lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-19-1634/53

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu halduskolleegium · 24.03.2020

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-19-1634/53
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
24.03.2020
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1785
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
HKMS § 152 lg 1, 3Menetluse lõpetamise alusedHKMS § 2 lg 4, 5Halduskohtumenetluse ülesanne ja üldpõhimõttedHKMS § 120 lg 1Toimingud kaebuse menetlusse võtmiselHKMS § 175 lg 3Otsuse avaldamineHKMS § 249 lg 4Esialgne õiguskaitseHKMS § 49 lg 1Kaebuse muutmineHKMS § 55 lg 3Avalduse puuduste kõrvaldamine

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
3-19-1634/21Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium22.10.20193-19-1634/42Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium28.01.20203-19-1634/72Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja12.03.20213-19-1634/75Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium06.07.20213-19-1634/85Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja04.10.2021

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (7)

lahend.ee
3-22-2718/18Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium27.05.20243-21-2921/106Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium27.05.20243-23-2835/5Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja18.12.20233-23-1126/3Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja06.06.20233-21-2530/10Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium07.03.20223-21-2921/13Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium03.03.2022

Lahendi tekst

Riigi Teataja

KOH TU MÄÄ RUS

Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi

Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised

Tartu Ringkonnakohus Tiina Pappel, Tanel Saar ja Maili Lokk 24.03.2020, Tartu 3-19-1634 X kaebus Viru Vanglale kohustava ettekirjutuse tegemiseks (veloergomeetri kasutus, arsti ettekirjutuse täitmine) ja toimingu õigusvastasuse tuvastamiseks (vastamisega viivitamine) Tartu Halduskohtu 11.02.2020. a määruse resolutsiooni p-d 1 ja 2 X määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebaja ‒ X Vastustaja ‒ Viru Vangla

RESOLUTSIOON

1.Jätta X määruskaebus esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata jätmise osas rahuldamata.
2.Rahuldada X määruskaebus osaliselt, tühistada Tartu Halduskohtu 11.02.2020. a määrus osas, millega halduskohus lõpetas asja menetluse kohustamisnõudes ja saata asi nimetatud osas Tartu Halduskohtule tagasi kohustamiskaebuse menetlusse võtmise otsustamise staadiumis.
3.Jätta X taotlus määruskaebuse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks tähelepanuta.
4.Asendada avaldatavas kohtumääruses kaebaja nimi tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse resolutsiooni punkti 2 peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Muus osas ei ole määrus edasikaevatav.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 17.07.20263-26-2046/9Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 08.07.20263-25-3889/9Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 07.07.20263-26-1939/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 03.07.20263-26-1744/8Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
3-18-593/39
Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
17.11.2021

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.X esitas 25.08.2019 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus esmase õiguskaitse korras kohustada Viru Vanglat täitma arsti 26.02.2018. a ettekirjutust ja võimaldama kaebajale veloergomeetri kasutamist 15-30 minutit päevas. Kaebaja esitas kaebuses ka samasisulise kohustamisnõude ning palus lisaks tuvastada, et vangla ületas õigusvastaselt tema 15.10.2018. a, 07.03.2019. a, 15.05.2019. a taotlustele ja 27.06.2019. a vaidele vastamisel menetlustähtaegu.
2.Tartu Halduskohus rahuldas 26.09.2019. a määrusega esialgse õiguskaitse taotluse ja kohustas Viru Vanglat täitma halduskohtumenetluse ajal arsti ettekirjutust ja võimaldama kaebajal veloergomeetri kasutamist 15-30 minutit päevas. Määrus jõustus 22.10.2019.
3.Kaebaja esitas 20.11.2019 Tartu Halduskohtule uue esialgse õiguskaitse taotluse Viru Vangla kohustamiseks võimaldada tal kasutada veloergomeetrit teisel ajal. Taotluse kohaselt lubati kaebajal kasutada veloergomeetrit hommikul alates 8.30 ehk ajal, millal taotleja seda kasutada ei saa, kuna viibib tugevate ravimite mõju all. Samuti jääb kaebaja sel kellaajal treeningseadet kasutades ilma võimalusest minna jalutuskäigule, mis toimub kell 8.35-9.35.
4.Tartu Halduskohus jättis 16.12.2019. a määrusega kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata (määrus jõustus selles osas 28.01.2020). Sama määrusega jättis halduskohus kaebuse kohustamisnõude osas käiguta ja tegi kaebajale ettepaneku üle minna kohustamisnõudelt tuvastamisnõudele. Halduskohtu selgituste kohaselt kinnitas vangla kohtule, et veloergomeetrit saab taotleja kasutada hommikuti 8.00-8.30. Halduskohus leidis, et ravimite tarbimine ei takista kaebajal kasutada mõõdukalt veloergomeetrit nimetatud ajavahemikul. Samuti ei sega treeningseadme kasutamine sel kellaajal taotleja võimalust minna jalutukäigule, mis toimub hommikuti ajavahemikul kella 8.35-9.35. Halduskohus asus seisukohale, et taotlejal puudub seega esialgse õiguskaitse kohaldamise vajadus. Viru Vangla täidab arsti ettekirjutust ja võimaldab kaebajal kasutada veloergomeetrit 15-30 minutit päevas. Seega on vangla halduskohtumenetluse ajal teinud ära kaebuses taotletava toimingu ja jätkab seda, mistõttu vastavalt HKMS § 152 lg 1 p-le 4 esineb alus kohustamisnõude osas menetluse lõpetamiseks. Tulenevalt HKMS § 152 lg-st 2 on kaebajal õigus taotleda kohtult ülemineku võimaldamist kohustamisnõudelt tuvastamisnõudele (arsti ettekirjutuse täitmata jätmise õigusvastasuse tuvastamine) ja tuvastamisnõuete osas haldusasja menetluse jätkamist.
5.Kaebaja märkis 31.12.2019. a vastuses halduskohtu ettepanekule, et kui ta loobub kohustamistaotlusest, langeb ära ka esmase õiguskaitse alus. Samuti kaotab ta õiguse samadel asjaoludel uue kaebuse esitamiseks. Kaebaja ei soovi üle minna tuvastamiskaebusele, sest see ei täida tema soovitud eesmärki. Kaebaja kinnitas, et soovib kohustamiskaebuse menetlemist.
6.Tartu Halduskohtusse saabus 10.02.2020 kolmas kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus. Kaebaja palus selles kohustada Viru Vanglat võimaldama tal kasutada veloergomeetrit pärast kella kümmet päeval.
7.Tartu Halduskohus jättis 11.02.2020. a määrusega kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata (resolutsiooni p 1), lõpetas menetluse kohustamisnõude osas seda menetlusse võtmata (resolutsiooni p 2) ja võttis kaebuse tuvastamisnõude osas menetlusse (resolutsiooni p 3). Halduskohus leidis esialgse õiguskaitse taotluse osas, et kuna kohus vaatas juba 16.12.2019. a määrusega kaebaja analoogse taotluse läbi ja on sisuliselt hinnanud kaebaja väiteid selle kohta, et ta ei saa kasutada veloergomeetrit ajavahemikul 8-8.30, siis on tegemist korduva taotlusega. HKMS § 55 lg 3 järgi võib kohus jätta läbi vaatamata või tähelepanuta ka sama kohtu poolt juba varasemalt lahendatud avaldusega võrreldes samadel asjaoludel ja samal alusel esitatud korduva avalduse, kui halduskohtumenetluse seadustik ei näe ette teisiti. Halduskohus lõpetas HKMS § 152 lg 1 p 4 ja lg 3 alusel haldusasja menetluse kohustamisnõude osas seda menetlusse võtmata. Halduskohus leidis, et esitatud kohustamisnõude osas ei ole

menetluse jätkamine põhjendatud. Kohtul puuduvad objektiivsed andmed selle kohta, et vanglal on kavatsus jätta arsti ettekirjutus tulevikus täitmata. Järelikult puudub ka mõistlik põhjus arvata, et kaebaja õigused saavad lähiajal riivatud ja et ta endiselt vajab tõhusa õiguskaitse tagamiseks vanglat kohustavat kohtulahendit. Halduskohus selgitas, et arsti ettekirjutuse uuesti täitmata jätmisel on kaebajal õigus jälle pöörduda vangla poole vaidega ja esialgse õiguskaitse taotlusega kohtu poole.

8.Kaebaja esitas Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles palub tühistada Tartu Halduskohtu 11.02.2020. a määruse resolutsiooni p-d 1 ja 2. Kaebajale jääb kohtu seisukoht kohustamiskaebuselt tuvastamiskaebusele üleminekuks endiselt arusaamatuks. Kohustamisnõude osas menetluse lõppedes vangla kohustus võimaldada kaebajal veloergomeetrit kasutada kaob, sest lõpeb esmane õiguskaitse. Kaebaja on läbinud kohustusliku kohtumenetluse kohustamisnõude osas ja leiab, et tema õigusi kaitseb kõige paremini kohustamiskaebus, mille lahendamise käigus tuvastatakse ka vangla tegevuse õigusvastasus.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata jätmise osas rahuldamata ja rahuldada osas, milles kaebaja vaidlustab kohustamisnõudes asja menetluse lõpetamist.
10.Halduskohus on õigesti jätnud kaebaja 10.02.2020. a esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et sisuliselt oli tegemist korduva taotlusega, mida halduskohus varasemas 16.12.2019. a määruses juba hindas. 10.02.2020 esitatud esialgse õiguskaitse taotluse aluseks olevad asjaolud pole võrreldes eelneva taotlusega sisuliselt muutunud ning seega on tegemist samadel asjaoludel ja samal alusel esitatud korduva avaldusega HKMS § 55 lg 3 mõttes. Kaebajal on võimalik oma õigusi kaitsta esitatud kaebuse sisulise menetlemise käigus.
11.Halduskohus lõpetas haldusasja menetluse kohustamisnõude osas seda menetlusse võtmata HKMS § 152 lg 1 p 4 ja lg 3 alusel. HKMS § 152 lg 1 p-s 4 on sätestatud, et kohus lõpetab määrusega menetluse, kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või toiming tehtud. HKMS § 152 lg 3 näeb ette, et kui sama paragrahvi lg-s 1 sätestatud asjaolud ilmnevad enne kaebuse menetlusse võtmist, lõpetatakse menetlus kaebust menetlusse võtmata. Halduskohus tugines vaidlusaluses määruses sellele, et veloergomeetri kasutamist esialgse õiguskaitse korras kaebajale võimaldades on vangla halduskohtumenetluse käigus teinud kaebuses kohustamisnõuetega taotletavad toimingud (järginud arsti 26.02.2018. a ettekirjutust ja võimaldanud kaebajale veloergomeetri kasutamist 15-30 minutit päevas). Halduskohus leidis, et kui kohustamiskaebuse menetluse ajal antakse nõutav haldusakt välja või tehakse nõutav toiming, on kohustamisnõude edasine menetlemine võimatu ja põhjendatud huvi korral tuleb kõne alla vaid jätkutuvastuskaebus vastavalt HKMS § 152 lg-le 2.
12.Ringkonnakohus nõustub kaebajaga selles, et esialgse õiguskaitse kohaldamine esitatud kohustamisnõude täitmiseks kohtumenetluse ajaks ei ole tema õiguste kaitseks sama tõhus kui kohustamiskaebuse sisuline läbivaatamine. HKMS § 249 lg 4 järgi kehtib esialgse õiguskaitse määrusest tulenev õigus, kohustus ja keeld, samuti esialgse õiguskaitse määruse alusel antud haldusakt kuni kohtuotsuse jõustumiseni või kaebuse tagastamise või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise määruse jõustumiseni. Halduskohus märkis vaidlustatud määruses, et tal puuduvad objektiivsed andmed selle kohta, et vanglal on kavatsus jätta arsti ettekirjutus

tulevikus uuesti täitmata ning seega puudub ka mõistlik põhjus arvata, et kaebaja õigused saavad lähiajal riivatud ja et ta vajab enda õiguste tõhusaks tagamiseks ka vanglat kohustavat kohtulahendit. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole halduskohtu põhjendused kaebajale tõhusa õiguskaitse tagamist puudutavas osas piisavad, samuti ei ole halduskohus vajalikul määral täitnud seadusest tulenevat selgitamiskohustust. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa kaebuses esitatud kohustamisnõue ära langeda ainuüksi seetõttu, et vastustaja täidab esialgse õiguskaitse korras talle pandud samasisulist kohustust. Seni, kui vangla ei ole iseseisvalt teinud otsust kohustamisnõudes taotletu võimaldamiseks, on kaebuse kohustamisnõue endiselt aktuaalne.

13.HKMS § 2 lg 4 järgi tõlgendab kohus menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel avalduse esitaja tegelikust tahtest ning HKMS § 2 lg 5 kohaselt tagab kohus igas menetlusstaadiumis oma selgitustega, et menetlusosalise huvide kaitseks vajalik avaldus ega tõend ei jääks esitamata õigusliku kogenematuse tõttu. HKMS § 120 lg 1 p 3 järgi kontrollib kaebuse saanud kohus, kas kaebuses on esitatud selle eesmärgi saavutamiseks sobivad ja vajalikud nõuded ja taotlused ning teeb vajaduse korral kaebajale ettepaneku kaebust muuta. Ka Riigikohus on korduvalt rõhutanud halduskohtumenetluses kehtivast uurimispõhimõttest tulenevat kohtu kohustust selgitada välja kaebuse esitaja eesmärk ja tegelik tahe kohtusse pöördumisel, tõlgendada esitatud kaebust ja taotlusi sellest lähtuvalt ning juhtida tähelepanu isiku õiguste kaitseks tulemuslikuma taotluse esitamise võimalusele (vt Riigikohtu 21.02.2011. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-80-10, p 22).
14.HKMS § 49 lg 1 ls 1 järgi võib kaebaja kaebuse nõuet või alust muuta kuni kohtuvaidluseni halduskohtus või kirjalikus menetluses taotluste esitamise tähtaja möödumiseni, kui see on kohtu hinnangul otstarbekas kaebuse eesmärgi saavutamiseks ning kaebuse esitamine muudetud kujul oleks käesoleva seadustiku kohaselt lubatav. Praeguses haldusasjas on vaidluse asjaolud esialgse õiguskaitse kohaldamise tulemusena muutunud (täpsustunud) enne asja menetlusse võtmise otsustamist. Halduskohtu 26.09.2019. a määruse alusel esialgse õiguskaitse kohaldamine tõi kaasa olukorra, kus veloergomeetri kasutamine vangla seatud kellaajal ei pruugi siiski olla kooskõlas kaebaja tervislikust seisundist tuleneva vajaduse ja võimalusega treeningseadet tervise tugevdamise eesmärgil kasutada. Samuti selgitas kaebaja esitatud esialgse õiguskaitse taotlustes kohtule, et vangla poolt ettenähtud ajal veloergomeetri kasutamine jätab ta ilma igapäevasest jalutuskäigust. Seega ei pruugi kaebajal algses kaebuses esitatud asjaolude muutumise tõttu (s. o treeningseadme kasutamisele vangla seatud kellaajalist piirangut arvestades) olla käesoleval hetkel võimalik kaebuses sõnastatud kohustamisnõude abil enda eesmärki saavutada. Kohustamiskaebuse aluse muutumisel peab kaebajal olema võimalus kohustamisnõuet muuta ja ringkonnakohtu hinnangul ei ole selleks käesoleval juhul ka mingit takistust (vt näiteks Riigikohtu 03.12.2013. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-63-13 ja 14.11.2018. a määrus haldusasjas nr 3-16-2290). Halduskohus ei ole enne kohustamiskaebuse tagastamist nimetatud nõude muutmise võimalusele tähelepanu pööranud ning ei ole ka kaebajale kaebuses esitatud kohustamisnõude muutmise võimalust selgitanud. Ringkonnakohus peab vajalikuks eeltoodule lisada, et ei pea mõistlikuks ega menetlusökonoomia seisukohast põhjendatuks olukorda, kus kaebaja püüab muutunud asjaolude tõttu oma kohustamiskaebuse eesmärki saavutada selle kaudu, et esitab kohtule korduvaid, kuid praktiliselt samasisulisi esialgse õiguskaitse taotlusi. Nagu juba varem märgitud, on samadel asjaoludel ja samal alusel esitatud korduva avalduse kohtule esitamisel võimalik see seadusest tulenevalt jätta läbi vaatamata. Ringkonnakohtu hinnangul tuleks halduskohtul kaaluda, kas kaebaja huvide kaitseks ja kaebuse eesmärgi saavutamiseks oleks sobiv ja vajalik lubada kaebajal esitatud kohustamisnõuet muuta näiteks selliselt, et talle oleks tulevikus tagatud Viru Vanglas veloergomeetri kasutamine ajal, mis on vastuvõetav mõlemale menetlusosalisele ja ei sunni kaebajat loobuma muudest talle VangS-s, VsKE-s või vangla kodukorras ette nähtud

õigustest.

15.Eeloodust tulenevalt on halduskohus ringkonnakohtu arvates tõlgendanud ebaõigesti HKMS §-s 152 sätestatut ja selgitamiskohustust eirates ning kaebajale kaebuse nõude muutmiseks võimalust andmata jättes rikkunud kohtumenetluse norme. Seetõttu rahuldab ringkonnakohus X määruskaebuse osas, milles kaebaja vaidlustas halduskohtu 11.02.2020. a määruse resolutsiooni p 2 ja saadab asja tühistatud osas Tartu Halduskohtule tagasi kohustamisnõude menetlusse võtmise otsustamiseks.
16.Kaebaja esitas määruskaebuses ka taotluse vabastada ta maksevõimetuse tõttu riigilõivu tasumise kohustusest. Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9 kohaselt ei võeta alates 01.01.2018 riigilõivu haldusasjas määruskaebuse läbivaatamise eest. Seega on kaebaja esitatud määruskaebus riigilõivuvaba. Kuna kaebajal puudus vajadus esitada menetlusabi taotlus määruskaebuse esitamisel riigilõivust vabastamiseks, siis jätab ringkonnakohus kaebaja menetlusabi taotluse tähelepanuta.
17.HKMS § 175 lg 3 alusel asendatakse avaldatavas kohtumääruses ringkonnakohtu algatusel kaebaja nimi tähemärgiga. (allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 02.07.20263-26-186/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1686/4Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja