks karistusjärgset käitumiskontrolli. Karistusseadustiku (KarS) § 871 reguleerib karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamist. Vangistusseaduse (VangS) § 76 lõike 6 teisest lausest tulenevalt valmistab karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise üle otsustamiseks vajalikud materjalid ette vangla. VangS § 762

lõike 2 kohaselt saadab vangla materjalid kohtule karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks, kui kinnipeetav vastab KarS § 871 lõike 1 punktides 1 ja 2 või lõikes 2 sätestatud tingimustele. Kohtupraktikas on kinnitatud, et eelnimetatud normist tulenevalt alustab käitumiskontrolli kohaldamise menetlust alati riik kindlate formaalsete aluste olemasolul süüdimõistetu tahtest sõltumatult. Mingit võimalust kõnealuse menetluse vältimiseks süüdimõistetul ei ole. (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 2. veebruari 2016. a määrus asjas nr 3-1-1-1-16, punkt 9.2.) Seega ei saa kaebaja praeguses menetlusetapis, mil kohus ei ole otsustanud talle karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamist, võimalikku otsust ennetavalt vaidlustada. Kohtul on õigus otsustada nii karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise kui ka kohaldamata jätmise kasuks. Kriminaalmenetluse seadustiku § 4261 lõikest 1 tuleneb, et karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise otsustamine on maakohtu pädevuses.

5.Eelnevale tuginedes on kohus seisukohal, et vaidluse lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse ning kaebus tuleb HKMS § 121 lõike 1 punkti 1 alusel tagastada. Kohus selgitab, et karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamisega seotud vaidluse lahendamise pädevus on maakohtul.

(allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 02.07.20263-26-186/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1686/4Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja