2-15-11555/18 - Pankrotiõigus - Pankrotimenetluse järelevalve - Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja - lahend.ee

6.Pankrotiseaduse (PankrS) § 157 p 5 kohaselt lõpeb pankrotimenetlus lõpparuande kinnitamisega. PankrS § 163 lg 3 kohaselt otsustab kohus lõpparuande kinnitamise ja pankrotimenetluse lõpetamise pärast vastuväidete esitamise tähtaja möödumist, tehes selle kohta määruse. Pankrotimenetluse lõpetamise määruses märgib kohus PankrS § 163 lg-te 4 ja 5 kohaselt, millises ulatuses on igal võlausaldajal tunnustatud nõude osa eest jäänud raha saamata, samuti, millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite ja kas võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, juhtimisviga või muu asjaolu. A Ki (isikukood XXXXXXXXX, surnud XXXXXXXXX) pärandvara pankrotihaldur on koostanud ning esitanud lõpparuande kohtule kinnitamiseks. Lähtuvalt Pankrs § 163 lg 1 on teade lõpparuandega tutvumise ja vastuväidete esitamise võimaluste kohta avaldatud 30.09.2016 elektroonilises väljaandes Ametlikud Teadaanded. Lõpparuande kohaselt on pankrotivarasse laekunud kokku 9524,03 eurot (pandieseme müügist 6500.- eurot ja kogumispensioni osaku väljamaks 3024.03 eurot). Andmed PankrS § 146 nimetatud väljamaksete kohta: Vara välistamise ja tagasivõitmise tagajärgedest tulenevad nõuded puuduvad. Massikohustused puuduvad. Andmed jaotise alusel väljamakstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa (eurodes): Swedbank AS - summas 5525,00 eurot. Pandieseme müügist laekus raha 6500.- eurot. Müümata pankrotivara ja teistelt isikutelt saadaolevat vara ei ole. Pärast pankroti välja kuulutamist võttis haldur üle võlgniku pangakonto ning võlgniku pärandvara, 1-toalise korteri valduse ning asus esmalt korterit koristama ning müügiks ette valmistama. Korter õnnestus võõrandada kolmandal enampakkumisel hinnaga 6500.- eurot. Võlausaldaja tunnustatud nõuete osa, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud ja mille osas käesolev määrus on täitedokumendiks: Swedbank AS - 5034,00 eurot. Halduri poolt hagisid esitatud ei ole ning haldur ei kavatse ka hagisid esitada. Kohtukulusid tehtud ei ole. Pankrotimenetluse käigus ei ole haldur tuvastanud kuriteo tunnustega tegu, mistõttu ei ole haldur esitanud ka avaldust kriminaalmenetluse algatamiseks. Võlgniku pärandvara maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu Pankrotiseaduse tähenduses.

2-15-11555 kulutuste hüvitamist. Pankrotimenetluse kuludeks PankrS § 150 lg 1 p 5 mõttes on ka halduri mõistlikud bürookulud ja need kantakse pankrotivara arvel (vt ka nt Riigikohtu 23. märtsi 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-12-16, p 17). Kulutuste hüvitamine pankrotihaldurile on põhjendatud üksnes mõistlikus ja vajalikus ulatuses. Pankrotihaldurite kulutuste vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel peab kohus PankrS § 66 lg 3 teisest lausest tulenevalt kaaluma menetluse ajalist kestust ja keerukust ning mille jaoks pankrotihaldur on kulutusi teinud, arvestades, et osa kulutusi, näiteks esindajate ja abiliste kulud, peaks pankrotihaldur katma oma tasu arvel. Sama lahendi p 12 kohaselt kinnitab kohus lõpparuande tervikuna ning ei ole, mh kulude osas, seotud haldurite taotlusega kontrollida üksnes osa sellest. Kohus ei ole seotud menetlusosaliste esitatud taotluste, asjaolude ega nendele antud hinnanguga ning peab halduri kohustuste täitmiseks tehtud kulutuste vajalikkust ja põhjendatust kontrollima ka juhul, kui selle kohta ei ole esitatud vastuväiteid (TsMS § 477 lg-d 5 ja 7). Sealjuures ei saa kohtu roll olla üksnes konstateeriv. Kohus saab toetuda arvamuse kujundamisel dokumentidele ja halduri seisukohtadele, kuid lahendisse peab kohus märkima enda seisukoha, tuvastatud asjaolud ja põhjendused, mille alusel kohus järeldusteni jõudis (TsMS § 442 lg 8, § 463 lg 2, § 465 lg 2 p 8). Käesoleval juhul esitatud lõpparuande kohaselt pankrotimenetluse kulud: ajutise halduri tasu ja kulu kokku 1269,12 eurot; halduri poolt tehtud väljamakstud vajalikud kulutused oma kohustuste täitmiseks: halduribüroo, panga, transpordi, tel., praamipiletite, enampakkumise ja r/l uue omaniku kande tegemise kulu kokku 496,45.- eurot, pandieseme koristamise kulu 168.-eurot. Pankrotihaldur on palunud halduri tasuks kinnitada tasu 2065,46 eurot. Samas on võlausaldaja poolt viidatud lahend nr 3-2-1-12-16 ka alammäärast väiksemat tasu puudutavas osas, mille kohaselt kolleegium on varasemas praktikas leidnud, et kohtu pädevus määrata haldurile tasu sisaldab ka kohtu õigust hinnata tasu määramise aluseks olevaid asjaolusid ja vajadusel taotletavat tasu vähendada (Riigikohtu 12. oktoobri 2011. a määrus tsiviilasjas nr 3-21-71-11, p 13). Kolleegium kordab oma varasemat seisukohta, et kuigi seaduse järgi on halduri tasu määramisel orientiiriks eelkõige pankrotivara suurus, ei saa haldurile tasu määramisel lähtuda üksnes sellest, vaid eelkõige tuleb lähtuda halduri töö mahust ja keerukusest. Lisaks peab kohus arvestama, et ka tasu alammäär on pigem orienteeruv summa ja kui halduri töömaht ei ole suur ja vara võõrandamisel või tagasivõitmisel ei ole saadud oodatust märksa paremaid tulemusi, siis on alust määrata ka alammäärast väiksem tasu, sest vastasel korral võiks halduri tasu kujuneda ebamõistlikult suureks (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 4. novembri 2015. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-34-15, p 29).