lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-20-15/8

Andmekogud ja avalik teave › Avalik teave

HaldusasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu halduskolleegium · 09.04.2020

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-20-15/8
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Andmekogud ja avalik teave › Avalik teave
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
09.04.2020
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1461
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
HKMS § 152 lg 1, 2Menetluse lõpetamise alusedAvTS § 20 lg 1Teabenõude täidetuks lugemineAvTS § 21Teabenõude edastamine vastavalt kuuluvuseleAvTS § 28 lg 1Teabevaldaja kohustus teave avalikustadaKrMS § 306Kohtuotsuse tegemisel lahendatavad küsimused ja kohtuotsuse allkirjastamineKrMS § 339 lg 1Kriminaalmenetlusõiguse oluline rikkumineKrMS § 4081

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
3-20-15/7Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja15.01.2020

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Tanel Saar ja Einar Vene 9. aprill 2020, Tartu

Haldusasi

Harri Värsi kaebus Viru Maakohtu kohustamiseks vastata kaebaja 13. detsembri 2019. a avaldusele Tartu Halduskohtu 15. jaanuari 2019. a määrus Harri Värsi määruskaebus Kirjalik menetlus Määruskaebuse esitaja Harri Värs

Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Asja läbivaatamine Menetlusosalised

3-20-15

RESOLUTSIOON

Jätta Harri Värsi määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 15. jaanuari 2020. a määrus muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates otse Riigikohtule.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Harri Värs esitas 3. jaanuaril 2020 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus tunnistada Eesti Vabariigi põhiseadusega vastuolus olevaks Tartu Maakohtu viivituse H. Värsi
13.detsembri 2019. a pöördumisele vastamisel ning kohustada Tartu Maakohut kirjale vastama. H. Värs selgitas, et pöördus Tartu Maakohtusse taotlusega tutvuda Tartu Maakohtu
21.detsembri 2009. a otsusega ja Tartu Ringkonnakohtu 16. aprilli 2010. a otsusega kriminaalasjas nr 1-08-10454 ning Riigikohtu 16. juuni 2010. a määrusega sama kriminaalasja kassatsioonkaebuste menetlusse mittevõtmise asjus. H. Värs palus tagada juurdepääs vähemalt sellele osale teabest, millele juurdepääsupiirangud ei kehti. H. Värs märkis, et tema pöördumisele ei ole vastatud.

Sarnased lahendid

Andmekogud ja avalik teave
  • 01.09.20263-26-1048/10Riigikohtu halduskolleegium
  • 26.08.20263-25-1046/24Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 24.08.20263-26-1755/9Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 17.08.20263-26-1957/7Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 14.08.20263-24-3210/19Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 07.08.20263-26-1617/7
2.Tartu Halduskohus lõpetas 15. jaanuari 2020. a määrusega käesoleva haldusasja menetluse. Määruses märkis halduskohus järgnevat.
3.1.Kuivõrd kohtuasjas nr 1-08-10454, mille lahendi väljastamist isik soovib, on otsuse teinud Viru Maakohus, soovib isik ilmselt vaidlustada Viru Maakohtu tegevust. Kaebuse nõue seisneb Viru Maakohtu kohustamises vastata H. Värsi 13. detsembri 2019. a pöördumisele. Halduskohus ei pidanud vajalikuks tuvastamisnõude eraldi menetlemist, kuna

kohustamisnõude rahuldamise eelduseks on Viru Maakohtu tegevuse õigusvastuse kindlakstegemine ning tuvastamisnõue on hõlmatud kohustamisnõudega.

3.2.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 152 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse, kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või toiming tehtud. Viru Maakohus on H. Värsi
13.detsembri 2019. a avaldusele vastanud ning väljastanud talle avalduses nõutud Viru Maakohtu 21. detsembri 2009. a ja Tartu Ringkonnakohtu 16. aprilli 2010. a otsused kriminaalasjas nr 1 08-10454 ning Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 16. juuni 2010. a määrused asjades nr 3-7-1-1-232 ja nr 3-7-1-1-233, mistõttu on kaebuses nõutav toiming tehtud ning isik on oma eesmärgi saavutanud. Seetõttu lõpetas halduskohus HKMS § 152 lg 1 p 4 ja lg 3 alusel haldusasja menetluse.
2.3.HKMS § 152 lg 2 sätestab, et kohus ei lõpeta menetlust sama paragrahvi lg 1 p 4 alusel, vaid jätkab menetlust haldusakti õigusvastasuse või haldusakti andmata või toimingu tegemata jätmise õigusvastasuse tuvastamiseks, kui see on vajalik kaebaja õiguste kaitseks ja kaebaja seda taotleb. Halduskohus leidis, et H. Värsil ei saa esineda asjas huvi jätkata tuvastamiskaebuse menetlemisega, kuna selleks vajalik põhjendatud huvi puudub.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

3.H. Värs esitas määruskaebuse, milles palub Tartu Halduskohtu 15. jaanuari 2020. a määruse tühistada järgnevatel põhjendustel.
3.1.Määruskaebuse esitaja hinnangul ei ole Viru Maakohus tema pöördumisele soovitud kujul vastanud. Maakohtu otsus on küll jõustunud, kuid seda ei ole Riigi Teatajas avalikustatud. Viru Maakohtu 13. jaanuari 2020. a vastuses ei ole selgitatud, milliste seaduste alusel ja millistest sätetest tulenevalt on dokumendi mõnele osale seatud juurdepääsupiirangud. Ka puuduvad Viru Maakohtu redigeeritud kohtulahenditel allkirjad, kuigi kriminaalmenetluse seadustiku § 338 lg 1 p 3 ja § 362 lg 1 p 2 järgi on see asjaolu kohtulahendi tühistamise aluseks.
3.2.Määruskaebuse esitaja leiab, et põhjendatud on kaebus ka Tartu Maakohtu tegevuse peale. Avaliku teabe seaduse (AvTS) § 21 lg-st 1 tuleneb, et kui teabevaldaja ei valda taotletud teavet, selgitab ta välja pädeva teabevaldaja ja edastab talle teabenõude viivituseta, kuid mitte hiljem kui viie tööpäeva jooksul, teatades sellest samal ajal teabenõudjale. AvTS § 20 lg 1 kohaselt loetakse teabenõue täidetuks, kui teabenõue on edastatud vastavalt kuuluvusele ja sellest on teabenõudjale teatatud. Tartu Maakohus ei teatanud määruskaebuse esitajale, et ta edastas teabenõude Viru Maakohtule. Seega oli Tartu Maakohus kaebuse esitamise ajal viivituses ning seega otsustas määruskaebuse esitaja õigesti, et kaebus tuleb esitada ka Tartu Maakohtu tegevuse peale.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

4.Määruskaebuse rahuldamiseks ei ole alust.
5.Halduskohtule 3. jaanuaril 2020 esitatud kaebuses soovis määruskaebuse esitaja, et Tartu Maakohut kohustataks vastama määruskaebuse esitaja 13. detsembri 2019. a taotlusele väljastada talle kriminaalasjas nr 1-08-10454 tehtud maakohtu otsus, ringkonnakohtu otsus ja Riigikohtu määrus, millega kassatsioonkaebust menetlusse ei võetud. Kuna otsuse esimeses astmes tegi Viru Maakohus, leidis halduskohus, et kaebaja soovib tegelikkuses kohustada Viru Maakohut kohtulahendeid väljastama ning tõlgendas kaebust nimetatud viisil. 13. jaanuaril 2020 Viru Maakohus ka väljastas määruskaebuse esitajale mainitud kriminaalasjas kolmes erinevas kohtuastmes tehtud lahendid.
6.Halduskohus tagastas kaebuse, kuna määruskaebuse esitaja kohustamisnõue oli täidetud ning halduskohtu hinnangul ei esinenud määruskaebuse esitajal põhjendatud huvi jätkata Viru Maakohtu tegevuse õigusvastasuse tuvastamisega, st halduskohus ei andnud isikule võimalust esitada taotlust tuvastamisnõudega menetluse jätkamiseks. Ringkonnakohus märgib, et HKMS § 152 lg 1 p 4 ja lg 2 alusel menetluse lõpetamine küll eeldab, et kohus küsib kaebuse esitanud isikult seisukohta tuvastamisnõudele ülemineku kohta, kuid siinkohal ei saanud vastava seisukoha välja selgitamata jätta tuua kaasa valet lõppjäreldust, sest viidatud sätte kohaselt on lisaks ka oluline, et tuvastamisnõue oleks vajalik kaebaja õiguste kaitseks. Määruskaebuse esitaja ei ole ka määruskaebuses maininud, milles seisneks tema põhjendatud huvi tuvastamiskaebuse menetlemisel. Selle asemel on ta hakanud tegema arvukaid etteheiteid selle osas, kuidas Viru Maakohus talle soovitud teabe väljastas ning millised puudused veel soovitud lahendite osas esinevad. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgnevat.
7.Määruskaebuses ei vaidlusta määruskaebuse esitaja halduskohtu tõlgendust, et kohustamisnõue tuli esitada asjas lahendi teinud maakohtu vastu. Algselt soovis määruskaebuse esitaja Tartu Maakohtu kohustamist väljastada talle ülal viidatud kriminaalasjas tehtud lahendid, kuid määruskaebuses on ta täiendavalt leidnud, et tuvastada tuleb ka Tartu Maakohtu viivituse õigusvastasus määruskaebuse esitaja taotluse edastamisel Viru Maakohtule, kes oli pädev teabenõuet täitma. Määruskaebuse esitaja heidab Tartu Maakohtule ette seda, et kuna viimane ei teavitanud määruskaebuse esitajat asjaolust, et tema taotlus edastatakse vastamiseks Viru Maakohtule, oli Tartu Maakohus vastamisega viivituses. Ringkonnakohtu hinnangul on Tartu Maakohtu tegevuses viivituse tuvastamine teabenõude edastamisel täiesti uus nõue, mille esitamine ei ole määruskaebemenetluses võimalik. Ühtlasi ei saa halduskohtule ette heita seda, et viimane ei tõlgendanud kaebust viisil, nagu määruskaebuse esitaja on määruskaebuses avaldanud, sest eelkõige oli kaebaja tahe suunatud soovitud kohtuasjas lahendite saamisele, mitte sellele, et lahendite väljastamisel on esinenud viivitus. Selline tõlgendus ei ole ka halduskohtule esitatud kaebusest välja loetav ega kohtule arusaadav. Ringkonnakohus peab vajalikuks siiski mainida, et tegelikkuses ei viivitanud Tartu Maakohus teabenõude edastamisega Viru Maakohtule, vaid tegi seda tähtaegselt, lähtudes AvTS § 21 lg-st 1, mis sätestab, et kui teabevaldaja ei valda taotletud teavet, selgitab ta välja pädeva teabevaldaja ja edastab talle teabenõude viivituseta, kuid mitte hiljem kui viie tööpäeva jooksul. Seda Tartu Maakohus ka tegi – taotlus kohtulahendite väljastamiseks esitati talle 13. detsembril 2019, taotluse Viru Maakohtule edastas Tartu Maakohus 17. detsembril 2019.
8.Määruskaebuse esitaja leiab, et vaatamata sellele, et tema teabenõue on täidetud ning ta on soovitud kohtulahendid saanud, ei ole teabenõude täitmine olnud korrektne, sest Viru Maakohus ei ole määruskaebuse esitajale selgitatud, mis alusel on dokumendi mõningatele osadele seatud juurdepääsupiirangud ning miks puuduvad Viru Maakohtu lahendil allkirjad, mis on KrMS § 339 lg 1 p 6 alusel kriminaalmenetlusõiguse oluline rikkumine.
9.Nagu ülal märgitud, on kaebaja soovitud teabe saanud. Ringkonnakohtu hinnangul tähendab ka määruskaebuses esitatud etteheide teabenõude täitmise kvaliteedile sisuliselt uut nõuet. AvTS § 28 lg 1 p 29 alusel on kohus teabevaldajana kohustatud avalikustama üksnes jõustunud kohtulahendid, arvestades seejuures seadusest tulenevate piirangutega. Viru Maakohtu väljastatud lahenditest nähtub, et kohus on asendanud tähemärkide ja tähtedega kolmandate isikute, sh kannatanu ja süüdistatava nimed ning muud andmed, mis võimaldavad kaasusega seonduvaid isikuid ja kohti identifitseerida. Kriminaalmenetluses tehtud lahendite puhul peab arvestama ka kriminaalmenetluse seadustikust tulenevate piirangutega lahendi avalikustamisele (vt KrMS § 4081). Isegi kui olla nõus määruskaebuse esitaja väitega, et maakohus oleks pidanud selgitama, millised andmed ta millisel õiguslikul alusel kinni kattis ja tähemärkidega asendas,

ei too see kaasa vajadust kohustada Viru Maakohut teabenõuet uuesti täitma või täiendavalt selgitama kaebajale juurdepääsupiirangu õiguslikke aluseid. Nagu ringkonnakohus juba märkis, on need tingitud kolmandate isikute isikuandmete kaitsest. Ka ei too määruskaebuse esitajale edastatud maakohtu otsuselt kohtuniku omakäelise või digitaalse allkirja puudumine kaasa seda, et see oleks kohtuotsuse tühistamise aluseks, kuna maakohtu otsuse allkirjastamise ajal ei kehtinud veel KrMS § 306 lg-st 3 tulenev lahendi digitaalse allkirjastamise kohustus. Samas ei jäänud lahend ka käsikirjaliselt allkirjastamata, sest vastasel juhul oleksid kõrgema astme kohtud kohtulahendi nimetatud põhjusel tühistanud. Seda aga tehtud pole. Kokkuvõttes on olemas jõustunud lahend, millega kohtuasjas süüdistatav isik on pärast menetluse uuendamist õigeks mõistetud (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 5. oktoobri 2015. a otsus asjas nr 3-1-2-4-15).

10.Ka puudutab määruskaebuse esitaja etteheide seda, et Viru Maakohtu lahend ei ole Riigi Teatajast leitav. Määruskaebuse esitaja ei ole kaebuses esitanud nõuet, et ta sooviks maakohut kohustada ülal nimetatud kriminaalasjas tehtud lahendeid Riigi Teatajas avaldama. Kaebuse nõue oli suunatud sellele, et määruskaebuse esitaja teabenõue täidetaks. Tegemist on uue nõudega, mida määruskaebemenetluses esitada ei saa.
11.Tulenevalt eelnevalt esitatud seisukohtadest tuleb H. Värsi määruskaebus jätta rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 15. jaanuari 2020. a määrus muutmata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 27.07.20263-26-1547/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 10.07.20263-25-649/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium