Korrakaitse › Muu korrakaitse

HaldusasiJõustunudTallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja · 18.05.2020

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number: 3-20-896/2
Asja liik: Haldusasi
Kategooria: Korrakaitse › Muu korrakaitse
Menetlusliik: Üldmenetlus
Kuulutamise aeg: 18.05.2020
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 850

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Salvesta kogumikku

Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja

AdvS § 16 lg 1AdvS § 18 lg 1HKMS § 121 lg 2Kaebuse tagastamine HKMS § 43 lg 2Korduv kaebus HKMS § 44Kaebeõigus

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Elle Kask

Määruse tegemise aeg ja koht

18.05.2020, Tallinn

Haldusasja number

3-20-896

Haldusasi

XX kaebus Eesti Advokatuuri Aukohtu 12.03.2020 otsuse tühistamise nõudes ning aukohtu kohustamiseks määrata vandeadvokaat Leino Biinile distsiplinaarkaristus.

Menetlustoiming

Kaebuse tagastamine

RESOLUTSIOON

1.Tagastada XX kaebus läbivaatamatult.

2.Edastada kohtumäärus kaebajale.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kätte toimetamisest.

ASJAOLUD

XX esitas 12.02.2020 Eesti Advokatuuri Aukohtule kaebuse ja 08.03.2020 kaebuse täienduse vandeadvokaat Leino Biini (Biin) tegevuse peale ning palus võtta L. Biin distsiplinaarvastutusele. 12.03.2020 otsusega otsustas aukohus vandeadvokaat Leino Biini tegevuse suhtes aukohtumenetlust mitte algatada. XX esitas 13.05.2020 Tallinna Halduskohtule kaebuse Eesti Advokatuuri Aukohtu 12.03.2020 otsuse tühistamise nõudes ning aukohtu kohustamiseks määrata vandeadvokaat Leino Biinile distsiplinaarkaristus. Kaebaja leiab, et vandeadvokaat Leino Biin on jätnud kaebaja lapse huvid kaitseta, kuna ei osalenud kaebaja lapse esindajana kohtu määratud ajal lapse ärakuulamisel kohtus.

KOHTU PÕHJENDUSED

Sarnased lahendid

Korrakaitse

Vastavalt Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p-le 1 võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. Tulenevalt Advokatuuriseaduse (AdvS) § 16 lg-st 1 võib aukohtumenetluse algatamiseks aukohtu või juhatuse poole pöörduda huvitatud isik. Taotlus aukohtumenetluse algatamiseks tuleb esitada kuue kuu jooksul arvates päevast, mil kaebuse esitaja sai teada või oleks pidanud teada saama taotluse aluseks olevatest asjaoludest. Sama sätte lg 2 kohaselt algatab aukohus aukohtumenetluse huvitatud isiku, enda või advokatuuri organi algatusel, kui advokaadi tegevuses ilmnevad distsiplinaarsüüteo tunnused. AdvS § 18 lg 1 kohaselt võib aukohtu otsuse peale huvitatud isik esitada kaebuse halduskohtule. HKMS § 44 lg-test 1 ja 2 tulenevalt võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguste kaitseks. Muul eesmärgil, sealhulgas teise isiku õiguse või avaliku huvi kaitseks, võib isik kohtusse pöörduda vaid seaduses sätestatud juhul. Seega kaebuse sisuline menetlemine halduskohtus eeldab, et vaidlustatud haldusakt või toiming rikub kaebaja subjektiivseid õigusi või piirab tema vabadusi. Kohus märgib, et halduskohtusse pöördumise eelduseks on isiku subjektiivsete õiguste rikkumine. Riigikohtu halduskolleegium on 07.03.2002 otsuse nr 3-3-1-9-02 p-s 9.1 leidnud, et haldusakt piirab subjektiivset õigust, kui haldusakt keelab või välistab õiguse kasutamise osaliselt või täielikult, seab õiguse kasutamisele täiendavaid tingimusi või raskendab oluliselt õiguse kasutamist. Käesoleval juhul on AdvS § 16 lg-s 1 nimetatud huvitatud isik esitanud halduskohtule kaebuse aukohtu otsusele, millega otsustati mitte algatada aukohtumenetlust vandeadvokaat Leino Biini tegevuse suhtes. Tallinna Ringkonnakohus on 31.05.2017 määruse p-s 10 haldusasjas nr 3-17-160 leidnud, et viidatud sätetest tulenevalt võib kohtusse pöördumise õigust omavaks huvitatud isikuks olla ka isik, kelle taotluse alusel aukohtumenetlus algatati. Seejuures kohus märgib, et huvitatud isikul on võimalik aukohtu otsuseid vaidlustada üksnes piiratud ulatuses. Tallinna Ringkonnakohus on 04.11.2009 määruse p-s 8 haldusasjas nr 3-09-1589 leidnud, et sellise kaebuse sisuline menetlemine eeldab, et vaidlustatud haldusakt või toiming saab kaebuse esitanud isiku subjektiivseid õigusi rikkuda või vabadusi piirata ja et haldusakti või toimingu õigusvastasuse tuvastamine saab kaebajale anda õigussuhetes mingi eelise. Advokaadi distsiplinaarvastutusele võtmisest või sellest keeldumisest kaebaja õiguste või vabaduste realiseerimine ei sõltu. Kaebajale ei tulene vaidlustatud otsusest mingeid õiguslikke tagajärgi, mistõttu tema olukorda aukohtu otsus ei mõjuta, seega ei saa ka tema subjektiivseid õigusi ilmselgelt rikkuda. Aukohtus toimuva aukohtumenetluse eesmärk ei ole kaitsta taotluse esitanud isiku subjektiivseid õigusi, vaid tegemist on advokatuuri internse kontrolliga oma liikmete üle. Kohus selgitab, et AdvS § 18 lg-s 1 sätestatud kaebeõigus aukohtu otsuse peale on selle otsuse adressaadil, st advokaadil, kelle suhtes aukohtu otsus tehakse. Aukohtumenetluse mittealgatamise otsuse vaidlustamisõigust AdvS § 16 lg-s 1 nimetatud huvitatud isikule õigusaktidest ei tulene. Kohus märgib, et kui kaebaja on saanud realiseerida oma subjektiivse õiguse taotluse esitamiseks aukohtule ning taotlus on läbi vaadatud haldusmenetluse reegleid järgides, ei ulatu halduskohtu kontroll sellest kaugemale. Asjaolu, kas aukohtumenetlus algatada ning milline otsus menetluse käigus teha (distsiplinaarkaristuse määramine või sellest loobumine) on aukohtu kaalutlusõigus, mille teostamist saab sisuliselt vaidlustada üksnes isik, kelle subjektiivseid õigusi sellega rikutakse.