3-20-669/26 - Korrakaitse - Politsei toimingud - Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

16.Halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lg 6 kohaselt kannab vastustaja menetluskulud, kui menetlus lõpetatakse HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel, välja arvatud juhul, kui haldusakti kehtetuks tunnistamine või soovitud toimingu tegemine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest. Antud juhul esitati kaebus koos esialgse õiguskaitse taotlusega halduskohtule 14.04.2020 ning vastustajalt küsiti selle kohta arvamust. Vastustajalt küsiti arvamust ka täiendava ehk 17.04.2020 õiguskaitse taotluse osas. Õiguskaitse taotlused jäid rahuldamata, kuid kaebaja vaidlustas vastavad määrused ning vahetult enne määruskaebuste lahendamist ringkonnakohtus tunnistas vastustaja vaidlustatud ettekirjutused kehtetuks. Vaidlustatud ettekirjutustes ei olnud märgitud selliseid asjaolusid, mis oleks võimaldanud hinnata rahapesukahtlust sisuliselt. Kaebaja omakorda on rahapesu andmebüroo poole pöördunud ja palunud piirangud lõpetada ning ka võimalust tutvuda läbiviidavas haldusmenetluses kogutud dokumentidega, millest keelduti. Vastustaja on küll selgitanud, et kaebaja on esitanud vara legaalse päritolu tõendamiseks mitmeid dokumente, mida ei saanud pidada piisavaks, kuid samas ei ole öeldud, mida kaebaja oleks võinud veel esitada või pidanud veel esitama. Lähtuvalt eeltoodust ei saa asuda ka taolisele seisukohale, et kaebuse ja õiguskaitse taotluste esitamine või õiguskaitse taotluste rahuldamata jätmise vaidlustamine oleks olnud põhjendamatu. Praegu ei ole see aga enam olemuslik, sest tegemist on situatsiooniga, kus vastustaja tunnistas vaidlustatud ettekirjutused ise kehtetuks ning arvestades eelnevat menetluse käiku ja ajalist raamistikku, ei saa siinkohal ka taolisele seisukohale asuda, et haldusaktide kehtetuks tunnistamine ei oleks üldse olnud tingitud kaebuse esitamisest. Mõnes mõttes on olukord võrreldav isegi kaebuse õigeksvõtmisega ja ka sel juhul ei hinnata menetluskulude väljamõistmise kontekstis seda, millised olid õigeksvõtmise põhjused ja kas vaidlusega oleks võinud tegelikult edasi minna. Antud juhul on vastustaja esitanud eraldi lisana ja punktide kaupa teatavate faktiliste asjaolude loetelu ning taotlenud selles osas menetluse kinniseks kuulutamist, kuid sisulisi põhjendusi, millest nähtuks, et haldusaktide kehtetuks tunnistamine ei saanud kuidagi olla kaebusest tingitud, kirjalikus vastuses ei sisaldu. Põhimõtteliselt ei ole see ka enam olemuslik, sest praegu on tegemist pelgalt protsessuaalse sisuga küsimusega halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lg 6 tähenduses, mille puhul hinnatakse eelkõige õigusabikulude mõistlikkuse aspekti. Vahepealse tegevuse kirjeldusel ja vastava tegevuse asjakohasusel võib olla tähendus kahju hüvitamise nõuete lahendamise juures näiteks riigivastutuse seaduse §-s 13 sätestatud vastutuse võimalike piirangute rakendamisel, kuid see on teine teema. Mis puutub aga konkreetselt vastustaja 22.05.2020 taotlusesse menetluse osaliselt kinniseks kuulutamiseks ja sellesse, et kaebajale ning tema esindajale nimetatud dokumendile juurdepääsu mitte võimaldada, siis on vastustaja pidanud vastavate asjaolude kirjelduse esitamist vajalikuks ja kuna see on käesoleva haldusasja materjali juurde nagunii esitatud, siis võib nimetatud taotluse rahuldada.

tagamiseks, eelkõige riigisaladuse või salastatud välisteabe hoidmiseks või asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teabe kaitseks. HKMS § 79 lg 1 p 1 kohaselt võib kohus kinniseks kuulutatud menetluses menetlusosalise menetlustoimingult eemaldada muu hulgas juhul, kui see on vajalik riigi julgeoleku või avaliku korra tagamiseks, eelkõige riigisaladuse või salastatud välisteabe hoidmiseks või asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teabe kaitseks. HKMS § 88 lg 2 kohaselt on kohtul võimalik piirata menetlusosalise (sh kaebuse esitaja) ja tema esindaja õigust tutvuda toimikuga ja saada seal olevatest ning selle juurde kuuluvatest, kuid mujal säilitatavatest menetlusdokumentidest ärakirju, kui selleks esineb mõni HKMS § 79 lg-s 1 loetletud alustest. Kohus nõustub Politsei- ja Piirivalveameti seisukohaga selles, et avalik huvi asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teabe saladuses hoidmiseks konkreetse teabe iseloomu ning RahaPTS § 55 lg 3 p-dest 13 ning RahaPTS §-st 60 ja § 63 lg-st 6 tulenevat saladuse hoidmise kohustust arvestades on kaalukam kui kaebuse esitaja (võimalik) huvi kontrollida ettekirjutuse faktilist põhistust. Eelnevat arvestades kuulutab kohus menetluse HKMS § 77 lg 1 ja TsMS § 38 lg 1 p 1 alusel Politsei- ja Piirivalveameti 22.04.2020 vastuse lisa 1 osas kinniseks. Samuti peab kohus HKMS § 79 lg 1 punkti 1 alusel vajalikuks eemaldada kaebaja ja tema esindaja eelnimetatud lisas kajastatu uurimisest ning juurdepääsu nimetatud dokumendile neile mitte võimaldada. Kohutu hinnangul ei riku kaebaja vastavas osas menetlusest eemaldamine tema õigusi korvamatul moel. Seejuures tuleb arvestada ka asjaolu, et käesoleva haldusasja puhul on tegemist menetluse lõpetamisega vaidlustatud haldusaktide kehtetuks tunnistamise tõttu, mis tähendab seda, et praeguses menetlusetapis oli faktiliste asjaolude kirjelduse esitamise sisuline tarvidus üldse küsitav ning seega ei saa sellele juurdepääsu võimaldamata jätmine kaebaja õigustele enam olulist mõju avaldada.