Muud

Kohus ei pea mõeldavaks, et üldiselt COVID-19 haigust põhjustava viiruse kohta teadaolevat informatsiooni arvestades peaks kinnipeetavatele olema tagatud ka eriolukorra tingimustes ilmtingimata jalutamisvõimalus VangS § 55 lg-s 2 ette nähtud korras ja tavapäraselt praktiseeritaval viisil, ega pea sellise võimaluse tagamist põhjendatuks esialgse õiguskaitse korras vaidemenetluse ajaks. VangS § 11 lg 7 kohaselt peavad asjaomased vangla ja Justiitsministeerium taotleja vaided läbi vaatama hiljemalt 20 aprilliks ja 25. aprilliks k. a. Tartu Vangla direktori 31.03.2020. a käskkirja p 3 ls 2 kohaselt hinnatakse käskkirjaga kehtestatud abinõude jätkuva kohaldamise vajadust vähemalt iga kahe nädala tagant, s.o hiljemalt 14.04.2020. a. Kohus, kaaludes võimalust rahuldada taotleja esialgse õiguskaitse taotlust ning kohustada vanglat korraldama taotlejale esialgse õiguskaitse korras jalutamise võimalus, märgib kohus vastuseks taotlusele järgmist.

kinnipeetaval endal on äärmiselt piiratud võimalused enda elu viiruse leviku tõkestamiseks ja haigestumise vältimiseks korraldada). Ka Euroopa Inimõiguste Kohus on selgitanud, et riik peab kindlustama, et isikut hoitakse tingimustes, mis tagavad adekvaatselt tema tervise ja heaolu (vt nt viidatud praktika Riigikohtu lahendis asjas nr 3-3-1-57-12). Vaidlusalune käskkiri on antud olukorras, kus vanglal tuleb kaaluda, millised abinõud tagavad paremini kinnipeetavate elu ja tervise kaitse.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.