Tartu Halduskohus Kadri Palm 30. aprill 2020, Tartu 3-19-1781 Aare Jaama kaebus Tõrva Vallavalitsuse 22. augusti 2019. a korralduse nr 2-3/2019/371 tühistamiseks Kaebaja – Aare Jaama, lepinguline esindaja vandeadvokaat Kalju Kutsar Vastustaja – Tõrva vald, seaduslik esindaja Maido Ruusmann Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Aare Jaama kaebus rahuldamata.
2.Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 1. juunil 2020. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Puka Vallavalitsus andis 28. juunil 2016 korralduse nr 180 Aare Jaamal (kaebaja) korrastada Soontaga külas temale kuuluvad ehitised 30. juuniks 2017. Vald selgitas, et peale ehitise korrastamist on kaebajal õigus erastada Lätte katastriüksus (dtl 18-19).
2.Puka Vallavalitsus andis 6. juulil 2017 korralduse nr 193 korrastada kaebajal Soontaga külas asuvad temale kuuluvad ehitised 31. juuliks 2018. Vald selgitas taaskord, et peale ehitiste korrastamist on kaebajal õigus erastada katastriüksus (dtl 16-17, 64-65).
3.Maa-amet palus 5. juuli 2019. a kirjas nr 6-1/19/11142 Tõrva Vallavalitsusel korraldada paikvaatlus Lätte katastriüksusel asuvate ehitiste osas ja tuvastada, kas Lätte katastriüksusel asuvad ehitised on ehitised maareformi seaduse (MaaRS) tähenduses (dtl 20-21). Maa-amet selgitas, et juhul, kui Lätte katastriüksusel ei asu ehitisi või ehitised ei vasta MaaRS-s sätestatud nõuetele, tuleb vallavalitsusel otsustada maa ostueesõigusega erastamise eeltoimingute lõpetamine ning edastada otsus koos maa ostueesõigusega erastamiseks koostatud toimikuga Maa-ametile maa riigi omandisse jätmise menetluse läbiviimiseks.
4.Tõrva Vallavalitsus otsustas 22. augusti 2019. a korraldusega lõpetada menetlus maa ostueesõigusega erastamiseks kaebaja katastriüksuse 60802:001:0650 Tõrva vald, Soontaga küla, „Lätte“ osas (dtl 7).
5.Kaebaja esitas 20. septembril 2019 Tartu Halduskohtule kaebuse Tõrva Vallavalitsuse
22.augusti 2019. a korralduse nr 2-3/2019/371 tühistamiseks (dtl 2-6). Koos kaebusega esitas kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse.
6.Tartu Halduskohus võttis 30. septembri 2019. a määrusega kaebuse menetlusse, tunnistas vastustajaks Tõrva valla ja jättis kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata (dtl 43-45).
7.Tõrva vald esitas 28. oktoobril 2019 vastuse kaebusele (dtl 47-49).
8.Tartu Halduskohus otsustas 31. jaanuari 2020. a määrusega asja läbi vaadata kirjalikus menetluses ja andis menetlusosalistele täiendava tähtaja menetlusdokumentide ja vastuväidete esitamiseks (dtl 57-58).
9.Kaebaja esitas 25. märtsil 2020 täiendava arvamuse (dtl 81-83) ja menetluskulude nimekirja ning kuludokumendid (dtl 75-79).
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
10.Kaebaja palub Tõrva Vallavalitsuse 22. augusti 2019. a korralduse nr 2-3/2019/371 tühistamist, esitades kokkuvõtvalt järgmised põhjendused.
10.1.Vaidlust ei ole selle üle, et kaebaja poolt 29. septembril 1993. a omandatud hoone hävis 1997. a tulekahjus. Puka Vallavalitsus kohustas kaebajat korrastama temale kuuluvad ehitised. Käesolevaks ajaks on kaebaja kõrvaldanud maaüksuselt põlenud ja lagunenud hoonete jäänused, korrastanud vundamendid ja teinud ettevalmistused hoonete taastamiseks. Seega ei ole maaüksusel enam lagunenud ja ümbrust või maastikupilti tunduvalt kahjustavaid ehitisi. Ehitusseadustiku § 4 lg 4 teine lause sätestab, et kui lammutamise eesmärk on ehitada lammutatud ehitise asukohale sellega olemuslikult sarnane ehitis, võib seda käsitleda ehitise ümberehitamisena ehk taastamisena. Kaebaja on varunud materjali, et rajada olemasolevatele ja korrastatud vundamentidele uued ehitised. Lätte maaüksusel on tegemist lõpetamata ehitisega, mida MaaRS § 6 lg 3 kohaselt tuleb käsitleda ehitisena. Eeltoodust tulenevalt puudub Tõrva Vallavalitsusel seaduslik alus erastamismenetluse lõpetamiseks.
3-19-1781
10.2.Kuigi kaebajale kuuluv ehitis hävis 3. mail 1997. a jätkas tolleaegne Puka Vallavalitsus erastamistoimingutega: 24. aprillil 2004. a määrati erastatava maa maksumuseks 7382 krooni, Puka Vallavalitsuse 11. mai 2004. a korraldusega nr 135 määrati ostueesõigusega erastatava maa suuruseks 15 531 m2 ning kinnitati maaüksuse nimeks „Lätte“; 10. mai 2005. a korraldusega nr 179 muutis Puka Vallavalitsus eelmist korralust ning määras erastatava maa suuruseks 15 551 m2 ning korrigeeriti vastavalt ka maa maksumust 7383 kroonini. Seega pidas kohalik omavalitsus võimalikuks maa ostueesõigusega erastamist vaatamata sellele, et hoone tulekahjus hävis. Alles 2016. a asus tolleaegne Puka Vallavalitsus nõudma ehitiste korrastamist. Seejuures ei selgu Puka Vallavalitsuse korraldustest, mida ehitiste korrastamise all silmas peetakse – kas hävinud ehistite kõrvaldamist, ehitustegevusega alustamist või uute hoonete valmimist. Viimase käsitluse korral on kaebajale antud tähtajad ebareaalsed, kuna maapiirkonnas hoonete taastamiseks või ehitamiseks krediidi saamine ei ole tõenäoline. Puka Vallavalitsuse tegevust arvestades oli kaebajal alus eeldada, et kui ta korrastab maaüksuse ning teeb ettevalmistusi ehitustegevuse alustamiseks, siis jätkub ka maa erastamismenetlus.
10.3.Käesoleval juhul ei sisalda vaidlustatud haldusakt mingeid sisulisi põhjendusi, mille alusel oleks võimalik otsustada, miks ei ole võimalik käsitleda korrastatud vundamente pooleliolevate ehitistena ning miks on vältimatult vajalik maa ostueesõigusega erastamine lõpetada.
10.4.Tõrva Vallavalitus rikkus vaidlustatud haldusakti andmisel kaebaja õigust olla haldusmenetluses ära kuulatud. Kaebaja saanuks kohalikule omavalitsusele selgitada maaüksusel tehtud tööde iseloomu, edaspidi kavandatud toimingute ajakava ning põhjusi, mis on takistanud hoonete taastamise jätkamist.
11.Vastustaja vaidles kaebusele vastu, esitades kokkuvõtvalt järgmised seisukohad.
11.1.Tõrva Vallavalitsuse abivallavanem Aivar Uibu, ehitusspetsialist Andres Jurs ja maakorraldusspetsialist Arvo Kargu viisid 7. augustil 2019 läbi paikvaatluse Soontaga külas asuval „Lätte“ maaüksusel asuvate võimalike ehitiste tuvastamiseks. Paikvaatluse protokollis tuvastati, et „Lätte“ maaüksusel asuvad kahe hoone vundamendid. MaaRS § 6 lg-te 3 ja 31 tähenduses maaüksusel ehitised puuduvad. Paikvaatluse juures viibis ka kaebaja, kes andis kohapeal selgitusi.
11.2.Ehitusseadustiku § 35 lg-te 1 ja 2 järgi tuleb kohalikku omavalitsust eelnevalt ehitamisest teavitada või taotleda ehitusluba § 38 alusel. Kumbagi toimingut kaebaja Puka Vallavalitsuse poolt antud üle 2-aastase tähtaja jooksul, ega ka varem, hoonete korrastamiseks teinud ei ole.
11.3.Vallavalitsusel oli ostueesõigusega erastamise eeltoimingute teostamisel olenevalt olukorrast kaks võimalust – ehitiste olemasolul edastada paikvaatluse dokumendid Maaametile erastamistoimingu lõpuleviimiseks või ehitiste puudumisel lõpetada menetlus. Täiendavaid tähtaegu ehitiste korrastamiseks MaaRS § 6 lg 31 alates 14. juulist 2017 ei võimalda. Viidatud sätte kohaselt tuleb omanikul sellised ehitised kohaliku omavalitsuse antud tähtajaks kõrvaldada, vastasel korral muutuvad nad maatüki oluliseks osaks. Seega saaks kohalik omavalitsus alates 14. juulist 2017 anda lagunenud ehitise omanikule tähtaja vaid lagunenud ehitise, antud juhul vundamendi, säilinud osade kõrvaldamiseks. Ehitise kordategemiseks vajaliku uue tähtaja andmiseks ei ole enam õiguslikku alust.
11.4.Paikvaatluse juures viibis ka kaebaja, kes andis koha peal selgitusi. Selgitused ei muuda aga olukorda tegelikkuses, asjaolu, et Lätte maaüksusel ei asu ehitisi MaaRS mõttes. Kaebaja ei ole 22 aasta jooksul suutnud hooneid viia seisukorda, mis võimaldaksid maa ostueesõigusega erastamist.
3-19-1781
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
12.Kaebaja on esitanud kaebuse Tõrva Vallavalitsuse 22. augusti 2019. a korralduse nr 23/2019/371 tühistamiseks. Vaidlustatud korraldusega otsustas vastustaja lõpetada menetluse maa ostueesõigusega erastamiseks kaebaja Lätte katastriüksuse osas.
13.Kohus, hinnanud poolte seisukohti, asjassepuutuvaid õigusnorme ja kohtupraktikat ning asjas esitatud tõendeid nende kogumis ja vastastikuses seoses, on seisukohal, et kaebaja tühistamisnõue on alusetu ja tema kaebus ei kuulu rahuldamisele. Kohtu hinnangul on vaidlustatud otsus õiguspärane, antud kehtiva õiguse alusel ja selleks pädeva haldusorgani poolt, otsus on proportsionaalne ning eesmärgipärane ning vastustaja ei ole rikkunud menetlusnorme. Kohus nõustub põhimõtteliselt vastustaja seisukohtadega, pidades vajalikuks oma lõppjärelduse põhistamiseks rõhutada eelkõige järgmist.
14.Asja materjalidest nähtub, et kaebaja esitas ostueesõigusega maa erastamise avalduse
18.aprillil 1995 (dtl 10). Sel ajal asus maaüksusel kaks hoonet (kauplusehoone koos kõrvalhoone ja rajatisega), mille kaebaja oli ostnud 29. septembril 1993 (dtl 8-9). Valgamaa Päästeteenistuse 16. mai 1997. a tõendi kohaselt toimus 3. mail 1997 ühes kaebajale kuuluvas hoones tulekahju, milles hävisid täielikult hoone ja dokumendid (dtl 11). Puka Vallavalitsus andis 11. mail 2004 korralduse nr 135, milles selgitas, et maa erastatakse ostueesõigusega MaaRS § 22 lg 1 alusel (resolutsiooni p 1), erastajaks on kaebaja (resolutsiooni p 2), erastatav maa asub Puka vallas, Soontaga külas (resolutsiooni p 3), erastatava maa suurus on 15 531 m2 (resolutsiooni p 4) (dtl 12). Puka Vallavalitsus muutis 10. mai 2005. a korraldusega nr 179 11. mai 2004. a korralduse p-i 4 järgmiselt: erastatava maa suurus on 15 551 m2 (dtl 13). Kuna katastriüksusel paiknevad kõrvalhooned olid lagunenud ning sellest tulenevalt maa ostueesõigusega erastamise toimingud peatunud, määras Puka Vallavalitsus 28. juuni 2016. a korraldusega nr 180 hoonete kordategemiseks tähtaja 30. juuni 2017 ning 6. juuli 2017. a korraldusega nr 193 määras uueks tähtajaks 31. juuli 2018 (dtl 16-19, 64-65). Puka Vallavalitsus selgitas korraldustes nr 180 ja 193, et peale ehitiste korrastamist on kaebajal õigus erastada Lätte maaüksus.
15.Maa ostueesõigusega erastamise korraldus on kehtestatud MaaRS alusel antud Vabariigi Valitsuse 6. novembri 1996. a määruses nr 267 „Maa ostueesõigusega erastamise korra kinnitamine“ (määrus nr 267) ja Vabariigi Valitsuse 30. juuni 1998. a määruses nr 144 „Ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramise korra kinnitamine“ (määrus nr 144). Määruse nr 267 p 4 kohaselt teeb kohalik omavalitsus maa ostueesõigusega erastamisel seaduses ja määruses nr 267 sätestatud eeltoiminguid, selgitades välja kõik maa ostueesõigusega erastamise seisukohalt tähtsust omavad asjaolud. Juhul kui ostueesõigusega erastamisele kuulub ehitise teenindamiseks vajalik maa, määratakse ostueesõigusega erastatava maa suurus ja piirid kindlaks määruses nr 144 sätestatu kohaselt.
16.MaaRS tähenduses on ehitis aluspinnasega kohtkindlalt ühendatud ja inimtegevuse tulemusena ehitatud terviklik asi, samuti lõpetamata ehitis (MaaRS § 6 lg 3). Ehitisena ei käsitata ajutisi hooneid ja rajatisi ning lagunenud ja kasutusest väljalangenud, ümbrust või maastikupilti tunduvalt kahjustavaid ehitisi (MaaRS § 6 lg 31). Selliste ehitiste kohta nägi
14.juulini 2017 kehtinud MaaRS (MaaRS v.r) § 6 lg 31 ette, et omanik teeb need korda või kõrvaldab kohaliku omavalitsuse määratud tähtpäevaks. Tähtpäevaks korrastamata või kõrvaldamata ehitised tuli sundvõõrandada kinnisasja sundvõõrandamise seaduse alusel. Kui kohalik omavalitsus määrab nimetatud ehitise omanikule ehitise kordategemiseks tähtpäeva, määratakse ehitisele teenindamiseks vajalik maa, mida ehitise omanikul on õigus erastada pärast ehitise korrastamist. Alates 14. juulist 2017 kehtiv MaaRS § 6 lg 31 näeb ette, et
3-19-1781 lagunenud ja kasutusest väljalangenud, ümbrust või maastikupilti tunduvalt kahjustavad ehitised kõrvaldab omanik määratud tähtpäevaks (MaaRS § 6 lg 31). Tähtpäevaks kõrvaldamata ehitised muutuvad maareformi käigus maatüki oluliseks osaks. (vt ka Riigikohtu 13. detsembri 2018. a otsus asjas nr 3-15-2561, p 10.)
17.Vastustaja on õigesti selgitanud, et täiendavaid tähtaegu ehitiste korrastamiseks MaaRS § 6 lg 31 alates 14. juulist 2017 ei võimalda. MaaRS § 6 lg 31 uue redaktsiooni seletuskirjas on märgitud järgnevat: „MaaRS § 6 lõike 31 muutmisega kaob võimalus lagunenud ja kasutusest välja langenud ehitise kordategemiseks ning ehitise aluse ja teenindamiseks vajaliku maa erastamiseks pärast seda. Kehtiva seaduse kohaselt on kohalikul omavalitsusel kaalutlusõigus, kas anda lagunenud ehitise omanikule tähtaeg ehitise kordategemiseks või lammutamiseks. Lagunenud ehitis ei ole kunagi isikule erastamisõigust andnud. Lagunenud ehitiste kordategemise regulatsiooniga andis seadusandja selliste hoonete omanikele võimaluse hoonete kordategemisel saada maa erastamise õigus. Seejuures, erastamise õigus sõltus isiku soovist ja hoolsusest. Maareformi algusest on möödunud enam kui 25 aastat, kui isik ei ole tänaseni oma ehitist korrastanud või kõrvaldanud on isik lõplikult minetanud ka võimaluse erastamisõiguse taastamiseks. Lagunenud ehitise olemasolu maatükil ei tohi takistada maareformi läbiviimist muudel alustel olukorras, kus ehitise omanik ei ole 25 aasta jooksul oma omandit heaperemehelikult hoidnud. Sellisel juhul võib eeldada omaniku tegevusetust omandist loobumise tahtena. Igal juhul kaalub avalik huvi maareformi lõpetamiseks üle omandiõiguse sellise riive, mis tekib kui lagunenud ja kasutusest välja langenud ehitis muutub reformi läbiviimisel maatüki oluliseks osaks.“ (vt https://www.riigikogu.ee/download/ac65bd5c-b5ef-4fcf-9aff-b1bec60804e7, lk 41). Eelnevale tuginedes on Tartu Ringkonnakohus 5. septembri 2019. a otsuses asjas nr 3-16-2099 p-s 23 leidnud, et seletuskirjast nähtub seadusandja selge tahe lõpetada maareform ja viia maaõigus ühtsetele õiguslikele alustele. Isegi kui kaebajat puudutav menetlus ei ole kestnud 25 aastat, vaid ligikaudu poole vähem, ei nõrgenda see avalikku huvi maareformi lõpetamise suhtes.
18.Kohtu hinnangul on sarnane olukord ka praeguses asjas. Vaidlust ei ole selles, et kaebaja omandas 29. septembril 1993 vaidlusalusel maaüksusel olevad hooned, millest praegu on alles vaid vundamendid. Alates 2016. aastast on kohalik omavalitsus andnud kaebajale tähtaegu talle kuuluvate ehitiste korrastamiseks. Riigikohus on leidnud, et taotlejate puhul, kellele oli antud tähtaeg ehitiste korrastamiseks ja kes selle jooksul ehitisi ei korrastanud, pidi järgnema menetluse lõpetamine ja taotluse rahuldamata jätmine (Riigikohtu 26. juuni 2018. a otsus asjas nr 3-16-579, p 12). Kohus rõhutab, et riik ei ole ühelgi ajahetkel lubanud maa erastamist selliste hoonete juurde, mis olid lagunemise/hävinemise tõttu kasutusest välja langenud. Seega pidi kaebaja olema teadlik, et juhul, kui ta hooneid korda ei tee, ei ole tal õigust maad ostueesõigusega erastada. Seadus nägi kordategemise tähtaja andmise ette hea halduse põhimõttest lähtuvalt, et anda enne menetluse lõpetamist ja taotluse rahuldamata jätmist taotlejale veel viimane hoiatus, et kui ta etteantud tähtajaks hooneid ei korrasta, kaotab ta maa ostueesõigusega erastamise õiguse (vt ka eelnevalt viidatud Riigikohtu otsuse p-d 11 ja 13). Seetõttu ei nõustu kohus ka kaebaja väitega, et olukorras, kus kohalik omavalitsus määras alles 21 aastat pärast erastamismenetluse alustamist talle täiendava tingimuse, millest erastamismenetluse lõpuleviimine sõltus ning andis mahukate ning kulukate tööde tegemiseks võrdlemisi lühikese tähtaja, on rikutud tema õiguspärast ootust. Asja materjalidest ei nähtu ka, et kaebaja oleks omapoolset huvi üles näidanud ja pöördunud kohaliku omavalitsuse poole. Seega ei ole kaebaja ise olnud oma tegevuse planeerimisel ja elluviimisel piisavalt hoolikas. Kuna kaebaja tähtaja jooksul ehitisi korda ei teinud, siis ei kaotanud kaebaja maa ostueesõigusega erastamise võimalust vastustaja tegevuse, vaid eeskätt kaebajast endast tulenevate asjaolude tõttu. Võõral maal asuva ehitise omanikul ei ole õigustatud ootust, et ta
3-19-1781 saab üleminekuaegse erandliku regulatsiooni kohaselt erastada ehitise juurde maad piiramata aja jooksul (vt õiguskantsleri 3. mai 2018. a arvamus nr 6-1/180559/1802103, https://www.oiguskantsler.ee/sites/default/files/field_document2/Maareformi%20k%C3%A4i gus%20reformimata%20riigimaa%20ostuees%C3%B5igusega%20erastamine.pdf).
19.Kaebaja on seisukohal, et Lätte maaüksusel asuvate vundamentide puhul tegemist lõpetamata ehitisega, mida MaaRS § 6 lg 3 kohaselt tuleb käsitleda ehitisena. Kohus kaebajaga ei nõustu. Vaidlusalusel maaüksusel toimus 7. augustil 2019 paikvaatlus ehitiste tuvastamiseks (dtl 29). Paikvaatluse protokolli märgiti, et maaüksusel asuvad kahe hoone vundamendid. Riigitee pool asub endise kaupluse vundament, mis on võsastunud. Eemal asub võsastumata endise lauda vundament. Kohtule on esitatud ka vastav fotomaterjal (dtl 30-32). Kohus on paikvaatluse protokolli ja fotomaterjali hinnates seisukohal, et toimikus olevate tõendite pinnal ei asu Lätte maaüksusel midagi, mida saaks pidada ehitiseks MaaRS mõttes. Hoonest järele jäänud vundamendi puhul pole tegemist maa erastamise õigust andva iseseisva tervikliku ehitisega.
20.Kaebaja väidab, et on käesolevaks ajaks kõrvaldanud maaüksuselt põlenud ja lagunenud hoonete jäänused, korrastanud vundamendid ja teinud ettevalmistused hoonete taastamiseks. Seega ei ole maaüksusel enam lagunenud ja ümbrust või maastikupilti tunduvalt kahjustavaid ehitisi. Kaebaja on varunud materjali, et rajada olemasolevatele ja korrastatud vundamentidele uued ehitised. Kaebaja on kohtule esitanud dokumentaalse tõendina koopia tema poolt HelenProjekt OÜ-lt tellitud eelprojektist „Lätte“ maaüksusel asuva hoone taastamiseks (dtl 69-73). Kaebaja soovib nimetatud dokumendiga tõendada, et ta oli alustanud ettevalmistusi põlenud hoone taastamiseks ning maaüksuse korrastamiseks. Kuigi kohus nõustub kaebajaga, et HelenProjekt OÜ eelprojekti on koostatud enne vaidlustatud haldusakti andmist, on kaebaja jäänud paraku siiski oma hoone taastamise tegevustega hiljaks.
21.Kaebaja väidab, et Puka Vallavalitsuse korraldustest ei selgu, mida ehitiste korrastamise all silmas peetakse – kas hävinud ehistite kõrvaldamist, ehitustegevusega alustamist või uute hoonete valmimist. Viimase käsitluse korral on kaebajale antud tähtajad ilmselt ebareaalsed, kuna maapiirkonnas hoonete taastamiseks või ehitamiseks krediidi saamine ei ole tõenäoline. Kohus märgib esmalt, et kaebaja ei vaidlustanud vallavalitsuse korraldusi, millega nõuti hoonete kordategemist 30. juuniks 2017 ja siis pikendati tähtaega 31. juulini 2018, seega pidas ta kohaliku omavalitsuse antud tähtaega reaalseks. Teiseks pidi kohtu hinnangul iga mõistlik inimene aru saama, et vald peab ehitiste korrastamise all silmas hoonete taastamist, mitte lihtsalt maaüksuselt põlenud ja lagunenud hoonete jäänuste kõrvaldamist, vundamentide korrastamist ja hoonete taastamiseks ettevalmistuste tegemist. Ka Riigikohus on otsuses asjas 3-16-579 p-s 15 selgitanud, et ei nõustu Maa-ameti seisukohaga, et MaaRS v.r § 6 lg-s 31 peetakse kordategemise all silmas üksnes sellist laadi korrastustöid, mis ei nõua ehitusluba või projekteerimistingimuste väljastamist. Ehitusõiguse normid on mitmel korral muutunud ning ehitusluba nõudvad toimingud on eri redaktsioone arvestades olnud erinevad. Seepärast pole MaaRS v.r § 6 lg 31 võimalik tõlgendada ehitamiseks vajalike lubade õigusnormi kaudu. Siiski ei saa vundamendini lagunenud hoone sihtotstarbelist kasutamist enam võimalikuks pidada ja selleks, et hoone vastaks MaaRS § 6 lg 3 tunnustele, tuleks see uuesti üles ehitada. Tegemist oleks uue hoone püstitamisega, mitte vana kordategemisega.
22.Kaebaja on vastustajale ette heitnud ärakuulamisõiguse rikkumist (HMS § 40). Vastustaja on esitanud protokolli (dtl 29), mille kohaselt osapooled kohtusid 7. augustil 2019 paikvaatlusel vaidlusalusel maaüksusel. Kaebaja sai seal anda selgitusi vundamentide ja eelnevate toimingute kohta. Kohus nõustub kaebajaga, et korrektne olnuks kaebaja ärakuulamine enne korralduse
3-19-1781 andmist, sealjuures tulnuks kaebajale selgitada kohaliku omavalitsuse kavatsust erastamismenetluse lõpetamiseks. Protokollist ei nähtu, et vastustaja oleks seda teinud. Tegu ei ole siiski sellise menetlusveaga, mis tooks kaasa haldusakti õigusvastasuse ja tühistamise. Kuna paikvaatlusel selgus, et ehitised on hävinenud, samuti ei võimalda MaaRS § 6 lg 3 alates
14.juulist 2017 anda täiendavaid tähtaegu ehitiste korrastamiseks, oli vastustaja kaalutlusruum piiratud (kui varasemalt tuli lagunenud ehitiste puhul erastamismenetluse lõpetamiseks anda omanikule tähtaeg kas ehitise korrastamiseks või kõrvaldamiseks ning kohalikul omavalitsusel oli kaalutlusõigus, milline ettepanek omanikule teha, siis seadusemuudatuse kohaselt kohalikul omavalitsusel enam sellist kaalutlusõigust pole ja tähtaja saab anda vaid lagunenud ehitise kõrvaldamiseks). Ärakuulamisnõude rikkumine ei saanud mõjutada lõppotsuse tulemust (HMS § 58, riigivastutuse seaduse § 3 lg 3 p 1).
23.Eeltoodust tulenevalt jätab kohus rahuldamata kaebaja kaebuse Tõrva Vallavalitsuse
22.augusti 2019. a korralduse nr 2-3/2019/371 tühistamiseks.
24.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 108 lg 1 ls 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Kaebaja on tasunud kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel riigilõivu 30 eurot ja õigusabikulud 240 eurot (dtl 75-76, 79). Need kulud jäävad tema enda kanda. Vastustaja ei ole taotlenud menetluskulude väljamõistmist ega esitanud kohtule andmeid menetluskulude kandmise kohta, mistõttu jäävad ka vastustaja võimalikud menetluskulud HKMS § 109 lg 1 ls 4 alusel tema enda kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Kadri Palm kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.