Tallinna Halduskohus
Kohtunik
Andreas Paukštys
Otsuse tegemise aeg ja koht
15.05.2020, Tallinn
Haldusasja number
3-19-1308
Haldusasi
XX kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 26.06.2019 otsusele nr 4.2-1/7241-2
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja XX, esindaja Peeter Malve Vastustajad Politsei- ja Piirivalveamet, Ragne Õunap
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 15.06.2020 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata
menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
Võttes arvesse eeltoodut, sh XX poolt toimepandud süüteo asjaolusid, lubatud alkoholipiirmäära ületamise määra, milleks oli 0,34 mg/l ning asjaolu, et isikul ei esine varasemaid kehtivaid väärteokaristusi ega relvaseaduse rikkumisi, peatatakse tema relvaloa kehtivus kaheksaks kuuks“ (tl 13p).
6.2 Mootorsõiduki joobeseisundis juhtimine on tegu, millega kaebaja pani ohtu teiste inimeste elu ja tervise. Kaebaja on tahtlikult joobeseisundis sõidukit juhtides käitunud üldohtlikul viisil. Teiste inimeste õigus elu, tervise ja avaliku korra kaitsele kaaluvad üles kaebaja soovi tegeleda jahipidamise ja jahilaskepordiga. Pealegi on relvaloa kehtivuse peatamine ajutine piirang. Kaebaja relvaluba on peatatud kaheksaks kuuks, st et pärast relvaloa peatamise aluse ära langemist on politsei kohustatud hoiule võetud relva ja laskemoona viivitamata kaebajale tagastama (vt RelvS § 43 lg 61). Kaebaja saab pärast relvaloa kehtivuse peatamise lõpetamist tegeleda jahiga ja jahilaskespordiga. Seega on tegemist lühiajalise piiranguga, mis ei piira oluliselt kaebaja õigusi ega vabadusi.
/allkirjastanud digitaalselt/ Andreas Paukštys
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.