Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Menetlusosalised
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine
3-18-1537 30. märts 2020 Eesistuja Ivo Pilving, liikmed Heiki Loot ja Jüri Põld Aleksandr Tšaplõgini kaebus Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjoni ettekirjutuse tühistamiseks Kaebaja Aleksandr Tšaplõgin, vandeadvokaat Kristel Viru Vastustaja Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjon, esindajad vandeadvokaadid Veikko Puolakainen ja Veiko Vaske Tallinna Ringkonnakohtu 25. aprilli 2019. a otsus Aleksandr Tšaplõgini kassatsioonkaebus Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta kassatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Ringkonnakohtu 25. aprilli 2019. a otsuse resolutsioon muutmata, muutes otsuse põhjendusi vastavalt käesoleva otsuse põhjendustele.
2.Jätta kassatsiooniastme menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
3.Arvata kautsjon riigituludesse.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjon (ERJK) tegi 4. juunil 2018 Aleksandr Tšaplõginile (kaebaja) ettekirjutuse, millega kohustas teda Tallinna linnale tagastama keelatud annetuse summas 252 eurot ja 96 senti. Ettekirjutuse kohaselt seisnes keelatud annetus selles, et Tallinna linna välja antavas ajalehes Stolitsa, mille peatoimetaja kaebaja on, avaldati 28. augustil 2017 artikkel, milles teatati tema kandideerimisest kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel Lasnamäel Keskerakonna nimekirjas. Kohaliku omavalitsusorgani infolehte ei saa pidada sõltumatu toimetusega vabaks ajakirjanduseks. Stolitsa 28. augusti 2017. a artiklil pole seost linnavalitsuse tegevusest teavitamisega, vaid selle sisuks on Keskerakonna nimekirjas kandideerinud isiku valimisreklaam. Selle reklaami avaldamise kulusid ei ole Tallinna linnale tasutud. Seega kasutati artikli avaldamisel valimiskampaania läbiviimiseks avalikke vahendeid erakonnaseaduse (EKS) § 121 lõike 3 mõttes ning kuna reklaami avaldamisega Tallinna eelarvevahenditest sai kaebaja soodustuse reklaami maksumuse summas, on samuti tegemist keelatud annetusega EKS § 123 lõike 2 punkti 2 mõttes.
2.Kaebaja esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse ERJK ettekirjutuse tühistamiseks. Kaebuse kohaselt pole vaidlusalune artikkel annetus, sest selle eesmärgiks polnud erakonnaliikme tegevust
3-18-1537 toetada, vaid artikkel kajastas päevakajalist teemat ning üksnes refereeris Eesti Rahvusringhäälingu (ERR) artiklit.
3.Tallinna Halduskohus jättis 18. jaanuari 2019. a otsusega kaebuse rahuldamata. Halduskohus märkis, et vaidlusalune kirjutis on Keskerakonna nimekirjas kandideeriva kaebaja isikureklaam, millega mõjutati tema võimalust saada valituks. Kirjutisel pole seost linnavalitsuse tegevusest teavitamisega, kuna selle sisuks on Keskerakonna nimekirjas kandideerinud kaebaja poliitiline reklaam, mille eesmärgiks oli mõjutada valijaid tema poolt hääletama. Kirjutise pealkiri teavitab kaebaja kandideerimisest 2017. a kohaliku omavalitsuse volikogude valimisel Lasnamäe linnaosas. Kandidaatide registreerimiseks esitamine algas juba 16. augustil 2017, samas kui vaidlusalune kirjutis ilmus alles 28. augustil 2017. Poliitiliseks reklaamiks tuleb arvata igasugune valimiseelsel ajal ilmunud kandidaadi reklaam. Kui ERR-i artikkel räägib ka muudest isikutest, siis Stolitsas on seda redigeeritud viisil, et see räägib ainult kaebajast. Tallinna Linnakantselei välja antavad infolehed ei ole vaba ajakirjandus, vaid need on linnapea otsealluvuses olevad teabeedastajad. Lubamatu on kasutada erakonna nimekirjas kandideeriva isiku reklaamiks väljaandeid, mille eesmärk on avalikke ülesandeid puudutav teavitustegevus ja mida rahastatakse linnaeelarvest.
4.Kaebaja esitas halduskohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, mille Tallinna Ringkonnakohus jättis 25. aprilli 2019. a otsusega rahuldamata. Ringkonnakohus nentis, et kuna aktiivse valimisagitatsiooni aeg polnud alanud ning valimiskampaania mõistet ei ole põhjust sisustada teisiti, ei olnud EKS § 121 lõige 3 kohaldatav, kuid artiklit saab rahaliselt hinnatava hüvena pidada annetuseks. Määravaks on ajalehe Stolitsa poliitilise tasakaalustatuse ja erapooletuse puudumine ning konkreetse kirjutise sisu. Tasakaalustatuse puudumist Stolitsas kinnitab Riigikontrolli aruanne „Omavalitsuste teavitustegevus valdade ja linnade infolehtedes“. Vaidlusaluses kirjutises polnud uudisväärtuseks mitte tuntud poliitikute reaktsioon, vaid kandideerimise fakt ise ning kaebaja arvamus kandideerimise ja Eesti Keskerakonna kohta. Kaebaja kandideerimise rõhutamine ilmneb juba artikli pealkirjast. Kuna artikkel avaldati vähe aega enne valimisi, pole kahtlust, et artikliga loodi kaebajale eelisseisund. Reklaami tasuta avaldamine ajalehes Stolitsa ei ole võrdselt kättesaadav kõigile erakondadele ja kandidaatidele, mistõttu tuleb seda lugeda Tallinna linna annetuseks kaebajale.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
5.Kaebaja taotleb kassatsioonkaebuses haldus- ja ringkonnakohtu otsuste tühistamist ning kaebuse rahuldamist või alternatiivselt asja halduskohtule uueks läbivaatamiseks saatmist. Kassatsioonkaebuse põhjendused koos kassaatori täiendavate seisukohtadega on järgmised.
5.1.Valimiskampaania EKS § 121 lõike 3 mõttes ei saa olla permanentne. Ringkonnakohus on selle õigesti piiritlenud aktiivse agitatsiooni ajaga, mis on 35 päeva enne valimispäeva. EKS § 123 lõige 1 defineerib annetuse erakonna tegevuse toetamiseks erakonnale või erakonna liikmele loovutatava rahaliselt hinnatava hüvena. Kuna kaebaja on erakonna nimekirjas kandideeriv isik, peaks EKS § 121 lõike 2 punkti 2 kohaldamiseks olema erakonna nimekirjas kandideeriv isik nimetatud ka EKS § 123 lõikes 1.
5.2.Asjas pole tõendeid, mille põhjal oleks võimalik analüüsida ajalehe Stolitsa poliitilist tasakaalustatust. ERJK on võtnud ühe artikli ja selle põhjal teinud järelduse, et Stolitsa ei ole tasakaalustatud ajaleht. Stolitsa on liitunud pressinõukoguga, mis tähendab, et Stolitsa aktsepteerib pressinõukogu otsuseid ning järgib Eesti ajakirjanduseetika koodeksit. Samuti teostab ajalehe üle järelevalvet Tallinna linna sisekontrolöri teenistus ja Tallinna Linnavolikogu revisjonikomisjon. Selleks, et analüüsida poliitilist tasakaalustatust ajalehes, tuleks analüüsida avaldatud artikleid mingi konkreetse ajavahemiku jooksul või kas või üht väljaannet tervikuna. Ringkonnakohus on viidanud Riigikontrolli aruandele „Omavalitsuste teavitustegevus valdade ja linnade infolehtedes“, kuid see 2(7)
3-18-1537 analüüs on koostatud oluliselt hiljem, kui avaldati vaidlusalune artikkel. Samuti analüüsis Riigikontroll valimisnimekirja esiotsas kandideerivate isikutega seotud artikleid, kuid ei analüüsinud poliitilist tasakaalustatust kõiki artikleid arvesse võttes.
5.3.Vaidlusalune artikkel ei erine millegi poolest tavapärastest poliitikat kajastavatest artiklitest. Ka ringkonnakohus on nõus, et kaebaja kandideerimisel oli uudisväärtus. Kui kaebaja kandideerimise fakt on uudisväärtusega, siis on ka kaebaja kommentaarid kandideerimise kohta uudisväärtusega. Samamoodi võiks reklaamiks pidada mõnes ajakirjas avaldatud mitmeleheküljelist persoonilugu mõnest poliitikust. Stolitsas ilmunud artikkel on vaid lühendatud versioon ERR-i artiklist. Samasisuline artikkel avaldati veel ka Delfis. See kõik kinnitab, et teema ületas uudiskünnise ning selle kajastamine munitsipaallehes ei olnud kaebaja reklaam. Kaevatava kohtuotsuse muutmata jätmine tähendaks väga ohtliku halduspraktika jätkamist, mille järgi võib ERJK hakata tegema ettekirjutusi artiklite eest isikutele, kes nende avaldamisega kuidagi seotud pole.
5.4.Keelatud annetuse tagasimaksmise kohustus on rahaline kohustus. Põhiseaduse (PS) §-st 113 tulenev nõue, et avalik-õiguslik rahaline kohustus peab olema sätestatud seadusega, tähendab seda, et avalik-õigusliku rahalise kohustuse elemendid peavad olema kindlaks määratud seaduses. Nende elementide hulka kuuluvad kohustuse tekkimise alus, kohustatud subjekt, kohustuse suurus või selle kindlakstegemise tingimused, tasumise või sissenõudmise kord ja muud kohustuse olemuslikud tunnused. Need elemendid on praegu sätestamata.
5.5.ERJK liikmed ei ole erapooletud. ERJK-s hääletasid ettekirjutuse üle kuue erakonna esindajad ning ERJK üheksast liikmest viis kuuluvad erakondade juhtimis- või kontrollorganitesse. Nende osalemine konkureerivaid erakondi puudutavate otsuste vastuvõtmisel on vastuolus korruptsioonivastase seaduse (KVS) § 11 lõike 1 punktiga 1. Kui aga asuda seisukohale, et komisjoni liikmed esindavad komisjonis erakonda, mitte iseennast, siis nad kontrollivad iseennast ja oma konkurente. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 10 lõike 1 punkt 4 sätestab, et haldusorgani nimel tegutsev isik ei või haldusmenetlusest osa võtta, kui ta on isiklikult huvitatud asja lahendist või kui muud asjaolud tekitavad kahtlust tema erapooletuses.
6.Vastustaja palub jätta kassatsioonkaebuse rahuldamata. Vastustaja põhjendused on järgmised.
6.1.Poliitiku tegevus võimu teostamisel ja mandaadi alusel oma valimislubaduste elluviimisel avalikus ametis lähtub avalikust huvist. Poliitiku tegevus avaliku positsiooni saavutamiseks, mis seisneb valimiskampaania läbiviimises, saab aga lähtuda üksnes poliitiku (ning erakonna või valimisliidu) erahuvist. Demokraatliku valitsemiskorralduse säilimiseks on vajalik, et ükski kandidaat, erakond või valimisliit ei saaks olla tegelikult ega näiliselt avaliku võimu kandidaat. Nii peab avalik võim vältima erakondade rahastamist või rahaliselt hinnatavate hüvede pakkumist muudel juhtudel kui otsesõnu seaduses ette nähtud. EKS § 121 lõige 2 piiritleb ammendavalt erakonna seaduslikud tuluallikad ja sama paragrahvi lõige 3 täpsustab seda piirangut, sätestades, et erakonnal on keelatud kasutada erakonna või erakonna nimekirjas kandideeriva isiku valimiskampaania läbiviimiseks või selle teostamiseks avalikke vahendeid, välja arvatud EKS-i alusel makstavaid riigieelarvelisi eraldisi.
6.2.EKS § 123 lõike 2 punkti 2 järgi on juriidilise isiku annetus keelatud. Kui avaliku võimu poolt tasutud reklaamid on vähemalt osaliselt suunatud erakonna või kandidaadi reklaamimisele ja seeläbi erakonna tegevuse toetamisele, andes neile eelise võrreldes teiste valimistel kandideerinud isikutega, on tegemist keelatud annetusega. Kui hüve on antud avaliku sektori kulul reklaami või muu poliitilise teavitusena, on ühtlasi tegemist keelatud valimiskampaania kuluga EKS § 121 lõike 3 mõttes. Kohaliku omavalitsuse üksuselt valimiskampaaniale mõju avaldava teenusena saadud annetus vastab ühtviisi nii kampaania kulu kandmise (EKS § 121 lõike 3) kui ka keelatud annetuse 3(7)
3-18-1537 (EKS § 123 lõike 2 punkti 2) tunnustele ja nimetatud õiguslikud alused on kohaldatavad nii kumulatiivselt kui ka alternatiivselt. Mõlema normi rikkumine toob EKS § 124 lõike 1 alusel kaasa kohustuse tagastada keelatud annetus selle teinud isikule.
6.3.Riigikohus on asjas nr 3-3-1-50-16 selgitanud, et kohaliku omavalitsuse poolt avalike vahendite arvel kandidaadi valimiskampaaniale kaasaaitamist, isegi kui see kaasneb omavalitsuse tegevusest teavitamisega, tuleb pidada keelatud annetuseks EKS § 123 mõttes. Avaliku sektori otsese ametkondliku kontrolli all olevas meedias esitatud poliitilist teavitust tuleb pidada keelatud annetuseks. Praegusel juhul ei teavitatud kirjutises üldse linnavõimu tegevusest, kuna kogu artikkel keskendus ühe poliitiku kandideerimisest teavitamisele ja tema isiklike seisukohtade tutvustamisele, sh oma erakonna kiitmisele.
6.4.Põhjendamatu on ka kaebaja väide, nagu oleks EKS § 123 lõige 1 vastuolus PS §-ga 113. Annetuse tagastamine aitab vältida või tasakaalustada valimiste mõjutamist avaliku võimu poolt ja seda eesmärki ei ole võimalik muude meetmetega saavutada, kui teavitus on juba ilmunud. Annetusena saab EKS § 123 lõike 1 kohaselt käsitada rahaliselt hinnatavat hüve, mistõttu ei saa ERJK pädevust mõista teisiti kui pädevusena kohustada annetuse saajat tagastama rahalise annetuse summa või mitterahalise annetuse tegelik väärtus või selle puudumise korral harilik väärtus. Vastustaja on määranud praegusel juhul annetuse hariliku väärtuse sama mahuka reklaami hariliku väärtuse alusel samaväärse levikuga infolehes. Määratletud on ka kohustuse tekkimise kord, milleks on ettekirjutuse tegemine, lähtudes haldusmenetluse põhimõtetest.
6.5.Aktiivse agitatsiooni aja määratlemise eesmärk tuleneb kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse (KOVVS) §-st 61, mis keelab sellel ajal poliitilise välireklaami tegemise. Ühtegi muud õiguslikku tähendust ei ole seadusandja aktiivse agitatsiooni ajale omistanud. Poliitikute tegevus oma populaarsuse kasvatamiseks ei ole piiratud aktiivse agitatsiooni ajaga ega isegi vahetult valimistele eelneva ajaga laiemas mõttes. Keskmine mõistlik inimene tajub avalikus ruumis eksponeeritud plakateid poliitikute näopiltide ja valimislubadustega valimiskampaaniana kõige klassikalisemas tähenduses. Sisuliselt pole ühelgi hetkel võimalik väita, et poliitiku populaarsusel ja selle soodustamiseks avaldataval teavitusel pole seost tulevaste valimistega. Seetõttu kehtib keeld kasutada valimiskampaania läbiviimiseks või selle teostamiseks avalikke vahendeid kogu aeg igasuguse teavitamise kohta, mille vähemalt üheks eesmärgiks on suurendada erakonna või poliitiku tuntust. Samas ei ole sel küsimusel määravat tähtsust ettekirjutuse õiguspärasuse hindamisel, nagu leidis lõppjäreldusena ka ringkonnakohus, kuna ERJK ei ole ettekirjutuse tegemisel võtnud aluseks mitte ainult keelatud valimiskampaania kulu koosseisu, vaid ühtlasi täidab kõnealune kirjutis keelatud annetuse koosseisu.
6.6.ERJK liikmed osalevad komisjoni töös ja hääletavad otsuste tegemisel iseseisvalt, mitte neid nimetanud institutsiooni või isiku nimel. Tegemist on iseseisvalt toimiva haldusorganiga, mille liikmetele ei ole kehtestatud ühtegi nõuet seoses neid nimetanud institutsioonide teenistuses olemise või liikmelisusega. Samuti ei tulene seadusest mis tahes alluvussuhet komisjoni liikme ja tema nimetaja vahel ega aruandekohustust. Seadusandja ilmne tahe on olnud sätestada EKS-is ERJK tegevuse õiguslikud alused ja korraldus eriregulatsioonina, mistõttu pole KVS § 11 lõike 1 punkt 1 ja HMS § 10 lõike 1 punkt 4 asjas kohaldatavad normid.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
7.Esmalt võtab kolleegium kokku asjas tuvastatud olulised asjaolud (I) ning selgitab, kas need asjaolud annavad põhjust pidada Stolitsas ilmunud artiklit keelatud annetuseks või valimiskampaania läbiviimiseks (II). Seejärel võtab kolleegium seisukoha ülejäänud kassatsiooniväidete kohta (III) ning viimaks lahendab kassatsioonkaebuse ja jaotab menetluskulud (IV). 4(7)
3-18-1537 I
8.Ringkonnakohus tuvastas tasakaalustatuse puudumise Stolitsas muu hulgas Riigikontrolli aruande „Omavalitsuste teavitustegevus valdade ja linnade infolehtedes“ põhjal. See aruanne puudutas kohalike omavalitsuste infolehti jaanuarist oktoobrini 2017 ehk vaidlusaluse artikli ilmumise ajal. Olgugi et aruandes ei viidatud konkreetselt vaidlusalusele artiklile, on tegemist lubatava tõendiga infolehe üldise tasakaalustatuse kohta. Seetõttu ei nõustu kolleegium kaebaja etteheitega, et Stolitsa poliitiline tasakaalustamatus on tõendamata.
9.Eri meediaväljaannetes ilmunud kaebaja kandideerimist puudutavate artiklite osas ei saa vaidlust olla järgmiste tähtsust omavate asjaolude üle. 1) 24. augustil 2017 ilmus ERR-i venekeelses uudisteportaalis artikkel pealkirjaga „Keskerakondlased seadsid Tšaplõgini kandidatuuri üles Lasnamäel, Ivanova peab seda hoobiks Savisaare nimekirja pihta“. Artikkel koosnes peamiselt järgmistest elementidest. a) Sissejuhatus konstateeringuga, et kaebaja, kes 2013. a kandideeris Haaberstis, kandideerib seekord Lasnamäel. b) Viide Facebookis avaldatud fotole (ühes foto avaldamisega), kus kaebaja on Laagna teele paigaldatud plakatil koos Vladimir Velmaniga, kes varem oli avaldanud soovi kandideerida Mustamäel. c) Kaebaja selgitus, et Lasnamäel kandideerimine on loogiline, sest tegemist on tema kodulinnaosaga. d) Olga Ivanova hinnang, et kandideerimise eesmärk on anda hoop Savisaare valimisliidu pihta. e) Kaebaja eitus, et Lasnamäel kandideerimine on tingitud eesmärgist Savisaare valimisliitu nõrgestada. f) Kaebaja selgitus, et ta ei hakka spetsiaalselt valimiskampaaniaga tegelema, sest ta pole professionaalne poliitik, vaid on professionaalne ajakirjanik. g) Kaebaja kinnitus, et kandideerimine ei mõjuta tema tööd Stolitsa peatoimetajana. h) Kaebaja ebalev vastus küsimusele, kas ta asub valituks osutudes linnavolikogus tööle või mitte. 2) Samal päeval avaldas Delfi venekeelne uudisteportaal ERR-i artiklile viidates uudise pealkirjaga „Keskerakondlased seadsid Tšaplõgini kandidatuuri üles Lasnamäel, Ivanova peab seda hoobiks Savisaare nimekirja pihta“, milles olid välja toodud ERR-i artikli elemendid a, b, c, d ja e. 3) 28. augusti 2017. a Stolitsas avaldati ERR-i artiklile viidates uudis pealkirjaga „Tšaplõgin kandideerib kohalikel valimistel“, milles olid välja toodud ERR-i artikli elemendid a, c, d, e ja g. II
10.Vaidlustatud ettekirjutuse õiguslikeks alusteks on EKS § 121 lõige 3, mis keelab kasutada valimiskampaania läbiviimiseks avalikke vahendeid, välja arvatud EKS-i alusel makstavaid riigieelarvelisi eraldisi, ning EKS § 123 lõike 2 punkt 2, mis keelab juriidilise isiku annetuse erakonnale. EKS § 121 lõike 3 järgi kohaldatakse avalike vahendite kasutamisel valimiskampaania läbiviimiseks EKS §-s 124 sätestatud keelatud annetuse vastuvõtmise tagajärgi. Neid tagajärgi saab kohaldada mitte ainult erakonnale, vaid ka erakonna nimekirjas kandideerinud isikule (Riigikohtu halduskolleegiumi 10. novembri 2016. a otsus asjas nr 3-3-1-50-16, p 12.2). Seega tuleb ettekirjutus tühistada siis, kui asjas ei ole täidetud kummagi normi – ei EKS § 121 lõike 3 ega § 123 lõike 2 punkti 2 – kohaldamise eeldused.
11.Kolleegium on selgitanud, et annetamisena on võimalik käsitada ka sellist tegevust, kus juriidiline isik (sh kohalik omavalitsus) tasub erakonna liikme eest kolmandale isikule tehtud reklaamide eest, milles kujutatakse erakonna liiget eesmärgiga mõjutada valijaid ja seeläbi valimistulemusi 5(7)
3-18-1537 (Riigikohtu otsus asjas nr 3-3-1-50-16, punktid 10.2 ja 11). Kuigi kaebaja ei olnud Eesti Keskerakonna liige, vaid üksnes kandideeris selle nimekirjas, pole põhjust asuda tema puhul teistsugusele seisukohale. Samuti on praegusel juhul reklaami mõiste asjakohane hindamaks, kas valimiskampaania läbiviimiseks on kasutatud avalikke vahendeid, sest kaebajale pole ette heidetud avalike vahendite kasutamist organisatoorsel eesmärgil või muul meeltega mittetajutaval viisil.
12.Ringkonnakohus märkis õigesti, et vaidlusaluse artikli kvalifitseerimist kaebajale antud rahaliselt hinnatavaks hüveks ei saa tingida üksnes artikli avaldamise koht. Kolleegium täpsustab aga, et artikli avaldamise koht võib kogumis olla üks asjaolu, mis peegeldab artikli avaldamise eesmärke. Praegusel juhul on küsimus eeskätt selles, kas vaidlusalune kirjutis avaldati valijate mõjutamise eesmärgil. Kirjutise avaldamise eesmärgi hindamisel on olulised nii selle avaldamise kanal, kontekst kui ka konkreetse kirjutise sisu, sh pealkiri ja esile tõstetud tekstilõikude sisu.
13.Stolitsas ei ilmunud originaalartikkel, vaid ERR-i artikli refereering, kusjuures ERR-i artiklit ei refereerinud üksnes Stolitsa, vaid seda oli varem teinud ka Delfi. Järelikult oli ERR-i artiklis olemas objektiivne uudisväärtus. Siiski ei saa pelgalt sellest asjaolust järeldada, et artikli refereerimise eesmärk Stolitsas oli poliitiliselt neutraalne meediakajastus. ERR-i ja Delfi eesmärgid uudise avaldamisel ei pruukinud kaugeltki kattuda Stolitsa eesmärkidega. Varem avaldatud teabe taasesitamise eesmärk võib erineda algsest avaldamise eesmärgist, isegi kui teabe sisu ja esituslaad ei muutu. Sellist eesmärgi muutust ei ole reklaami mõiste piiritlemisel põhjust tähelepanuta jätta.
14.Stolitsas ilmunud artikli rõhuasetuse muutus võrreldes ERR-is ja Delfis ilmunud artiklitega ilmneb juba pealkirjas, kust Stolitsas eemaldati O. Ivanova seisukoht. ERR-i artikliga võrreldes on Stolitsa artikli juhtlõigust ära jäetud O. Ivanova seisukoht ja A. Tšaplõgini vastus sellele. Stolitsa artikli juhtlõik loob selgelt positiivse kuvandi kaebajast kui eelmistel valimistel korraliku tulemuse saavutanud kandidaadist, kes kandideerib ka sel korral. Kuigi Stolitsa artiklis on O. Ivanova seisukohale viidatud, pole seda tehtud otse, vaid kaebaja hinnangu kaudu, milles viimane O. Ivanova arvamuse ümber lükkab. ERR-i ja Delfi artiklites viidati O. Ivanova seisukohale otse. Need asjaolud osutavad, et Stolitsa artiklis tõsteti poliitiliselt konkureerivate seisukohtade asemel esiplaanile hoopis kaebaja kandideerimine.
15.Tuleb nõustuda vastustaja seisukohaga, et valimistel osalemine pole ametniku ametitegevus ja seega väljus kirjutis linnavõimu tegevuse kajastamise raamidest. Kehtiv õigus ei reguleeri, millist teavet võib kohalik omavalitsus infolehtedes avaldada. Kuigi infolehtedes võib ka kohalikke valimisi või muid teemasid käsitleda, ei tähenda see vabadust avaldada teavet mis tahes eesmärgil (vrd riigi väljaannete kohta kolleegiumi otsust asjas nr 3-3-1-3-12, punktid 14 ja 30). Valimiste kajastamisel peab kohaliku omavalitsuse infoleht jääma PS § 156 lõikes 1 sätestatud valimiste ühetaolisuse põhimõttest tulenevalt poliitiliselt erapooletuks ja tasakaalustatuks ning sellisena ka näima. Demokraatia toimimiseks vajaliku poliitilise konkurentsi tagamiseks peab kohalik omavalitsus, nagu iga avaliku võimu kandja, kohtlema valimistel osalevaid isikuid võrdselt. Linna infolehes ilmunud artikkel, mis võimendab uudist lehe peatoimetaja valimistel kandideerimise kohta, ei ole poliitiliselt neutraalne. Selle tegelikuks eesmärgiks on valijate mõjutamine, mitte teise väljaande artikli refereerimine.
16.Praegusel juhul on tuvastatud, et Stolitsa oli poliitiliselt tasakaalustamata väljaanne (käesoleva otsuse p 8). Linnas ainuvõimu teostava erakonna nimekirjas kandideerivat isikut kajastava artikli ilmumine linnavalitsuse väljaantavas poliitiliselt tasakaalustamata infolehes räägib samuti selle kasuks, et tegemist on poliitilise reklaamiga. Samuti kinnitavad artikli ilmumise kontekst, iseäranis sellele järgnenud valimised ning kaebaja kandideerimise jõuline rõhutamine, et vaidlusaluse artikli peamine eesmärk oli valijate mõjutamine.
6(7)
3-18-1537
17.Eelnevat arvestades oli Stolitsas 28. augustil 2017 avaldatud teabe puhul tegemist kaebaja kasuks avaldatud poliitilise reklaamiga. Kui reklaami eest tasub juriidiline isik (sh kohalik omavalitsus), on saadav hüve rahaliselt hinnatav (Riigikohtu otsus asjas nr 3-3-1-50-16, p 10.2). Seega oli põhjendatud pidada artiklit keelatud annetuseks EKS § 123 lõike 2 punkti 1 mõttes.
18.Kuigi artikli ilmumise ajaks polnud kandidaate registreeritud, teatati artiklis selge sõnaga valimistel kandideerimisest, mis hiljem ka aset leidis. Seetõttu on seos valimiskampaaniaga ilmne. Järelikult ei nõustu kolleegium ringkonnakohtuga, et ettekirjutust ei võinud anda EKS § 121 lõike 3 alusel. Kolleegium selgitab, et aktiivse valimisagitatsiooni aja mõiste nägi seadus ette üksnes seoses poliitilise välireklaami keeluga. Samuti ei sisalda seda enam kehtiv KOVVS-i redaktsioon ning seda pole kohane kasutada valimiskampaania ajalisel määratlemisel. Eeskätt on oluline avaldatava teabe sisuline seos saabuvate valimistega. Sisulise seose hindamisel saab arvesse võtta ajalist distantsi saabuvatest valimistest. III
19.Kolleegium nõustub vastustajaga, et EKS §-s 1210 on sätestatud eriregulatsioon ERJK liikmete kohta, mistõttu võivad erakondade juhtimis- või kontrollorganite liikmed ERJK koosseisus otsustamisest osa võtta. ERJK ausust ja objektiivsust kõigi erakondade suhtes aitab tagada EKS § 1210 lõike 2 punktis 4 sätestatud Riigikogus esindatud erakondade võrdne esindatus ERJK koosseisus ning samuti õiguskantsleri, riigikontrolöri ja Vabariigi Valimiskomisjoni nimetatud esindajate ERJK koosseisu kuulumine.
20.Kolleegium ei nõustu kaebaja väitega, et praegusel juhul pole PS § 113 nõuded täidetud, sest rahalise kohustuse elemendid on seaduses sätestamata. EKS § 124 lõikes 1 on selgelt sätestatud kohustus tagastada keelatud annetus selle teinud isikule ning EKS § 1211 lõike 1 punkt 2 annab ERJK-le selge pädevuse teha ettekirjutus keelatud annetuse tagastamise kohta. Kuigi mõnel juhul võib annetuse väärtuse kindlakstegemine olla keeruline, ei ole ERJK-l kaalutlusõigust nõuda tegeliku annetuse väärtusest suurema või väiksema summa tasumist. IV
21.Eeltoodud põhjustel tuleb kassatsioonkaebus rahuldamata jätta. Kolleegium jätab ringkonnakohtu otsuse resolutsiooni muutmata, kuid muudab halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 230 lõike 5 punkti 6 alusel ringkonnakohtu otsuse põhjendusi vastavalt käesoleva otsuse põhjendustele. HKMS § 108 lõike 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja on taotlenud menetluskulude 3108 eurot (koos käibemaksuga) väljamõistmist. Haldus- ja ringkonnakohtus vastustaja välist õigusabi ei kasutanud. Kolleegium on varem selgitanud, et ERJK üheks põhiülesandeks on kontrollida seda, kas erakonna nimekirjas kandideerinud isiku tegevus on kooskõlas erakonnaseaduses sätestatud nõuetega, ning eeldatavasti peab ERJK olema kohtus ise suuteline oma tegevust õigustama (otsus asjas nr 3-3-1-50-16, p 22). Samadel põhjustel tuleb ka selles asjas jätta ERJK õigusabikulud tema enda kanda.
22.Tasutud kautsjon tuleb arvata riigituludesse (HKMS § 107 lõige 4).
(allkirjastatud digitaalselt)
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.